2-24-117652/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117652

Tsiviilasi

Bondora AS hagi D. F. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2326,79 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929); lepinguline

esindaja E.A.

Kostja D. F. (isikukood XXX)

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista D. F.ilt Bondora AS kasuks põhivõlg 1300 eurot, viivis perioodi

28.06.2023 – 28.06.2024 eest 159,68 eurot, viivis perioodi 29.06.2024 – 30.01.2025

eest 92,86 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras, ent mitte rohkem kui 24,84% aastas.

3. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 82 euro, intressi 105,42 euro,

lepingu haldustasu 17,67 euro, sissenõudmiskulude 10 euro ja lisateenuste tasu

114,95 euro osas.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt

välja mõistmata nende puudumise tõttu.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 28.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub välja mõista

kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 28.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr

BL3530494 tulenev põhivõlgnevus 1382 eurot, intress 105,42 eurot, lepingu haldustasu

17,67 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenused 114,95 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga (28.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 353,46 eurot ning välja

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 24,84% aastas tagastamata krediidisummalt

alates 29.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Hageja ja kostja on sõlminud kirjalikult taasesitatavas vormis tarbijakrediidilepingu

BL3530494. Hageja andis kostjale laenu summas 1382 eurot, intressimääraga 24,84 %

aastas tagastamata krediidisummalt. Igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt

aastas ja lepingutasu 82 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi

kulukuse määr lepingus on 43,85%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on

viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.

3. Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud

ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse

digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile

saadetava PIN-koodi abil. Kui laenusaaja saab positiivse tulemuse laenutaotlusele, on

võimalik laenusaajal laadida kirjalikult sõlmitud leping alla. Kui laenusaaja seda ei soovi

mingil põhjusel kohe teha, on võimalik laenusaajal igal ajal logida sisse Bondora

iseteenindusportaali ning see soovi korral endale laadida alla nii mitu korda ja nii

mitmesse seadmesse kui laenusaaja seda soovib.

4. Hageja tasus pärast lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 1300 eurot.

5. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 4000 eurot ning igakuisteks kohustusteks

0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning sellelt nähtus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 532,24 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot.

Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto

väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal

puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 215,33 eurot.

6. Kostja rikkus lepingut, jäi tagasimaksetega viivitusse ning hageja hoiatas 24.05.2023

saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase

täiendava tähtaja jooksul võlga. Hageja ütles 27.06.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega

lepingu üles. Kostja põhiosa katteks makseid pole teinud, siis loeti lepingu järgi

tagastamata krediidisummas 1382 eurot.

7. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot. Põhivõlg lepingust on

1382 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intressinõue summas 105,42 eurot, perioodi 23.03.2023 kuni 25.06.2023 eest. Kostja on

jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 23.03.2023 kuni

25.06.2023 (neli kuud) summas 17,67 eurot (4% laenusummast aastas). Lepingu

ülesütlemisel 27.06.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 4,45

eurot. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis summas 353,46 eurot ning TsMS § 367 alusel alates

29.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 24,84 %

tagastamata krediidisummalt aastas.

8. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt

pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist

on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid

kliendile. B on Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot. Pooled on laenulepingu

sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse

kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale

portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire

edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste

lisateenuste eest kokku 24,99 eurot kuus. Kostja on tasunud lisateenuste perioodil

23.03.2023 kuni 26.06.2023. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust

kostjalt hageja kasuks välja mõista 99,96 eurot. Lisaks tuleb mõista kostjalt välja

maksehäire teate tasu summas 14,99 eurot (kokku 114,95 eurot).

9. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise

kulud. Hageja palub kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10

eurot tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest 29.03.2023 ja 03.05.2023.

KOSTJA VASTUVÄITED

10. Kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud.

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 13.09.2024

Ametlikes Teadaannetes. 13.12.2024 kohtumäärus ja hagiavalduse täiendus on kostjale

kätte toimetatud 29.12.2024 Ametlikes Teadaannetes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

12. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

13. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise

aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS §

82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

14. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud

ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr

ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

15. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses

peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui

vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine

(VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei

välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil

tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg,

st VÕS § 408 lg 1.

16. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega. Hageja on kohtule

esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu. Hageja väitel on kostja lepingu elektroonilise

allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri asub lepingu jaluses. Hageja selgitustest

nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-

koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva

autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi

sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-

aadress. Kohtule on selline fail esitatud pdf failina. Failil endal ei ole juures mingeid

andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise

viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja

väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei

tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik

valideerida.

17. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning

tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu. Vastavalt eIDAS-määrusele on

kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on

vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga

võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDAS-

määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et

TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes

kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab

elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse

kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Seega isegi kui hageja

esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul

tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu

märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on ka tõendanud, et laen

summas 1300 eurot on kostjale välja makstud (lisa 2).

18. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

15,31% (laenuleping sõlmitud 28.02.2023, antud määr kohaldus alates 30.11.2022 kuni

31.05.2023).

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 *

15,31% = 45,93%. Kostja laenulepingus oli krediidi kulukuse määr 43,85 % aastas. Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

19. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve

(EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on

Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada

tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

20. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See

tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks

piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise

regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS §

49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

21. Hageja esitatud selgituste ja tõendite põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus tegi hagejale kohtunõude selgitada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ning

esitada kostja pangkontovälja väljavõtted. Samuti palus kohus esitada ümberarvestus või

alternatiivnõue, kui kohus peaks leidma, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja selgitas, et kostja pangakonto väljavõtet klassikalises formaadis ei võetud, vaid on

XML masintöödeldavas formaadis, mis kohtule on edastatud. Hageja ei ole esile toonud, et

kostjalt endalt oleks küsitud tema majandamiskulude ja ülalpeetavate kohta või et

ülalpeetavate olemasolu oleks kontrollitud (nt rahvastikuregistrist).

Hageja ei ole esitanud eraldi laenutaotluse dokumenti, kohus saab aru, et laenu taotlemisel

kogutud andmed sisalduvad krediiditoimiku failis vahelehel „Loan Applications and

contracts“ ühel real. Hageja väitel kostjal maksehäired puudusid, ent hageja ei ole esile toonud

ega tõendanud, kuidas seda kontrolliti.

Hageja väitel tuvastati kostja konto väljavõtte alusel, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

532,24 eurot ja igakuised kohustused 0. Kostja on ise märkinud, et tema sissetulek on 4000

eurot, mis on ilmselgelt vastuolus hageja esitatud kontoväljavõttega. Konto väljavõttest

nähtub, et isik küll ei tee laenu tagasimakseid, kuid kannab pidevalt eraisikutele summasid.

Samuti ei nähtu, et isik tasuks kommunaalarveid, nähtuvad ainult Telia Eesti AS-ile maksed.

Seega oli hagejale tema enda kogutud andmete põhjal selgelt teada, et isiku väidetav

sissetulek ja pangakonto väljavõte on vastuolus. Kui kostja sissetulek ühes kuus on 532,24

eurot ja sealt arvestada maha hageja poolt arvestatud keskmine elamiskulu 250 eurot ja

laenumakse maha ca

67 eurot, siis isikul jääb vabasid rahalisi vahendeid 215,24 eurot, mis on ilmselgelt eluliselt

väga väike summa.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja oleks pidanud hoolikamalt analüüsima

krediidi andmisel andmeid kostja kohta, mis oli vastuolus taotletava isiku enda väidetava

sissetulekuga. Hagejale oleks pidanud olema ohumärk see, et kostja väidab vastupidist

kontolt nähtuvaga. Hageja oleks pidanud kostjalt täiendavalt küsima vastuolu kohta selgitust.

Hagejale teadaolevate andmete põhjal ei saanud tekkida mõistlikku veendumust, et kostja

suudab finantskohustuse lepingu kehtivuse ajal korrapäraselt tasuda. Kohtu hinnangul on

krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.

22. Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (25.08.2025) ei ole saabunud. Ent hageja

väitel on leping üles öeldud. Hageja väitel saadeti lepingu ülesütlemise hoiatus 24.05.2023 ja

27.06.2023 saadeti ülesütlemise teade. Tõenditest nähtub, et teated saadeti e-postiaadressile

XXX.

23. Hageja ei ole nõude ümberarvestust esitanud ega tagasimakseid uuesti määranud.

Kohus saab hageja väidetest aru nii, et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Seda

arvestades oleks lepingu ülesütlemine kehtiv ka ümberarvestuse korral ning kogu

laenusumma on muutunud sissenõutavaks.

24. Kohus rahuldab hageja põhivõla osaliselt, mõistes kostjalt välja kostjale tegelikult

välja makstud laenusumma 1300 eurot (hagiavalduses toob hageja põhivõla summaks 1382

eurot, see on koos lepingutasuga 82 eurot, reaalselt maksti kostjale välja 1300 eurot).

25. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei

ole tõendatud, saaks hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda seadusjärgset intressimäära, kui

see ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast. Seadusjärgne intressimäär on alates

01.01.2023 2,50% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Hageja ümberarvestust

esitanud ei ole, seega intressinõue tuleb jätta rahuldamata.

26. Hageja on nõudnud mitmeid tasusid – lepingutasu (osana laenusummast), haldustasu,

maksehäireregistrile kostja kohta teate edastamise tasu, lisateenuste tasud (B Secure).

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid

tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu jäävad hageja tasude nõuded rahuldamata.

27. Kohus märgib täiendavalt, et hageja nõuab ka kostjalt maksehäire teate tasu 14,99

eurot viidates hinnakirjale ja lepingu tingimuste punktile 8.4. Selles punktis on sätestatud:

Laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu

laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik

sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja

jooksul. Hageja hinnakirja esitanud ei ole. Ka olemuslikult ei saa olla maksehäireregistrisse

andmete edastamine tarbijale pakutav lisateenus, sest seda ei tehta tarbija soovil (ega isegi

tarbija nõusoleku alusel, sest seda toimingut ei saa teha IKÜM art 6 lg punkti a ehk

andmesubjekti nõusoleku alusel) ega kliendi huvides. See on toiming, mida teeb krediidiandja

enda huvides (IKÜM art 6 lg 1 punkti f ehk õigustatud huvi alusel). Olemuslikult saab seda

käsitleda võla sissenõudmisele suunatud toiminguna, kuivõrd selle eesmärk on võlgniku

survestamine (maksehäireregistri pidaja poolt andmete avalikustamisel on omaette, muud

eesmärgid).

28. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda antud sätte mõttes muu tasuna, mistõttu

hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest

tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras,

tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära.

29. Lepingujärgne viivise määr oli 24,84% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1

punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1300 eurolt) alates 28.06.2023 (s.o

lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast) kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Arvestatud viivis perioodi 28.06.2023-28.06.2024 eest on

159,68 eurot ja perioodi 29.06.2024 kuni 30.01.2025 eest 92,86 eurot, kokku 252,54 eurot.

30. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete

alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise

hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei

ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu

hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja

väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

33. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi on esitatud 2024 juunis, mil Riigikohtu poolt tarbijakrediidi asjades vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmise ja hindamise kohta tehtud lahendist (2023.a novembrist) oli

möödunud juba ca 7 kuud ning hageja pidi selle põhjal ka suutma ise hinnata oma nõude

perspektiivikust. Hagejal oli võimalus selle pinnalt esitada hagi nõue ümberarvestatuna,

makstes ka nii vähem riigilõivu. Ringkonnakohus leidis asjas 2-23-126294, et menetluskulude

jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

esitab seetõttu põhjendamatu nõude.

34. Antud juhul võtab kohus arvesse, et hageja on ise krediidiandja ja rikkus laenu

andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Laenu andmata jätmisel ei oleks hagejal ka

tekkinud võla tagasinõudmise kulusid. Sel põhjusel jätab kohus hageja menetluskulud hageja

enda kanda. 35. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt

kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks

menetluskulusid hagejalt välja.

36. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

37. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik