2-22-5479/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5479

Kohtuasi

P.D hagi O.Z ja L.E vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.D 25.06.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

nõudes O.Z vastu 7000 eurot

nõudes L.E vastu 7000 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): P.D (sündinud

xx.xx.xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Joonas

Põder (e-post:XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): O.Z

(isikukood XXX)

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): L.E

(isikukood XXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki

Vabamets (e-post:XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 09.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.05.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. P.D apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus P.D kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. P.D (hageja) esitas 13. aprillil 2022 Harju Maakohtule O.Z (kostja I) ja L.E (kostja II) vastu

hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad hageja kohta 26. jaanuaril 2022 väljaandes Eesti

Ekspress nii paber- kui ka internetiväljaandes SV kirjutatud artiklis pealkirjaga „Räpane lugu

läheb räpasemaks“ (artikkel) ebaõigeid faktiväiteid, millega teotasid hageja au ja väärikust.

Artiklis kirjeldab hageja 14. septembri 2021 kohtumist advokaadibüroo Walless ruumides,

kus osalesid hageja, kostja I, PK, EM, KL ja IM. Kohtumine toimus selleks, et pidada

tsiviilasjas nr 2-18-11652 võimaliku kompromissi asjas läbirääkimisi.

1.2. Väidete avaldajad olid kostjad. KL ei ole kinnitanud, et kostjatel oli volitus väiteid

avaldada tema nimel. KL ise artiklist nähtuvalt kompromissiläbirääkimistel avaldatud

asjaolusid kommenteerida ei soovinud.

1.3. Artiklis esitavat kostjad väited

-seoses hageja väidetu valeks nimetamisega alljärgnevalt.

Hageja kirjeldab artiklis 14. septembri 2021 kohtumist ja selle käigus talle avaldatut

järgnevalt:

„P.D usub nüüd, et langes alatu vandenõu ohvriks. Ta räägib Ekspressile, et kohtus septembris

advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLiga ja kuulis, et L tahtis tema tausta

pikemalt uurida, kuid väidetavalt kiirustanud teda tagant ja survestanud mustavat saatelõiku

tegema TV3 eksjuht ning saadet nõustanud tuntud advokaat.“

Samas artiklis vastavad kostjad hageja eelnevatele väidetele järgnevalt:

„KL esindavad vandeadvokaadid O.Z ja L.E büroost Triniti rõhutavad, et klient ei võta P.D

juttu omaks – see on vale. „Mingit survestamist ega lugude kinni mätsimist ei ole olnud!““

-seoses hageja väidetu laimuks nimetamisega.

Hageja kirjeldab artiklis 14. septembri 2021 kohtumist ja selle käigus talle avaldatut

järgnevalt:

„P.D ei räägi üldiselt, vaid mainib paari nime. Tema sõnul pidanuks „tapetud“ lugudest

esimene rääkima pidudest, naiste ära kasutamisest ja meelemürkide pruukimisest ning

peategelaseks oli seal meedias peoloomana tuntud kinnisvaraärimees. See võinuks olla sama

kange kraam kui P.D skandaal. Lugu väidetavalt summutati, sest sama mehe osalusega

väikepank on RaidlaEllexi klient.“

Sellele vastasid kostjad hageja väidete laimuks nimetamisega:

„O.Z ja L.E rõhutavad taas, et sellised P.D väited on laim. Saate mustast materjalist tuleb

välja, et loo tegemiseks räägiti paljudega, sealhulgas ka P.D-ga kokku puutunud ärimeestega.

Loo peategelaseks oli aga alati P.D. Kuid tihti jäid jutud ühe allika tasemele ja ei sobinud

seetõttu. Küsimus pole ainult meedia mitme allika nõudes, vaid ka juuras tõlgendatakse sõna

sõna vastu olukordi enamasti süüdistatava kasuks.“

-seoses hageja väidetu ebatõeseks nimetamisega.

Hageja kirjeldab artiklis 14. septembri 2021 kohtumist ja selle käigus talle avaldatut

järgnevalt:

„Teine ärajäänud lugu pidi P.D sõnul kõnelema Luminori panga ostmisest. Aga jälle olla

tulnud mängu ärihuvid.“

Sellele vastasid kostjad hageja väidetu ebatõeseks nimetamisega:

„Advokaadid O.Z ja L.E ütlevad, et P.D jutt selle teema kinnimätsimisest ei vasta tõele, sest

Luminorist rääkis 3. detsembri 2018 „Kuuuurija“ ning N ju ei takistanud seda. Too saade sai

isegi pressinõukogus tauniva otsuse! Kuidas saab seda nimetada teema tapmiseks? (Tõsi,

fookuses oli seal saates mitte panga ostmine, vaid tema juht.)“

1.4. Hageja nõuab kostjatelt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja kohtu äranägemisel

neilt solidaarselt kahju hüvitamist. Hageja esitas Eesti Ekspressile seletuse selle kohta, mida

talle ja teistele 14. septembril 2021 toimunud kohtumisel kostja I ja KL seletasid. Selle

vastuseks väitsid kostjad artiklis, et hageja valetas, laimas ja esitas ebaõigeid väiteid 14.

septembri 2021 kohtumise kohta, kommenteerides seeläbi 14. septembri 2021 kohtumisel

avaldatu sisu ja toimides vastupidiselt KL soovidega. Ei saa väita, et 14. septembri 2021

kohtumisel öeldu pole vaidlusalune, kuna sellest käesolev vaidlus käivituski. Isegi kui väited

ei käi kohtumise kohta, siis on seal hagejale vastavate asjaolude avaldamine asjassepuutuv,

kuna kostjatel ei või lubada asuda vastupidistele seisukohtadele võrreldes sellega, mida

hagejale avaldati. Õiguskord ei kaitse kahepalgelisust. Keskne asjaolu on 14. septembri 2021

kohtumisel hagejale väidete esitamise fakt ja väidete sisu. Vaidlusaluse artikli lugemisel on

mõistlikule isikule arusaadav, et hageja enda sõnavõttudes kõneleb sellest, mis talle 14.

septembri 2021 kohtumisel räägiti.

1.5. Tsiviilasja nr 2-18-11652 kompromissiläbirääkimiste käigus, st 14. septembri 2021

kohtumisel, avaldasid KL ja kostja I hagejale, et: KL nõustaja ei täitnud tema korraldusi allika

väidete tõesuse kontrollimiseks hageja esindajaga ja lõi ebaõige mulje selle kohta, milline

läbikäimine tal hageja esindajaga oli; KL suunati „Kuuuurija“ saatelõigu valmistamisel

käsitlema ennekõike hageja isikut julgustades teda vältima teisi isikuid käsitlemast, eeskätt C

isikut; KL suunati „Kuuuurija“ AS-i Luminor Bank käsitleva saatelõigu valmistamisel

vältima AS-i Luminor Bank aktsiate müüki investeerimisfirmale BlackRock käsitlemast; KL

suunas „Kuuuurija“ saatelõikude valmistamisel vältima teatud teemade käsitlemist A. N, kuna

vastavad teemad oleks läinud vastu advokaadibüroo Ellex Raidla klientide huvidega; 7. mail

2021 istungil tsiviilasjas nr 2-18-11652 pöördus A. N KL esindajate kostjate I ja II poole, ning

ähvardas neid negatiivsete tagajärgedega, kui viimased peaksid võtma seisukohti, mis võiks

minna vastuollu AS-i All Meedia Eesti huvidega.

1.6. Kostjad, asudes vaidlusaluses artiklis väitma, et „mingit survestamist ega lugude kinni

mätsimist ei ole olnud,“ on ühtlasi väitnud, et hageja isikut käsitleva 27. novembril 2017

eetrisse lastud „Kuuuurija“ saatelõigu loomisel toimis KL sõltumatult ja erapooletult. Kuigi

see ei ole väide vahetult hageja isiku kohta, mõjutab see tema au ja head nime, kuna annab

märku, et 27. novembri 2017 „Kuuuurija“ saatelõigus hageja kohta tehtud väideteni jõuti

sõltumatu ja erapooletu ajakirjandusliku uurimise tulemusel. Eelnev ei vasta tõele ja hagejal

on põhjendatud huvi selle suhtes, et tema suhtes 27. novembri 2017 saates avaldatud teave

oleks maksimaalses ulatuses diskrediteeritud.

1.7. Hageja ei ole valetaja, laimaja ega ole levitanud ebaõiget teavet, ning vastupidise

väitmine riivab tema au ja head nime. Kostjad, olles avalikult hagejale valetamist, laimamist

ja ebaõige teabe levitamist ette heitnud, on ise avaldanud ebaõigeid andmeid ja õigusvastaselt

toiminud. Kui kostjad väidavad, et hageja on valetanud, peavad nemad seda tõendama.

1.8. Hageja nõuab kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist AS-i Ekspress Meedia ja SV

ees. Selleks tuleb kostjatel edastada AS-le Ekspress Meedia ja SVle järgneva sisuga e-kirjad

ilma täiendavate kommentaaride või selgitusteta:

„Meie, O.Z ja L.E, väitsime Eesti Ekspressi ajakirjanikule SVle, et P.D on järgnevat väites

valetanud:

1) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et L

tahtis tema tausta pikemalt uurida, kuid väidetavalt survestanud mustavat saatelõiku tegema

TV3 eksjuht ning saadet nõustanud tuntud advokaat;

2) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et

„Kuuuurija“ „tapetud“ lugudest esimene pidanuks rääkima pidudest, naiste ära kasutamisest ja

meelemürkide pruukimisest ning peategelaseks oli seal meedias peoloomana tuntud

kinnisvaraärimees, kuid see lugu summutati, sest sama mehe osalusega väikepank on

RaidlaEllex klient;

3) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et

„Kuuuurija“ jättis ärihuvidest tingitult ära loo avaldamise, mis pidanuks käsitlema Luminor

panga ostmist.

Samuti väitsime Eesti Ekspressi ajakirjanikule SVle, et „Kuuuurija“ saatelõikude

valmistamisel ei ole aset leidnud lugude kinnimätsimist.

Kõik need meie eelnevad väited on valed. P.D väited, mis avaldati Eesti Ekspressi interneti- ja

paberväljaannete artiklites pealkirjaga „Räpane lugu läheb räpasemaks“ 26. jaanuaril 2022 on

tõesed.“

1.9. Hageja nõuab kostjatelt, et nad esitaksid AS-le Ekspress Meedia ühise avalduse, millega

teatavad, et taotlevad andmete ümberlükkamist Eesti Ekspressi paber- ja internetiväljaandes

endi kulul teatega, mis vastab paberväljaandes järgmistele tingimustele: teade tuleb avaldada

½ nimetatud ajaleheväljaannete lehekülje pindalast; teade peab olema valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega vähemalt 14 ning

eelviidatud tekstiga ning internetiväljaandes järgmistele tingimustele: teade tuleb avaldada

ajalehe „Eesti Ekspress“ internetiversiooni veebilehtede www.ekspress.delfi.ee esiuudisena

ning püsima esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostjate valitud ajal ajavahemikus

8.00–19.00; teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, ajalehe „Eesti Ekspress“

toimetaja vm kolmanda isiku kommentaarideta või lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 14

p ning eelviidatud tekstiga.

1.10. Kostjate käsitlus ümberlükatavatest väidetest on moonutus. Tegemist on faktiväidetega,

mitte hinnangutega. Vähemalt see osa kostjate väitest, mis seisneb hageja väidetule

vastupidise väitmises (st väitmises, et hageja väidetu ei vasta tõele), on faktiväide. Kui kostjad

ei suuda väiteid tõendada, siis tuleb neil need ümber lükata. Hageja ei ole ümberlükkamise

teksti lisanud väidet, et kostjad oleks väitnud, et kõik hageja väited vaidlusaluses artiklis on

ebaõiged, vaid et kostjad on väitnud, et hageja väited on ebaõiged. Kostjate avaldatust

järeldub kaudselt selline faktiväide. Kostjate väited hageja pahausksuse kohta on väärad ja

tõendamata.

1.11. Hageja tõendab asjas tähtsust omavat tunnistajate EM, PK ja KL ütlustega ning 14.

septembri 2021 kohtumisele järgnenud kirjavahetusega. Kostjate väited tunnistajate EM ja PK

erapooletuse kohta on väärad. Lisaks esitas hageja PK ja EM kirjalikud ütlused tõendamaks,

et kostjate väited artiklis on valed ning tsiviilasjas nr 2-18-11652 tehtud kohtuotsuse, mis

näitab kostjate teadmist, milliste süüdistuste vastu hageja end kaitseb. Luminori panga

teemalise „Kuuuurija“ saate keskmes oli ER isik, mitte panga ost ja seda tõendab artikkel

saate kohta. SV 7. märtsi 2024 e-kiri tõendab, et kostjatele edastati artikli projekt ja kostja II

võttis aktiivselt osa artikli sisu kohandamisest.

Kostjate vastuväited hagile

2. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostjad ei kirjutanud vaidlusalust artiklit ja saavad vastutada ainult selle eest, mida nad

ajakirjanikule avaldasid. Kostjad esindasid KL. Kostjad ei ole ajakirjanikule avaldanud mitte

ühtegi väidet selle kohta, mida hageja 14. septembri 2021 kohtumisel kuulis või ei kuulnud

või kas ta sai kuuldust õigesti või valesti aru. Kostja II kohtumisel ei viibinud. Ajakirjanik

soovis saada vastuseid KLlt ning ta ei küsinud KLlt mitte midagi kohtumise kohta. SV küsis,

et „kuidas päriselt oli“ ehk et nt, kas „A. N ja PL survestasid sind avaldama lugu sellisena,

nagu see eetrisse jõudis ning et kas „L ja N survestasid sind laimama hagejat selleks, et tappa

kaks ülejäänud teemat“. Lisaks pidasid kostjad kohtumise sisu konfidentsiaalseks ja lähtusid

eeldusest, et seda teeb ka hageja.

2.2. Kuna artiklis ei sisaldu selliseid kostjate väiteid, nagu hageja on viidanud ja selliseid

väiteid ei saa ka artiklist tuletada, siis puudub kostjate tegu ehk avaldus hageja kohta ning

hagi ei saa rahuldada ei faktiväite ümberlükkamiseks ega ka mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Lisaks ei puuduta mitmed väited hagejat vaid kolmandaid isikuid. Küll aga vastavad tõele

need väited, mille kostjad artiklis esitasid. Kostjate avaldused ei anna hinnangut sellele, kas

hageja valetas ja kas hageja midagi kuulis. Kostjad ei kasuta artiklis sõna „valetama“.

Valetamine on hinnanguline väide, mitte faktiväide ja sellise väite ümberlükkamise nõuet

seadus ei võimalda. Kostjate avaldused puudutavad All Meedia Eesti AS-i, Ellex Raidla

advokaadibürood, A. N ja KL.

2.3. Hagi on esitatud halvas usus ning puudub hageja õiguste tegelik riive. Hageja ise pöördus

ajakirjaniku poole, et temast artikkel kirjutataks ning tal oli mh esindajate vahendusel

võimalik artikliga tutvuda enne selle ilmumist ja teha selle sisu osas ettepanekuid, kuid seda ei

tehtud.

2.4. Kostjad esitasid AS-i All Media Eesti, A. N ja KL kinnitused tõendamaks, et kostjate

tegelikkuses tehtud avaldused vastavad tõele. Vandeadvokaadist tunnistajad EM ja PK on

erapoolikud, kuna nad olid artikli avaldamise juures hageja lepingulised esindajad ning

kohustatud nii seaduse kui kutse-eetika nõuete alusel tegutsema kliendi huvides. Lisaks oli

vandeadvokaat PK hageja praeguse esindaja patroon. Hageja poolt 2018. a Elu24 juhile antud

intervjuust nähtub, et hagejal oli väidetavalt juba sel ajal A. N, PL ja KL kohta suurel hulgal

teooriaid. SV 23. jaanuari 2022 ja 6. märtsi 2024 e-kirjad tõendavad seda, et arvamust hageja

väidetule küsiti KLlt, kellelt ei küsitud 14. septembri 2021 kohtumise kohta ning kostjad KL

eest vastates ei kommenteerinud kohtumise sisu. Mittevaralise kahju hüvitamise juures tuleb

arvestada, et hageja on korduvalt meedia tähelepanu otsinud, mida tõendavad mh 2017-2019.

a antud intervjuud Eesti Ekspressile.

Maakohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

4. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, mida kostjad avaldasid, kas artiklis

kostjate avaldatu vastab tõele või mitte, kas väidetut saab ümber lükata, kas see riivab hageja

õigusi ning kas seetõttu on põhjendatud mittevaralise kahju väljamõistmine.

Hageja leiab, et kostjad peavad ümberlükkama AS-i Ekspress Meedia ja SV ees järgmised

ebaõiged faktiväited alljärgnevalt:

„Meie, O.Z ja L.E, väitsime Eesti Ekspressi ajakirjanikule SVle, et P.D on järgnevat väites

valetanud:

1) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et L

tahtis tema tausta pikemalt uurida, kuid väidetavalt survestanud mustavat saatelõiku tegema

TV3 eksjuht ning saadet nõustanud tuntud advokaat.

2) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et

„Kuuuurija“ „tapetud“ lugudest esimene pidanuks rääkima pidudest, naiste ära kasutamisest ja

meelemürkide pruukimisest ning peategelaseks oli seal meedias peoloomana tuntud

kinnisvaraärimees, kuid see lugu summutati, sest sama mehe osalusega väikepank on

RaidlaEllex klient.

3) P.D kohtus septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et

„Kuuuurija“ jättis ärihuvidest tingitult ära loo avaldamise, mis pidanuks käsitlema Luminor

panga ostmist.

Samuti väitsime Eesti Ekspressi ajakirjanikule SVle, et „Kuuuurija“ saatelõikude

valmistamisel ei ole aset leidnud lugude kinnimätsimist.

Kõik need meie eelnevad väited on valed. P.D väited, mis avaldati Eesti Ekspressi interneti- ja

paberväljaannete artiklites pealkirjaga „Räpane lugu läheb räpasemaks“ 26. jaanuaril 2022 on

tõesed.“

5. Maakohus leidis, et hageja taotletud viisil andmete ümberlükkamine ei ole võimalik, kuna

artiklis selliseid väiteid ei esine ja neid ei ole võimalik ka artiklis avaldatust järeldada. Kuigi

ümberlükatavate väidete taotluse saab esitada viisil, mis ei sisalda sõna-sõnalt avaldatud

väited, vaid millest saaks mõistlikult järeldada vaidlusalused andmed, siis praegusel juhul

kohtu hinnangul selliseid väiteid, sh kaudseid väiteid, nagu hageja välja toob, artiklis kostjad

hageja kohta avaldanud ei ole.

6. Meediale avaldaja saab VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutada enda avaldatud ebaõigete andmete

eest meediaväljaande ees. Oluline on seega tuvastada, mida kostjad ajakirjanikule avaldasid.

Kuigi puudub vaidlus, et kostjad said artikli projektiga tutvuda ja seda kommenteerida, ei ole

siiski selge, mida täpselt kommenteeriti ning mida ajakirjanik arvestas ja mida mitte. Siiski

saab kohtu arvates artiklit hinnates lugeda tõendatuks, et kostjad avaldasid hageja kohta

väiteid, kommenteerides mh järgmist: „klient ei võta P.D juttu omaks – see on vale; O.Z ja

L.E rõhutavad taas, et sellised P.D väited on laim; Advokaadid O.Z ja L.E ütlevad, et P.D jutt

selle teema kinnimätsimisest ei vasta tõele“.

7. Eeltoodust nähtub, et kostjad on avaldanud andmeid hageja kohta. Kostjad ei ole

vastupidist tõendanud.

8. Peamiseks vaidlusküsimuseks on pooltel see, kas artiklis avaldatud kostjate kommentaarid

hageja kohta puudutasid 14. septembri 2022 kohtumisel KL ja kostja I poolt hagejale räägitut.

Vaidlus puudub, et sellel kohtumisel osalesid mh hageja, kostja I, PK, EM, KL ja IM ning

seal arutati, kas tsiviilasjas nr 2-18-11652 on võimalik sõlmida kompromiss.

9. Kostjad leiavad, et nende avaldatud väited ei puuduta 14. septembri 2021 kohtumist. Kostja

II nimetatud kohtumisel ka ei viibinud. Kostjad ei ole endi hinnangul teinud mistahes avaldusi

kohtumise kohta ja selle kohtumise kohta ajakirjanik kostjatelt midagi ei küsinud. Hageja

arvates väitsid kostjad artiklis, et hageja valetas, laimas ja esitas ebaõigeid väiteid 14.

septembri 2021 kohtumisel kuuldu kohta, kommenteerides seeläbi 14. septembri 2021

kohtumisel avaldatu sisu. Hageja leiab, et oluline pole, mida ajakirjanik kostjatelt küsis.

Hageja väitel tõendab seda, mida kostjad ajakirjanikule rääkisid, vaidlusalune artikkel, sest

artiklis on kirjas, et kostjad eitavad 14. septembri 2021 kohtumisel hagejale räägitut.

10. Kohtu hinnangul ei puuduta kostjate avaldatu artiklis 14. septembri 2021 kohtumist, vaid

kostjad kommenteerivad seda, kas KL kiirustati hagejast saadet tehes tagant ja survestati

hagejast saadet tegema, kas „Kuuuurija“ lugusid summutati, tapeti ja mätsiti kinni. Kohus ei

nõustu hagejaga, et oluline pole, mida SV KLlt (või kostjatelt), küsis, sest hageja rääkis

ajakirjanikule talle kohtumisel avaldatust. Asjas ei hinda kohus seda, mida hageja

ajakirjanikule avaldas. Kostjad ei ole artikli autorid.

11.Isegi, kui keskmine mõistlik lugeja mõistab, et hageja kõneles ajakirjanikule 14. septembri

2021 kohtumisest, siis artiklis olevatest kostjate sõnavõttudest ei nähtu, et kostjad kohtumisest

kõneleks. Kui lugeda artiklit, siis ei ole kostjad enda kommentaarides kohtumisele viidanud.

Puudub põhjendus, miks ajakirjanik peaks hageja tsitaatides kohtumisele viitama ja kostjate

omades mitte olukorras, kus kostjad tegelikkuses oleksid ajakirjanikule kohtumisest rääkinud.

12. Kokkuvõttes, hinnates vaidlusalust artiklit, leiab kohus, et kostjad ei ole avaldanud

andmeid 14. septembri 2021 kohtumise kohta, vaid vastavad artiklis sellele, kas „Kuuuurija“

saate tegemisel kiirustati tagant ja survestati KL, summutati ja tapeti lugusid, mätsiti lugusid

kinni. Artiklist saab mõistlik inimene aru, et hageja räägib talle 2021. a kohtumisel teatavaks

saanud informatsioonist ja selle informatsiooni kohta kostjad väidavad, et hageja jutt on vale,

laim ja hageja ei räägi tõtt.

13. Kohus leiab, et kostjate avaldatud vaidlusalused väited on liitväited ning nõustub hagejaga

selles, et see osa kostjate väitest, mis seisneb hageja väidetule vastupidise väitmises (st

väitmises, et hageja väidetu on vale, laim, ei vasta tõele), on faktiväide. Kohtu hinnangul

peavad kostjad ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmiseks tõendama, et hageja jutt

survestamisest, lugude kinnimätsimisest ja summutamisest, tapmisest oli vale, laim ning ei

vastanud tõele. Kohtu arvates on kostjad seda tõendanud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et

kostjad ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostjate avaldatud vaidlusalused

faktiväited on tõesed. Avaldatu ei riiva kohtu hinnangul hageja au ega ole õigusvastane.

Minnes ise ajakirjaniku juurde sooviga avaldada teise kohta andmeid, peab arvestama sellega,

et teine pool su jutuga ei nõustu. Au või hea nime teotamine peab ületama teatud künnise, st

olema kantud soovist teist isiku kahjustada ning sellel peab olema häbistav, alandav või

naeruvääristav iseloom. Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei anna alust rääkida au

või hea nime teotamisest. Kohus leiab, et kostjad ei ole hageja juttu valeks, laimuks ja tõele

mittevastavaks nimetades hagejat häbistanud, alandanud ega naeruvääristanud. Kostjate

kommentaaridest ei nähtu ka soovi hagejat kahjustada. Kuna andmete avaldamine ei ole

õigusvastane, ei tule asjas analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.

14. Kohus jätab nõuded avaldatu ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

15. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada, menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on

kohus artikli sisu valesti tuvastanud, tuvastanud valesti, mida kostjad ajakirjandusväljaandele

avaldasid või ei avaldanud ning rajanud seisukoha, et hageja valetab, laimab jne

ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele ilma, et oleks teisi tõendeid otsuses adresseerinud.

16. Ühtlasi sisaldab otsus sisemist vastuolu ja on seetõttu põhjendustes puudulik. Kohus on

eiranud asjaolu, et kostjad käituvad käesolevas menetluses vastupidiselt sellele, kuidas nad

toimisid KL esindajatena 14.09.2021 kohtumisel.

17. Eeskätt on kohus valesti tuvastanud selle, mida kostjad ajakirjanikule ja viimase läbi

avalikkusele avaldasid. Kohtu tõlgendus sellest, mida kostjad vaidlusaluses artiklis on

avaldanud, on vastuoluline ja ei kattu mõistliku lugeja tõlgendusega. Lugeja ei saanud

vaidlusalust artiklit tõlgendada selliselt, et kostjad nimetasid hagejat valetajaks ja laimajaks

väidete osas, mida hageja vaidlusaluses artiklis ei avaldanud, vaid kõnelesid seda tehes

millestki muust, kui hageja.

18. Kohus möönis, et hageja kõneles artiklis 14.09.2021 kohtumisest, seega paratamatult

pidid seda tegema ka hagejad, kui talle selles vastu vaidlesid. Kohus on tõendeid vääralt

hinnanud, kuivõrd on seda teinud ebaobjektiivselt ja selektiivselt. Kohus eiras SV 07.03.2024

e-kirja, milles viimane selgitas, et saatis kostjatele artikli teksti enne avaldamist

kooskõlastamiseks. Kostjad mitte ainult ei tutvunud sellega enne selle avaldamist, vaid ka

täiendasid seda vastavalt endi äranägemisele ja kiitsid selle vastavalt heaks.

19. Kohus on ühtlasi rajanud asjaolu tuvastamise mitte tõenditele, vaid usutavausele, kui on

leidnud, et kuivõrd hageja ja KL vahel olevat 14.09.2021 kohtumise osas olnud sõlmitud

konfidentsiaalsuskokkulepe, küll siis kostjad ka enda vastuses ajakirjanikule ka 14.09.2021

kohtumisel räägitust vaikisid. Kusjuures konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimist soovisid

kostjad tõendada e-kirjaga, millega konfidentsiaalsuskokkuleppest enne vaidlusaluse artikli

avaldamist taganeti. Samuti on kohus tõendamiskoormuse vääralt jaganud, leides, et

asjassepuutuva sisuga artikli avaldamise tõendamise järel ei läinud kostjatele

tõendamiskoormus.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata

ning menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

21. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsuse seisukohad jäävad

muutmata, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses

ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu ulatuses maakohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid, st välja arvatud osas, milles ringkonnakohus selgelt

korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile

järgmise.

22. Asja materjalidest nähtub:

- 14. septembril 2021 toimus advokaadibüroo Walless ruumides koosolek, kus osalesid

hageja, kostja I, PK, EM, KL ja IM, et pidada tsiviilasjas nr 2-18-11652 võimaliku

kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi.

- 26. jaanuaril 2022 avaldati väljaandes Eesti Ekspress, nii paber- kui ka internetiväljaandes,

SV (artikli autor) kirjutatud artikkel pealkirjaga „Räpane lugu läheb räpasemaks“ (artikkel).

- Artiklis sisalduvad hageja väited, mida ta 14. septembri 2021 kohtumisel teada sai.

- Hageja poolt 14. septembri 2021 kohtumise kohta artikli autorile avaldatu alusel sisaldus

artiklis järgmine:

1)P.D usub nüüd, et langes alatu vandenõu ohvriks. Ta räägib Ekspressile, et kohtus

septembris advokaatide juuresolekul „Kuuuurija“ saatejuhi KLga ja kuulis, et L tahtis tema

tausta pikemalt uurida, kuid väidetavalt kiirustanud teda tagant ja survestanud mustavat

saatelõiku tegema TV3 eksjuht ning saadet nõustanud tuntud advokaat.

2)P.D ei räägi üldiselt, vaid mainib paari nime. Tema sõnul pidanuks „tapetud“ lugudest

esimene rääkima pidudest, naiste ära kasutamisest ja meelemürkide pruukimisest ning

peategelaseks oli seal meedias peoloomana tuntud kinnisvaraärimees. See võinuks olla sama

kange kraam kui P.D skandaal. Lugu väidetavalt summutati, sest sama mehe osalusega

väikepank on RaidlaEllexi klient.

3)Teine ärajäänud lugu pidi P.D sõnul kõnelema Luminori panga ostmisest. Aga jälle olla

tulnud mängu ärihuvid.

-Artikli koostamiseks küsis artikli autor seisukohti KLlt, kes edastas need oma lepingulistele

esindajatele, kostjatele, vastamiseks.

-Kostjad vastasid artikli autori küsimustele. Autor kajastas artiklis kostjate vastused selliselt:

1)KL esindavad vandeadvokaadid O.Z ja L.E büroost Triniti rõhutavad, et klient ei võta P.D

juttu omaks – see on vale. „Mingit survestamist ega lugude kinni mätsimist ei ole olnud!“

2) O.Z ja L.E rõhutavad taas, et sellised P.D väited on laim. Saate mustast materjalist tuleb

välja, et loo tegemiseks räägiti paljudega, sealhulgas ka P.D-ga kokku puutunud ärimeestega.

Loo peategelaseks oli aga alati P.D. Kuid tihti jäid jutud ühe allika tasemele ja ei sobinud

seetõttu. Küsimus pole ainult meedia mitme allika nõudes, vaid ka juuras tõlgendatakse sõna

sõna vastu olukordi enamasti süüdistatava kasuks.

3) Advokaadid O.Z ja L.E ütlevad, et P.D jutt selle teema kinnimätsimisest ei vasta tõele, sest

Luminorist rääkis 3. detsembri 2018 „Kuuuurija“ ning N ju ei takistanud seda. Too saade sai

isegi pressinõukogus tauniva otsuse! Kuidas saab seda nimetada teema tapmiseks? (Tõsi,

fookuses oli seal saates mitte panga ostmine, vaid tema juht.)

23. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt esiteks vaidlus selles, kas kostjad on hageja kohta

esitanud ebaõigeid andmeid. Selle üle, et hageja kõneles artikli autorile 14.septembril 2021

toimunud kokkusaamisel temale teatavaks saanud informatsioonist, pooled ei vaidle. Vaidluse

all on see, kas kostjad, vastates artikli autori küsimustele teadsid, et artikkel käsitleb

14.septembri 2021 kokkusaamist.

24. Hageja on asjas avaldanud, et see, kas kostjad teadsid, et artiklis leiab kajastamist

14.09.2021 kokkusaamine ei oma tähtsust, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esitatud

nõudeid ja hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades heidab hageja kostjatele ette seda, et nad

on esitanud artikli autorile ebaõigeid andmeid 14.09.2021.a kokkusaamisel KL poolt hagejale

avaldatu kohta. Kostjad samas väidavad, et kuna artikli autor ei küsinud neilt 14.09.2021

kohtumisel avaldatu kohta, esitades vaid konkreetsed küsimused selle kohta, kas KL on

mõjutatud erinevatel põhjustel hageja kohta saate tegemisel, siis ei saa nende esitatud

vastuseid seostada sellega, kas hagejale edastati 14.septembri 2021 kokkusaamisel KL poolt

hageja väidetud infot või mitte.

25. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et meediale andmete

avaldajad (käesolevas asjas kostjad) saavad VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutada enda avaldatud

ebaõigete andmete avaldamise eest meediale. Seega tuli vaidluse lahendamiseks välja

selgitada esmalt, milliste väidete esitamist võib keskmine mõistlik lugeja artiklis avaldatust

järeldada ja seejärel tuvastada, kas kostjad selliseid väiteid avaldasid.

26. Maakohus asus seisukohale, et keskmine mõistlik lugeja sai avaldatust järeldada, et hageja

kõneles artikli autorile 14.09.2021 kohtumisel teadasaadust, kuid artiklis avaldatud kostjate

sõnavõttudest ei nähtu, et nad kõnelevad viidatud kohtumistest. Ringkonnakohus selles osas

maakohtuga ei nõustu, korrigeerides maakohtu seisukohta. Nagu eespool esile toodud puudub

vaidlus, et hageja edastas artikli autorile 14.09.2021 kokkusaamisel saadud info. Arvestades

artikli ülesehitust, võib ringkonnakohtu arvates mõistlikule keskmisele lugejale tekkida seos,

et kostjate vastuväited on esitatud hageja avaldatule. Ringkonnakohtu arvates võib seega

keskmine mõistlik lugeja aru saada nii, et mõlemad pooled räägivad 14.09.2021 kohtumisel

edastatud võimaliku info kohta. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates küll põhjendatult

selle, et kostjate avaldatud väidetest ei tulene otseselt, et nad räägivad 14.09.2021 a

kohtumisel edastatud infost, kuid artikli ülesehitust ja konteksti arvestades võib

ringkonnakohtu arvates mõistlik keskmine lugeja siiski seostada otseselt kostjate väited

hageja avaldatuga.

27. Kostjad leiavad, et nemad ei avaldanud oma seisukohti 14.09.2021 kohtumise kohta nagu

seda tegi hageja. Hageja leiab, et eelnimetatud kostjate seisukoht on ebaõige, kuid

ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult

selle, et artikli autor ei küsinud KLlt seisukohta, mis toimus ja millist infot jagati 14.09.2021

toimunud kokkusaamisel, st artikli autorit ei huvitanud kas ja kuidas hageja poolt avaldatud

info hagejani jõudis. Artikli autori küsimused olid suunatud vastuse saamiseks, kas hagejalt

saadud info, et hagejast saate tegemisel mõjutati KLi, vastas tõele. Asjaolu, et mõistlik

keskmine lugeja ei pruukinud artiklit lugedes aru saada nüansist, et hageja räägib

kokkusaamisel saadud infost, kuid kostjad vastavad artikli autori küsimustele, kas ka

tegelikult on KL hagejast saate tegemisel mõjutatud kolmandate isikute poolt, ei muuda

kostjaid vastutavaks artikli autori loomingu eest. Kostjad saavad vastutada vaid nende poolt

avaldatud ebaõigete andmete eest, mitte kolmanda isiku, näiteks artikli autori, poolt

formuleeritud teksti eest.

28. Kuna kostjad avaldasid hageja kohta väiteid, et hageja avaldatu KL mõjutamise kohta

kolmandate isikute poolt on ebaõige, siis asus maakohus põhjendatult analüüsima seda, kas

kostjate väidetu on tõendatud. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et

kostjate avaldatud väidete ebaõigsus tõendamist ei leidnud. Eeltoodu osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, maakohtu põhjendusi kordamata TsMS 654 lg 6

alusel.

29. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt kogumis ning kujundada tõendite vastuolu korral enda seisukoht siseveendumuse

alusel. Asjas kuulati tunnistajana ära nii KL kui ka EM ja PK. Nõustuda tuleb küll

apellatsioonkaebuse etteheitega selles, et maakohus ei ole otsuses analüüsinud tunnistajate

EM ja PK ütlusi, kuid ringkonnakohtu arvates see minetus asja lahendamise lõppjärelduse

õigsust ei muuda. Asjast nähtuvalt andsid EM ja PK ütlusi selle kohta, mida nemad

14.09.2021 kohtumisel kuulsid. Möönda tuleb, et viidatud tunnistajate ja hageja väited

kokkusaamisel avaldatud info kohta on kooskõlalised. Tunnistajate ütlused viitavad

ringkonnakohtu arvates küll sellele, et 14.09.2021 kokkusaamisel hageja väidetud info mingis

vormis KL poolt hagejale edastati, kuid kuna asjas tuvastas maakohus põhjendatult, et KL ei

mõjutatud hagejast saate tegemisel kolmandate isikute poolt hageja väidetud viisil, siis tuleb

nimetatud tunnistajate ütluseid 14.09.2021 toimunud kokkusaamise kohta pidada

ebapiisavaks, et tuvastada KL mõjutamise kohta avaldatud faktiväidete õigsus.

30.Ringkonnakohtu arvates ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks asjaolu, et

artikli autor saatis enne artikli avaldamist selle kostjatele ülevaatamiseks ega ka see, kas ja

milliseid parandusi kostjad seal teha palusid. Kuigi eelnevalt on esile toodud, et keskmine

mõistlik lugeja tõenäoliselt seostas hageja ja kostjate väiteid, st lugedes võis tekkida mulje, et

pooled räägivad ühest ja samas asjast, ei tähenda see seda, et kostjad pidid samamoodi artikli

teksti mõistma. Kuna kostjatel oli artikli autori küsimused ja nende poolt antud vastused

teada, siis on loogiline, et nad mõistsid avaldatut nüansirikkamalt kui keskmine mõistlik

lugeja, st keskendusid kontrollile, kas artikli autori esitatud küsimuste vastused on artiklis

õigesti esile toodud. Kostjatel ei olnud ka artikli ülevaatamise kohustust.

31.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS §

177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/