3-23-348/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-348

Haldusasi

F.K kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 13.01.2023

otsusele

Menetlusosalised

Kaebaja – F.K, esindaja Andreas Lunden

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite asja materjalide juurde

võtmiseks.

2. Jätta F.K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.07.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-348 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed ja aadressid tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-348

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Seoses Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-21-11229 teostasid

Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) lastekaitse spetsialistid 22.12.2022 kodukülastuse

aadressil XXX, kus lisaks tsiviilkohtumenetluses puudutatud 7-aastasele Qle viibis alaealine

C. F.K. B. T eraldati emast 03.01.2023 kohtumäärusega nr 2-2111229 ning elab arvates sellest

ajast isaga.

Lastekaitsespetsialistid vestlesid C. F.Kga koolis 11.01.2023. C. F.K rääkis, et ema peksab

teda ja tirib juustest, ähvardab lastekodu ja politseiga, on käskinud tal kodust ära minna,

piirab suhtlust koolikaaslastega ega luba tal käia huviringides. 12.01.2023 suhtlesid

lastekaitsetöötajad lapse isapoolsete vanavanematega, kes selgitasid, et ema ei luba lapsel

nendega suhelda, kuna kardab, et seeläbi võib saada ilmsiks lapse väärkohtlemine.

Lastekaitse poolt tuvastatud asjaolude ja info põhjal võeti seisukoht, et ema on C. F.Kt

vaimselt, emotsionaalselt ja kehaliselt väärkohelnud sh last alaväärtustades, hirmutades ja

karistades sellisel viisil, mis ohustab lapse vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist.

Tuginedes asjaolude tõsidusele ja sekkumise vajaduse ajakriitilisusele, otsustati laps

13.01.2023 emast eraldada ja usaldada ta vanavanemate hoole alla. Samal päeval kell 13.30

teatas lastekaitse 72 tunniks C. F.K eraldamise otsusest lapse emale. Otsus vormistati kell

23.04. Otsus edastati ka XXX Gümnaasiumile. Samuti esitas Tallinna Linnavalitsus

13.01.2023 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras F.K hooldusõiguse

peatamiseks alaealise C. F.K suhtes ja ajutise eestkostja määramiseks. Taotlus rahuldati

16.01.2023 kell 13.30 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-712. Lapse ajutiseks eestkostjaks määrati

Tallinna Linnavalitsus mitte kauemaks kui 16.07.2023.

Harju Maakohus võttis 27.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-712 menetlusse Tallinna

Linnavalitsuse 15.02.2023 avalduse F.K-lt alaealise C. F.K isiku- ja varahooldusõiguse

äravõtmiseks ning lapsega suhtlusõiguse piiramiseks, lapse üle eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks.

2. F.K esitas 17.02.2023 esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe Linnaosa

Valitsuse 13.01.2023 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, millega eraldati P. F.K ajutiselt

perekonnast ja määrati viibimiskoht kuni 72 tunniks alates perekonnast eraldamisest.

Haldusakt tehti kaebajale teatavaks suuliselt ning koostati 8 tundi peale lapse eraldamise fakti.

Haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe sellist võimalust ette. Rikuti HMS § 29 lg-eid 1 ja 2.

Haldusakt toimetati kaebajale kätte alles 7 päeva pärast teabenõude esitamist ja 5 päeva pärast

selle kehtivuse lõppu. Haldusaktil puudub registreerimise number ning kindlaks pole võimalik

teha selle väljaandmise aega. Haldusakti resolutsioon ei vasta selle vastuvõtmise ajale.

Kaebajale ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, teda ei kaasatud menetlusse.

Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid lapse sõnu vägivalla esinemise kohta. Laps on

juba varasemalt koolis ja politseis valetanud. Süüdistuste taga on lapse vanaema, kes vihkab

kaebajat. Lapse isa pole last kunagi ametlikult tunnustanud, mistõttu puudub isa emal alus

olla lapse vanaema.

2(7)

3-23-348

Lastekaitsetöötajal peab arvamuse andmiseks olema lapse olukorrast terviklik ülevaade.

22.12.2022 külaskäiku ei toimunud, puuduvad tõendid selle kohta. Pole teada, millistel

tingimustel ja korras on otsusele lisatud lapse omakäeline kiri. Laps on vanaema poolt

kallutatud. Vanavanemad annavad lapsele raha ja kommi. Politsei tegi kindlaks, et peksmist

pole toimunud ja kriminaalasi lõpetati. Kui tõendid oleksid olnud, oleks lastekaitse tegutsenud

juba 22.12.2022, mitte jätnud last kolmeks nädalaks ema juurde. 2023. a jaanuaris kinnitas

laps, et füüsilist väärkohtlemist pole aset leidnud.

Ka tsiviilasjas nr 2-23-712 ei küsinud kohus osapoolte arvamust ega suhelnud laste

advokaadiga. Kohus tegi määruse kiirustades ning kaebaja on selle vaidlustanud.

Vastustaja 10.04.2023 esitatud kodukülastuse akt on võltsitud. See on allkirjastamata, sellel

kajastatud info on ametniku subjektiivne arvamus. Meta andmete kohaselt on akt loodud

vahetult enne kohtule edastamist 09.04.2023 kell 14.58, mitte 22.12.2022.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses võetud

seisukohtade juurde.

Vastustaja sai lapse võimalikust abivajadusest aimu 09.01.2023 vestlusest kooliga. Lapse

reaalsest abivajadusest sai linn teada 11.01.2023 (vestlus C. F.Kga) ning tõendatud kinnituse

lapse hädaohus viibimise kohta 12.01.2023 (vestlus vanavanematega). C. F.K eraldamine

emast toimus 13.01.2023 ehk viie päeva jooksul, mis on kooskõlas lastekaitseseaduse

(LasteKS) § 29 lg-ga 3.

Kohaliku omavalitsuse 13.01.2023 kell 14.00 tehtud otsus kehtis 72 tundi, millele vahetult

järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023 kell 13.18 tehtud määrus

tsiviilasjas nr 3-23-712.

LasteKS § 33 lg 1 ütleb selgelt, et valla- ja linnavalitsusel ei ole üldist kohustust vormistada

lapse perest eraldamist haldusaktiga. Praegusel juhul seda siiski tehti. Asjaolu, et otsuses on

mõned vormistuslikud puudused ja kirjavead ning tekkis viivitus selle kättetoimetamisel, ei

muuda tõsiasja, et õiguslikult on ka kell 23.04 allkirjastatud otsus õiguspärane. Pealegi tehti

reaalne ja tegelik otsus 13.01.2023 ennelõunal ja see toimetati viivituseta kaebajale telefonitsi

kätte. Ärakuulamist ei toimunud kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-dega 1 ja 4.

Vastustaja usub kaebaja kahe lapse (C. F.K ja Q) kattuvaid väiteid ema vägivaldse käitumise

kohta ning seda usub ka maakohus asjas nr 3-23-712 tehtud määruses.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja lähtus otsuse tegemisel LasteKS §-dest 30‒33. Otsuse õiguspärasuse hindamisel

tuleb lähtuda asjaoludest, mis olid vastustajale otsuse tegemise ajal teada. Hädasolevat last

tuleb aidata viivitamatult (LasteKS § 32 lg 1 ls 1). Otsuses kajastatud informatsiooni põhjal

oli vastustajal 13.01.2023 seisuga piisavalt alust arvata, et C. F.K elu ja tervis on ohus, ohtu

põhjustava olukorra on põhjustanud kaebaja ning oht tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada.

Valitud meede oli põhjendatud. Vastustaja esitas koheselt peale otsuse tegemist Harju

Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras kaebaja hooldusõiguse peatamiseks C. F.K

suhtes ja lapsele ajutise eestkostja määramiseks. Vastustaja poolt 13.01.2023 kell 14.00 tehtud

otsus kehtis 72 tundi, millele järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023

kell 13.18 tehtud määrus nr 2-23-712.

Õige on kaebaja tähelepanek, et hädaohus olevat last tuleb abistada viivitamatult. Ei ole

täielikult arusaadav, miks ootas vastustaja olukorra uurimise ja meetmete rakendamisega

22.12.2022‒09.01.2023. Samas ei muuda asjaolu, et vastustaja ei võtnud meetmeid varem

tarvitusele, 13.01.2023 otsust õigusvastaseks. Koolilt 09.01.2023 saadud info, lapsega

3(7)

3-23-348

11.01.2023 ja vanavanematega 12.01.2023 toimunud vestluse põhjal järeldas vastustaja

õigesti, et laps on hädaohus ja tuleb esimesel võimalusel eraldada teda ohustavast vanemast.

Ehkki 13.01.2023 otsust lapse eraldamise kohta ei vormistatud kohe kirjalikult, ei tähenda see,

et otsuse saab lugeda tehtuks alates selle kirjalikust vormistamisest 13.01.2023 kell

23.04. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu

korralduse tegemiseks. Kavatsus lapse kell 14.00 eraldamiseks tehti kaebajale suuliselt

teatavaks kell 13.36. Seega tuleb haldusakti andmise ajaks lugeda 13.01.2023 kell 14.00,

millest hakkas kulgema ka lapse vanemast eraldamise ajapiirang. Otsus vormistati kirjalikult

viivitamatult ehk samal päeval kell 23.04.

Asja materjalide juures on 22.12.2022 kell 18.00 toimunud kodukülastuse ülevaade.

Dokument ei ole allkirjastatud. Samas ei ole kaebaja eitanud, et kodukülastus toimus.

Hilisemas menetluses on kodukülastuse aktis kirjeldatud kahtlused leidnud kinnitust, mistõttu

pole alust kahelda akti õigsuses. Põhjendatud pole kaebaja viited, et kodukülastuse akt on

koostatud oluliselt hiljem kui sellel näidatud kuupäev. Kaebaja esitatud arvuti ekraanifotolt

nähtub vaid see, et mingi ajal on dokument kusagile salvestatud.

Pole põhjust kahelda lapse poolt väljendatus. Lapsel ei ole põhjust lastekaitse ametnikele

valetada. Samal arvamusel oli ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-23-712 tehtud määruses,

milles kohus peatas esialgse õiguskaitse korras kaebaja isiku- ja varahooldusõiguse C. F.K

osas tsiviilasja kohtumenetluse ajaks ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks Tallinna

Linnavalitsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis nimetatud määruse oma 21.04.2023

määrusega muutmata.

Vastustaja esitas tõendina Harju Maakohtu 26.05.2023 määruse nr 2-23-712, millega kaebajat

kohustati leidma endale pereterapeut ja alustama Vägivallast Loobumise

individuaalnõustamisega. Nimetatud määrus tõendab vaidlusaluses otsuses kirjeldatut, mille

kohaselt on 11-aastane laps kogenud ja kannatanud pikka aega kodus oma ema vaimse ja

emotsionaalse vägivalla all. Oma vanemliku võimetusega on kaebaja seadnud ohtu lapse elu

ja tervise. Eelnimetatut ei lükka ümber kaebaja tõend, mille kohaselt ei esine tal

psüühikahäirena käsitatavat vaimse tervise kõrvalekallet. Vastustaja seisukohti ei lükka ümber

ka kaebaja esitatud fotod, millelt on näha lapse igapäevaseid tegevusi. Fotod ei anna

ülevaadet lapse tegelikust olukorrast ja tema suhetest emaga. Samuti ei kinnita kaebaja väiteid

kaebaja ja lapse vanavanemate vaheline suhtlus.

Kirjalikult vormistatud haldusakti kättetoimetamisel esines viivitusi. Kaebaja esitas

13.01.2023 kell 14.24 vastustaja teabenõude, milles palus teavet lapse eraldamise õigusliku

aluse kohta. Vastustaja vastas alles 20.01.2023. Samas ei muuda see rikkumine haldusakti

õigusvastaseks (HMS § 58). Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et haldusakti kirjalik

vormistamine peale ametniku tööpäeva lõppu polnud lubatav.

HMS § 40 lg 3 p 1 alusel ei pidanud kaebajat enne otsuse tegemist ära kuulama. Saades info

hädaohus olevast lapsest ja arvestades kaebaja eelnevat käitumist, ei saa vastustajale ette heita

kiiret tegutsemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. F.K palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus jättis vääralt arvestamata fotod, mis tõendavad, kuidas laps ema juures elas, kus

käidi, mida talle osteti jne. Ei ole järgitav, mille põhjal kohus järeldas, et kaebaja on lapse

4(7)

3-23-348

suhtes vägivaldne. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma faktidest, mitte oletustest. Kui

kaebaja oleks last peksnud, siis jääks sellest jäljed, mida laps oleks vanaema juures käies

näidanud. Jälgi oleks saanud pildistada. Midagi sellist pole tehtud ning kõik süüdistused

vägivallast ja füüsilise jõu kasutamisest on väljamõeldud ja tõendamata. Vastustaja ja kohus

usuvad alusetult lapse vanaema poolt väidetut. Vanaema õpetas lapse valetama ning andis

talle erinevaid maiustusi, mille tagajärjel olid lapsel tervisega probleemid.

Kohus ei ole kontrollinud vastustaja tööd alates 2019. a-st. Kui vastustaja oli kaebaja

väidetavast vägivaldsusest juba siis teadlik, on arusaamatu, miks nelja aasta jooksul midagi ei

tehtud. Kohus leidis vääralt, et 2019. a juhtum, mil vanavanemad pöördusid politsei poole, ei

oma asjaga puutumust. On oluline, et laps valetas siis vanaema palvel lastekaitsele ja

politseile. Peale seda sündmust ei tundub lastekaitse 2023. a-ni pere vastu mingit huvi.

Kohus võttis lubamatult asja materjalide juurde vastustaja poolt 03.06.2023 esitatud

dokumendid, mis kinnitavad lapse põlvnemist, ning dokumendid, mis iseloomustavad

kaebajat. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Kohus ei saa

hinnata ühtegi dokumenti, mille loomuse kuupäev on hilisem.

Kohtuotsusest ei nähtu, mille põhjal järeldas kohus, et laps oli hädaohus. Menetluses pole

lapse ohustamise kohta esitatud ühtegi tõendit ega fakti. Kohus pidi kontrollima ning

vastustaja tõendama, milles seisnes ohtu lapse elule.

Laps väitis 11.01.2023, et ema peksab teda ja tirib juustest. Pole täpsustatud, millisest

episoodist jutt käib. Sama väitis laps politseile juba 2019. a-l, kuid see osutus valeks.

Vastustaja pidi välja selgitama, millal, kui tihti ja millistel asjaoludel see toimub ning millal

on see lapse elu ja tervist ohustanud. Lisaks väitis laps 11.01.2023, et ema ähvardab teda

lastekodu ja politseiga. Eeltoodu on tõendamata. Miks peaks last ähvardama ema, kes iga

nädalavahetus sõitis lapsega kuskile ja tegeles temaga. Tõendamata on samuti lapse väited, et

ema on käskinud tal kodust ära minna, piiranud suhtlust koolikaaslastega ega luba käia

huviringides. Laps käis huviringides. Kunstiringis käimine lõppes, sest lapse vanaema hakkas

käima koolis. Ujumine jäi ära, sest lapse vanaema andis lapsele krõpsu, küülauguleiba ja

kummikommi, mille tagajärjel olid lapsel probleemid seedimisega. Eluliselt usutav pole lapse

vanavanemate väide, et kaebaja ei luba neil lapselapsega suhelda, sest kardab, et seeläbi võib

tulla ilmsiks lapse väärkohtlemine. Lapsel oli telefon, ta käis iga päev koolis ning suhtles

piiramatult väljapool kodu.

Menetluses ei ole tõendatud, kuidas muutus olukord 13.01.2023 ehk mille tõttu tekkis just siis

hädaolukord. Kohus oleks pidanud välja selgitama, miks tekkis vastustaja tegevuses viivitus

22.12.2022‒09.01.2023.

Vastustajal oli kohustus vormistada lapse perekonnast eraldamine kirjalikult ning edastada

vastav akt allkirja vastu lapsevanemale.

Kohus jättis arvestamata kaebaja tõendid, et 22.12.2022 kodukülastuse ülevaadet ei koostatud.

Kaebaja tõi välja dokumendi metaandmed, kust nähtus dokumendi loomise, mitte

salvestamise aeg. Vastustaja lõi tõendi üksnes kohtumenetluse jaoks. Kodukülastus on

menetlustoiming, mille tegemisel oleks tulnud kaebajale selgitada tema õigusi ja kohustusi

ning võtta selle kohta allkiri. Samuti pidi kaebajal olema võimalus esitada oma arvamusi ja

vastuväiteid. Kohtule esitatud akt on ilma igasuguste allkirjadeta. Suurem osa akti tekstist on

kopeeritud hoopis lapse perekonnast eraldamise otsusest.

Kohus arvestas vääralt kooli psühholoogi 2023. a maikuu kirjaga. See on koostatud peale

vaidlustatud haldusakti andmist. Samuti tugines kohus alusetult maakohtu esialgse õiguskaitse

määrusele nr 2-23-712. Määrus oli tehtud vaidlustatud haldusakti alusel. Lapse olukorda ei

tõenda ka maakohtu 26.05.2023 määrus, millega kaebajat kohustati leidma endale

5(7)

3-23-348

pereterapeut ning alustama vägivallast loobumise nõustamisega. Kaebajal ei jäänud muud üle,

sest kohtud usuvad lastekaitse paljasõnalisi väiteid. Psühhiaater ei tuvastanud kaebaja

käitumises mingeid anomaaliaid.

Halduskohus leidis õigusvastaselt, et ametnik võib haldusakti allkirjastada ka peale tööpäeva

lõppu. Tööajal eraldamisega tegeleb kohalik omavalitsus, töövälisel ajal aga SKA. Seega on

tegemist formaalse, kuid väga olulise rikkumisega.

6. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Lastekaitse suhtles 20.09.2023 lapsega ning selgus, et laps ei soovi jätkuvalt emaga suhelda,

jutt emast tekitab temas stressi, laps muutub kiiresti kurvaks ja vaikivaks. Kaebaja näitab

ükskõiksust, soovimatust ja oskamatust lapsega kontakti leida. Laps on olnud pool aastat

vanaema ja isa kasvatada ning ema pole kordagi lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Ka lapse

sünnipäev jäi ema poolt tähelepanuta. Ükskõiksus ja ignoreerimine on kauakestev

emotsionaalne väärkohtlemine lapse suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub tõendina asja juurde võtta järgmised dokumendid: 1) Delfis 02.10.2023

ilmunud artikkel „Mustamäe lastekaitseametnik diagnoosis emal psüühikahäire. Seejärel

võeti emalt lapse hooldusõigus“. Taotluse kohaselt ilmestab artikkel Mustamäe

lastekaitseametnike käitumist;

2)Eesti Päevalehe 31.10.2023 artikkel „Kohtusse kaevatud Mustamäe sotsiaalosakonna

juht lahkub ametist“;

3)16.01.2023 kõnesalvestised, kust kaebaja hinnangul nähtub lastekaitseametnik

suhtumine.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus pole põhjendatud (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

Lastekaitseametniku võimalik eksimus mingis teises asjas või probleemid suhtlemisel, ei aita

lahendada küsimust, kas 13.01.2023 esines alus lapse kaebajast eraldamiseks.

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusele esitatud kriitika ei ole põhjendatud. Halduskohus

on kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid igakülgselt hinnanud. Asjas on määrav küsimus, kas

vastustajal oli 13.01.2023 piisav alus arvata, et C. F.K puhul on tegemist hädasoleva lapsega,

kes tuleb emast eraldada. Kaebaja etteheited vastustajale, et kui laps oleks olnud päriselt

hädas, oleks vastustaja tegutsenud juba varem, ei ole põhjendatud. Küsimus, kas vastustaja

tegutses lapse kaitsel piisavalt efektiivselt, väljub praeguse vaidluse piiridest.

Halduskohus selgitas õigesti, et võimalikud vormi- või menetluslikud puudused lapse

eraldamisel ei too käesolevas asjas kaasa lapse eraldamise õigusvastasust. Sel põhjusel

puudub vajadus neid pikemalt analüüsida.

Vastustajal puudus alus arvata, et nii laps kui vanavanemad valetavad kaebaja kohta.

Vastustaja oli pere probleemidega kursis, kuna üks pere laps oli emast eraldatud juba varem.

Harju Maakohtu 03.05.2024 määrusega asjas 2-23-712 (jõustunud 28.05.2024) võeti kaebajalt

täielikult ära C. F.K isiku- ja varahooldusõigus. Eelnevast nähtub, et vastustaja 13.01.2023

hinnang polnud ennatlik ega alusetu. Kaebaja fotod, mis kajastavad last erinevates

elusituatsioonides, ei lükka ümber vastustaja ohuhinnangut.

6(7)

3-23-348

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

10. Otsuse avaldamisel asendada kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)