2-22-9990/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Maris Kuurberg ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9990

Kohtuasi

P.M avaldus suhtlusõiguse kindlaksmääramiseks ja

Q.G

vastuavaldus

suhtlusõiguse

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/puudutatud isik 1: P.M (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Piia Roosileht

Puudutatud isik 1/vastuavaldaja: Q.G (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Puudutatud isik 2 (määruskaebuse esitaja): D.S

(isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Alar Neiland

Eestkosteasutus: Kohila Vallavalitsus (registrikood

75018851)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.M 27.12.2023 taotlus ja võtta tõenditena asja juurde vanemate

kirjavahetus (lisad 1-9).

2. Rahuldada Q.G 11.01.2024 taotlus ja võtta tõendina asja juurde pöördumine lapse

esindaja poole.

3. Pärnu Maakohtu 21.11.2023 määrus jätta muutmata.

4. D.S määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku 1 esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-22-9990

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 3-5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja vastuavaldus ning nende aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1. P.M (avaldaja/lapse ema) esitas 08.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus

osaliselt lõpetada tema ja Q.G (puudutatud isik 1/lapse isa) ühine hooldusõigus D.S

(puudutatud isik 2/laps) suhtes ja anda lapse emale üle isikuhooldusõigus lapse suhtes, samuti

peatada lapse ja lapse isa suhtlusõigus psühholoogi nõustamise või psühhoteraapia ajaks,

alternatiivselt määrata teraapia ajaks suhtlemiskord kolmanda isiku juuresolekul.

1.1. Avalduse kohaselt sündis XX.XX.XXXX vanemate vabaabielust poeg D.S. Kuni

16.01.2022 elasid vanemad koos lastega ühise perena Kohila alevis XXX üürikorteris. Aastate

jooksul kestnud emotsionaalse vägivalla tagajärjel pidi avaldaja koos oma eelmisest abielus

16-aaastase tütrega välja kolima ühisest elukohast, kuhu jäi vanemate ühine 5-aastane poeg

D.S. Lapse isa keelas lapse emal last kaasa võtta. Isa on mõned korrad pakkunud last emale,

kuid otsused, millal laps saaks olla emaga, on tehtud ainult lapse isa poolt ja tema huvidest

lähtuvalt. Lapse ema on lapsega koos aega saanud veeta 17.02.2022, 19.02.2022, 05.03.2022,

19.03.2022, 20.03.2022, 27.03.2022 ja 09.04.2022. Rohkem lapse ema lapsega kohtuda pole

saanud. Lapse isa väidab, et laps ei soovi emaga kohtuda. 06.05.2022 oli päev, kus laps oli

tundmatuseni ema ja emapoolsete sugulaste vastu võõrandatud/töödeldud. D.S keeldus emaga

kaasa tulemast. Laps oli ema vastu vaenulik. Kohila lastekaitsetöötaja palus kliinilisel

gestaltpsühhoterapeut KTl hinnata 6-aastase D.S seisundit, kes on tuvastanud, et lapsel

ilmnevad raske võõrandamise tunnused ja isa rakendab lapse peal raske võõrandamise

taktikaid. Avaldaja ei saa poja kasvatuses osaleda. Avaldaja on veendumusel, et lähtudes

lapse huvidest ja vanusest tuleks laps ema hooldada jätta. Suhtlusõigus isa ja poja vahel tuleks

peatada vähemalt ajaks, kui lapse isa on läbinud teraapia. Suhtlusõiguse peatamise esmane

eesmärk on anda lapsele võimalus taastuda, olla turvaliselt ja segamatult isapoolsete

survestamiste ja manipulatsioonideta.

2. Lapse isa esitas Pärnu Maakohtule 02.08.2022 vastuse ema avaldusele ja vastuavalduse

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, lõpetatud osas ainuhooldusõiguse lapse

viibimiskoha ja hariduse küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks Q.G-le ning suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks mh tingimustel, et lapse elukohaks on lapse isa elukoht; laps viibib ema

juures iga kuu (väljaarvatud suvekuud) paarisnädalavahetusel reede kella 18-st pühapäev kella

18ni. Reedel tuleb lapse ema lapsele järgi lapse viibimiskohta ja pühapäeval tuleb lapsele

järgi lapse isa lapse viibimiskohta.

2.1. Vastuse ja vastuavalduse kohaselt puudub igasugune alus piirata lapse ja isa suhtlust.

Vanemad elasid koos kuni jaanuari keskpaigani 2022 ja selle ajani kasvatati ka ühist last.

Täielikult muutus olukord, kui lapse ema otsustas ootamatult lapse ja lapse isa juurest lahkuda

jaanuaris 2022. Seejuures viimased 3 nädalat enne seda puudus lapse emal igasugune suhtlus

2-22-9990

lapse isa ja lapsega, ta oli apaatne ja hoolimatu. Ema lahkumisel arutati ka seda, mis saab

lapsest ning otsustati, et laps jääb isa juurde. Lapse ema on vähe huvi üles näidanud lapsega

kohtumiste osas, võtnud lapse alati 1 päevaks või veelgi vähemaks. Iga kord kui laps ka ema

juures käis, andis laps tagasiside, et tal oli igav, sest ema oli kogu aeg telefonis või tegeles

oma asjadega ega pööranud lapsele tähelepanu. Lapse isa pole lapse ema suhtes ei vaimset

ega füüsilist vägivalda tarvitanud. Lapse isa pooldab mõtet suhtluskord kindlaks määrata, kuid

leiab, et lapse huvides on selline suhtluskord, kus lapse elukoht on isa juures ja laps käib

suhtluskorra alusel emal külas. Lapse ema suhtluskord on ajutine (teraapia ajaks) ja

keskendub vaid sellele, et lapse isa peab minema teraapiasse ja kui ei lähe, siis last üldse ei

näe ning kui läheb, siis näeb täpsustamata mahus. Kohtupraktikas on välja kujunenud ühtne

seisukoht, et lapsel peab olema üks kindel elukoht. Lapsele tuleb tagada stabiilne elurütm ühe

peamise kindla kodu ja ööbimispaigaga.

3. 20.11.2022 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Pärnu

Maakohus rahuldas taotluse 25.11.2022 määrusega ning andis esialgse õiguskaitse korras

lapse emale ainuisikulise otsustusõiguse lapse igakordse elu- ja viibimiskoha osas. Tallinna

Ringkonnakohus jättis lapse isa määruskaebuse 01.06.2023 määrusega rahuldamata.

4. Pärnu Maakohus tegi 25.11.2022 määruse, millega rahuldas lapse ema avalduse ja lõpetas

lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes isikuhooldusõiguse osas ning andis selles

osas lapse ainuhooldusõiguse üle lapse emale. Lapse isa vastuavalduse jättis kohus

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.10.2023 määrusega Pärnu Maakohtu

25.11.2022 määruse muutmata, täiendades kohtumääruse põhjendusi.

5. Pärnu Maakohus tegi 25.11.2022 määruse menetluse peatamiseks kuni perelepituse

lõppemiseni. Maakohus uuendas menetluse 14.08.2023 määrusega avaldaja 03.08.2023

taotluse alusel, kuulas lapse ära 26.09.2023 ning pidas istungi 26.09.2023.

Avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad

6. Lapse ema (avaldaja) seisukoha kohaselt ei ole lapse isa oma vanema õigusi teostades

silmas pidanud lapse huve ega teostanud oma vanema õigusi heas usus. Lapse isa on

sunniviisiliselt ema ja lapse lahutanud ning teeb lapse emale alusetuid piiranguid ja takistusi

lapsega suhtlemiseks. Lapse isa käitumine ei toeta lapse emotsionaalset heaolu. Lapse isa

püüab teha kõik selleks, et eemaldada ema lapsest. Laps on 7 aastane, mistõttu lapsel on

ainuüksi tema vanusest tulenevalt tugevam emotsionaalne suhe emaga. Lapse ema suudab

tagada lapsele põhivajaduste rahuldamise, heaolu ja arenemisvõimaluse. Lapse isa käitumine

lapse ema suhtes on endiselt alavääristav. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et laps

ei julge isale paljusid asju öelda, sh oma elementaarsed vajadusi ning kui lapse ema

kommunikeerib lapse muresid isale, siis isa süüdistab ema valetamises ja väidab, et laps on

talle hoopis vastupidist väitnud. See on last kahjustav. Lapsevanemate kohustus on säilitada

lapse terviklik sisemaailm, hoiduda üksteise halvustamisest, naeruvääristamisest või muul

moel madaldamisest lapse ees. Lapse isapoolne vaimne vägivald jätkub. Lapse isa innustab

last võrdlema elukorraldusi isa ja ema juures, tuues pidevalt välja, mis on isa juures parem.

Lapse jaoks oli selline vastutus koormav, aga laps ei julgenud isale seda öelda. Lapse isa

süüdistab lapse ema pere lõhkumises ja räägib seda ka lapsele. Lapse isa ei näita mingit

valmidust koostööks. Lastekaitsetöötaja on leidnud ja pidanud vajalikuks, et laps peaks saama

psühhoteraapiat ja suunas lapse saviteraapiasse, mille lapse isa ära keelas. Lapse isa ei ole aru

saanud, et lapsel on olnud vaja psühholoogilist abi. Lapse isa ei ole võimeline aru saama, et ta

kahjustab oma tegevusega lapse vaimset ja füüsilist tervist. Nüüd, kus laps elab emaga, on

lapse ema tulnud igati vastu lapse isa soovidele. Lapse ema soov on, et laps suhtleks mõlema

2-22-9990

vanemaga. Sotsiaalkindlustusamet kinnitas 05.01.2023 vanemluskokkuleppe suhtluskorra

osas kuni 30.06.2023. Eelnimetatud kokkuleppe alusel kohustusid lapsevanemad

täitedokumenti ajakohastama vastavalt lapse arengule ja asjaolude muutumisele. Vaatamata

kõigele ei ole lapse emal võimalik lapse isaga arutada lapse huvidest lähtuvat jätkuvat

suhtluskorda. Lapse ema on nõus, et suhtluskorras kokkuleppimine on vajalik kõigi osapoolte,

eelkõige lapse huvides. Kõige olulisem on lähtuda lapse parimast huvist. Kuni tänaseni on

lapse isa dikteerinud lapse emale ette ajad, mil lapsega on võimalik kohtuda. Lapse isa arvates

ei pea tema lapse ema ettepanekutega arvestama. Vanemluskokkuleppe on lõppenud. Selle

viimastel kuudel pidi lapse ema pöörduma selgituste saamiseks perelepitajate poole, kuna

lapse isa hakkas rikkuma perelepituses sõlmitud punkte. Tänaseks on lapse isa hakanud

lapsele peale suruma usulisi vaateid. Lapse ema on veendunud, et kooli minnes vajab laps

ennekõike stabiilsust koolitöödega hakkama saamiseks. Laps võiks viibida kooli ajal isaga

näiteks ühe täisnädala selliselt, et esmaspäeval laps läheb koolist isa juurde ja järgmine

esmaspäev peale kooli läheb ema juurde. Lisaks võiks laps kohtuda isaga ka ühel

nädalavahetusel, s.o laupäeval ja pühapäeval. Avaldaja täpsustas, et ei soovi lapse ja isa

vahelist suhtlemisõiguse piiramist.

7. Lapse isa seisukoha kohaselt ei ole lepitusmenetluses kokkulepitud suhtlemiskord

toiminud. Esines periood, kus isa ei näinud last 3 nädalat ja olukord, kus ema ei lubanud

lapsel ja isal kohtuda isegi lapse isa sünnipäeva päeval ning lapsel ei lastud isale isegi

helistada. Pärast kohtu poolt lapse määramist esialgse õiguskaitse korras ema juurde elama on

veelgi võimendunud lapse tagasiside, et ema juures on lapsel igav. Laps peab olema telefonis

või emaga tööjuures kinnises ruumis istuma. Laps räägib isale pidevalt, et ema ei kuula teda,

ei arvestada temaga, elab end lapse peal välja ja lööb last, ning tirib teda kõrvast. Laps on

emas pettunud, et laps ei saa minna kooli, kuhu laps tahab minna. Lapsel algasid ema juures

käimisega tikid ja laps on psühholoogiliselt häiritud, mis tingib veel lapsel pükste mustamise.

Kui lapse aeg isa juures hakkab lõppema, on lapsel tikid ja pükste mustamine kadunud, sest

lapsel on tulnud tagasi turvatunne. Ema ei ole sellega tegelenud. Isa hinnangul tuleb see kõik

telefoniga mängimisest. Laps unustab end sinna ära. Tervikuna on lapse tagasiside isale

pidevalt see, et laps soovib elada isaga ega saa aru, miks teda sunnitakse elama koos emaga,

kes üldse last ei kuula ja lapse soovidega ei arvesta. Ema juures elamise aeg on näidanud, et

kõik senised lemmiktegevused on lapse elust kadunud ja lapse areng on saanud silmnähtavad

tagasilöögid nii füüsilise, kui haridusliku poole pealt. Isa sooviks on, et laps kindlasti jätkaks

sügisel judo trennis käimist, mis on lapsele seni meeldinud ja hästi mõjunud, kuigi ema pole

sellist trennis käimist oluliseks pigem pidanud ja igal võimalusel sinna last mitte viinud.

Lapse isal on ka mure, et lapse ema juures elades käib laps pesemas ainult 1 kord nädalas,

mis on selgelt liiga vähe. Mureks on ka see, et lapse ema on sageli kodust ära ja lapsega kodus

on tavaliselt kas lapse sisuliselt täiskasvanud õde või siis ema õde. Lapse sõnade kohaselt on

ema töögraafik hetkel selline, et ema tööpäevad on väga pikad ja ema jõuab koju hilja.

Selleks, et laps ja ema saaksid koos olla on ema küll lapse vahel tööle kaasa võtnud. Hiljuti

ostis lapse isa lapsele nutikella, millega on võimalik helistada ja isaga vajadusel suhelda. Koju

jõudes keelas lapse ema lapsel isa kingitud kella kasutamise ja kandmise ära. Laps ise räägib

pidevalt sellest, et soovib elada koos isaga. Lapse huvides on selline suhtluskord, kus lapse

elukoht on isa juures ja laps käib suhtluskorra alusel emal külas. Lapse isa soovib lapse

suhtlust korraldada selliselt, et laps viibib ema juures iga kuu (väljaarvatud koolivaheajad)

paarisnädalatel neljapäev kella 18-st (või peale trenni) pühapäev kella 18ni. Neljapäeval tuleb

lapsele järgi lapse ema lapse viibimiskohta (või lapse trennikohta) ja pühapäeval tuleb lapsele

järgi lapse isa lapse viibimiskohta. Ülejäänud aja viibib laps isaga. Lapse isa on esitanud ka

alternatiivse suhtlemiskorra ettepaneku, mille kohaselt viibib laps mõlema vanema juures

võrdse aja 7 päevaste tsüklite kaupa (väljaarvatud koolivaheajad).

2-22-9990

8. XXX toetas lapse ema avalduse rahuldamist. Lapse huvides on elada emaga ja suhelda

isaga. Laps käib hea meelega saviteraapias. Laps avaldas saviterapeudile, et ta tahab elada

ema juures ja peale seda ütles isa, et ta rohkem last saviteraapiasse ei luba. Ema lubas kohe

last teraapiasse. Isa tuli tükk aega veenda. Laps käis koos isaga psühholoogi KT juures, kuid

isa arvas, et see mõjus lapsele väga halvasti. Ema on valmis koostööd tegema ja näeb, et

lapsel on vaja suhelda ka teise vanemaga, aga isa seda ei näe. Rahulik rutiin tähendab lapse

isa jaoks, et laps ei suhtle emaga. Isa meelest tulenevad kõik lapse tervisehädad lapse

suhtlemisest emaga. Laps ei julge isa elukohast ära tulla, kuna kardab, et jääb oma asjadest

ilma, mis on tema jaoks oluline. Mõlema vanema elukohas on lapse jaoks väga head

tingimused. Lapsevanemad ei ole võimelised omavahel suhtlema, vaid lähevad kohe tülli.

Seega ei ole võimalik olukord, kus ema läheb isa elukohta lapsega suhtlema. Suurimaks

murekohaks on lapse vaimne tervis, mis on tugevalt kahjustada saanud. Põhjuseks on lapse isa

jätkuv lapse võõrandamine lapse emast ja asjaolu, et lapse isa ei saa aru lapse vaimse tervise

olukorra tõsidusest. Seda kinnitas ka psühhoterapeut KT. Kohila Vallavalitsus ei poolda

parima lahenduskäiguna 50 – 50 suhtluskorra põhimõtet ning leiab, et laps vajab püsivat

elukohta. Suhtluskord võiks olla selline, et lapse alaline elukoht on ema juures ning laps

viibib ema juures paaris nädala esmaspäevast kuni paaritu nädala kolmapäevani. Kolmapäeval

läheb laps ise peale kooli isa juurde. Laps viibib isa juures paaritu nädala kolmapäevast kuni

paaris nädala esmaspäevani. Laps läheb hommikul kooli isa juurest ning peale tunde läheb ise

ema juurde. On oluline, et mõlemad vanemad töötaksid omavahelise konfliktse õhkkonna

maandamise nimel. Vanemad ei tohi lapse kuuldes teineteist halvustada ja etteheiteid teha.

9. Lapse esindaja leidis, et taotletavat suhtluskorda seostavad vanemad paljus sellega, kuidas

üks või teine vanem teisesse suhtub. Suhtluskorra piiramine peaks ühte või teist vanemat

takistama teise vanema halvustamisest. See ei ole lapse huvides. Vanemad elavad lähestikku,

lapse kool on elukohtade lähedal. Laps suhtleb paratamatult ka selle vanemaga, kelle juures ta

parajasti ei viibi. Keeruline ja väiksemate intervallidega suhtluskorra graafik loob olukorra,

kus ka vanemad peavad teineteisega sagedamini kohtuma. On mõistetav, et selle tagajärjel

võib kannatada laps, kellel tuleb vanemate emotsioone taluda. Arvestades D.S-i vanust ja

soovi, on määratud esindaja arvamusel, et lapsele sobiv suhtluskorra graafik võiks võimaldaks

lapsel olla kummagi vanema juures nädala kaupa.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Pärnu Maakohus rahuldas 21.11.2023 määrusega lapse ema avalduse suhtlusõiguse

kindlaksmääramiseks, jättis rahuldamata lapse isa vastuavalduse suhtlusõiguse

kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks lapsed isa ja lapse vahelise suhtluskorra.

Suhtluskorra määras maakohus mh järgmistel tingimustel: Lapse D.S põhiline elukoht on ema

P.M juures (resolutsiooni p 5.1.); Laps viibib ema juures paaris nädala esmaspäevast kuni

paaritu nädala kolmapäevani. Kolmapäeval läheb laps ise peale kooli isa juurde (resolutsiooni

p 5.2.), D.S viibib isa juures paaritu nädala kolmapäevast kuni paaris nädala esmaspäevani.

Laps läheb esmaspäeva hommikul kooli isa juurest ning peale tunde läheb ise ema juurde

(resolutsiooni p 5.3.).

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldaja avaldus kuulub

rahuldamisele ning Q.G vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines TsMS § 475 lg

1 p-le 8 ja § 550 lg 1 p-le 6, § 477 lg-le 5, PKS §-le 123, § 143 lg-tele 1, 2, 2¹, LasteKS § 5 p-

le 3, § 21 lg-le 2.

12. Lapse vanemad suhtluskorras kokkuleppele ei jõudnud. Peamiseks vaidlusaluseks

punktiks on vanematel, kelle juurde jääb lapse alaline elukoht ning seega kelle suhtes

2-22-9990

suhtlemiskord kokku lepitakse. Lapse isa ning lapse RÕA korras esindaja on pakkunud välja

ka suhtluskorra, mille kohaselt laps viibib mõlema vanema juures võrdse aja.

13. Kohus on lapse ära kuulanud 26.09.2023. D.S oli väga avatud, kui tuli jutuks tema

huvialad ning kool. Ta rääkis, et talle väga meeldib käia jalgpallis ja judos, vanematest

rääkides muutus laps kinnisemaks ning kohtule jäi mulje, et lapsel on ebamugav. Kui kohus

küsis, et kuidas tal ema juures läheb, siis ta ütles, et tal on seal natukene igav, aga D.S ei

öelnud, et midagi oleks valesti või halvasti. Tundus, et koolis läheb tal hästi, tal on seal sõbrad

ja kooli vahetada ta ei taha. Klassijuhataja, kellega kohtunik samuti vestles, ei täheldanud, et

D.S-il oleks mingisuguseid probleeme. Kogu vestlusest lapsega kumas läbi, et laps soovib olla

mõlema vanemaga koos, aga ta kardab seda, mida teine vanem võib mõelda kui ta ütleb, et ta

tahab olla koos kas ema või isaga. Kohtunikule ütles D.S, et ta sooviks isaga veeta rohkem

aega koos ning arvas, et ta pigem soovib elada isa juures, aga et igal nädalavahetusel ta tahab

olla koos emaga. Poisslapse puhul on see loomulik, et isaga on mõningal määral huvitavam

koos olla, kuna tegeletakse erinevate nn. isa-ja poja tegevustega, s.o. motokross, erinevad

tegevused isaga garaažis jms.

14. Kohus on kaalunud, milline suhtlemiskord oleks kõige enam lapse huvides. Hinnates kõiki

asja juurde võetud tõendeid kogumis ning arvestades lapse ja menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega ning ärakuulamisel kogetuga, leidis kohus, et antud juhul ei oleks võrdne

vanemlus, kus lapsel puuduks üks kindel elukoht, lapse huvides. Vanemate vahel on väga

suured erimeelsused ning lahendamata emotsionaalsed küsimused. Võrdne suhtlemiskord

eeldab seda, et lapsevanemad suudavad üksteisega suhelda ning last puudutavates otsustes

kokkuleppele jõuda. Arvestades vanemate üldist konfliktsust, ei ole kohtu hinnangul mõeldav,

et vanemad suudaksid omavahel milleski kokku leppida. Lisaks leidis kohus, et 50-50

suhtlemiskord oleks lapsele koormav. Lapsele on oluline kindlustunne ja turvatunne, mida ei

saa tagada, kui lapsel pole üht kindlat elukohta. Lapsel peab turvalise kasvamise ja stabiilsuse

huvides olema üks kodu.

15. Seadusest tulenevalt ei ole lapse vanemal eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks

kummagi vanema juures võrdse aja. Ka kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht,

et laste arengu huvides on omada üht kindlat kodu. Lisaks stabiilsusele tagab see, et vähemalt

ühel vanemal on hea ülevaade laste elus toimuvast. Vaheldumisi ühe ja teise vanema juures

elamine ei vasta üldjuhul laste huvidele, kuna see ei taga lapsele normaalset ja stabiilset

elukorraldust ja seda eriti koolis käimise ajal. Lapse selline elamine kahe kodu režiimis oleks

mõeldav üksnes mõlema vanema täielikul üksmeelel ja ühisel soovil ning vanemad saavad

alati ja ilma kohtuta selliselt ka kokku leppida. Vanemate üksmeele ja kokkuleppe puudumisel

tuleb eelistada laste igapäevast elamist ühe vanema juures ja kokku lepitud või määratud

suhtlemiskorra alusel suhtlemist lahus elava vanemaga.

16. Ka lapse isa on ise oma 02.08.2022 seisukohas ja vastuavalduses märkinud, et

suhtluskorra aluspõhimõte antud kaasuses peab olema see, et lapsel on üks kindel elukoht.

Lapse ema soovib samuti, et lapsel oleks üks kindel põhielukoht ning seda toetab ka Kohila

Vallavalitsus. Lapse isa seisukohalt peaks kindel elukoht olema lapsel isa juures, lapse ema ja

Kohila Vallavalitsuse seisukohalt lapse ema juures.

17. Kohtu poolt läbiviidud lapse ärakuulamise vahetu mulje põhjal oli kohus veendunud, et

laps armastab mõlemaid vanemaid ja tahab tegelikkuses mõlemaga koos olla ning ei eelista

ühte vanemat teisele. Seega leidis kohus, et suhtlemiskord peaks olema selline, mis annaks

lapsele võimalikult palju aega koos olla mõlema vanemaga, samas peaks jääma lapsele üks

kindel elukoht. Laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks stabiilset ja stressivaba keskkonda.

2-22-9990

Kohus, arvestades ärakuulamistel arutatut ja menetlusosaliste poolt avaldatut ning hinnanud

asjas esitatud tõendeid, leidis, et lapse alaline elukoht peaks olema ema juures.

18. Kuigi mõlema vanema juures on lapsel kõik vajalikud elamistingimused täidetud, on lapse

parimates huvides, kui lapse elukoht jääb ema juurde. Laps on ema juures elamisega harjunud

ning on rahul, ta on kohtule avaldanud, et ema juures elades ei ole midagi halvasti, vahest on

vaid natuke igav. Kohus leidis, et asjaolu, et laps avaldab, et tal on ema juures igav, ei ole

aluseks määrata lapse elukohta isa juurde. On loomulik, et poisslaps huvitub tegevustest, mida

ta saab koos isaga teha, aga emaga koos elamine ei takista kohtu hinnangul lapse ja isa ühist

huvitegevust. Kohtule nähtus, et praegusel juhul on lapse arengu ning turvalise keskkonna

loomise takistuseks just vanemate vaheline äärmiselt konfliktne läbisaamine. Kohtule esitatud

tõenditest on enamus suunatud just teise lapsevanema halvustamisele ning see ei ole kindlasti

lapse huvides. Vanemad peavad mõlemad aru saama, et lapse huvides on just see, kui teist

vanemat tunnustatakse ning julgustatakse ja suunatakse last teise vanemaga suhtlema.

19. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et isa juures oleks lapsel kuidagi turvalisem ja

arendavam keskkond kui ema juures. Lapse emal on kindel töökoht ja sissetulek. Lapse emal

on olemas nii vaimne kui ka materiaalne valmisolek lapse kasvatamiseks. Menetluses ei ole

tõendamist leidnud lapse isa väited, et laps oleks ema juures hoolitsemata (käib pesemas vaid

üks kord nädalas) või et emaga koos olles tekiksid lapsele „tikid“ ning pükste mustamine, mis

isa juures olles kaob. Kohus ei täheldanud lapse ärakuulamisel tikke, samuti oli laps puhas

ning hoolitsetud. Ka lapse klassijuhataja, kellega kohus vestles, kinnitas, et laps on alati

hoolitsetud, ta on kooli hästi sisse elanud ning tal on koolis sõbrad. Seega tõele ei vasta ka

lapse isa väited, et laps oli ema peale pahane koolivaliku üle ning et lapsel on sõbrad vaid isa

elukoha juures. Laps käib judo ja jalgpallitrennis, mis talle väga meeldivad, füüsiline aktiivsus

on tagatud. Lapsel on oma tõukeratas, millega ta liigub. Liialdatud on isa väited, et lapse ema

ei tegele lapsega.

20. Kohus ei kahtle selles, et mõlemad vanemad armastavad oma last ning soovivad lapse elus

võimalikult palju osaleda. Ka lapse ärakuulamisel veendus kohus, et laps armastab mõlemaid

vanemaid võrdselt. Samas jäi ärakuulamisel kohtul kahtlus, et lapse isa võib olla last

mõningal määral mõjutanud andma enda kohta soodsamaid ütlusi, kasutades ära lapse ja isa

ühiseid huvisid. Tundus, et laps kardab, et kui ta ei ütle, et tahab elada koos isaga, ei saaks ta

võib olla enam tegeleda nt. motospordi vms, kuna isa pahandaks temaga. Kui kohus asus last

küsitlema vanematega seoses, tõmbus laps endasse ning näha oli, et ta ei tahaks kummagi

vanema suhtes midagi halba öelda. Pärast seda, kui laps oli öelnud, et pigem tahab ta elada

isaga, lisas ta koheselt järgi, et kõik nädalavahetused tahab ta olla koos emaga. Seega lapse

tahteavaldustes ilmnes teatav vastuolu.

21. Kohtul tekkis kahtlus, et laps võib olla teatud määral lapse isa poolt mõjutatud. Kohtu

kahtlust, et lapse isa võib last mõjutada ning seega võib juhul, kui lapse põhiline elukoht

määrataks isa juurde, jätkuda lapse emast võõrutamine, toetab ka kliinilise

gestaltpsühhoterapeut KT arvamus, kes teavitas 05.06.2022 Kohila valda, et D.S on abivajav

laps. Psühhoterapeut tuvastas, et lapse isa ohustab lapse heaolu, rakendades tema peal

psühholoogilist vägivalda, mis ohustab tõsiselt lapse heaolu ja vaimset tervist.

Lahkuminekujärgne ema ja lapse vaheline suhtlus oli lapse isa kontrolli all. Lapse isa

käitumises oli võimalik eristada järgmisi võõrandamise taktikaid: lapse ja ema suhtluse

piiramine, lapse halva käitumise julgustamine emaga, lapsega ebaterve liidu loomine – räägib

lapsele rahalistest väljaminekutest, valetab ema kohta; lapse kaastundega manipuleerimine.

Avaldaja poolt 11.11.2022 esitatud terapeudi arvamusest nähtub, et laps on avaldanud

terapeudile soovi elada ema juures. Kohtul tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest ja

2-22-9990

muuhulgas usaldada erialaspetsialistide arvamust, kes peab lapsele parimaks lahenduseks

elada ema juures. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on leidnud, et ei ole alust

kahelda psühhoterapeut KT arvamuses, et lapse puhul oli tegemist emast võõrandatud

lapsega. Samuti nähtub kohtule esitatud teistest tõenditest, et lapse isa kipub lapse ema

halvustama ning kasutab manipuleerimise taktikat, et saavutada endale parim tulemus. Lapse

isa fookus ei ole mitte suunatud lapse huvidele, vaid enda isiklikele huvidele.

22. Suhtlemisõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete

tekkimine ja jätkumine (RKTKo 3-2-1-83-11, p 21). Kohtul on kohustus kaaluda sellise

suhtluskorra määramist, mis on lapsele vähem koormav. Eestkosteasutus on kohtule esitanud

ka enda poolse nägemuse suhtluskorrast, mis oleks kõige enam lapse huvides. Arvestades

ärakuulamistel arutatut ja menetlusosaliste poolt avaldatut kehtestas kohus lapsega suhtlemise

korra määruse resolutsioonis toodud tingimustel, mh selliselt, et: lapse D.S põhiline elukoht

on ema P.M juures; laps viibib ema juures paaris nädala esmaspäevast kuni paaritu nädala

kolmapäevani. Kolmapäeval läheb laps ise peale kooli isa juurde; D.S viibib isa juures paaritu

nädala kolmapäevast kuni paaris nädala esmaspäevani. Laps läheb esmaspäeva hommikul

kooli isa juurest ning peale tunde läheb ise ema juurde.

23. Kohus oli seisukohal, et kohtumääruse resolutsioonis toodud suhtluskord arvestab mõlema

vanema ettepanekuid viisil, mis tagab lapse ja vanematele omavahelise suhtluse ja sideme

piisaval määral.

Määruskaebus

24. Lapsele määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus

selle resolutsiooni punktide 5.1, 5.2 ja 5.3 osas ja teha asjas uus lahend, määrates

suhtluskorra kindlaks viisil, et laps viibib üle nädala vaheldumisi koos isa ja emaga.

24.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus määruse tegemisel rikkunud

materiaalõigust (PKS § 123 lg 1). Q.G on kohtu poolt ära kuulatud kahel korral. Ehkki

seadusest tulenevalt ei ole lapse vanemal eelduslikult õigust nõuda, et laps viibiks kummagi

vanema juures võrdse aja, oleks juba 7-aastase lapse sooviga mõistlik arvestada.

24.2. Lapsele määratud esindaja taotles suhtluskorda reguleerida viisil, et laps saaks olla

kummagi vanemaga nädala kaupa. Nii nädal-nädal suhtluskorra kui ka kohtu poolt määratud

paaris nädala esmaspäevast kuni paaritu nädala kolmapäevani suhtluskorra puhul on lapsel

sisuliselt kaks elukohta. Nii või teisiti on mõlemad suhtluskorrad lapsele koormavad.

24.3. Kohus ei arvestanud lapsele määratud esindaja seisukohaga, et lapse isa ja ema elukohad

on teineteisest kõigest mõnesaja meetri kaugusel ja praktiliselt suhtleb laps ka selle vanemaga,

kelle juures ta parajasti ei viibi. Ei ole eluliselt usutav, et kui laps viibib koos isaga mõnevõrra

vähem kui koos emaga, siis see võrreldes nädal ja nädal suhtluskorraga peaks vältima

vanemate vahelisi konflikte. Pigem just väiksemate intervallidega määratud suhtluskord

suurendaks vanemate kohtumiste vajadust ja laps peaks vähem taluma võimalikke vanemate

negatiivseid emotsioone.

24.4. Kohtul tekkinud kahtlus, et laps võib senini olla isa poolt mõjutatud/kallutatud,

avaldamast kohtule oma tegelikku tahet vanematega suhtlemisel, on pigem oletuslik.

05.06.2022 psühhiaatri poolt esitatud märgukiri ei sisalda teavet lapse psühholoogilise

seisundi kohta ca poolteist aastat hiljem vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal.

2-22-9990

24.5. Kohus ei ole sisuliselt kaalunud võrdse suhtluskorra alternatiivi. Seisukoht, et lapsel

peab olema üks elukoht, ei ole arusaadavalt põhistatud. Laps ei ole süüdi, et vanemad ei suuda

oma erimeelsusi lahendada. Pigem võrdne suhtluskord võib kujundada lapsel arusaamise, et

see on õiglane.

Menetlusosaliste seisukohad

25. Lapse isa toetas määruskaebust ja jäi oma kõigi varasemate seisukohtade juurde.

Keeruline ja väiksemate intervallidega suhtluskorra graafik loob olukorra, kus ka vanemad

peavad teineteisega sagedamini kohtuma. Vanemate vahelisi konflikte on võimalik

minimiseerida või sootuks vältida siis, kui lapse isa ja lapse ema suhtlus toimub kirjalikult

ning ainult lapsega seotud teemadel. Alusetu on kohtu kahtlus, et laps võib senini olla isa

poolt mõjutatud/kallutatud avaldamast kohtule oma tegelikku tahet vahemate suhtlemisel.

Kohus ei ole kaalunud võrdse suhtluskorra alternatiivi. Puuduvad põhjused, miks laps ei võiks

isa juures elada või isaga olla 50% ajast. Praegusel juhul on 50-50 suhtluskord võimalik ega

kahjusta last, kuivõrd lapse elurütm on mõlema vanema juures väga sarnane. Soodustavaks

teguriks on ka vanemate lähestikku elamine. Laps ise räägib pidevalt, et soovib elada koos

isaga. Kohus pole arvestanud lapse tahtega. Määrus ei arvesta lapse huvidega. Lapsel peab

olema üks kindel elukoht, kuid arusaamatuks jääb, miks peetakse selliseks kodus lapse ema

kodu. Laps ise peab tänaseni oma koduks isa kodu.

26. Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Selline eeldus, et laps viibiks

võrdse aja mõlema vanemaga ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1sätestatud

põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tegelikkuses enne

suhtluskorra määramist vajab lapse isa tõsist psühholoogist abi. Samuti

suhtluskorra määramisel peab olema määratud kindel kellaaeg, millal laps

lahuselavate vanemate juurde läheb ja tuleb. Koolipäevadel kolmapäeviti

paaritutel nädalatel laps peale kooli läheb isa juurde, koolivaheajal ja

riigipühadel lapse üleandmine toimub kell 18.00.

27. Eestkosteasutus jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kohila Vallavalitsus ei

poolda parima lahenduskäiguna 50 – 50 suhtluskorra põhimõtet ning leiab, et laps vajab

püsivat elukohta. Sedalaadi suhtluskorra põhimõtte rakendamine oleks lapse huvidega

kooskõlas juhul, kui seda rakendataks lühiajaliselt, näiteks suveperioodi vältel. 50-50

suhtluskord peegeldab antud juhtumi puhul pigem vanemate tahet kui lapse parimaid huvisid.

Kohila Vallavalitsuse hinnangul tagaks eestkosteasutuse poolt välja pakutud suhtluskorra

ettepanek lapsele stabiilse elukorralduse, andes mõlemale vanemale ühtlasi võimaluse

toimetada lapsega nii argipäeva rutiinis kui ka nädalavahetuseti.

Menetluse edasine käik

28. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

2-22-9990

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

30. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt seotud

määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles

määrus on vaidlustatud, so resolutsiooni punktide 5.1. kuni 5.3. osas. Muus osas on

vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.

31. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette nii materiaalõiguse väära kohaldamist kui ka

põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul need etteheited põhjendatud ei

ole.

32. Nagu maakohus õigesti esile tõi, teeb kohus PKS § 123 lg-st 1 tulenevalt lapsesse

puutuvates asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Nimetatud sätte kohaldamisega seoses on

kohtupraktikas selgitatud, et üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise

kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele (RKTKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 73).

Kohus peab arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega

suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid,

ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-

2-1-83-11, p 21). Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse

parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada

üksikjuhtumi põhiselt (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 23).

33. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsustust, et lapsel on üks põhiline elukoht,

mis on ema juures, piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Nii nähtub vaidlustatud määrusest

kokkuvõtlikult see, et otsustuse tingisid järgmised kohtu poolt tuvastatud asjaolud: vanemate

vahelised suhted on konfliktsed; nii mõlemad vanemad kui eestkosteasutus olid arvamusel, et

lapsel peab olema üks püsiv elukoht; lapse huvideks on stabiilne elukorraldus ja selle

ettenähtavus, kindlus- ja turvatunne; laps on ema juures elamisega harjunud ja rahul; kliinilise

gestaltpsühhoterapedi hinnangu kohaselt ohustab lapse isa lapse heaolu, rakendades tema peal

psühholoogilist vägivalda; lapse isa fookus ei ole suunatud lapse huvidele, vaid isiklikele.

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes järeldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et

suhtluskorra määramine 50/50 põhimõttel kui ka põhilise elukoha määramine lapse isa juurde

ei ole lapse huvidega kooskõlas.

34. Ringkonnakohus selgitab, et seadusest ei tulene vanemate eelduslikku õigust nõuda, et

laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei

tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline

õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143

lg 21 teine lause sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra

vanema nõudel kohus. Lapsele ei tule eelduslikult määrata vahelduvat elukohta ainuüksi

põhjusel, et vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat

elukohta pakkuma. Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega

(RKTKm, 15.02.2023, 2-21-5895, p-d 19 ja 20).

2-22-9990

35. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka tema arvamusega arvestamata jätmist.

Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust

arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm, 15.02.2023, 2-21-5895, p 14).

Eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks,

millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb.

36. Kuigi lapse soov olla oma isaga rohkem koos on mõistetav, ei kaalu ei see ega

määruskaebuses nimetatud tahe kogeda võrdse suhtlemiskorra määramisest tulenevat

õiglustunnet, lapse huve üles. Konkreetsel juhul on lapse huvideks õigus elada ühes

põhielukohas igapäevaselt ettenähtava ja stabiilse elukorralduse järgi, mis tagab lapse

üleüldise heaolu ja toetab tema arengut ning suhtlus kummagi vanemaga tingimustel, et see

arvestab lapse õigusi ja vajadusi ning pakub talle turvatunnet. Kuivõrd maakohus nendest

huvidest ka lähtus, tuvastades eelnevalt, et vanemate vahelised suhted on konfliktsed, mis

vahelduvat elukorraldust 50/50 põhimõttel määrata ei võimalda ning lapse isa on terapeudi

tuvastatud asjaoludel lapse heaolu ka ohtu seadnud, ei ole sisulised kaalutlusvead PKS § 123

lg 1 kohaldamisel maakohtule etteheidetavad.

37. Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust vaidlustatud maakohtu otsustust muuta ka

määruskaebemenetluses avaldatut arvesse võttes. Määruskaebuse nõude kohaselt soovib

kaebaja suhtluskorra määramist viisil, et laps viibib üle nädala vaheldumisi koos isa ja emaga.

Kuigi lapse isa toetab kaebaja soovitud suhtluskorra määramist, on nii tema kui lapse ema

mõlemad jäänud seisukohale, et lapsel peab olema üks elukoht. Samasugusele arvamusele on

jäänud ka eestkosteasutus, kelle hinnangul on 50/50 suhtluskord ja jagatud vanemlus võimalik

vaid vanemate vahelise hea läbisaamise korral. Kummagi vanema poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt on nende vahelised suhted jätkuvalt

konfliktsed. Lapse esindaja ei ole määruskaebuses ka arusaadavalt põhjendanud, miks oleks

lapsele parem suhtluskord 50/50 põhimõttel sisuliselt kahes elukohas, olukorras, kus mõlema

vanema hinnangul peaks lapsel olema üks põhiline elukoht. Lapse esindaja on ka leidnud, et

lapsele oleks mõlemad suhtluskorrad nii või teisiti koormavad, kuid on jätnud esile toomata,

mis väidetava ülemäärase raskuse lapsele tekitab.

38. Seoses määruskaebuse väitega, et pigem oleks vanemate vaheline konfliktivaba suhtlus

saavutatav väiksemate intervallidega, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus

ei ole lapse üleandmisega seotud määranguid teinud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni

punktide 5.2. ja 5.3. kohaselt läheb laps ise kolmapäeval peale kooli isa juurde ja esmaspäeva

hommikul kooli isa juurest ning peale tunde ema juurde. Sellise ettepaneku suhtluskorraks

tegi asja materjalidest nähtuvalt eestkosteasutus, võttes sealjuures arvesse nii lapse võimekust

kui ka asjaolu, et vanemate elukohad on teineteise lähedal. Nimetatut arvestades on alusetu

see kaebuse etteheide, et kohus ei arvestanud lapsele määratud esindaja seisukohaga, et lapse

isa ja ema elukohad on teineteisest kõigest mõnesaja meetri kaugusel. Põhjendamatu on ka

see kaebuse väide, et maakohus ei ole võrdse suhtluskorra alternatiivi sisuliselt kaalunud.

Vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest on selle kaalumine selgelt nähtav (vt nt p 21).

39. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse etteheited, et maakohus on oletustele põhinevalt

leidnud, et isa on last mõjutanud ja tugines asjas varasemalt esitatud tõendile. Kliinilise

gestaltpsühhoterapeudi KT 05.06.2022 teavitusest abivajavast lapsest nähtub, et lapse isa on

lapse heaolu ohustanud, teda kahel korral rihmaga peksnud ja lapse suhtes toime pannud raske

psühholoogilise vägivalla, piirates lapse ja ema suhtlust, julgustades lapse halba käitumist

emaga, valetanud lapsele ema kohta, tekitanud lapses tunde, et isa on ema käitumise ohver ja

talle on liiga tehtud, ema halvustanud ja öelnud, et ema ei hooli temast, on laisk ja vägivaldne

ning kritiseerinud ka ema perekonnaliikmeid. Kuivõrd suhtluskorra lahend tuleb seadusest

2-22-9990

tulenevalt teha lapse huvidest lähtuvalt ja vanem peab seadusest tulenevalt hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS §

143 lg 2), ei ole maakohus eksinud, kui tugines suhtluskorra määramisel ka terapeudi poolt

tuvastatud asjaoludele.

Taotluste lahendamine

40. Lapse isa esitas määruskaebusmenetluses 11.01.2024 vastusega koos uue tõendina

pöördumise lapse esindaja poole. Lapse ema esitas määruskaebemenetluses 27.12.2023

vastusega uute tõenditena vanemate kirjavahetuse (lisad 1-9). Ringkonnakohus võtab tõendid

TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

41. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

42. Määrus on edasikaevatav resolutsiooni punktide 3-5 osas tulenevalt TsMS §-st 178 ja §

696 lg 3 esimesest lausest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/