2-25-21/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30.jaanuar 2025, Kuressaare

Kohtunik

Reena Undrest

Tsiviilasja number

2-25-21

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi RV ja KV vastu

ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Z.G

Kostja I RV (

Kostja II KV (

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ning kostjate RV ja KV vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1. Kostjad RV või KV tasuvad hagejale PlusPlus Capital AS-ile, arveldusarvele

EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24975302, kompromissisumma kokku

3200 eurot hiljemalt 27.01.2025, mis koosneb järgnevast:

- Pärnu Maakohtu 10.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr XXXXX kostjalt I RV välja mõistetud

põhinõude jäägist 944,28 eurot ja kõrvalnõuetest 1548,72 eurot, kõik kokku 2493 eurot;

- tsiviilasjas 2-25-21 hagejale PlusPlus Capital AS-ile ühisvara jagamise nõude esitamisega

kaasnenud menetluskuludest summas 707 eurot, s.o pool riigilõivust hagilt 210 eurot, riigilõiv

hagi tagamise taotluselt 70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot.

2. Hageja PlusPlus Capital AS kinnitab, et pärast kompromissisumma 3200 eurot laekumist

PlusPlus Capital AS pangakontole puuduvad temal nõuded kostjate RV ja KV vastu seoses

Pärnu Maakohtu 10.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr XXXXX kostjalt I RV välja mõistetud

nõudega ning puuduvad nõuded menetluskulu osas tsiviilasjas nr 2-25-21.

3. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Peale kompromissisumma 3200 eurot laekumist Plusplus Capital AS-i pangakontole teavitab

PlusPlus Capital AS kohtutäiturit võla tasumisest täiteasjas nr 180/2023/66.

5. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitavas määruses tühistada 02.01.2025

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-21 kohaldatud hagi tagamise abinõu ehk kustutada

kinnistusraamatust hagi tagamise korras kostjatele RV ja KV kuuluvale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX kantud ½ suurusele kaasomandiosale kinnistust

asukohaga KXXX, Saaremaa vald, Saare maakond, Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks seatud käsutamise keelumärge. Pooled paluvad kohtul saata hagi tagamise

abinõu tühistav määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

6. Kostjad RV ja KV kinnitavad, et nad on teadlikud, et punktis 1 märgitud kompromissisumma

ei sisalda kohtutäituri tasusid.

7. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-25-21 menetluse kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata.

2. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 210 eurot AS PlusPlus Capital

arveldusarvele nr. EE662200221052378572.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.01.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-21

kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kustutada kinnistusraamatust hagi tagamise korras

kostjatele RV ja KV ( kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

XXXXX kantud ½ suurusele kaasomandiosale kinnistust asukohaga KXXX, Saaremaa

vald, Saare maakond, Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks seatud

käsutamise keelumärge.

Saata hagi tagamise abinõu tühistav määrus täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

4. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud, kohtu põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.01.2025 Pärnu Maakohtule hagi RV ja KV vastu

ühisvara jagamise nõudes.

2. Pooled esitasid 27.01.2025 kohtule kompromissilepingu, milles kinnitavad et soovivad

menetluse lõpetada kompromissiga ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada

menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi

pidamist. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev

kompromiss kinnitatakse.

3. TsMS 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Antud asjas pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse

nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi

täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et poolte

esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit

pidamata (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab

tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning

seega puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole

tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale

tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

8. Poolte taotlusel TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus antud asjas kohaldatud hagi

tagamise.

9. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Poolte taotlusel välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 64 lg

2 ja § 661 lg 4 alusel. Seega ei ole määrus kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik