2-22-5335/26 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-22-5335

Tsiviilasi

P.C kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik P.C, isikukood XXX, elukoht XXX, tel. XXX , e-

post XXX

Usaldusisik H.M, isikukood XXX, e-post XXX

Võlausaldajad

Plusplus Capital AS, lepinguline esindaja R P, e-post XXX

Swedbank AS, lepinguline esindaja K S XXX

Bondora AS, e-post XXX

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda P.C vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada P.C kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada H.M P.C usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade P.C kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud P.C kanda.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Asjaolud

2-22-5335

1. Pärnu Maakohtu 07.08.2024 määrusega lõpetati võlgniku P.C pankrotimenetlus, algatati

tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgniku

usaldusisikuks H.M. Esimene aruanne perioodi 01. august 2024 – 31. juuli 2025 k.a kohta tuli

määruse kohaselt esitada kohtule hiljemalt 10. august 2025.

2. 17.11.2024 esitas usaldusisik kohtule taotluse, milles palus ennast vabastada usaldusisiku

ülesannetest tsiviilasjas nr 2-22-5335 seoses võlgniku usalduse kaotusega. Usaldusisik lisas

kohtule juurde kirjavahetuse võlgnikuga.

3. Kohus küsis 18.11.2024 võlgniku seisukohta usaldusisiku taotluse osas. 20.11.2024 teavitas

võlgnik kohut, et tema kohtuga suhelda ei soovi.

4. 20.11.2024 küsis kohus võlausaldajate seisukohta usaldusisiku taotluse osas. võlausaldaja

Bondora AS kohtule oma seisukohta ei esitanud.

5. 22.11.2024 teatas PlusPlus Capital AS oma kirjalikus seisukohas, et võlausaldaja nõustub

usaldusisiku vabastamisega. Ühtlasi esitas võlausaldaja taotluse võlgniku P.C kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

Võlausaldaja märkis, et võlgniku kirjavahetus usaldusisikuga näitab selgelt ja üheselt, et

võlgnikul ei ole mingisugust soovi menetluses antud kohustuste täitmiseks ega võlausaldajate

nõuete tasumiseks. Võlgnik tahtlikult ja raske hooletuse läbi kahjustab võlausaldajate huve.

Võlgnik solvab sügavalt kohut ja usaldusisikut ja ei suhtu aupaklikult menetlusega talle antud

võimalustele. Selleks et kohustustest vabastamise menetlus saaks võlgniku suhtes toimuda,

peab võlgnik olema motiveeritud, hoolas ja eranditult täitma endale menetlusega võetud

kohustusi kohaselt. Antud juhul võlgnikul ilmselgelt puudub minimaalnegi motivatsioon täita

kohustustest vabastamise menetlusega seotud kohustusi, mistõttu on võlausaldaja hinnangul

menetluse jätkamine perspektiivitu. Muid järeldusi kujunenud olukorras teha pole võimalik.

Praegune situatsioon kahjustab võlausaldajate õigustatud ootuseid ning rikkumine

võlausaldajate suhtes jätkub. Mis omakorda kogumis tähendab, et toimub tuntav riive

võlgniku kohustuste rikkumiste tõttu. Kõnealuses olukorras võimaldab kehtiv õigus

menetluse lõpetada enne tähtaegselt. Võlgnik ei ole täitnud seni ühetegi kohustustest

vabastamise menetluses antud nõuet, seega ei ole vabastamise eeldused täidetud. Lisaks

lähtuvalt usaldusisiku ja võlgniku vahelisest kirjavahetusest võib ja saab eeldada üheselt ja

selgelt, et võlgnikul ei ole kavas ennast parandada ega ka kohustusi täitma hakata. Lisaks

kohtu solvamisele ja võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele ei vääri võlgnik

kohustusest vabastamist. Võlausaldaja nõustub usaldusisiku vabastamisega antud

menetlusest. Võlausaldaja palub kohtul P.C kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja

võlgnik kohustustest vabastamata jätta.

6. 28.11.2024 esitas võlausaldaja Swedbank AS seisukoha usaldusisiku taotluse osas ja

võlausaldaja taotluse. Esitatud seisukohast nähtub, et võlausaldaja nõustub usaldusisiku

taotlusega ning toetab PlusPlus Capital AS-i poolt 22.11.2024 esitatud seisukohta.

Usaldusisiku poolt esitatud kirjavahetusest nähtub võlausaldaja hinnangul, et selline võlgniku

suhtumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga, sest võlgnik ei

andnud usaldusisikule vajalikke andmeid. Seetõttu leiab võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud

teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Käesolevas menetluses ei ole võlgnik

üles näidanud initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning kohustustest vabastamise

menetlus ei ole seetõttu ka oma eesmärki täitnud. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

7. 19.12.2024 nõudekirjaga palus kohus usaldusisikul ja võlgnikul esitada seisukoht

võlausaldajate taotluste osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-22-5335

8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni

30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

9. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab

pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise

menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on

pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama

selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2

kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud

alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

11. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg

1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

12. Kohus andis võlgnikule ja usaldusisikule tähtaja soovi korral võlausaldajate taotlustele

võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise osas seisukoha esitamiseks. Kirjalikku

seisukohta usaldusisik ja võlgnik ei esitanud. Samuti soovis kohus võlgnikku ärakuulata

telefoni teel, millest võlgnik keeldus (dtl 191-192).

13. Kohus olles tutvunud usaldusisiku taotlusega ja sellele lisatud tõenditega, samuti võlgniku

sõnumivahetusega kohtuga ning võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul

tuleb keelduda Ati P.C vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus

selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb

kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise kohustust nii usaldusisikule kui ka

kohtule kogu menetluse kestel.

14. Vaatamata asjaolule, et nii usaldusisik kui ka kohus andis võlgnikule korduvalt võimaluse

esitada vajalikku teavet, võlgnik keeldus täitmast teabe andmise kohustust. Kohus selgitas

07.08.2024 kohtumääruses, et võlgnik on kohustatud muuhulgas andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (dtl 170-176).

Usaldusisik on 17.11.2024 pöördunud võlgniku poole teabenõudega, millele võlgnik on samal

päeval neljal korral vastanud sisuliselt keeldudes teabe andmise kohustuse täitmisest (dtl 183-

2-22-5335

184, 185, 186-187). Selle asemel, et teha usaldusisikuga koostööd kohustustest vabastamise

menetluse eduka läbimise nimel, keeldus võlgnik vulgaarset väljendusviisi kasutades oma

teabe andmise kohustuse täitmisest ja seda usaldusisiku esimesel pöördumisel võlgniku poole

juba menetluse alguses. Kohus soovis võlgnikku ära kuulata seoses usaldusisiku taotlusega ja

võlgniku e-kirja teel usaldusisikule saadetud vastustega, kuid kohtu telefoni kõnedele võlgnik

ei vastanud ja teatas sõnumite teel, et ei soovi vestelda (dtl 191-192).

15. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §

175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

16. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p

15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku P.C käitumisest

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on keeldunud usaldusisikule ja

kohtule teabe andmise kohustusest juba olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus

algatati alles 3 kuud varem, so 07.08.2024 määrusega. Jättes usaldusisikule tema poolt nõutud

teabe andmata järeldab kohus, et võlgnik juba menetluse alguses soovib ühtlasi varjata sellega

andmeid enda sissetuleku ja vara kohta. Võlausaldajad AS PlusPlus Capital ja Swedbank AS

paluvad usaldusisiku taotluse rahuldada ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest

vabastamise menetluse kestel PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust,

väljendades enda keeldumist viisil, millest ei ole võimalik järeldada, et võlgnikul oleks teabe

andmisest keeldumiseks olnud mingi mõistlik mõjuv põhjus. Menetluse kestel ei ole võlgnik

olnud kättesaadav kohtule.

17. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-

s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust täitnud, on usaldusisikule esitamata jätnud tema poolt nõutud

andmed ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, kahjustades sellega võlausaldajate huve,

mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast.

18. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173

nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-

13). Kohus leiab, et P.C on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104

lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada

usaldusisikule nõutud teavet – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi süüliselt. Kohus leiab, et kuivõrd taoline rikkumine esines juba kohustustest

vabastamise menetluse algul, võlgnik ei ole väljendanud kordagi tahet menetluse jätkamise

osas ega ole astunud samme, et vabandada enda sõnakasutuse eest kirjalikes

menetlusdokumentides, mistõttu puuduvad käesoleval juhul igasugused väljavaated edasise

menetluse perspektiivikuse osas.

2-22-5335

19. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat

kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust

võlgnikku P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

20. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuivõrd kohus keeldub P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast tuleb P.C kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

21. Juhindudes PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel H.M-i (M) P.C

usaldusisiku kohustuste täitmisest.

22. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

23. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale

saab esitada määruskaebuse.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad

võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik