1-11-9694/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-9694 (kohtueelses menetluses nr 11260103746) riik J.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav J.H
Legislator headnote
AI generated1-11-9694/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: töö tegemisel allutada J.H KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxxxxxx.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
10. oktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-9694 (kohtueelses menetluses nr 11260103746) riik J.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Aino Männik Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav J.H
(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada J.H
süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis
karistusseadustiku (KarS)
2 (kaks) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg
(kaks) päeva mõistetud vangistuse aja
hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus kuu
1 (üks)
28 (kakskümmend kaheksa) J.H-le
1 kuu päeva; KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus
28 päeva üldkasuliku tööga ükssada kuusteist ndi ja määrata üldkasuliku töö
116 ( ) tu tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada
18. august 2012 J.H KarS §
1 sätestatud käitumis
75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxx; tühistada J.H-le datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude
ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 riigi õigusabi tasu (viiskümmend seitse) € 53 senti
välja mõista J.H-lt ja
muu kriminaalmenetluse kulu enti riigi kasuks;
2 (kaks) € 70 s määrata
kriminaalmenetluse kulud 60.23 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 20 (kakskümmend € ) tasumine, kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtae g kuu 30-s kuupäev;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 ( arvestada riigi selleks üheksateist) € 18 senti otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus ntrol osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi ko lnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-9694
“);
3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383
– 392);
3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille
koha -
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
on J.H toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema 28. augustil 2011 KarS § 424 järgi, mis seisnes
kell 09.45 Viljandi linnas Suur-Kaare tänaval juhtis mootorsõidukit Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXX XXX320 TGD joobeseisundis 0,84 mg/l.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
kriminaalasja lahendamisega Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud
kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkul karistamiseks eppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja vangistusega 2 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-29.08.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 kuu ja 28 päeva; KarS § 69 alusel asendada karistus 1 kuu
28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 116 tundi üldkasulikku tööd;
ü lik töö tuleb ära teha 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ü ldkasu ; ldkasuliku
töö tegemisel allutada J.H KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxxxxxx.
3.
etluses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemen 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg e kohaldamine võimalik kuriteos, -le 2 on kokkuleppemenetlus
mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1
kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse
uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.
detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on J.H
määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € Süüdistatava .
J.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €.
Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.
KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu .
– 2,70 €
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -
kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et J.H on , temalt õpilane on põhjendatud sunniraha
jätta välja mõistmata.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista riigi J.H-lt õigusabi tasu € 2,70 € 57,53 (38,35 19,18) + ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus võib määrata, et kriminaal menetluse kulud hüvitatakse ositi.
5.
Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
J.H on kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.08.2011, seega on J.H viibinud eelvangistuses 2 päeva § 68 kohaselt arvatakse eel . KarS vangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.
Kohtunik