3-24-2722/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2722

Haldusasi

Valga valla kaebus mittetulundusühingu Sooru Arendus

kohustamiseks tagastada projekti „Uus algus – spordiklubi

„Beavers“ jõusaali seadmete soetamine” omafinantseeringu

katmiseks antud toetus 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Valga vald, esindaja advokaat Janar Kuus

Vastustaja – mittetulundusühing Sooru Arendus, seaduslik

esindaja Piia Ardel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Valga valla kaebus.

2. Kohustada mittetulundusühingut Sooru Arendus tagastama Valga vallale Valga

Vallavalitsuse 22. septembri 2022. a korralduse nr 354 alusel makstud

omafinantseeringu toetus 500 eurot.

3. Mõista mittetulundusühingult Sooru Arendus Valga valla kasuks välja menetluskulu

20 (kakskümmend) eurot.

4. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. märtsil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Vallavalitsus eraldas 22. septembri 2022. a korraldusega nr 354 ,,Projekti

omafinantseeringu toetuse eraldamine“ (dtl 7) mittetulundusühingule Sooru Arendus 500 eurot

toetust LEADER-projektitoetuse meetmest rahastatud projekti „Uus algus - spordiklubi

„Beavers“ jõusaali seadmete soetamine” omafinantseeringu katmiseks. Valga vald ja

3-24-2722

mittetulundusühing Sooru Arendus sõlmisid 21. oktoobril 2022 koostöölepingu (dtl 9-10) ning

vald maksis taotlejale toetuse välja.

2. Valga vallale selgus 19. aprillil 2024, et mittetulundusühing Sooru Arendus on loobunud

projekti elluviimisest. Valga vald palus mittetulundusühingul toetus tagastada 30. aprilliks 2024

(dtl 37-38), kuid seda kohustust mittetulundusühing ei täitnud. Valga Vallavalitsus andis 15.

mail 2024 korralduse nr 124 (dtl 12-13), mille kohaselt tuli mittetulundusühingul Sooru

Arendus tagastada 500 eurot omafinantseeringu toetust Valga Vallavalitsuse pangakontole

hiljemalt 15. juunil 2024.

3. Valga vald (kaebaja) esitas 1. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

kohustada mittetulundusühingut Sooru Arendus (vastustaja) tasuma vallale 500 eurot. Kaebaja

märkis, et vastustaja ei ole toetust määratud tähtajaks tagastanud ega 15. mai 2024. a korraldust

vaidlustanud. Valga vald pöördub kohtusse täitedokumendi saamise eesmärgil.

4. Kohus rahuldas 10. oktoobri 2024. a määrusega Valga valla taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks (resolutsiooni p 1) ning võttis Valga valla kaebuse menetlusse (resolutsiooni p

2).

5. Vastustaja mittetulundusühing Sooru Arendus esitas 2. novembril 2024 kohtule kirjaliku

vastuse kaebusele, milles leidis, et toetuse tagasi küsimine ei ole põhjendatud.

6. Vastuseks kohtunõudele täpsustas kaebaja 8. novembril 2024 kohtule Valga Vallavalitsuse

15. mai 2024. a korralduse nr 124 vastustajale kättetoimetamise asjaolusid ja esitas vastavad

tõendid.

7. Kohus määras 12. novembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses

ning andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning

neile vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas täiendavad seisukohad 8. detsembril 2024 ning

kaebaja 19. detsembril 2024. Lisaks esitas kaebaja 19. detsembril 2024 kohtule taotluse, milles

palus vastustajalt välja mõista menetluskulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

8.1. Vastustaja mittetulundusühing Sooru Arendus loobus projekti „Uus algus - spordiklubi

„Beavers“ jõusaali seadmete soetamine” elluviimisest, kuid ei ole siiani Valga Vallavalitsuse

22. septembri 2022. a korraldusega nr 354 eraldatud toetust tagastanud.

8.2. Vastustajale on Valga Vallavalitsuse 15. mai 2024. a korraldus nr 124, millega nõuti toetus

tagasi, teatavaks tehtud. Vastustaja sai korralduse nr 124 kätte 21. mail 2024 ning ei ole seda

vaide ega kaebusega vaidlustanud. Seega on haldusakt jõustunud ning see on vastustajale

täitmiseks kohustuslik. Kuigi tegemist on jõustunud ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga, ei

ole tegemist täitedokumendiga, milles oleva nõude täitmiseks oleks võimalik pöörduda

kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kaebaja pöördub kohtusse täitedokumendi

saamise eesmärgil.

8.3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 21 kohaselt on täitedokumendiks seaduses

sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Käesoleval juhul ei

ole tagasinõude aluseks oleva haldusakti puhul aga tegemist haldusaktiga, millele oleks

seadusega täitedokumendi tähendus antud. Riigikohtu 24. novembri 2022. a kohtuotsuses asjas

2(5)

3-24-2722

nr 3-20-120 on käsitletud sarnast olukord ning on selgitatud (p 18), et kui tagasinõude aluseks

olev nõue ei ole seaduse alusel täitedokument, siis on kohalikul omavalitsusel enda õiguste

kaitseks ja täitedokumendi saamiseks vajadus ja õigus pöörduda kohtusse (HKMS § 44 lg 1; §

260 lg 1 p 1). Riigikohus on samas otsuses selgitanud täiendavalt (p 14 ja p 15), et haldusakti

resolutiivosa on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuslik

ka kohtule. Seetõttu saaks käesolevas vaidluses vaielda veel vaid üksnes selle üle, kas

tagasinõude haldusakt on kehtiv. Kaebaja 15. mail 2024. a korraldus nr 124 jõustus vastustajale

teatavakstegemisel (HMS § 61 lg 1). Teatavakstegemise üle ei vaielda. Kaebaja veendumusel

puuduvad asjaolud, mille tõttu oleks nõue tühine (HMS § 63 lg 2) või selle kehtivus oleks

lõppenud (HMS § 61 lg 2).

8.4. Vastustaja on minetanud igasuguse õigusliku aluse esitada Valga Vallavalitsuse 15. mai

2024. a korraldusele nr 124 sisulisi vastuväiteid. Isegi juhul, kui haldusakt omafinantseeringu

toetuse tagasinõudmise kohta ei oleks oma sisult õiguspärane, ei muuda see haldusakti

kehtivust, sest haldusakt kehtib ja on selle adressaadile täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest,

kas haldusakt on õigusvastane või mitte. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle

kehtetuks tunnistamine haldusakti andnud haldusorgani poolt või tühistamine halduskohtu

poolt. Kaebaja palub kohustada vastustajat tasuma Valga vallale 500 eurot.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, märkides järgmist.

9.1. Tõele ei vasta kaebuses esitatu, et mittetulundusühing loobus projekti elluviimisest.

Kaebaja erinevad vastuvõetud otsused ei võimaldanud mittetulundusühingul projekti lõpuni

viia. Mittetulundusühingule eraldatud projekti omafinantseeringu summa 500 eurot kulutati

projekti teostamiseks (sh vallale kuuluvate ruumide remont, jõusaaliseadmete transport ja

paigaldus) ja vastavad kuludokumendid saadeti ka kaebajale.

9.2. Kaebaja otsustas 27. aprill 2022. a otsusega nr 30 mittetulundusühingu poolt alates 2001.

aastast hallatava Sooru rahvamaja erastada tingimusega, et see hoone jääks avalikuks

kasutuseks. Kui vastustajale sai selgeks, et kaebaja ei soovi aga esialgselt kokkulepitud

põhimõtete alusel rahvamaja avalikuks kasutuseks rakendada, võttis mittetulundusühing vastu

otsuse taandada ennast rahvamaja ostuprotsessist. Samas allkirjastati 21. oktoobril 2022

koostööleping ning raha kanti mittetulundusühingule üle 22. novembril 2022. Neli päeva enne

seda oli aga kaebaja vastu võtnud otsuse, et mittetulundusühing peab vabastama ruumid ja

üürileping lõpetatakse. Vastustajale tähendas see kogu tegevuse peatumist (sh lõpetamata

projektide võimalikku nurjumist). Kaebaja teadis, et mittetulundusühingu taandumisega võib

osutuda projekti õnnestumine ebareaalseks, sest sarnast avalikku ruumi, kuhu projektiga

soetatud seadmed ja vahendid oleks võimalik paigaldada, Sooru külas ei ole.

9.3. Kaebaja otsustega tekitati vastustajale otsest varalist kahju ja projekti lõpuleviimine osutus

võimatuks, kuid projektiga seotud toetusraha kulutati sihtotstarbeliselt (st soetati seadmed ja

vahendid, mis transporditi ja paigaldati valla hoonesse). Projekti omafinantseeringu toetuse

tagasi küsimine ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

10. Valga Vallavalitsus andis 15. mail 2024 korralduse nr 124, millega kohustas vastustajat

tagastama varasemalt välja makstud omafinantseeringu toetus 500 eurot hiljemalt 15. juunil

2024. Kuna vastustaja toetussummat tagasi ei maksnud, on kaebaja pöördunud täitedokumendi

saamise eesmärgil käesolevas asjas esitatud kaebusega halduskohtusse.

3(5)

3-24-2722

11. TMS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks

täitedokument seaduses sätestatud juhul. Kuna seadus ei sätesta, et kohaliku omavalitsuse

korraldus välja makstud omafinantseeringu toetuse tagasi nõudmise kohta oleks

täitedokumendiks, oli Valga vallal praegusel juhul õigus pöörduda täitedokumendi saamiseks

kohtu poole. Selliselt on kohtusse pöördumise õigust käsitanud ka varasem kohtupraktika,

millele viitab ka kaebaja (vt Riigikohtu 24. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-120, p 18).

12. Vaidlus puudub selles, et Valga Vallavalitsuse 15. mai 2024. a korraldus nr 124 toimetati

vastustajale kätte 21. mail 2024 (dtl 70-71) ning vastustaja seda korraldust vaide- ega

kohtumenetluses ei vaidlustanud. Seega on viidatud korralduse puhul tegemist kehtiva

haldusaktiga HMS § 61 lg 1 tähenduses, mille tähtaegne vaidlustamine vaide- ega

kohtumenetluses ei ole enam võimalik (vt HMS § 75, HKMS § 46 lg 1). Mittetulundusühingu

Sooru Arendus kohustus maksta toetus tagasi tuleneb seega kehtivast ja täitmiseks kohutusliku

resolutsiooniga haldusaktist.

13. Vastustaja on vastuses kaebusele (dtl 33-35) ja täiendavas seisukohas (dtl 77-78) toonud

põhiliselt välja põhjendused selle kohta, miks toetust saanud projekti ei olnud võimalik ellu viia

ja miks ei tohiks mittetulundusühingult seetõttu toetust tagasi nõuda. Kohus märgib, et

eeltoodud põhjendused oleksid olnud asjakohased vaidluses Valga Vallavalitsuse 15. mai 2024.

a korralduse nr 124 õiguspärasuse üle. Nimetatud korraldus ei ole aga praegusel juhul vaidluse

esemeks ning käesolevas asjas ei ole võimalik enam esitada etteheiteid Valga Vallavalitsuse 15.

mai 2024. a korralduse nr 124 õiguspärasusele. Kui vastustaja ei nõustunud Valga

Vallavalitsuse 15. mai 2024. a korraldusega nr 124, siis oleks tal tulnud see 30 päeva jooksul

vaide- ja/või kohtumenetluses vaidlustada. Vastustaja seda ei teinud.

14. Valga Vallavalitsuse 15. mai 2024. a korralduse nr 124 kui haldusakti resolutiivosa on

HMS § 60 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuslik ka kohtule (vt viidatud otsus asjas nr 3-20-

120, p 14).

Vaidluses haldusaktiga kindlaksmääratud summa tasumise kohustuse üle kontrollib kohus vaid

haldusakti kehtivust, mitte õiguspärasust. Isik ei vabane kehtivast haldusaktist tulenevast

kohustusest pelgalt vastuväitega, et kohustavat haldusakti poleks tohtinud anda (vt eelviidatud

Riigikohtu lahendi p 14). Praegusel juhul hakkas vastustajale toetuse tagasimaksmise kohutust

sätestav kaebaja 15. mai 2024. a haldusakt kehtima 21. mail 2024, mil see sai vastustajale

teatavaks (HKMS § 61 lg 1). Haldusakti tühisuse (HMS § 63 lg 2) aluseid kohtu hinnangul ei

esine ning samuti ei ole nõude kehtivus lõppenud (HMS § 61 lg 2). Vastustaja on seega

kohustatud tagastama Valga vallale 500 eurot omafinantseeringu toetust.

15. Mis puudutab vastustaja väiteid, et talle on tekkinud kaebaja tegevuse tagajärjel varaline

kahju, siis on vastustajal võimalik soovi korral esitada vastavalt riigivastutuse normidele

kahjunõue haldusorganile või hüvitamiskaebus kohtule (vt RVastS § 17).

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Valga valla kaebuse ja kohustab mittetulundusühingut

Sooru Arendus tagastama Valga vallale Valga Vallavalitsuse 22. septembri 2022. a korralduse

nr 354 alusel makstud omafinantseeringu toetus 500 eurot.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus

kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole

esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12).

4(5)

3-24-2722

18. Kaebaja palub mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud. Kaebaja menetluskulud

koosnevad õigusabikuludest (622,20 eurot, koos käibemaksuga) ning kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust (20 eurot), kokku 642,20 eurot.

Kaebaja esindajaks ja õigusabi osutajaks käesolevas haldusasjas on olnud advokaat. Kujunenud

kohtupraktika kohaselt ei mõisteta halduskohtumenetluses üldjuhul eraõiguslikult kaebajalt

välja haldusorgani kulusid õigusabile, mida on osutanud halduseväline esindaja (advokaat).

Oma põhiülesannete täitmise raames antud haldusakti õiguspärasuse kasuks peab haldusorgan

suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita, isegi kui haldusakti andmisega seostusid

keerukamad õigusküsimused (Riigikohtu 15. jaanuari 2024. a otsus asjas nr 3-21-150, p 37 ja

seal viidatud praktika). Kuigi praeguses haldusasjas on haldusorgan kaebajaks, erinevalt

viidatud kohtupraktikast, kus välist õigusabi kasutanud haldusorgan osales menetluses

vastustajana, kelle haldusakti eraõiguslik kaebaja vaidlustas, on viidatud praktika kohtu

hinnangul kohaldatav ka praegusel juhul. Ka käesolevas asjas kaebust esitades täidab Valga

vald haldusorganina enda põhifunktsiooni. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

§ 5 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel iseseisev eelarve, mille täitmise ja

kasutamise eest ta vastutab. Seega on ka eelarve kasutamisega seotud rahaliste nõuete

esitamine kohtu hinnangul hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesannetega, mille

täitmisel peab haldusorgan olema suuteline end ise halduskohtumenetluses esindama. Selleks

advokaadi osutatava õigusabi kasutamine on haldusorgani enda valik.

Kohus peab aga kaebaja põhjendatud menetluskuluks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

19. Eelnevat arvesse võttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 20 eurot.

Menetlusosaliste muud kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

5(5)