2-24-18043/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-18043

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-18043

Tsiviilasi

K.M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: K.M. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), nõustaja Ülle

Koppel (XXX)

Usaldusisik: Tiina Larven (Aiavilja 13, 72719 XXX;

5189259; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja K.M. (isikukood: XXX)

pankrot 30.01.2025 kell 15.00 ning algatada K.M. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Vabastada Tiina Larven usaldusisiku ülesannete täitmisest.

3. Nimetada K.M. (isikukood: XXX) pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Soola 3,

51013 Tartu; 504 6694, 7407 662; XXX).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25.02.2025 algusega kell 10.30

Jõgeva kohtumajas. Üldkoosolekul saab osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist

tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Soola 3,

51013 Tartu; 504 6694, 7407 662; XXX) kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

kirjalik avaldus

ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.12.2025.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata K.M. maksejõuetumenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

594 eurot (km-ta).

3. Anda menetlusabi ja tasuda p-s 2 märgitud usaldusisiku tasu 594 eurot riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta MURUSSAARE CONSULTING OÜ

arvelduskontole nr EE551010220301957224.

4. Määrus saata p-s 3 märgitud usaldusisiku tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

K.M. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline ja tal on üks ülalpeetav.

Võlgnik on töötu ja tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 370 eurot. Võlgniku

igakuised kulud on 370 eurot. Võlgnikule kuulub 10 sõidukit, mis tema hinnangul on kõik

väärtusetud. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 11 313,25 eurot. Võlgnik

selgitas, et võttis esimesed laenud siis, kui elas koos elukaaslasega 2018-2022.a. Võlgnik

tahtis elukaaslasele paremat elu ja võttis võlgu. Laps sündis neil xxxxxxxxxx. Võlgnik võttis

kahest kohast laenu ja arvas, et jõuab need tagasi maksta, kuid siis tuli koondamine ja uut

töökohta polnud kohe võtta. Tekkisid võlad ja võlgnik hakkas alkoholi kuritarvitama.

Võlgnik jäi politseile vahele joobes juhtimisega. Võlgnik on omanud ja müünud autosid,

sest tegeles autoremondiga hobikorras. Võlgnik saab osalist töövõimetoetust tervisliku

seisundi tõttu. Võlgnik teeb kohtu poolt määratud ühiskondlikku kasulikku tööd xxxxxxx

linnas. Tööle saamine on hetkel raskendatud selle tõttu. Samuti on töökohti vähe.

Kohus algatas 09.12.2024 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning

omapoolse hinnangu.

Varanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule Mercedes-Benz xxxxxx, mis on võlgniku sõnul

müüdud. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 350 eurot (osaline töövõime). Muu vara

puudub. Võlgniku igakuised kulud on 350 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku

14 020,77 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema suhtes tuleks välja

kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et avalduses oli rohkem autosid, kuna ta tegeles autodega ja

müüs neid palju. Võlgnik müüs autod edasi ja omanikuvahetus jäi registris tegemata. Need

võivad praeguseks olla juba maha võetud. Võlgnik ei osanud täpselt öelda, millal ta need

müüs, need ei toimunud korraga, viimane võis olla 2022.a. Mercedes Benzi tal ka enam

pole. Automaksu selle auto suhtes ka ei rakendunud. Hetkel elab võlgnik vanemate juures ja

aitab kanda elamiskulusid. Eesti pankadest saab ta kasutada ainult Swedbanki kontot. Teised

kontod on arestitud. SEB kontol 11 000 eurot miinust on kõik võlad kokku, mis täitur on ära

arestinud. SEB pangale ei ole võlgnik konkreetselt midagi võlgu. Võlgnikul pole

autojuhilube, liikumine on raskendatud ning kodukandis ka töö leidmine. Eraisikute laenud

on Facebooki eraisikute laenude grupist võetud kui võlgnik veel elas xxxxxxx koos oma

elukaaslasega ja ei saanud üüri maksta. Sunniraha on määratud Kaitseressurssideameti

poolt. Võlgnik seda ega maksekäskusid ei vaidlustanud. Ühele maksekäsule võlgnik

nõustaja abiga esitas vastuväite.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli

võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku

ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku

ainsaks varaks on töövõimetoetus. Võlgniku kohustused on kokku üle 14 000 euro.

Võlgnikul puudub muu vara ning eeldatavalt tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu

hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja

tuleb kuulutada tema pankrot.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25.02.2025 algusega kell

10.30 Jõgeva kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku toimumist.

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda

pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab

haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 594 eurot (km-ta). Käesolevalt

tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 9 h (18

pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 €/h (33€/pooltund).

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 594 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest,

s.o 594 eurot (km-ta).

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik