2-24-5264/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5264

Kohtuasi

S.J hagi X.N-i vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X.N-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

654,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.J (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.X ja

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Kostja X.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anastassia Rumjantseva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta X.N-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-5264

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.J (hageja) esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule X.N-i (kostja) vastu hagi, mida täpsustas

09.04.2024. Hageja palus suurendada Harju Maakohus 13.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr

2-18-2433 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist alates 02.04.2024 selliselt, et kostja

tasub hagejale kuni hageja täisealiseks saamiseni (13.04.2031), elatist 287,72 eurot kuus (s.o

272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Harju Maakohtu 13.08.2018 määrusega

tsiviilasjas nr 2-18-2433 hageja kasuks välja elatis 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni 13.04.2031. Hagi kohaselt ei kata hageja kasuks välja mõistetud elatis hageja

suurenenud kulusid.

1.2. Hageja igakuised kulud olid 2018. aastal 593 eurot (sh eluasemekulud 250 eurot,

sidekulud 10 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused koolikohustusele 60 eurot, riided ja

jalatsid 80 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 10 eurot, hageja sünnipäevakulu 13 eurot).

2024. aastal on hageja igakuised kulud 819,62 eurot (sh eluasemekulud 337,50 eurot,

sidekulud 18 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused koolikohustusele 18,33 eurot,

riided ja jalatsid 50 eurot, trenn 93,30 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 25 eurot,

majapidamisvahendid ja suuremad ühekordsed ostnud 15 eurot, meelelahutus (taskuraha) 40

eurot, hageja sünnipäevakulu 22,49 eurot). Hageja ei nõudnud kostjalt sidekulude

väljamõistmist.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-

11990 25.05.2022 tehtud määruse (suhtluskord) kohaselt veedab hageja kostjaga 6,4 ööpäeva

kuus, mis ei anna alust elatise vähendamiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Suhtluskorra kohaselt viibib

hageja kostja juures seitse ööpäeva kuus. Vastavalt elatise kalkulaatorile on elatise suruseks

2024. aastal 153,44 eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja muutis Harju Maakohtu 13.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-18-2433 väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise alates

02.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.04.2031) 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus

2-24-5264

määras, et elatise summad tuleb kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10-ndaks

kuupäevaks G.X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX LHV pangas, märkides

makse selgitusse „S.J elatis“. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hageja maksnud

elatist, siis kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

5. Maakohus tuvastas, et hageja vanemateks on G.X (ema) ja kostja (isa). Tsiviilasjas nr 2-18-

2433 kinnitas Harju Maakohus 13.08.2018 kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma

hagejale elatist 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

5.1. Hageja igakuised kulud on 2018. aastaga võrreldes suurenenud. Kui 2018. aastal olid

hageja igakuised kulud 593 eurot, siis 2024. aastal on hageja kulud ca 820 eurot kuus. Hagis

esile toodud kululiigid on vajalikud ning summad mõistlikud. On eluliselt usutav, et hageja

igakuised kulud on suurenenud. Kuue aastaga on suurenenud toidukorvi maksumus,

eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on muutunud seadusjärgne

elatise suurus. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt

kahekordsele elatise arvutamise aluseks olevale baassummale (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 moodustas baassumma 272,76 eurot. Puudub alus kahelda, et hageja igakuised

kulud ei vastaks praegusel ajal vähemalt kahekordsele baassummale.

5.2. Suhtluskorra kohaselt kohtub kostja hagejaga järgmiselt: nädala sees kolmapäeval pärast

kooli kuni kella 18.30-ni; paarisnädalatel nädalavahetusel reedest pärast kooli kuni pühapäeva

kella 18-ni; isadepäeval (emadepäeva veedab laps emaga); paaritutel aastatel jõulud; üle aasta

aastavahetused; paarisnumbriga aastatel talvevaheaja, kevadvaheajad (2) ja sügisvaheaja;

suvevaheajal paaritul nädalavahetusel üle nädala reede kella 11-st pühapäeva kella 20-ni;

suvevaheajal, kui laps ei ole isa juures nädalavahetustel, on laps isa juures teisipäeval ja

neljapäeval kell 11–20; vanemate suvepuhkuse veedab laps kummagi puhkusel oleva

vanemaga kaks nädalat järjestikku.

5.3. Maakohus tuvastas, et paarisaastatel viibib hageja suhtluskorra kohaselt kostja juures ca

6,4 ööpäeva ühes kuus. Paaritutel aastatel on hageja keskmine kostja juures viibimise päevade

arv väiksem, kuna paaritutel aastatel veedab hageja kolm koolivaheaega emaga. Kostja ei

lähtunud keskmise päevade arvestamisel reaalsest päevade arvust.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt esitasid pooled arvutused, mitu ööpäeva veedab hageja

keskmiselt ühes kalendrikuus kostja juures. Maakohus ei hinnanud poolte arvutusi õigesti, mis

viis ebaõige otsuse tegemiseni. Lisaks esitas hageja päevade arvestuse pärast eelmenetluse

lõppemist, st hilinenult. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja asjaomaste

väidetega. Hageja esitatud tabel ei arvestanud sellega, et hageja viibib suhtluskorra kohaselt

kostja juures suvel kaks nädalat. Hageja tabelis oli seega arvutuslik eksimus.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta poolte endi kanda.

2-24-5264

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, mitu ööpäeva veedab hageja

suhtluskorra kohaselt keskmiselt ühes kalendrikuus kostja juures. Sellest sõltub PKS § 101 lg

6 kohaldamine. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keskmise

koosveedetava aja arvutamisel tuleb arvesse võtta ka koolivaheaegu.

11. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis otsuse tegemisel ekslikult

arvestamata sellega, et hageja viibib suhtluskorra kohaselt kostja juures suvel kaks nädalat.

Suhtluskorra kohaselt veedab hageja suvepuhkuse kummagi puhkusel oleva vanemaga kaks

nädalat järjest. Hageja esitatud arvutused (dtl 85–92), millest maakohus otsuse tegemisel

lähtus, ei arvestanud suvepuhkusega. Hageja arvutused lähtusid sellest, et kuna teine vanem

(ema) puhkab suvel samuti lapsega kaks nädalat, siis on kostja suvepuhkuseks arvestatud null

päeva. Maakohus ei põhjendanud, miks isa suvepuhkus tuli jätta päevade arvestusest välja.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb päevade arvestamisel lähtuda suhtluskorrast ning võtta

elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõik päevad, mille hageja veedab suhtluskorra

kohaselt kostjaga. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas hageja ebaõigesti, et hageja veedab

kostjaga juulis kolm päeva, st kaks ööpäeva. Suhtluskorra kohaselt veedab hageja kostjaga

juulis neliteist päeva, st kolmteist ööpäeva. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu

otsuse põhjendusi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus ka talvevaheaja päevade (detsember ja

jaanuar) arvu arvestamisel, ning muudab ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Pooled

on lähtunud sellest, et 2024. aasta talvevaheajast veedab hageja kümme päeva kostjaga

(jõulud veedab hageja emaga). See vastab ka suhtluskorrale, mille kohaselt veedab hageja

kostjaga paaritutel aastatel jõulud, üle aasta aastavahetused ja paarisaastatel talvevaheaja.

Talvine koolivaheaeg oli perioodil 23.12.2024–05.01.2025. Kuivõrd aasta viimane päev oli

31.12.2024, siis on maakohus 2024. aasta päevade arvestusse ekslikult lisanud 2025. aasta

jaanuari päevad. Kuna PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb tuvastada, mitu päeva aasta jooksul

keskmiselt veedab laps isaga, tuleb 2024. aasta päevade arvestusest jätta välja 2025. a jaanuari

päevad (s.o 01.01.2025–05.01.2025). Päevade arvestamisel tuleb lähtuda perioodist

01.01.2024–31.12.2024. Kokkuvõttes veetis hageja 2024. aasta detsembris kostjaga ühe

nädalavahetuse ja koolivaheaja, mis teeb kokku seitse ööpäeva (nädalavahetuse päevad

perioodil 29.11.2024–01.12.2024 jäävad novembrikuu arvestusse).

13. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 2024. aastal veetis hageja kostjaga kokku 82

ööpäeva (s.o jaanuaris neli ööpäeva, veebruaris kümme ööpäeva, märtsis neli ööpäeva, aprillis

kümme ööpäeva, mais kuus ööpäeva, juunis kaks ööpäeva, juulis 13 ööpäeva, augustis kuus

ööpäeva, septembris neli ööpäeva, oktoobris kümme ööpäeva, novembris kuus ööpäeva ja

detsembris seitse ööpäeva) ehk 6,8 päeva ühes kuus (82 ööpäeva ÷ 12 kuuga). Vaatamata

2-24-5264

sellele, et maakohtu tuvastatud päevade arvestus polnud õige, ei anna see alust maakohtu

otsuse resolutsiooni muutmiseks. Hageja veetis kostja juures 2024. aastal keskmiselt 6,8

päeva. Elatise vähendamiseks on alust, kui vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Maakohtu seisukohta, et paaritutel aastatel on

keskmine väiksem põhjusel, et hageja veedab kolm vaheaega emaga, ei ole kostja ümber

lükanud. Seega leidis maakohus õigesti, et siinsel juhul puudub alus PKS § 101 lg 6 alusel

elatise summat vähendada. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et suhtluskorda reaalselt ei täideta

(st hageja ei viibi kostja juures), ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ööpäevade arvu

ümardada ja seeläbi lugeda PKS § 101 lg-st 6 tulenev eeldus täidetuks.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud hageja oma päevade arvestust hilinemisega.

Maakohus andis 13.06.2024 kirjaga pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni

27.06.2024. Hageja esitas oma seisukoha selleks tähtajaks. Hageja esitas oma varasema

päevade arvestuse Exceli tabeli vormis. Kostjal oli võimalus esitada sellele enda vastuväited.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

16. Menetluskulud maakohtus jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja

neid kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)