1-11-7244/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

10. oktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-7244 (kohtueelses menetluses nr 11260102384)

riik E.R versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

E.R

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx

xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) ; töötab Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.R

süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis karistusseadustiku

(KarS)

5 (viis)

74 lg 1 ja lg 3 § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus kuud; KarS §

alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

5 kuud

E.R-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata

5 kuud

täitmisele, kui itegu ja täidab KarS § E.R ei pane katseajal toime uut tahtlikku kur lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks E.R-ile

alaliseks elukohaks

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada E.R-ile datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista E.R-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu

(kolmk kaheksa)

36 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi ümmend €

2 (kaks) € 70 senti

kasuks; 458,09 määrata kriminaalmenetluse kulud € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 38 (

18 senti tasumine, kolmkümmend kaheksa € )

kuni t - menetluskulude täieliku asumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev;

2.2 E.R-ile

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € jätta riigi kanda 43,35 ;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada riigi selleks

33 (kolmkümmend kolm) € 63 senti otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Otto Preemile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumis ntrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi ko naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saade süüdimõistetu on ta, kui

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse

2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asj “); as nr 1-11-7244

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on E.R toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema 04. juunil 2011 kella 03.50 ajal KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Leola tänaval juhtis mootorsõidukit reg. märgiga

Volkswagen Golf XXX XXX joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati E.R alkoholijoove 0.96 mg/l kohta.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 ja karistamiseks

alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata ja määrata E.R ile -

katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx .

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteo - s, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus use või prokuratuuri tatakse uurimisasut

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg äärab -le 2 kaitsja m

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

sabi seaduse -le 1 on

riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava ueelsel uurimisel on määratud E.R kaitsja esinemise eest koht

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 48,08 . E.R kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 33,63 .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 38,36

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga

43,35

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asja av ning õigusabi kohatult koorm

saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt 43,35

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses € 38,36 .

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu .

– 2,70 €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korr -le 1 al menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista E.R-ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 38,36 (19,18 + 19,18) ja 417,03 €, riigi õigusabi tasu €

muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et 2,70 € menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

Toomas Lillsaar

Kohtunik