2-21-7681/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-21-7681

Tsiviilasi

AS-i A&P Mets hagi Anne Veski, Eve Veski ja

Viljar Veski vastu 27 290 euro, leppetrahvi ning

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

31 290 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS A&P Mets apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS A&P Mets (registrikood

10321314), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Margo Lemetti ja Kevin Kõo

Vastustajad (kostjad):

1. Anne Veski (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Eve Veski (isikukood XXXXXXXXXXX)

3. Viljar Veski (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Katrin Prükk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuli 2022. a

otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi

täielikult rahuldamata ning menetluskulude

jaotuse osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS-i

A&P Mets hagi osaliselt.

2.1. Mõista Anne Veskilt AS-i A&P Mets kasuks

välja põhivõlg 5301 eurot 65 senti, 31. jaanuari

2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

1997 eurot 89 senti ning alates 1. veebruarist 2025

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (5301

eurot 65 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

2.2. Mõista Eve Veskilt AS-i A&P Mets kasuks

välja põhivõlg 3976 eurot 24 senti, 31. jaanuari

2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

1498 eurot 42 senti ning alates 1. veebruarist 2025

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3976

eurot 24 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuste kohase täitmiseni.

2.3. Mõista Viljar Veskilt AS-i A&P Mets kasuks

välja põhivõlg 6627 eurot 6 senti, 31. jaanuari

2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

2497 eurot 36 senti ning alates 1. veebruarist 2025

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (6627

eurot 6 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuste kohase täitmiseni.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata

arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi.

3. Rahuldada AS A&P Mets apellatsioonkaebus

osaliselt.

4. Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes

poolte endi kanda.

5. Jätta rahuldamata Anne Veski, Eve Veski ja

Viljar Veski 12. mai 2024. a vastuväide kohtu

tegevusele.

6. Jätta asja materjalide juurde võtmata 12. mail

2024 esitatud Martin Kalgi arvamus.

Jätta asja materjalide juurde võtmata 13. jaanuaril

2025 esitatud FSC veebilehelt selgitused sertimise

kohta ja päring seoses veoselehtedega.

7. Võtta asja materjalide juurde 16. ja 17.

septembril 2024 esitatud veoselehed APM1810804,

APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja

tabel veoselehtede ning laoarvestuse andmetega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS A&P Mets (hageja) esitas 13. mail 2021 Tartu Maakohtule hagi Anne Veski (kostja I),

Eve Veski (kostja II) ja Viljar Veski (kostja III) vastu. Lõpliku nõudena palus hageja mõista

kostjalt I enda kasuks välja 10 430 eurot, kostjalt II 7822 eurot 50 senti ja kostjalt III 13 037

eurot 50 senti koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 12. mail 2017 kostjatega kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu (raieleping) raie tegemiseks ja raiutavate puude omandamiseks kostjate

kaasomandisse kuuluval X kinnistul (kinnistu) orienteeruva raiemahuga 2111 tm.

Raielepingus kokkulepitud müügihind oli 52 000 eurot kasvava metsa väärtuse järgi, mille

hageja tasus enne raie alustamist täies ulatuses ettemaksena kostjatele. Raie tegemise algne

tähtaeg oli lepingu järgi 12. mai 2019, kuid seda pikendati korduvalt, viimase kokkuleppe

kohaselt 12. maini 2021.

Ilmastikuolude tõttu sai hageja raiuda ja puitu välja vedada üksnes 30.-31. mail 2017 ja 6.

veebruaril 2020. Langetustraktori mõõtmistulemuste kohaselt raiuti puitu kokku 1003 tm.

2020. aastal lõppes 2009. aastal kinnitatud kinnistu metsamajandamiskava (2009

majandamiskava) kehtivus. Hageja koostas uue metsamajandamiskava (2020

majandamiskava), kuid kostjad ei esitanud uusi metsateatisi. 2021. a märtsi alguses pidasid

pooled läbirääkimisi raielepingu kokkuleppel lõpetamise üle. Kostjad nõustusid lepingu

lõpetamisega, kuid üksmeelele ei jõutud küsimuses, kui suure osa ettemaksena tasutud rahast

peaksid kostjad hagejale tagastama. Lähtudes tegelikult raiutud puidu kogusest

(langetustraktori näitude kohaselt 1003 tm), jäi lepingus märgitud raie arvestuslikku

kogumahtu (2111 tm) arvestades hagejal raiumata vähemalt 1108 tm puitu, mille väärtus

lepingujärgset tihumeetri hinda (ca 24,63 eurot/tm, mis on saadud lepingujärgse müügihinna

52 000 eurot ja kavandatud orienteeruva raiemahu 2111 tm jagatisena) arvestades on 27 290

eurot. Hageja nõudis kostjatelt selle summa tagastamist ja lisaks leppetrahvi 4000 euro

tasumist raielepingu p 10.1 alusel, sest metsateatise esitamata jätmisega takistasid kostjad

hagejal kokkulepitud raieõiguse teostamist.

Hageja oli seisukohal, et pooled leppisid kokku tasus raiutavate puude võõrandamise eest ja

mitte ainuüksi raieõiguse eest, s.o lepingujärgne müügihind sisaldas raiutavate ja

omandatavate puude väärtusele vastavat tasu. Tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest

saaks maksimaalselt vastata piirkonna keskmisele kinnisasja rendihinnale.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Hagejal oli raielepingu alusel õigus esitada metsateatisi, kuid ta jättis need esitamata. Kostjad

ei olnud nõus pärast 2020 majandamiskava muutmist muutma raielepingut, sest hageja soovis

suurendada raiete mahtu.

Hagejal puudub õigus nõuda makstud tasu tagastamist. Esiteks jäid raied tegemata hageja

tõttu. Raiuda võis aasta ringi. Usutav ei ole hageja väide, et ligikaudu nelja aasta jooksul ei

olnud raieks rohkem kui kolm sobilikku päeva.

Teiseks ei sõltunud raielepingu hind raiemahust, vaid tasu maksti raieõiguse kui

maakasutusõiguse eest. Pooled sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu, kus müügihind oli ette

kindlaks määratud ja enne raiete alustamist täies ulatuses tasutud. Seda tüüpi lepingu puhul ei

tehta hiljem ümberarvutusi tegelikest raiekogustest lähtuvalt. Ettemakse tasumine ja hilisem

arveldamine tegelikult raiutud metsamaterjali koguse järgi on omane sortimendilepingule,

mida praegusel juhul ei sõlmitud. Fikseeritud hinnaga kasvava metsa raieõiguse lepingu puhul

ei ole alust kohaldada sortimendilepingu puhul kehtivaid põhimõtteid ega teha kokkulepitud

hinnas muudatusi selle alusel, kui suures koguses metsamaterjali tegelikkuses raiuti. Selline

leping on oma olemuselt rendileping ja kogu kokkulepitud tasu tuleb käsitada rendina, s.o

VÕS § 339 mõttes tasuna nii rendilepingu eseme kasutamise kui ka rendilepingu esemest

korrapärase majandamise teel saadava vilja omandamise eest. Seetõttu ei saa raie osalise

tegemata jätmise tõttu nõuda tagasi ka makstud tasu ega ole hagejal alust nõuda ka

leppetrahvi.

Eristada tuleb kasvava ja raiutud metsa mahtu. 2009 majanduskava kohaselt võrdub ühe

tihumeetri kasvava metsa maht ligikaudu 0,7 tihumeetri raiutava metsa mahuga. Hageja

esitatud andmetel raius ta eraldistel, millelt lepingu järgi võinuks kokku raiuda 922 tm

kasvavat metsa, tegelikkuses 1433 tm kasvavat metsa. Seejuures ei toimunud kogu raie

langetustraktoriga.

Kostjad taotlesid alternatiivselt enda 12 000 euro suuruse leppetrahvinõude tasaarvestamist

hageja nõuetega. Kostjate leppetrahvinõue põhines kolmel hagejale etteheidetaval rikkumisel.

Esiteks ei pidanud hageja kinni raielepingus kokku lepitud raie tegemise tähtajast. Teiseks

jättis hageja pärast raietööde lõppu kinnistu osaliselt raiejäätmetest puhastamata. Kolmandaks

jättis hageja ühel kinnistu osal alles vähem säilikpuid, kui näeb ette Otepää Looduspargi

kaitse-eeskiri.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 28. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4200 eurot (sh

käibemaks) ja mõistis selle summa hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja koos lisanduva

viivisega.

Maakohtu hinnangul pikenes 12. mail 2017 sõlmitud raieleping 7. mail 2019 sõlmitud

kokkuleppega aasta võrra, kuid ei pikenenud 1. mail 2020 sõlmitud väidetava kokkuleppega,

kuna 2020 majandamiskava kinnitamise tõttu puudus poolte kokkulepe lepingu olulistes

tingimustes. Kuna 2009 majandamiskava alusel väljastatud metsateatised olid raielepingu

lahutamatuteks osadeks, ei olnud pärast selle majandamiskava kehtetuks muutumist võimalik

raielepingut pikendada ilma seda muutmata.

Maakohus asus seisukohale, et raieõiguse võõrandamise leping on rendileping, millele VÕS §

341 järgi kohaldatakse ka üürilepingu sätteid. Samas ei olnud hagejal maakohtu hinnangul

alust arvata VÕS § 296 lg 3 kohaselt tema tasutud summast maha ostjate kokkuhoitu ja asja

teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtust, sest raie jäi tegemata hageja tõttu. Raieleping

ei sisaldanud kokkulepet metsamaterjali müügi kohta, vaid üksnes rendilepingule

iseloomulikke elemente. Müügileping eeldanuks ka müüdava metsamaterjali koguse

kindlaksmääramist, mida praegusel juhul raieleping ei sisaldanud. Rahuldamata jäid ka hageja

leppetrahvinõue ja kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata

asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus apellatsioonkaebuses jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esindaja palus ringkonnakohtu 7. märtsi 2023. a

istungil jätta kulud kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt sisustas maakohus pooltevahelist lepingut ebaõigesti. Kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk on raiuda ja omandada kokkulepitud raiealal

puud, millega kaasneb maakasutus, mitte vastupidi. Raielepingus on kokku lepitud metsa

väärtusele vastav müügihind, s.o hind sisaldab ka raiutavate ja omandatavate puude väärtusele

vastavat tasu. Pooled leppisid kokku ka raiutavate puude võõrandamises hagejale; omanikele

on enne raietööde alustamist tasutud raiutavate ja äraviidavate puude väärtus. Hageja ei

tasunud müügihinda 52 000 eurot üksnes raieõiguse kui maakasutusõiguse tasuna.

Maakohus leidis valesti, et pooltevaheline leping lõppes 12. mail 2020. Kuna asjaoludest

tulenevalt lepiti raielepingu lõpetamises kokku 3. märtsil 2021 ja seda saab käsitada sarnaselt

lepingu ülesütlemisega, tulnuks tasu tagastamise küsimus lahendada VÕS § 195 lg-t 5

analoogia korras rakendades.

Kuigi raielepingus on kokku lepitud müügihind kasvava metsa väärtuse alusel, ei ole

maakohus müügihinda sellest aspektist üldse käsitlenud. Hinnatud ei ole ka kasvama jäänud

metsa väärtust. Raiumata puit on jätkuvalt kostjate omandis ja kinnistu väärtus selles osas ei

ole vähenenud. Samas on hageja raiumata jäänud puidu eest tasunud.

Ka juhul, kui käsitada kogu müügihinda renditasuna, tulnuks hagejale tagastada tasu aja eest,

mil hageja ei saanud metsateatiste puudumise tõttu kokkulepitud otstarbele vastavalt

rendiobjekti kasutada (s.o alates 22. veebruarist 2020). Seejuures oli uute metsateatiste

esitamine kostjate lepingujärgne kohustus.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2023. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas

hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla kokku 9400 eurot koos

lisanduva viivisega.

Ringkonnakohus leidis, et raieleping on lõppenud poolte kokkuleppel 3. märtsil 2021

vaatamata sellele, et kokkuleppele ei jõutud tagastatavas rahasummas.

Ringkonnakohus märkis, et raieleping vastab metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7 sätestatut

arvestades kinnisasja rendilepingu tunnustele VÕS § 339 mõttes. Raielepinguga kaasneb

õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raielepingut tuleb tõlgendada VÕS §-s 29

sätestatud reeglitest lähtudes.

Kuigi raielepingus ei ole iseenesest kokku lepitud, et müügihind 52 000 eurot sõltuks

tegelikult raiutud puude kogusest, sortimendist vms ja leping on sõlmitud fikseeritud hinnaga,

ei saa MS § 37 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatut arvestades siiski mõistlikult eeldada, et

kogu tasu on kokku lepitud ja makstud ainuüksi raieõiguse eest ning tasu suurus ei ole üldse

seotud raiutud metsa väärtusega. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud

sõlmitakse eesmärgiga raiuda ja omandada kokkulepitud raiealadel puud ning sellega kaasneb

maakasutus, mitte vastupidi. Pärast metsaraiet sama maa-ala kohta uut raieõiguse

võõrandamise lepingut samadel tingimustel sõlmida ei saa, sest kinnisasja olemus on

muutunud. Samuti on raielepingust nähtuvalt lepingu hind (tasu) määratud kasvava metsa

väärtuse järgi.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul võisid lepingupooltega sarnased

mõistlikud isikud samadel asjaoludel pidada raieõiguse kui maakasutusõiguse eest makstava

tasu suuruseks 20% kogu kokku lepitud tasust, s.o 10 400 eurot. Vastavas osas olid pooled

ringkonnakohtu arvates kokku leppinud VÕS § 296 lg 3 kohaldamata jätmises.

Ringkonnakohtu arvates puudub hagejal leppetrahvinõue, sest raielepingust ei saanud tuletada

kostjatele kohustust esitada metsateatisi 2020 majandamiskava alusel. Kostjad ei ole hageja

väidetud viisil raielepingut rikkunud.

Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue põhjendamatu. Esiteks

ei rikkunud hageja raiete tegemise tähtaega, sest raieleping lõpetati poolte kokkuleppel.

Teiseks ei kohustanud leping hagejat raiejäätmeid ära vedama. Raielepingu lõppemisel hageja

võetud kohustust raiejäätmete äraviimiseks saab käsitada uue pooltevahelise lepinguna, mille

rikkumise puhuks ei olnud leppetrahvi ette nähtud. Samuti on kostjad teatanud hagejale

raiejäätmete väljavedamise nõudest loobumisest. Kolmandaks ei ole kostjad VÕS § 159 lg 2

mõttes mõistliku aja jooksul teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest.

7. Riigikohus tühistas 11. märtsi 2024. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2023. a

otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

8. Hageja palus vaidluse lahendada veoselehtedel märgitud materjali mahu alusel, arvestades

Riigikohtu juhiseid. Arvestada tuleb kostjate 7. mai 2024. a istungil avaldatut, mille kohaselt

kui veoselehtedel kajastatud mahud erinevad harvesteride logidest, tuleks lähtuda

veoselehtede andmetest. Riigikohtu juhiste kohaselt ei ole raiumata jäänud puidu väärtusel

antud lepingu tingimuste (s.o fikseeritud hinnaga leping) puhul mingit tähendust.

Hageja veoselehtede ja laoarvestuse kohaselt on X kinnistult veetud vastavalt 900,46 tm puitu

ja ostjate/lao poolt vastu võetud 923 tm puitu.

Harvesterimõõtmise ja vedamiseks mõõdetud puidukoguse vahe ei ole metsanduses midagi

eripärast ning see on tavapärane. Harvesteri mõõtmistunnistusel, veoselehel ja ostja poolt

vastuvõetud puidu mahud erinevad, sest mõõtmine toimub erinevate meetodite alusel.

9. Kostjad leidsid, et Riigikohtu suunise kohaselt tuleb tagastamisele kuuluva rahasumma

suuruse arvutamisel lähtuda kas puidu väärtusest või mahust. Seejuures tuleb puidu mahust

lähtuda siis, kui puidu kvaliteet eraldistel on ühesugune, kusjuures eeldada seda ei saa. Seega

saab lähtuda puidu mahust üksnes juhul, kui kohus tuvastab ühesuguse puidu kvaliteedi eri

eraldistel. Kostjate hinnangul ei olnud puidu kvaliteet käesoleval juhul ühesugune. Seda

kinnitavad metsamajandamise kava, lepinguga sätestatud raieliigid ja -mahud, aga ka hageja

enda tegevus, mis piirdus vaid loetud eraldiste raiega. Raieõigust ostes/müües kujunes hind

kasvava metsa väärtuse järgi. Seega tuleks ka tagasimakse puhul lähtuda väärtusest.

Metsakorraldaja Martin Kalgi arvestuse järgi oli puidu väärtus raiutud eraldistel ca 36 000

eurot. Lahutades selle maha lepingu koguväärtusest (41 600 eurot), kujuneb tagastamisele

kuuluvaks summaks 5600 eurot.

Hageja ei ole teostatud raie mahtu usaldusväärselt tõendanud, mistõttu tuleb hagi jätta

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning

teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 5301 eurot 65 senti, 31.

jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1997 eurot 89 senti ning alates 1.

veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (5301 eurot 65 senti) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase

täitmiseni.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 3976 eurot 24 senti, 31.

jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1498 eurot 42 senti ning alates 1.

veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (3976 eurot 24 senti) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase

täitmiseni.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt III hageja kasuks välja põhivõla 6627 eurot 6 senti, 31.

jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2497 eurot 36 senti ning alates 1.

veebruarist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (6627 eurot 6 senti) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi.

Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud kõikides

kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.

11. Ringkonnakohus jättis 7. mai 2024. a istungil rahuldamata kostjate 30. aprillil 2024

esitatud taotluse tõendi asja materjalide juurde võtmiseks, kostjad esitasid ringkonnakohtu

tegevusele 12. mail 2024 vastuväite. Ringkonnakohus jätab kostjate vastuväite rahuldamata

ning jääb oma kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et Riigikohus on praegusel juhul

andnud juhise lähtuda hageja nõude rahuldamisel lepingujärgsest raiemahust ja tegelikult

raiutud mahust (otsuse p 20). Riigikohus leidis otsuse p-s 21, et VÕS § 195 lg 5 järgi tuleb

lepingu ülesütlemise korral pooltel tagastada lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette

üleantu, kusjuures tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189-191 sätestatut. VÕS §

189 lg-test 1-3 tuleneb, et üleantu ja selle väärtuse üle otsustamisel lähtutakse lepingus

määratust. Seetõttu ei ole põhjendatud võtta tagastamisele kuuluva rahasumma suuruse

arvutamise aluseks asjatundja arvamuses toodud raiumata jäänud puidu turuväärtust, millel

puudub otsene seos raielepingus kokku lepitud hinnaga. Seega saab hagejale tagastatava tasu

välja arvutada lähtuvalt raielepingus sätestatud hinnangulisest raiemahust, lepingujärgsest

müügihinnast 80% ulatuses ja tegelikult tehtud raie mahust.

Kostjad esitasid 12. mail 2024 uue tõendina Martin Kalgi arvamuse. Ringkonnakohus jätab

selle tõendi vastu võtmata. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb tagastamisele kuuluva summa

suuruse määramisel lähtuda lepingus kokkulepitust.

Hageja esitas 16. ja 17. septembril 2024 uute tõenditena veoselehed APM1810804,

APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja tabeli veoselehtede ja laoarvestuse

andmetega. Kostjad vaidlesid tõendi vastuvõtmise vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja

taotletud tõendid oma varasemalt menetluses esitatu täpsustamiseks on asjakohased ja

ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde. Kostjatel oli võimalus esitada

ringkonnakohtu menetluses tõendeid lähtudes Riigikohtu poolt antud juhistest, et tõendada

oma vastuväiteid hageja nõude suurusele.

Hageja esitas 13. jaanuaril 2025 ringkonnakohtule FSC veebilehelt selgitused sertimise kohta

ja päringu seoses veoselehtedega. Ringkonnakohus leiab, et dokumendid on esitatud hilinenult

ja puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 nimetatud alused hilinenult esitatu arvestamiseks. Tõenditega

arvestamine tingiks lõpplahendi tegemise edasilükkamise.

12. Hageja esitas kostjate vastu kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad

lepingujärgse tasu osalise tagastamise ja leppetrahvi nõude.

Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama

asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2).

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on asja varasemas menetluses õigesti tuvastanud, et

pooled sõlmisid 3. märtsil 2021 raielepingu lõpetamise kokkuleppe ning VÕS § 13 lg 3

välistab kostjatel võimaluse tugineda raielepingu p-s 13.3 kokku lepitud raielepingu muutmise

vorminõudele. Samas ei saavutanud pooled 3. märtsil 2021 raielepingut lõpetades kokkulepet

tagastatava summa suuruses.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga asja varasemas menetluses, et kostjad ei ole

metsateatiste esitamata jätmisega raielepingut rikkunud. Seega ei ole põhjendatud hageja

väide, mille kohaselt oli lepingu täitmine ja raie teostamine (alates 22. veebraurist 2020)

võimatu kostjate tegevusetuse tõttu. Hagejal puudub kostjate vastu leppetrahvinõue.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtu varsema seisukohaga ka selles, et kostjatel puudub hageja

vastu väidetav tasaarvestuslik leppetrahvinõue.

13. Hageja tasu tagastamise nõude osas leidis Riigikohus, et kuna raieõiguse võõrandamise

leping on põhiolemuselt rendileping, saab üldjuhul eeldada, et vähemalt osa omandaja

(rentniku) tasutavast rahast on ette nähtud tasuna maa kasutamise eest. Põhjendatud on

ringkonnakohtu seisukoht asja varasemas menetluses, mille kohaselt saab ka praeguse lepingu

puhul eristada tasu raieõiguse ja raiutava puitmaterjali omandamise eest, ehkki raielepingus ei

ole neid eraldi välja toodud. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu kaalutluspõhise seisukohaga,

et lepingupooltega sarnased mõistlikud isikud võisid samadel asjaoludel pidada raieõiguse

eest makstava tasu suuruseks 20% kogu kokkulepitud tasust.

Riigikohus nõustus hageja seisukohaga, et maakasutusõiguse tasu tulnuks maha arvata kogu

kokkulepitud tasust, s.o 52 000 eurost. Seega olukorras, kus raied on jäänud osaliselt

tegemata, tuleks kogu müügihinnast (52 000 eurot) esmalt maha arvata 20% ehk 10 400 eurot.

Tulemusena jääb 41 600 eurot selleks summaks, millest on võimalik teha tagasiarvestusi

hagejale lähtuvalt tegemata jäänud raiete mahust või väärtusest.

Tasu osalise tagastamise õigusliku alusena tuleb kohaldada VÕS § 195 lg-t 5, mille järgi tuleb

tagastada üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu ning tagastamisel

lähtutakse VÕS §-des 189-191 sätestatust.

Riigikohtu hinnangul ei saa olukorras, kus hageja on osal eraldistel teinud raieid nende

eraldiste hinnangulisest raiemahust rohkem, kuid jätnud teistel eraldistel raied tegemata,

pidada põhjendatuks hageja nõuet tagastada talle see osa raielepingu järgi tasutust, mis vastab

raietöödest puutumata jäänud eraldistel hinnanguliselt raiumata jäänud puidu proportsioonile

kogu lepingujärgsest hinnangulisest raiemahust. Õigustatud on hageja nõue tagastada

rahasumma, mis vastab raielepingujärgse hinnangulise raiemahu ja tegelikult raiutud mahu

vahe proportsioonile raielepingujärgsest hinnangulisest raiemahust. Vastavalt eelmärgitule (p

18) saab praegusel juhul tagasiarvestuse teha müügilepingujärgsest summast, millest on maha

arvatud 20% tasuna raieõiguse kui maakasutusõiguse eest.

14. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on ebaõigesti lähtunud kostjate poolt tagastamisele

kuuluvate summade arvutamisel asjatundja arvamuses toodud raiumata jäänud puidu

turuväärtusest, mitte lepingulisest hinnangulisest mahust.

Hageja tõendab raiutud puidu mahtu harvesteri logidega (I kd, tl-d 19–23, 26–29) ja leiab, et

ta omandas eraldistel raiudes ca 1003 tm puitu. Ringkonnakohus andis kostjatele võimaluse

praeguses menetluses tõendite esitamiseks või tõendite kogumiseks taotluste esitamiseks.

Ringkonnakohus rahuldas kostjate taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liitu esitama X kinnistuga seotud veoselehed koos kõigi lisadega perioodi

kohta 12. mai 2017–1. juuni 2021.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit esitas 8. juulil 2024 Exceli tabeli veoselehtede kohta

e-veoselehe registris olevate andmetega. Kostjad esitasid 16. ja 17. septembril 2024

veoselehed APM1810804, APM1811080, APM1816201, APM1888422 ja tabeli veoselehtede

ja laoarvestuse andmetega.

Kostjad olid seisukohal, et hageja on veoselehel esitanud ebaõigeid andmeid ja jätnud osad

veoselehed üldse esitamata. Kostjad soovisid ringkonnakohtult täiendavat võimalust

harvesterilogi andmeid ümber lükata, leides samas, et olukorras, kus veoselehtede andmebaas

on osutunud ebausaldusväärseks, pandaks kostjad sellise tõendamiskoormisega

põhjendamatult raskesse seisu. Kostjad leidsid, et teoreetiliselt on teostatud raieid võimalik

tõendada kändude kluppimisega, mis on aga kallis, samuti oli õige aeg kändude mõõtmiseks

möödas juba raielangi tagastamisel. Tänaseks on raiest möödunud 7,5 aastat. Seetõttu ei

pruugi kluppimine enam anda ka adekvaatset tulemust. Selget taotlust tõendite osas kostjad

ringkonnakohtule ei esitanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluses ei ole tõendamist leidnud, et lepingu täitmisel

raiutud puidu mahtu ei saa tõendada hageja esitatud harvesteri logidega (I kd, tl-d 19–23, 26–

29). Kuna kostjad kohtule muid tõendeid ega taotlusi tõendite kogumiseks ei esitanud, loeb

ringkonnakohus lepingu täitmisel hageja poolt saaduks 1003 tm raiutud metsamaterjali.

Hageja leidis, et arvestades kostjate poolt 7. mail 2024 avaldatut, kui veoselehtedel kajastatud

mahud erinevad harvesteride logidest, tuleks lähtuda veoselehtede andmetest. Hageja palus

käesoleva vaidluse lahendada veoselehtedel märgitud materjali mahu alusel, arvestades

Riigikohtu juhiseid. Seejuures palus hageja arvestada hageja ringkonnakohtule esitatud

täpsustustega veolehtedel kajastatud mahtude küsimuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste seisukohti arvestades põhjendatud

tagastamisele kuuluva summa arvestamisel lähtuda veoselehtedel märgitud materjali mahust.

Kostjad olid seisukohal, et ringkonnakohtule edastatud veoselehed ei ole usaldusväärsed.

Hageja ise on kogu menetluse käigus lähtunud harvesteri logides märgitust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa ka kostjate poolt istungil väljendatu põhjal asuda seisukohale, et kostjad olid

nõus tõendite kogumise järel sellega, et raiutud puude maht võib osutuda väiksemaks.

15. Raielepingus lepiti kokku raiete tegemises ja ulatuses kasvava metsa ühikutes. Asjatundja

arvamuses on aluseks võetud raiumata jäänud metsa väärtus, lähtudes raiete tegemise

tulemusena saadava metsamaterjali mahust, nendel mahuühikutel põhinevad ka hageja

esitatud langetustraktori näidud. Riigikohus juhtis tähelepanud sellele, et õiglase tulemuse

saamiseks tuleb nimetatud eri ühikud teisendada samadeks ühikuteks, leides selleks

asjakohase koefitsiendi. Riigikohus leidis, et arvestada tuleb kostjate esiletoodud asjaolu –

kasvava metsa ja raiutud metsamaterjali mahuühikute väidetava 30%-lise suurust erinevust.

Kostja tugineb 2009. a metsamajandamiskavale (II kd, tl 3 jj; III kd, tl 52).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et raiete järel saadava metsamaterjali

maht tuleks arvestada teisiti, kui lepingu täitmisel hageja poolt saadud 1003 tm lugeda 70%-

ks kasvavast metsast, mis oli lepingujärgseks hinnanguliseks raiemahuks. Hageja on viidanud

küll sellele, et asjakohane koefitsient võib varieeruda sõltuvalt puudeliigist ja puude vanusest

(III kd, tl 95), menetluses ei ole aga esitatud tõendeid, mille põhjal oleks neid asjaolusid

praeguses menetluses võimalik kindlaks teha. Hageja on ka ise nimetanud, et kasvava metsa

maht on 24,15% suurem, nimetatu ei erine suurusjärgus oluliselt 30%-st, millele on viidanud

Riigikohus. Seega tuleb tegelikult raiutud mahuks arvestada 1303,9 tm

((1003x30)/100)+1003).

16. Eeltoodule tuginedes tuleb hageja nõue tasutu tagastamiseks rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus mõistis varasemas menetluses kostjatelt hageja kasuks välja summa lähtudes

kostjate X kinnistu kaasomandi osade suurustest. Riigikohus ringkonnakohtu otsust selles

osas ei muutnud.

Raielepingujärgse hinnangulise raiemahu ja tegelikult raiutud mahu vahe on 807,1 tm, mille

proportsionaalne rahaline väärtus lepingujärgsest hinnast on 15 904 eurot 95 senti (41 600 -

(41 600x1303,9/2111)). Kostjatelt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 15 904 eurot 95

senti, mis kostjate X kinnistu kaasomandi osade suurusi arvestades jaguneb selliselt, et

kostjalt I tuleb välja mõista 5301 eurot 65 senti (1/3), kostjalt II 3976 eurot 24 senti (1/4) ja

kostjalt III 6627 eurot 6 senti (5/12).

Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13. maist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja põhinõude osalise

rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Alates 13. maist 2021 kuni käesoleva

otsuse tegemiseni (31. jaanuar 2025) on kostja I vastu rahuldatud põhinõudelt 5301 eurolt 65

sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 1997 eurot 89 senti, kostja II vastu rahuldatud

põhinõudelt 3976 eurolt 24 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 1498 eurot 42 senti ja

kostja III vastu rahuldatud põhinõudelt 6627 eurolt 6 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis

2497 eurot 36 senti. Alates 1. veebruarist 2025 põhinõudelt sissenõutavaks muutuva viivise

mõistab ringkonnakohus välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni (TsMS § 367).

15. Hageja leppetrahvinõue ja kostjate tasaarvestuslik leppetrahvinõue jäid rahuldamata ning

hageja põhinõue rahuldatakse ligikaudu 50% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab

ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Menetluskulusid ei ole vaja kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)