2-23-12093/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12093

Kohtuasi

Y.S-i hagi B.S vastu korteriomandite valduse

vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.S apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Y.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Dragan Perovic

Kostja (apellant): B.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Vadim Vilde

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata B.S

poolt Y.S-ile apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 719,99

eurot.

5. Mõista B.S-ilt

välja Y.S-i

kasuks apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitisena 719,99 eurot.

6. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-12093

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.S esitas Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi B.S vastu korteriomandite valduse

vabastamiseks. Hageja palub kohustada kostjat korteriomandite numbritega XXXXXXXX ja

YYYYYYYY asukohaga XXX ja YY Tallinn valduse üleandmiseks hagejale ning kostja ja

kostjaga koos viibivate isikute ja asjade väljatõstmiseks.

2. Hagejale kuuluvad ühisomandis abikaasaga korterid registriosa numbritega XXXXXXXX

ja YYYYYYYY asukohaga XXX ja YY Tallinn (edaspidi korterid). Faktiliselt on korterid

kokku ehitatud üheks eluruumiks.

3. Hageja ja tema poja Q. Y.S-i vahel oli sõlmitud korterite kasutamiseks suuline tasuta

kasutamise leping ja Q. Y.S kasutas kortereid alates 2003. a. Hageja poeg abiellus kostjaga

2004. a ja kostja asus hagejale kuuluvasse korterisse elama.

4. Hageja esitas oma pojale 31.05.2023 tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja ütles

lepingu alates 01.07.2023 üles. Hageja palus anda temale korterite valdus üle hiljemalt

30.06.2023. Hageja poeg on korteritest välja kolinud, kuid kostja teavitas, et ta ei kavatse

korteritest lahkuda. Kostjal ei ole korterite kasutamise õigust.

Kostja seisukoht

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et korterid kuuluvad hagejale.

Kostja nõustus, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite

tasuta kasutamise suulise lepingu alusel. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et hageja on tasuta

kasutamise lepingu üles öelnud.

6. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole palvega anda võimalus ja aeg leida endale ja

alaealistele lastele teine korter. Kostja ei saa uut korterit lühikese aja jooksul leida. Tegemist

on perekonfliktiga, sest kostja ja hageja poja kooselu lõppes 2020. aastal ning hetkest, kui

hageja poeg ühisest kodust välja kolis, hakkas hageja otsima võimalusi kostja elu keeruliseks

muutmiseks.

7. Kostja hinnangul tuleb arvesse võtta seda, et kostja on tasunud korterite omandamiseks

võetud laenumakseid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat vabastama korteriomandid registriosa numbriga

XXXXXXXX aadressiga XXX Tallinn ja registriosa numbriga YYYYYYYY aadressiga

YYY ning andma nende otsene valdus üle hagejale. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1090,80 eurot.

2-23-12093

9. Vaidlust ei ole, et hageja on korterite omanik ja kostja valdab kortereid. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite

tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles alates

01.07.2023. Järelikult ei põhine kostja valdus alates 01.07.2023 enam õiguslikul alusel ja on

alates 01.07.2023 muutunud ebaseaduslikuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on

omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

10. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku

suhtes õigus asja vallata. Kohus ei ole tuvastanud ning kostja ei ole tuginenud õigusele

korterite valdamiseks. Kostja väited perekonfliktist ja võimalike laenude tagasimaksetest ei

oma vindikatsiooninõude lahendamise seisukohalt tähtsust.

11. Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tõsta kostja

korteritest välja. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku § 180 reguleerib seda

ammendavalt.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

13. Kostja arvates on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud

menetlusnorme. Maakohus eksis, kui jättis tuvastamata kostja õiguse korterite valdamiseks.

Kostja selgitas menetluse jooksul korteriomandite aadressiga XXX ja YYY, Tallinn soetamise

asjaolusid. Korteriomand XXX osteti 2003. a hageja poja võetud laenuga, mille käendajaks

oli hageja. 2014. a vormistati hageja poja nimele uus laen summas 176 692,22 eurot, millega

hakati ehitama hagejale eramut aadressil MMM. Hageja ei ole kunagi elanud ega kasutanud

kortereid aadressil XXX, Tallinn ja YYY, Tallinn. Nendes korterites on püsivalt elanud kostja

koos abikaasaga ja nende lapsed. Kostja on koos oma abikaasaga tasunud korterite

soetamiseks võetud laenulepingu makseid ja korteritega seotud hooldus ja haldustasusid.

Vastustaja seisukoht

14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

16. Kostja lisas apellatsioonkaebusele laenulepingu nr 915-07F, laenulepingu nr 1370-14F,

kostja pangakonto väljavõtted XXX ja YYY kommunaalmaksete tasumise kohta ja Harju

Maakohtu 08.12.2023 otsuse tsiviilasjas 2-23-12093. TsMS § 238 lg 1 kohaselt saab kohus

vastu võtta üksnes asjakohaseid tõendeid. Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse lisamiseks

apellatsioonkaebusele puudub vajadus. Samuti on kostja juba maakohtus esitanud

laenulepingu nr 915-07F, laenulepingu nr 1370-14F ning kostja pangakonto väljavõtted XXX

ja YYY kommunaalmaksete tasumise kohta, mistõttu puudub vajadus ka nende korduvaks

kohtule esitamiseks, mistõttu tuleb nende tõendite vastuvõtmisest keelduda.

2-23-12093

17. Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel

materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa

vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel

sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel ning see leping on hageja poolse ülesütlemisega

lõppenud. Seega on hagejal korterite omanikuna õigus AÕS § 80 alusel nõuda kostjalt

korterite valdust. Sellisele nõudele saab esitada vastuväiteid AÕS § 83 lg 1 alusel. Selliseid

vastuväiteid ringkonnakohtu hinnangul esile toodud ei ole. Kostja väited, et ta on koos hageja

pojaga maksnud tagasi laenu, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

18.1. Riigikohus on selgitanud, milliseid vastuväiteid saab esitada vindikatsioonihagile ja

milline on nende mõju. VÕS § 110 annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku

suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p

33), kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude

rahuldamist välistavat valdusõigust (vt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26). Seega tuleb

kohtuvaidluse korral vindikatsiooninõue rahuldada ka juhul, kui valdajal on õigus valduse

väljaandmisest keelduda, küll aga ei ole valdaja sellekohane vastuväide tagajärjetu. VÕS §

110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist

edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja

kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-

1-179-13, p 26). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole õige jätta rahuldamata asja

väljaandmise nõue üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või

muu täitmisest keeldumise õiguse (AÕS § 83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu, kuid

sellisel juhul on võimalik asja valduse väljaandmise nõue rahuldada vastastikku rahalise

nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmise nõude rahuldada tingimuslikult, s.o teise

isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Lisaks on kolleegium märkinud,

et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi

kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada

üksnes poole taotlusel, mitte aga iseseisvalt (RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160, p 13).

18.2. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud eeltoodud taotlust ja kostja pole tuginenud

sellele, et hageja on keeldunud talle hüvitamast korterite omandamiseks tehtud kulutusi.

Kostja pole ka esile toonud kui suured need kulutused olid. Üksnes asjaolu, et kostja on

maksnud laenumakseid, ei anna alust vindikatsiooninõude rahuldamata jätmiseks ega ka

korterite valduse väljaandmise edasilükkamiseks.

18.3. Maakohus küsis kostjalt istungil, kuidas mõjutavad laenu tagasimaksed hageja nõuet.

Sellele vastas kostja, et otseselt ei mõjuta. Kostja soovis esitada vastuhagi ja selles osas

selgitas maakohus õigesti, et vastuhagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus

märgib, et kostjal on võimalik esitada hageja vastu kulutuste hüvitamiseks nõue eraldi hagina.

19. Kostja väited selle kohta, et 2014. a hakati ehitama hagejale eramut ning hageja ei ole

kunagi elanud ega kasutanud kortereid aadressil XXX, Tallinn ja YYY, Tallinn, ei oma

hageja nõude lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-12093

20. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

21. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja esitas 24.01.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 719,99 eurot. Ringkonnakohus

saab hageja menetluskulude nimekirjast aru, et tegemist on summaga ilma käibemaksuta, kuid

hageja pole soovinud summa välja mõistmist koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4

tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).

22. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud –

nõupidamine kliendiga, apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot (käibemaksuta)

on kolleegiumi hinnangul samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

23. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 719,99 eurot (käibemaksuta).

Allkirjastatud digitaalselt