3-25-236/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-25-236

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-236

Haldusasi

Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi riigi õigusabi taotlus ning anda talle riigi

õigusabi esindamiseks tema suhtes tehtud Politsei- ja

Piirivalveameti 12.12.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise otsuse nr 12409110069 vaidlustamisel

ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi

õigusabi antakse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud.

2. Eesti Advokatuuril nimetada taotlejale viivitamata

riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel

tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126

lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab

kohus läbi eelisjärjekorras.

3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil

kontakteeruda viivitamatult pärast määramist Xiga.

4. Edastada määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks

Eesti Advokatuurile ja teadmiseks riigi õigusabi

taotlejale ning Politsei- ja Piirivalveametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

TAOTLUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.01.2025 Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) 12.12.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr

12409110069 vaidlustamiseks.

2. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p 9 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel rahuldada.

Taotleja on välisriigi kodanik, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi,

mistõttu on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta.

Kuivõrd taotleja soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamist, on

põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele järgnevaks

esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8).

3. Taotleja majanduslik seisund (esitatud teatise kohaselt) ei võimalda eelduslikult tal endal

esindajat palgata ning keeleoskus ja juriidiliste teadmiste puudumine, sh Eesti õigusest, ei

võimalda ilma esindajata õigusi efektiivselt kaitsta. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades

peab kohus põhjendatuks anda isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kui peaks ilmnema kohtule valeandmete esitamine, võib

kohus käesoleva määruse tühistada.

4. Tuginedes RÕS § 15 lõikele 5 ning arvestades RÕS § 18 lõiget 1, saadab kohus määruse

õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb

esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks.

5. RÕS § 15 lg 8 kohaselt saab riigi õigusabi andmise määrusele määruskaebuse esitada ka

advokatuur.

Teave esindajale

6. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on X PPA 12.12.2024 otsuse nr 12409110069 kätte saanud

28.01.2025. Vaidlustamistähtaeg on 10 päeva. Taotlusest nähtuvalt viibib isik PPA

kinnipidamiskeskuses, suhtleb türgi keeles ja tema telefoninumbrid on xxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxx.

7. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses nimetatud

õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Seega

pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust.

8. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud

menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda järgmistest

suunistest:



kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on

vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda

samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse

põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua

välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti

hinnanud;



kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei

tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja

soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need

selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud;



kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS §

80–81);



veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis

võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks

tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;



kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajal endal

pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;



kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse

rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse

esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi

taotlus , kui:

− kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks või

− kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse

eest pole kaebajal endal võimalik tasuda;



kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse

põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on

näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse

põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise

tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis

hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus,

milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andreas Paukštys