2-16-16114/147 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-16114

Kohtuasi

W.B hagi Q.Y vastu ühisvara jagamiseks ja Q.Y

vastuhagi ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.B 17.07.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud

05.08.2024)

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

3500 eurot

Hageja/vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant):

W.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: XXX)

Kostja/vastuhageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

Q.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

osaliselt otsuse põhjendusi ja resolutsiooni järgnevas punkti 3.1 kahe esimese

taande teiste lausetega.

2. W.B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Lõpetada W.B ja Q.Y varaühisus ning jagada nende ühisvara alljärgnevalt:

-Jätta kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXX) väärtusega 221 000 eurot Q.Y

ainuomandisse. Tuvastada W.B tahteavaldus eelmises lauses märgitud kinnistu

omandiosa omandi üleandmiseks Q.Y-le ja Q.Y tahteavaldus selle

vastuvõtmiseks, samuti W.B nõusolek selleks, et kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teises jaos kustutatakse praegu kehtiv

kanne omaniku kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse Q.Y.

-Jätta kinnistu MMM (registriosa nr MMMMM) väärtusega 61 400 eurot Q.Y

ainuomandisse. Tuvastada W.B tahteavaldus eelmises lauses märgitud kinnistu

omandiosa omandi üleandmiseks Q.Y-le ja Q.Y tahteavaldus selle

vastuvõtmiseks, samuti W.B nõusolek selleks, et kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr MMMMM teises jaos kustutatakse praegu kehtiv

kanne omaniku kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse Q.Y.

-Mõista Q.Y-lt W.B kasuks välja kinnistute XXX registriosa nr XXXXXX ja

MMMs registriosa nr MMMMM omandikaotusest tulenev hüvitis 142 200 eurot.

-Otsustada, et avalikul enampakkumisel müüakse

¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ;

OÜ W registrikood XXXXXXXX kõik osad.

-Otsustada, et ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ ja OÜ W

registrikood XXXXXXXX osade müügitulem tuleb jagada W.B ja Q.Y vahel

võrdsetes ½ osades.

-Jätta rahuldamata Q.Y nõue Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud

liisingulepingust tuleneva hüvitise väljamõistmiseks.

3.2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja W.B esitas nõude jagada tema ja Q.Y ühisvara. Poolte abielu on lõppenud ning

hageja soovib ühisvara jagada. Kostja ei ole olnud nõus ühisvara jagamist hagejaga

isegi mitte arutama. Eeltoodu tõttu pöördub hageja kohtu poole.

Poolte ühisvara hulka kuuluvad hagi täpsustuse kohaselt:

-ÄÄÄ kinnistu ¼ kaasomandi osa XXX orienteeruva väärtusega 25 000 eurot,

-XXX kinnistu XXX – kohtulik hindamisakt summas 221 000 eurot,

-MMM kinnistu XXX – kohtulik hindamisakt summas 61 400 eurot,

-OÜ W osa,

-OÜ C osa.

Äriühing OÜ W on aktiivselt tegutsev ning on asutanud internetipõhise kaupluse LLL.

OÜ ainuosanik on kostja. 2015.a majandusaastaaruande kohaselt oli W OÜ 2015.a

müügitulu 1 813 720 eurot. Ettevõtte majandustegevuse tulem oli positiivne ning

majandusperioodi puhaskasum oli 133 055 eurot. Bilansimaht majandusaasta lõpus oli

1 577 615 eurot. Ettevõtte põhitegevuseks on mööbli ja mööblifurnituuri lae- ja

hulgimüük, import-eksport ja vahendus. Ettevõte on laiendanud tootevalikut

turvajalanõude, vabaaja riiete ja töökinnaste osas. Lisaks kuulub ettevõttele kinnistu

asukohaga VVV. Hageja arvates on ettevõtte väärtus 300 000 eurot.

OÜ C (likvideerimisel) ainuosanik on kostja. Hageja arvates on osaühingu väärtus

2500 eurot.

Menetluse lõpus väidab hageja, et kostja on OÜ W tühjaks teinud ning loonud mitu

aastat tagasi teise ettevõtte, kuhu OÜ W tegevus on üle viidud.

2. Hageja nõue:

Jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hagejale hüvitis ½ osas vara

väärtusest.

Vastuhageja nõue

3. Kostja/vastuhageja Q.Y esitas nõude jagada tema ja W.B ühisvara. Kostja soovib

endale kinnistut XXX XXX väärtusega 221 000 eurot ja kinnistut MMM XXX

väärtusega 61 400 eurot.

Kostja poolt soovitud vara väärtus kokku on 282 400 eurot ning kostjal tuleb tasuda

hagejale hüvitis summas 141 200 eurot. Sellest summast tuleb lahutada 50% sõiduki

Citroen C4 väärtusest, mis on ühisvara hulka kuuluvad Nordea Finance Estonia AS ja

W.B vahel 12.05.2015.a sõlmitud liisingulepingust nr 201508449 tulenevad

kohustused abielu lahutamise aja seisuga. Seega kokku tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitis 139 078,22 eurot.

Ülejäänud ühisvara osas puuduvad kostjal rahalised vahendid nimetatud vara

omandamiseks. Olukorras, kus ka hageja nimetatud vara endale ei soovi, tuleb

ülejäänud vara müüa enampakkumisel. Nimetatud varaks on OÜ W, OÜ C

(likvideerimisel) ja ¼ ÄÄÄ kinnistust XXX. Kostja iseenesest sooviks, et osaühing W

võiks jääda pooltele kaasomandisse ning koos jätkatakse tegevust. Osaühingu müük

avalikul enampakkumisel on tõenäoliselt varaliselt kahjulik.

4. Vastuhageja täpsustatud nõue:

Jätta Q.Y ainuomandisse:

Kinnistu XXX XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y.

Kinnistu MMM XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y.

Määrata Q.Y poolt W.B-le XXX ja MMM kinnistute omandi kaotuse eest tasutava

hüvitise suuruseks 139 078,22 eurot.

Müüa avalikul enampakkumisel järgmine vara:

¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise

jakku sisse kantud Q.Y.

OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni.

OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni.

Jagada enampakkumisel müüdud varast saadud tulu võrdselt Q.Y ja W.B vahel.

Maakohtu otsus

5. Maakohus:

-Jättis läbi vaatamata W.B ja Q.Y nõuded ühisvaraks olnud OÜ C (registrikood XXXXXXX)

jagamiseks seoses OÜ C registrist kustutamisega. Hageja W.B hagi rahuldati osaliselt ning

kostja Q.Y vastuhagi rahuldati osaliselt. Maakohus otsustas lõpetada W.B ja Q.Y varaühisuse

ning jagas nende ühisvara alljärgnevalt:

-Jättis kinnistu XXX XXX registriosa nr XXXXXX väärtusega 221 000 eurot Q.Y

ainuomandisse.

-Jättis kinnistu MMM XXX registriosa nr MMMMM väärtusega 61 400 eurot Q.Y

ainuomandisse.

-Mõistis Q.Y-lt W.B kasuks kinnistute XXX XXX registriosa nr XXXXXX ja MMM XXX

registriosa nr MMMMM omandikaotusest tuleneva hüvitise 142 200 eurot.

-Otsustas, et avalikul enampakkumisel müüakse

-

¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ;

-

OÜ W registrikood XXXXXXXX kõik osad.

-Otsustas, et ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ ja OÜ W registrikood

XXXXXXXX osade müügitulem tuleb jagada W.B ja Q.Y vahel võrdsetes ½ osades.

-Jättis rahuldamata Q.Y Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust

tuleneva hüvitise nõue.

-Menetluskulud jättis poolte endi kanda.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt on äriregistri andmetel poolte ühisvaraks olnud OÜ C

registrist kustutatud 21.01.2021.a, mistõttu jätab kohus poolte nõuded OÜ C osa

jagamiseks läbi vaatamata.

7. Poolte ühisvarasse kuuluvad kinnistud XXX XXX registriosa numbriga XXXXXX all

(LLL kinnistu) ja kinnistu MMM XXX registriosa nr MMMMM (MMM kinnistu).

8. Hindaja on eksperthinnangus andnud arvamuse, et 11.01.2022.a seisuga on MMM

kinnistu väärtus 61 400 eurot ja LLL kinnistu väärtus 221 000 eurot.

9. Hageja nõue on jätta kinnistud kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

omandikaotusest tulenev hüvitis. Vastuhageja/kostja nõue oli sama – jätta kinnistud

temale ning mõista hageja kasuks välja hüvitis. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis

koormab omanikke kõige vähem. Kohus jätab mõlemad kinnistud kostjale Q.Y-le.

MMM kinnistu väärtus on 61 400 eurot ja XXX kinnistu väärtus on 221 000 eurot.

Kinnistute väärtus kokku on seega 282 400 eurot. W.B ja Q.Y osad ühisvaras on

võrdsed. Seega tuleb Q.Y-lt W.B kasuks välja mõista omandikaotusest tulenev hüvitis

141 200 eurot.

10. Abikaasade ühisvarasse kuulub ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX, registriosa nr

ÄÄÄÄÄÄÄ. Kinnistu on registris kantud Q.Y-l nimele. Kumbki pooltest kinnistut

endale ei soovi. Hageja nõue on, et kinnistu jääks kostjale ning kostja nõue on, et

müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on kinnitanud, et tal puudub huvi

kinnistu omandamiseks ning puuduvad rahalised vahendid W.B-le omandikaotusest

tuleneva hüvitise maksmiseks. Kohtul tuleb valida kaasomandi lõpetamise viis, mis on

pooltele kõige vähem koormav. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi ning kostja

on taotlenud kinnistu müüki. Kohus rahuldab kohus kostja nõude müüa kinnistu

avalikul enampakkumisel.

11. Abikaasade ühisvarasse kuulub OÜ W registrikood XXXXXXXX osa. Osaühingu

osakapitali väärtus on 3224 eurot. OÜ kõik osad kuuluvad Q.Y-le ja ta on ainuke

juhatuse liige. Hageja väitel on tegemist eduka ettevõttega, mille väärtust kostja on

peale abielu lõppu tahtlikult vähendanud selleks, et hageja osa varast ühisomandi

lõpetamise ajaks võimalikult väikseks viia. Hageja väitel on kostja teinud

pahatahtlikult tehinguid, et osaühingu vara väheneks.

12. Hageja nõue on, et osaühing jääks kostjale. Kostja nõue on, et müüa osaühing avalikul

enampakkumisel. Kostja on avaldanud, et osaühingu osade müük avalikul

enampakkumisel on vähetulutoov ning müügiga ei saa kaetud vara tegelik väärtus.

Kostja on samuti avaldanud, et tal pole rahaliselt võimalik hagejale ½ osa osaühingu

väärtusest hüvitada ning seega palub osaühingut temale mitte jätta ning määrata

osaühingu müük avalikul enampakkumisel. Kuna kumbki pooltest äriühingu osasid

endale ei soovi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et osaühingu W kõik osad

müüakse avalikul enampakkumisel

13. Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel on 12.05.2015.a sõlmitud liisinguleping

sõiduauto Citroen C4 2013.a väljalase liisingu kestvusega 60 kuud. Sõiduki

jääkväärtus lepingu lõppemisel mais 2020.a peaks lepingu kohaselt olema 2428,95

eurot. W.B on kohtumenetluse ajal 2022.a esitanud kirjalikud tõendid, et

liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt 27.03.2020.a seoses toimunud avariiga ning

kindlustusandja 13.03.2020.a If P&C Insurance AS hüvitas liisinguandjale tekkinud

kahju. W.B sõiduautot ei omandanud.

14. Kohtu seisukoht on, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejal liisingulepingu arvelt

omandatud vara eest hüvitist. Riigikohtu 13.12.2017.a lahendi nr 2-15-15138 punki

39.3 kohaselt kui liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused jäetakse ühele

abikaasale, peab ta AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt maksma selle eest hüvitist. Hüvitis

peab väljendama varalist hüve, mida üks abikaasa teise arvel kokkuvõttes lepingust

tulenevalt saab. Käesoleval juhul jäid abielu lahutamisel liisingulepingust tulenevad

õigused ja kohustused W.B-le. Sõiduauto sattus avariisse ja kaotas väärtuse peale

abielu lõppu ja enne liisingulepingu tähtaegset lõppemist. Seetõttu lõpetati

liisinguleping ennetähtaegselt. Hageja ei ostnud sõidukit välja. Seega ei saanud hageja

lepingu lõppedes teise abikaasa arvelt varalist hüve ning liisingulepingust tuleneva

hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

15. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.

16. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt W.B ei ole nõus ühisvara (kinnistute XXX

ja MMM) jagamise viisi ega varade väärtustega ja äriühingute OÜ C ja OÜ W

jagamise viisiga ning esitab selles osas apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus ei

laiene ÄÄÄ kinnistu XXX jagamisele ega Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel

sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise nõude rahuldamata jätmisele).

17. Apellant palub täpsustatud nõude kohaselt tühistada maakohtu otsus selliselt, et hagi

rahuldatakse täielikult, st vara jääb kostja ainuomandisse ja kostjalt mõistetakse hageja

kasuks välja hüvitis või alternatiivselt müüa kinnistud XXX XXX ja MMM XXX

avalikul enampakkumisel maakohtu otsuses kinnistute väärtuseks märgitud alghinnaga

ja jagada müügist saadu võrdselt poolte vahel, mõista kostjalt hageja kasuks OÜ C ja

OÜ W osade eest hüvitis mõistliks ulatuses.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellandil tõsised etteheited menetluse lubamatu

venimise osas, mis võimaldas Q.Y-l menetluse ajal tühjendada varadest poolte

ühisvaraks olev OÜ W ja likvideerida OÜ C.

19. W.B esitas kohtule nõude ühisvara jagamiseks 2016 vahetult pärast Q.Y väljakolimist

senisest ühisest kodust XXX XXX, kus abikaasad olid elanud alates abiellumisest,

selle teise korruse välja ehitanud. Q.Y nimele oli registreeritud äriühing OÜ W, mille

puhaskasum oli 2016 seisuga 1 265 927 €, millest pool (50%) kuulub W.B-le, summas

632 963,50 €. Menetlus venis ebaharilikult pikaks. Seetõttu on W.B täna olukorras, et

halvemal juhul ei peaks Q.Y OÜ-te osade eest talle midagi hüvitama. Q.Y kasutas ära

menetluse ajalist kestvust ja viis W OÜ-st välja kõik mis oli võimalik viia, sh „müüs”

ettevõttele kuulunud kinnisvara ebaharilikult madala hinnaga ning asutas 2016 senise

W OÜ kõrvale teise ettevõtte - F OÜ. F OÜ tegevusala kattub üksühele W OÜ

tegevusaladega ja tegevuskohaks on märgitud sama koht, kliendibaas kattub samade

klientidega mis olid W OÜ-l. Apellant juhtis menetluses korduvalt kohtu tähelepanu,

et F OÜ näol on sisuliselt tegemist mitte uue ettevõttega, vaid tegu on ettevõtte

üleminekuga. Kõik eeldused selliseks käsitluseks on täidetud. W.B esitas kohtule

tõendid ja selgitused, miks ja kuidas on menetluse kestel muudetud W OÜ varatuks.

Ometi ei pööranud kohus apellandi viidetele ja kohtule esitatud analüüsile ning

tõenditele tähelepanu, ei käsitlenud ega hinnanud seda ka lõpplahendis.

20. W.B esitas kohtule aktiivselt turul samal ajal olnud kinnisvara müügikuulutuste

võrdlevaid hinnapakkumisi. Q.Y nimetas algselt varade väärtused suusõnaliselt ja

esitas kinnisvara hindamise akte, mis ei vastanud tegelikkusele ja olid ka tõenditest

nähtuvalt ebaõiged.

21. W.B ei ole nõus, et kohus otsustas jätta C OÜ suhtes ühisvara jagamata. Kui menetlus

ei oleks 8 aastat veninud, oleks apellant saanud C OÜ nominaalväärtusest vähemalt

poole. W.B leiab, et kohus ei oleks pidanud jätma W OÜ enampakkumisele, sest

abielu lahutamise hetkel oli W OÜ väga heal majanduslikul järjel. Kui kohus oleks siis

teinud lahendi, oleks W.B saanud selle puhaskasumist üle 600 000 €.

22. Kohus lähtus kinnistute ja äriühingute (ühisvara) ebaõigetest väärtustest, mistõttu on

abikaasade ühisvara jagatud ja ühisvara väärus on arvestatud ebaõigesti.

Vastus apellatsioonkaebusele

23. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata

ning menetluskulud teise poole kanda.

Asja menetlus

24. Kuna käesolevas tehti poolte ühisvara koosseisu tuvastamiseks vaheotsus, mis läbis

kõiki kohtuastmeid, toob ringkonnakohus esmalt esile lühidalt menetluse käigu.

25. Hageja hagi ja kostja vastuhagi lahendamiseks tegi maakohus 24.04.2018.a

vaheotsuse, millega tuvastas, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus

abielu lahutamise aja (21.03.2016.a.) seisuga järgmine vara:

-

Kinnistu XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y.

-

Kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y.

-

¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise

jakku sisse kantud Q.Y.

-

OÜ W kõik osad.

-

OÜ C (likvideerimisel) ½ osast.

-

Nordea Finance Estonia AS ja W.B vahel 12.05.2015.a. sõlmitud liisingulepingust nr

201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga.

26. Mõlemad

pooled esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille

lahendamiseks tegi ringkonnakohus 05.12.2018 otsuse, millega tühistas Harju

Maakohtu 24.04.2018 vaheotsuse osas, milles maakohus leidis, et poolte ühisvara

hulka ei kuulu kinnistu XXX, XXX ja Swedbank AS-ga 08.06.2006 sõlmitud

laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused ning tegi

tühistatud osas uus otsuse, millega tuvastas, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud

ühisvara hulka kuulus abielu lahutamise aja (21.03.2016) seisuga ka järgmine vara:

-1/2 osas kinnistust XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXX all ja mille omanikuna on

teise jakku sisse kantud Q.Y;

-Q.Y ja Swedbank AS vahel 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja

selle 23.11.2006, 14.03.2007 ja 21.06.2007 lisadest tulenevad laenukohustused.

27. Ringkonnakohtu 05.12.2018 otsuse terviktekst oli järgmine:

Tuvastada, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielu

lahutamise aja (s.o 21.03.2016) seisuga järgmine vara:

-kinnistu XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y;

-kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud Q.Y;

-¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise

jakku sisse kantud Q.Y;

-1/2 osas kinnistust XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXX all ja mille omanikuna on

teise jakku sisse kantud Q.Y;

-OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni;

-OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni;

-Nordea Finance Estonia AS ja W.B vahel 12.05.2015 sõlmitud liisingulepingust nr

201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga;

-Q.Y ja Swedbank AS vahel 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja

selle 23.11.2006, 14.03.2007 ja 21.06.2007 lisadest tulenevad laenukohustused.

28. Ringkonnakohtu otsusele esitasid mõlemad pooled kassatsioonkaebuse.

29. Riigikohus tegi 22.05.2019 otsuse, millega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 5.

detsembri 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-16114 resolutsiooni:

-osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a vaheotsuse

osas, milles maakohus leidis, et XXX kinnistu XXX ning Swedbank AS-ga 8. juunil

2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused

ei kuulu ühisvara hulka ning tuvastas, et need kuuluvad ühisvara hulka;

-saatis asja tühistatud osas uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule, muus osas

jättis ringkonnakohtu otsus muutmata.

30. 30.09.2019 tegi ringkonnakohus Riigikohtu poolt tühistatud osas otsuse, millega

otsustas jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2018 vaheotsus muutmata osas, milles

maakohus leidis, et :

-XXX kinnistu XXX ning Swedbank AS-ga 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr

06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused ei kuulu ühisvara hulka.

31. Eeltoodu alusel on jõustunud otsusega tuvastatud, et poolte ühisvara koosseisu kuulub

järgmine vara:

- XXX XXX Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr

XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja;

-kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud kostja;

-¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise

jakku sisse kantud kostja;

-OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni;

-OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni;

Ringkonnakohtu seisukoht

32. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

siiski otsuse põhjendusi ja resolutsiooni, sest apellatsioonkaebuse väited ei alust

kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium

nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

33. Asja materjalidest nähtub:

-Pooled registreerisid abielu 19.07.1991 ja abielu lahutati 21.03.2016.

-13.10.2014 sõlmisid abikaasad abieluvaralepingu, ühisvara jagamise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega valisid varaühisuse varasuhte ja leppisid kokku, et ÄÄÄ

kinnistu kuulub kostja lahusvara hulka.

-Ülejäänud osas jäi abikaasade ühisvara jagamata.

-2016.a esitas hageja ühisvara jagamise nõude kohtusse, kostja esitas ühisvara jagamiseks

vastuhagi 2017.a.

-Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et abikaasade ühisvara hulka kuulus abielusuhete

lõppemisel järgmine vara:

1. XXX XXX kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX all ja mille

omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja (LLL kinnistu);

2. Kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku

sisse kantud kostja(MMM kinnistu);

3. ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise

jakku sisse kantud kostja;

4. OÜ W osa;

5. OÜ C (likvideerimisel) ½ osa.

34. Vaidlustatud maakohtu otsus käesolevas asjas on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata Q.Y Nordea Finance Eesti AS-i

ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue. Selles osas maakohtu

otsust ei vaidlustatud.

35. Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et maakohus jättis ebaõigesti hagi OÜ C osa

jagamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kohtuotsuse

tegemisel puudus vara mida jagada, sest OÜ C oli registrist kustutatud. Hagejale ei

saanud nimetatud asjaolu olla üllatuslik, sest juba vaheotsuse tegemisel poolte

ühisvara koosseisu kindlakstegemiseks oli OÜ C likvideerimisel.

36. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus ka selles, kas maakohus valis ühisvara

LLL kinnistu, MMM kinnistu ja OÜ W osa jagamiseks õiged viisid.

37. Hageja nõue maakohtus oli jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hagejale

hüvitis ½ ulatuses vara väärtusest. Kostja esitas vastuhagis nõude jagada ühisvara

selliselt, et jätta kostjale kinnistu XXX XXX väärtusega 221 000 eurot ja kinnistu

MMM XXX väärtusega 61 400 eurot, hagejale makstava hüvitise eest. Lisaks palus

kostja ülejäänud ühisvara temale mitte jätta, põhjusel, et tal puuduvad rahalised

vahendid enamsaadu hüvitamiseks hagejale. Kostja palus müüa avalikul

enampakkumisel ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼

kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y ning OÜ W osa.

38. Eeltoodust nähtuvalt puudus poolte vahel maakohtus vaidlus selles, et ühisvara

koosseisus olevad kinnistud LLL ja MMM jäävad kostjale ja kostjal tuleb hagejale

kinnistute eest tasuda hüvitis. Maakohus vastavalt poolte soovile selliselt eelnimetatud

ühisvara ka jaotas. Apellatsioonimenetluses muutis hageja nõuet ja soovib, et

eelnimetatud kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel. Apellatsioonkaebusest

saab ringkonnakohus aru nii, et maakohus oleks pidanud valima eelnimetatud

kinnistute jagamisel viisi, mida kumbki pool ei esitanud. Seega heidab hageja

apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei väljunud hagi/vastuhagi

raamidest, mis on ringkonnakohtu arvates ilmselgelt põhjendamatu etteheide.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas eelnimetatud kinnistud põhjendatult poolte

poolt nõutud viisil. Ringkonnakohus osutab, et kohus saab valida üksnes sellise

jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt Riigikohtu 26. aprilli

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21).

39. Riigikohus on 10.aprilli 2019 tsiviilasjas 2-17-11516 tehtud otsuses avaldanud

seisukoha, et ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse alusel õigus kaaluda kinnistu

jagamist selle panemisega ühisomanikevahelisele enampakkumisele ka juhul, kui

sellist nõuet ei esitatud maakohtus, viidates sellele, et hagi muutmine on vastaspoole

või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes, eelkõige kui see on

asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (TsMS § 376 lg-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas vaidluses ei esine sarnane olukord nagu viidatud

tsiviilasjas 2-17-11516, kus mõlemad abikaasad soovisid endale vara hüvitise

maksmise vastu, esitades vastavad nõuded. Sellisel juhul võib tõesti kaalumise alla

tulla hagi muutmise lubatavus kõrgemas kohtuastmes.

40. Käesolevas asjas hageja endale kinnistuid maakohtus ei soovinud ega soovi sellist vara

jagamise viisi ka apellatsioonkaebuses. Maakohus selgitas enne kohtuotsuse tegemist

pooltele 29.04.2024 saadetud kirjas, nii seda millised vara jagamise viisid on pooled

esitanud ning ka selle, et kohus ei saa väljuda poolte nõuete piiridest. Pooled vara

jagamise viise kohtu määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul ei täiendanud.

Juba seetõttu tuleb pidada lubamatuks hageja poolt apellatsioonkaebuses uue vara

jagamise viisi esitamine.

41. Apellatsioonkaebusest saab ringkonnakohus aru nii, et hageja soovib hagi muuta

põhjusel, et tema arvates määras maakohus kostjale jäetud kinnistute hinna liiga

madala. Hageja arvates saaks ta kinnistute avalikule enampakkumisele panemisega

suurema summa vara kaotuse eest. Ringkonnakohtu arvates on hageja väited täielikult

tõendamata. Maakohus viis vastavalt hageja soovile läbi kinnisvarade hindamise

ekspertiisi, millega tuvastati, et 11.01.2022.a seisuga on MMM kinnistu väärtus 61

400 eurot ja LLL kinnistu väärtus 221 000 eurot. Maakohus andis pooltele 29.04.2024

kirjaga võimaluse esitada kinnistute väärtuse kohta uued hindamisaktid.

42. Õige on küll see, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada

õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et

omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga

(viimati Riigikohtu 3. oktoobril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07 tehtud otsuse p-s 13),

kuid kuna hageja uusi hindamisakte maakohtus ei esitanud, siis ei saa ka väita, et

kinnisvarade hind oleks erinev eksperdiarvamustes toodust. Käesoleval juhul ei ole

hageja esitanud ka apellatsioonkaebusele tõendeid, millest saaks järeldada, et

kohtuliku ekspertiiside tegemise ajaga võrreldes on kinnistute väärtus muutunud

suuremaks.

43. Maakohtus esitas hageja enne kohtu poolt 29.04.2024 kirjaga antud tähtaega uute

hindamisaktide esitamiseks tõendeid erinevate kinnistute müügipakkumiste kohta,

kuid ringkonnakohtu arvates ei ole nendega võimalik tõendada konkreetsete kinnistute

hinda. Müügikuulutuse hind ja tegelik müügihind üldjuhul ei kattu, seepärast võtabki

ekspert konkreetse kinnistu hinna määramisel muu hulgas arvesse sama piirkonna

kinnistute reaalselt toimunud müükide hinnad mitte müügipakkumistes avaldatud

soovitud müügihinnad. Lisaks sõltub konkreetse kinnistu hind mitmetest teguritest,

mida ekspert peab hinna määramisel arvestama. Näiteks LLL kinnistu hindamisel on

arvesse võetud kinnistul asuvas elumajas läbi viidud termograafia uuringu tulemusi,

millest nähtub ulatuslike ehitusvigade olemasolu.

44. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette ka seda, et OÜ W osa jagamisel lähtus

maakohus kostja soovitud viisil. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

Ringkonnakohus toob esile, et põhimõtteliselt on maakohtu valik kaasomandis või

ühisomandis oleva asja jagamiseks ühise omandi lõpetamisel diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus ei peaks üldjuhul sekkuma. Kuigi diskretsiooniõiguse

kasutamine ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni ning kaasomand

(ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige

vähem (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22),

tuleb arvestada sellega, et kaasomanikule ei saa jätta tema tahte vastaselt vara hüvitise

maksmise vastu. Kuna kostja OÜ W osa endale ei soovinud, siis puudus maakohtul

võimalus osa jätmiseks kostja omandisse, mõistes hageja kasuks välja hüvitise.

45. Kuna OÜ W osa müüakse enampakkumisel, siis puudus maakohtul vajadus menetluse

keskel OÜ osa väärtuse kindlakstegemiseks läbi viia ekspertiis. Eseme väärtuseks

loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette

nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind

(turuhind). Seega selgub OÜ osa väärtus enampakkumise tulemusest.

46. Ringkonnakohus märgib ka järgmist. Hageja leiab, et kostja on OÜ W osa väärtust

vähendanud, samas puuduvad asjas ringkonnakohtu arvates kindlad tõendid selle

kohta, et osa väärtuse vähendamise on põhjustanud kostja. Hageja väidab, et kostja on

OÜ W juhatuse liikmena kahjustanud OÜ-t, müües OÜ-le kuulunud kinnistu alla

turuhinna ja teinud muid toiminguid OÜ vara vähendamiseks. Miks hageja osa

ühisomanikuna ei ole sellist tegevust juhul, kui need väited vastavad tõele, piiranud,

jääb arusaamatuks.

47. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ka väite, millest saab järeldada, et maakohus jättis

ebaõigesti arvestamata OÜ W ettevõtte ülemineku kostja uuele äriühingule.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus toob esile, et sellesisulise väite

esitas hageja juba ka varasemas menetlusetapis, st ühisvara koosseisu

kindlakstegemise menetluse jooksul, kuid ettevõtte ülemineku väite oli hageja

Riigikohtu arvates esitanud hilinenult.

48. Maakohus leidis, et ühisvara koosseisu hulka kuuluvad 2 kinnisasja tuleb jätta kostja

ainuomandisse. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohtu selgituste järgi, kui kinnisasi

jääb ühisvara jagamisel ühe abikaasa ainuomandisse, ei ole sellisel otsustusel

kujunduslikku toimet, sest vara jagatakse kinnistamisega (AÕS § 641). See tähendab,

et pärast ühisvara jagamist tuleb teha uus kanne, milles tuleb märkida, et

ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana

kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud (vt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-4192/14, p 10; 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-74-16, p 18.2; 15. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 22.1-22.2).

Seega, kuigi maakohus jättis ühisvara jagamisel põhjendatult 2 kinnisasja kostja

ainuomandisse ei ole see otsustus kujundusliku toimega, sest kostja ainuomand saaks

tekkida AÕS § 641 kohaselt kinnistamisega. Ringkonnakohus küsis pooltelt

seisukohta, kas ringkonnakohus on õigesti aru saanud sellest, et pooled soovivad

ühisvara jagamise otsustusele ka kujunduslikku toimet. Mõlemad pooled nõustusid

sellega. Seega tuvastab ringkonnakohus vastavad tahteavaldused kostja ainuomandisse

jäävate kinnistute nn ülekinnistamiseks. Selgitada, et Q.Y saab esitada

kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kannete muutmiseks (ülekinnistamiseks),

millele tuleb lisada jõustumismärkega käesolev kohtuotsus – see asendab

võlaõiguslikku tehingut (ühisvara jagamine), asjaõiguskokkulepet (omandi

üleandmine) ja W.B nõusolekut.

Menetluskulude jaotus

49. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/