1-24-2454/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-2454

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

30.01.2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-2454

Kohtunik

kohtunik Katrin Mikenberg

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Kriminaalasi

Erkki Pärna süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3, § 323 lg 1, §

275¹ lg 1 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Eneli Laurits

Kaitsja

Urmas Simon (riigi õigusabi korras määratud kaitsja)

Süüdistatav

Erkki Pärn, ik 38805080265; elukoht: xxx; xxx kodanik; emakeel xxx keel; xxx; töökoht:

xxx. Tõkend puudub. Varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati Harju

Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 423¹ järgi KarS § 65

lg 2 alusel liitkaristusega (12.04.2018 otsusega 1-17-xxx) 6 aastat 2 kuud 29 päeva. Kannab

karistust alates 26.01.2022.

RESOLUTSIOON

1. Mõista Erkki Pärn süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 323 lg 1 järgi ning kohaldades

KarS § 63 lg 1 mõista talle KarS § 274 lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

2. Samuti mõista Erkki Pärn süüdi KarS § 275¹ lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1

aasta vangistust.

3. Samuti mõista Erkki Pärn süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4

kuud vangistust.

4. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud

4 kuu vangistuse ja Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx mõistetud 6 aasta 2

kuu 29 päevase vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja arvates

liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega ärakantud osa, s.o 3 aastat 3 päeva vangistust.

Ärakandmata karistus on 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust.

5. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada KarS § 274 lg 2 p 3 järgi mõistetud 3

aastasest vangistusest ja KarS § 275¹ lg 1 järgi mõistetud 1 aastasest vangistusest

raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat.

6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 4 aastat vangistust, Harju

Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr 1-22-xxx mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 3

aastat 2 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 7 aastat 2 kuud

26 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

30.01.2025.

1-24-2454

7. Mõista Erkki Pärnalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 4157,77 eurot, milleks

on:

-

määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1086,61 eurot;

-

määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1742,16 eurot;

-

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 1329 eurot.

8. Määrata, et väljamõistetud menetluskulud on Erkki Pärnal võimalik tasuda ositi, arvates

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt. Erkki Pärn peab

tasuma esimesel kuul 346,60 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 346,47

eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300

Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

99925700002559. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus avaldada kohtuotsusest üksnes resolutiivosa.

10. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, kannatanutele,

kinnipidamisasutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 319 lg 2). Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kättetoimetamisest (KrMS § 319 lg 3).

Süüdistused

Erkki Pärna süüdistatakse KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 323 lg 1 vastavates kuritegudes,

samuti KarS § 2751 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgsetes kuritegudes. 17.01.2025 kohtuistungil

prokurör täpsustas ja täiendas esitatud süüdistusi.

Korduv vägivalla, s.o ähvardamise kasutamine võimuesindaja suhtes seoses tema

ametikohustuste täitmisega (KarS § 274 lg 2 p 3) ja vägivalla, s.o ähvardamise

kasutamine kriminaalmenetluses osalenud kannatanu suhtes eesmärgiga maksta talle

kätte tema õiguspärase tegevuse, s.o ütluste andmise eest (KarS § 323 lg 1) seisneb

refereerituna järgmises.

Erkki Pärna vimma kujunemine võimuesindaja, s.o politseiametniku QQQ QQQ suhtes on

dateeritav kriminaalmenetluse nr xxx kohtueelsesse menetlusse, mil QQQ QQQ täitis

ametikohustusi politseiametnikuna ning osales Erkki Pärna kahtlustatavana kinnipidamisel

ning hilisemalt temaga seotud menetlustoimingutes. Hilisemas, s.o kriminaalmenetluses nr

xxx, milles Erkki Pärn oli kahtlustatav ja hiljem ka süüdistatav, osales QQQ QQQ

kannatanuna. QQQ QQQ andis viimatinimetatud kriminaalmenetluses ütlusi kohtueelses

menetluses ja kohtumenetluses nr 1-22-xxx selle kohta, kuidas tema omandis ja ka valduses

olnud sõiduautosid oli soditud, rikutud (rehvid läbitorgatud) ning süüstas oma ütlustes Erkki

Pärna.

Alates ajast, kui QQQ QQQ osales kohtumenetluses ning vahetult pärast Harju Maakohtu

poolt 02.02.2023 kriminaalasjas nr 1-22-xxx otsuse kuulutamist (otsus oli QQQ QQQd

puudutavas episoodis õigeksmõistev), on kinnipeetav Erkki Pärn järjepidevalt kirjutanud ja

1-24-2454

saatnud (06.02.2023, 28.02.2023, 11.04.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 12.07.2023,

01.08.2023, 26.09.2023 ja 22.12.2023) QQQ QQQle tema elukoha aadressile ja 08.05.2023

tema töökoha kaudu vägivallaga (lapse ja abikaasa tapmisega, sõiduki hävitamisega)

ähvardavaid kirju.

Erkki Pärna saadetud kirju lugedes tundis QQQ QQQ hirmu enda lapse elu pärast, sest

ähvardused kõlasid tema jaoks veenvalt. QQQ QQQ on tööalaselt Erkki Pärnaga kokku

puutunud kriminaalasjas nr xxx ning teadis, et Erkki Pärn on väga pika vihaga, manipuleeriv

ja järjepidev. QQQ QQQ hirmu suurendas teadmine, et tolles kriminaalasjas oli Erkki Pärn on

kättemaksuhimuline ning teostas oma kättemaksu vahendlikult, s.h vara süütamistega

(kohtuotsus nr 1-17-xxx). Käesoleval juhul saatis Erkki Pärn QQQ QQQle ähvardusi, mis olid

selgelt ja üheselt mõistetavad kui QQQ WWW lapse eluvastase teo toimepanemisega. Nii

viitas Erkki Pärn ähvardustes „tagaistmele“, kus QQQ QQQ last sõidutades hoiab. Samuti

viitas Erkki Pärn karistusseadustikus ettenähtud karistusmäärale, mis on seostatav KarS § 114

kirjeldatud kuriteo toimepanemisega. Veenev oli ka QQQ QQQ sõiduki süütamise ähvardus,

kuivõrd QQQ QQQ on erakordselt hästi teadlik sellest, et selline võib olla Erkki Pärna

kättemaksu teostamisviis. Erkki Pärna ähvarduste veenvust suurendas tõik, et ta oli ilmselgelt

teadlik QQQ QQQ xxx tagaistmel sõitvast lapsest, aga ka tema täpsest elukoha aadressist.

Ähvarduste juurpõhjus oli seotud QQQ QQQ töökohustuste täitmisega võimuesindajana

kriminaalasja nr xxx raames. Ähvardused materialiseerusid ning olid käsitletavad ka

kättemaksuna pärast seadusjärgsete kohustuste täitmist kannatanuna kriminaalasjas nr xxx,

kus taas oli süüdistatavaks Erkki Pärn. Süüdistuses loetletud ähvardused on seotud nii

võimuesindaja ametikohustuste täitmisega kui ka käsitletavad kättemaksuna kannatanuna

kohustuste täitmise eest.

Võimuesindaja laimamine seoses tema ametikohustustuste täitmisega (KarS § 275¹ lg 1)

seisneb refereerituna järgmises.

Lisaks eelmises etteheites QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud kirjadele, kirjutas ja saatis

vanglas kinnipeetav Erkki Pärn 08.05.2023, 09.06.2023, 28.06.2023, 13,07.2023 ja

01.08.2023 QQQ QQQ suhtes laimu sisaldavaid kirju Põhja Prefektuuri aadressile Tallinn,

Pärnu mnt 139 ja 17.08.2023 Siseministeeriumi aadressile Tallinn, Pikk 61. Need kirjad

registreeriti, nende sisuga tutvuti. Põhja Prefektuuri laekunud kirjad edastati läbi ülemuse

QQQ QQQle. Siseministeeriumi laekunud kiri suunati edasi prokuratuuri ning Politsei- ja

Piirivalveametile, mille isikuvastaste kuritegude talituse uurija näitas kirja QQQ QQQle. Neis

kirjades esitas Erkki Pärn läbivalt valesid faktiväiteid selle kohta, et QQQ QQQ on isik, kellel

on seksuaalsuunitluse häire pedofiilia ning teda on alust kahtlustada laste osas seksuaalse

enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemises. Need väited on valed ja häbistavad ning

on sellised, mis võiksid ka halvendada QQQ QQQ mainet avalikkuse silmis.

Suures ulatuses vara hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist (KarS § 120 lg 1) seisneb refereerituna järgmises.

Tallinna Vanglas kinni peetav Erkki Pärn saatis samas vanglas kinnipeetavale E Ele

13.06.2022 ja 08.07.2022 kaks kirja, milles oli ähvardus süüdata põlema E E ema maja xxx. E

E võttis Erkki Pärna ähvardusi vara hävitamisele tõsiselt, kuivõrd ta teadis Erkki Pärna kui

väga kättemaksuhimulist inimest. E E pidas ähvardusi eriti veenvaks seetõttu, et Erkki Pärna

saadetud kirjade peamine sisu oli pahameele avaldamine E E käitumise osas ning

kombineerituna kättemaksuhimust loob see veenva pinnase tõsiseltvõetavusest. Veenvust lisas

ka asjaolu, et E E oli varasemalt ühiselt koos Erkki Pärnaga kuritegusid toime pannud, m.h

vara süütamisega seonduvaid kuritegusid. Nimetatust tulenevalt ei olnud E El kahtlust, et

Erkki Pärn oleks võimeline kas ise või vahendatult oma ähvardused E E lähedase vara

süütamise suhtes toime viima.

1-24-2454

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu E E, kannatanu

QQQ QQQ, tunnistaja R R ja süüdistatav Erkki Pärn. Niisamuti uuris kohus kirjalikke

tõendeid.

2. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

3. Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid

on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo

toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda

lubatavaks. Küll leiab kohus, et süüdistatava ütlused ning süüdistatava poolt täiendavate

tõendite voorus esitatud väidetavalt kannatanu E E kirjutatud kirjad (v.a nende ümbrikud) ei

ole usaldusväärsed tõendid, mistõttu neile otsuse tegemisel tugineda ei saa. Nimelt on

süüdistatava ütlused vastupidised asjas tuvastatud faktidega ning ümberlükatud muu

tõendikogumiga. Täiendavate tõendite voorus esitatud kirjad ei ole usaldusväärsed, kuna

tuvastatud asjaolud tekitavad kahtluse nende pärinemise kannatanult E Elt. Täpsemalt toob

kohus vastavad tähelepanekud esile kohtuotsuses allpool. Ebausaldusväärsetele tõenditee

kohus ei tugine.

4. Järgnevalt toob kohus esile tõendite uurimisel tuvastamist leidnud asjaolud ning hindab

nende vastavust süüdistuses tehtud etteheidetele.

Süüdistused KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 323 lg 1 järgi

5. Erkki Pärnale heidetakse ette üheaegselt nii KarS § 274 lg 2 p 3 järgset kuritegu, s.o

vägivalda võimuesindaja vastu kui ka KarS § 323 lg 1 järgset kuritegu, s.o vägivalda

õigusemõistmises osaleja vastu.

6. Objektiivsest küljest eeldavad nii KarS § 274 lg 2 p 3 kui KarS § 323 lg 1 süüteokoosseisud

vägivallategu ehk mõnda 9. ptk 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud

süüteokoosseisule (§-d 120–121) vastavat tegu. KarS § 274 lg 2 p 3 korral peab vägivald

olema suunatud võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. KarS § 323 lg 1

korral peab vägivald olema suunatud kriminaalmenetluses osaleva või osalenud isiku, sh

kannatanu, vastu, selleks, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest

kriminaalmenetluses. Seejuures KarS § 120 lg 1 järgne vägivallateo (ähvardamise) korral

ründab toimepanija kannatanu vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Ründe sisuks on

kannatanule mulje (hirmutunde) loomine võimalikust kahjust, antud juhul süüdistust

arvestades tapmisest ja vara olulises ulatuses hävitamises, mille tekitamine sõltub toimepanija

suvast ja on kannatanu jaoks veenev. KarS § 274 lg 2 p 3 korral nõuab koosseis erilise

isikutunnuse tuvastamist, et süüdistatav pani teo toime vähemalt korduvalt. Tegemist võib

seejuures olla nii juriidilise kui ka faktilise retsidiiviga ehk isik võib olla varem sama teo eest

karistatud või tuvastatakse korduv vägivallategu ühes menetluses. Mõlema sätte subjektiivne

koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtlust. See tähendab, et süüdlane peab teadma või

vähemalt pidama võimalikuks, et ta kasutab vägivalda vastavalt ametikohustust täitnud

võimuesindaja või õigusemõistmises osalenud isiku suhtes ning vähemalt möönma seda. KarS

§ 323 lg 1 korral nõuab koosseis lisaks kavatsetust kättemaksmise osas. Ehk süüdlasel peab

olema eesmärk maksta vägivallateoga kätte õigusmõistmises osalenule seoses tema

õiguspärase tegevusega kriminaalmenetluses.

1-24-2454

7. Tõendatud on, et QQQ QQQ töötab politseiametnikuna ning tal on olnud varasemalt töine

kokkupuude Erkki Pärnaga. Need faktid on tuvastatud esmalt kannatanu QQQ QQQ

ütlustega. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest nähtub, et ta töötab ligi 12 aastat

politseiametnikuna. Tema kokkupuude Erkki Pärnaga algas 2017. aastal, kui Erkki Pärn peeti

kinni kahtlustatavana autode süütamisega seotud kriminaalmenetluses. QQQ QQQ sõnul

teavitas ta Erkki Pärna kahtlustatavana kinnipidamisest viimase ema, kuid pidi kõne lõpetama

teavitatava bravuurikuse tõttu. Seejärel ei olnud QQQ QQQl võimalik osaleda julgestajana

mingitel edasistel Erkki Pärna ülekuulamistel, sest viimane keeldus tema juuresolekul ütlusi

andmast. QQQ QQQ sõnul saatis Erkki Pärn selle kriminaalmenetlusega seoses

ebameeldivaid kirju QQQ QQQ ülemusele, halvustades kirjades menetlusega seotud

politseinikke. Fakti, et QQQ QQQ on 2017. aastal politseiametiisikuna Erkki Pärnaga

tegemist teinud kinnitab ka Tallinna Vangla vastus teabenõudele (tl 167), millest nähtuvalt

17.10.2017 on QQQ QQQ koos T Tga (QQQ QQQ ütlustest nähtuvalt uurija) ja Y Y

(juristkonnale üldteadaolevalt vandeadvokaat) käinud vanglas Erkki Pärnaga kohtumas.

Politsei- ja piirivalveameti kui valitsusasutuse põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse seaduse §

39 lg 1, aga ka Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse sätetest tulenevalt täidesaatva

riigivõimu teostamine. Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse § 17 p 2 tulenevalt kuulub

prefektuuride põhiülesannete hulka süütegude menetlemine. KrMS § 31 tulenevalt on

Politsei- ja Piirivalveamet üks uurimisasutustest. Eelnevast ei jää kohtule mingit kahtlust

selles, et politseinikuna töötav QQQ QQQ on võimuesindaja KarS § 274 koosseisude

tähenduses, kuivõrd politseinikud on pädevad teostama avalikku võimu väljaspool oma

organisatsiooni.

8. Tõendatuks saab pidada, et on QQQ QQQ on osalenud veel ühes kriminaalmenetluses

kannatanuna, milles Erkki Pärn oli kahtlustatav ja seejärel süüdistatav. Nimetatu nähtub

esiteks kannatanu QQQ QQQ ütlustest, mille järgi oli 2021. või 2022. aastal menetlus, kuna

QQQ QQQ isiklikule sõidukile registreerimisnumbriga xxx soditi peale „teame kus sa elad

ment“, hiljem ka „pedofiil“ ning lõigati läbi rehvid. Selles varasemas asjas kuulati QQQ QQQ

üle kannatanuna, sh kohtus, kus ta selgitas, kuidas on Erkki Pärnaga kokku puutunud ja miks

arvab, et Erkki Pärn on toimunu taga. QQQ QQQ kannatanu staatust varasemas

kriminaalasjas saab tõdeda ka Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsusest nr 1-22-xxx

(kohtueelse menetluse nr xxx, tl 100-108) ning kohtuistungi protokollist kohtuasjas nr 1-

22-xxx (tl 109-119). 02.02.2023 kohtuotsusest ilmneb, et Erkki Pärnale esitatud süüdistuste

seas oli ka eraviisiline jälitustegevus QQQ QQQ suhtes. Kõnealuses etteheites mõistis kohus

Erkki Pärna õigeks. Kohtuistungi protokollist kohtuasjas nr 1-22-xxx ilmneb, et üheks

kannatanuks oli QQQ QQQ, keda ristküsitleti.

9. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn ajavahemikul

06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle kodusele aadressile üheksa kirja, mis sisaldasid

lähedaste tapmise ähvardusi ja töökoha kaudu ühe kirja, mis sisaldas vara hävitamise

ähvardust.

10. Kannatanu QQQ QQQ ütluste kohaselt avastas ta ähvarduskirjad enda elukoha postkastist

ning ühe kirja sai töökoha kaudu. QQQ QQQ ütlustest nähtub, et pärast eelmises

kriminaalasjas kohtus ütluste andmist hakkasid tema postkasti tulema kirjad Erkki Pärnalt

vanglast. QQQ QQQle näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju ja ümbrikke (tl 23-24, 26-

27, 29-31, 33-35, 39-40, 42-47, 49-50, 53-55, 57-58) ning ta kinnitas nende kõigi leidmist

enda kodusest postkastist. QQQ QQQle näidati ka Politsei- ja Piirivalveametisse saadetud

kirja ja ümbrikku (tl 36-37), mille osas ta kinnitas, et sai selle ülemuse asendaja kaudu. QQQ

QQQ sõnul ei tekkinud tal kahtlust, et kodusesse postkasti Erkki Pärnalt saabunud kirjad,

mille ümbrikuile olid märgitud küll suvalised nimed, olid mõeldud temale. Seda seetõttu, et

lisaks kodusele aadressile oli esimestel kirjadel märgitud ümbrikuile mõistukirjas QQQ QQQ

eelmises menetluses ärasoditud sõiduki registreerimisnumber või selle tähed. Lisaks oli

kirjades erinevad kaudsed viited QQQ QQQ suunas. Olid viited QQQ QQQ autos tagaistmel

olija äravõtmisele, beebiporganditele, kus allajoonitud sõna beebi, põlema panemisele,

1-24-2454

kinnises kirstus matustele, tulevikus aset leidvale xxx elava politseiniku lapse ja naise võikale

topeltmõrvale, §-le 114, sellele, et kirjutajat ootab 20 aastat või eluaegne. Ühes kirjas täheldas

QQQ QQQ enda eelmise kohtumenetluse aegse ID-kaardi seerianumbrit. Ühes kirjas oli ära

näidatud QQQ QQQ sünnikuupäev ja soovitud õnne surmapäevaks. Ühegi teise

kahtlustatavaga, kellega QQQ QQQ on oma töös kokku puutunud, pole kannatanul probleeme

olnud. QQQ QQQl tekkis neid kirju lugedes veendumus, et kirjad on Erkki Pärn just temale

kirjutanud. QQQ QQQ ütlustest nähtub, et ta tajus koju saadetud kirjades pidevaid

mõrvaähvardusi enda lapse suunas, ka naise suunas. Vahepeal oli midagi ka QQQ QQQ enda

suunas.

11. Süüdistatavana ülekuulatud Erkki Pärn eitas QQQ QQQ kodusele aadressile või temale

Politsei- ja Piirivalveameti kaudu kirjade saatmist. Ka eitas Erkki Pärn QQQ QQQ

ähvardamist. Küsimustele, mis puudutasid QQQ QQQ sõiduki registreerimisnumbri, ID-

kaardi numbri või sünnikuupäeva teadmist, andis Erkki Pärn laveerivaid ütluseid. Ta märkis

sõiduki registreerimisnumbri ja ID-kaardi numbri osas, et milleks mul seda vaja teada on ja

QQQ QQQ sünnikuupäeva osas, et ei oska öelda, millal ta sündinud on.

12. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub QQQ QQQ ütlustega ähvarduskirjade

saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole QQQ QQQle koju või

Politsei- ja Piirivalveametisse kirju saatnud ning teda ähvardanud. Nii on kõigi kümne kirja

sisust arusaadav nende suunatus QQQ QQQle seoses rahulolematusega tema töise tegevuse

või kannatanuna varasemas menetluses osalemisega. Niisamuti kirjad sisaldavad teksti, mis

kirja saaja emotsionaalset seisundit võimalikult palju kahjustaksid. Ümbrikel olevate

andmetega on tuvastatav kirjade sihtkoht, mis kannatanu ütluste järgi on üheksa kirja puhul

tema kodune aadress. Ümbrikel on kirjas nende saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg.

Üleandmise-vastuvõtmise aktidega on fikseeritud kirjade leidmisaeg kannatanu kodusest

postkastist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid tõendavad Erkki Pärna poolt

kirjade saatmist süüdistuses näidatud kuupäevadel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 48 lg 1 kohaselt: „Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus

üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel

kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku

tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab

kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga.“ Arvestades kirja saatmise ja registreerimise

reeglistikku, seda, et vanglateenistuja juuresolekul kinnipeetav suleb saadetava kirja ning

kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime, samuti seda, et kõik QQQ QQQ kodupostkasti ning

ka Politsei- ja Piirivalveametisse laekunud kirjad on registreeritud vangla peetaval

kirjavahetusekaardil, ei pea kohus usutavaks süüdistatava kaitseväidet, et tema pole QQQ

QQQle kirju saatnud.

13. Kohtu veendumust sellest, et kõnealused kümme kirja kirjutas Erkki Pärn, toetab ka see,

et käekiri ümbrikel ja kirjades on visuaalselt ühesugune. Ümbrike puhul torkab silma, et

süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur E ning aadressireal sõnas „Linnaaru“ esimene täht,

s.o suur L, on spetsiifilise kujuga. Kui ülejäänud käekiri kaldub paremale, siis E kirjatähena

kaldub vasakule. Seejuures kaldub kirjatähe E ülemine kaar rohkem vasakule kui alumine.

Kirjatähe L algusjoon on üpris pikk ning suunaga üles vasakule. Ilma eriteadmisteta on

täheldatav, et ümbrikel olev süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur kirjatäht E ning

aadressireal sõnas „Linnaaru“ esimene täht, s.o suur L, on läbivalt samasugused ka

kirjatähtedes kirjutatud kirjades, seda sõnades, mis algavad suure algustähega E või L.

Täpsemalt nähtub uuritud tõenditest alljärgnev.

14. 06.02.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

24) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on arvutustehted ja

nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx, mis 02.02.2023 kohtuotsuses kajastatud

etteheidet, aga ka käesolevas kohtuasjas antud kannatanu ütlusi arvestades on QQQ QQQ

sõiduauto number. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 75) kinnitab, et Erkki Pärn

on 06.02.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja kannatanu kodusele aadressile. Üleandmise-

1-24-2454

vastuvõtmise akt (tl 22) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist

06.02.2023. Kiri (tl 23) on kirjatähtedes ning käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul

saatja andmed. Seejuures on ühesugused ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja

neljandal real sõna „Eriti“ algustäht. Samuti on ühesugused ümbrikul saatja aadressis olev

suur L ja kirja viimasel lehel sõna „Loodan“ algustäht. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas

süüdistuses kajastatud tekst: „Tol korral, kui sa mind Õismäel ja Nõmmel jälitasid /…/.

Arvestades sellega, mis sa mulle ja minu perekonnale hetkeliselt teinud oled /…/“. Kirjas

annab Erkki Pärn valida, kas kirja adressaat lahkub ametist ning selliselt on võimalik tal

lahkuda plekitu renomeega või siis võtab Erkki Pärn temalt kellegi, keda ta väga armastab

ning teeb viite sõiduauto tagaistmel istuvale isikule. Viimane ähvardus on seotud ka 20-

aastase kuni eluaegse vangistusega karistatava teoga. Erkki Pärn kirjutab: „Näed kuidas asjad

minema hakkavad. Võttes sinult kellegi keda sa VÄGA ARMASTAD. (MÕTLE TEMA PEALE

KES SUL TAGAISTMEL ISTUB) Mille tulemusel saan mina 20 kuni eluaegse.“). Erkki Pärn

toob kirjas välja ka selle, et ta on valmis oma ähvardustega väga kaugele minema. Eelneva

põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 06.02.2023 ning see oli

mõeldud kannatanule.

15. 28.02.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

27) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on arvutustehted ja

nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx ehk QQQ QQQ sõiduauto numbri.

Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 74) kinnitab, et Erkki Pärn on 28.02.2023

Tallinna Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 25) näitab, et

kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 28.02.2023. Kiri (tl 26) on kirjatähtedes

ning käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Seejuures on ühesugused

ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel real sõna „Esmalt“, kirja keskel

„Eks“ algustähed. Samuti on ühesugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja

esimesel lehel sõnade „Lisaks“ ja „Lisaboonusena“ algustähed. Kõnealuse kirjas sisaldub

muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Võta teadmiseks, et ma olen oma elust ainult ÜKS

PÄEV majast väljas jättes oma perekonnaga hüvasti ja siis tulen võtan sinult selle ära, kes on

SINU NÕRK KOHT. /…/Pea meeles, et meievahelises keissis KAOTAME MÕLEMAD. Sina

kaotad selle kes sul tagaistmel on ja mina saan eluks ajaks endale uue kodu.“. Erkki Pärn

viitab ka varasemale omavahelisele seosele, mis on seotud QQQ QQQ tööga

politseiametnikuna: „Saad seda sama tunda, mida sa mulle ja minu lähedastele teinud oled.“

Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 28.02.2023 ning see

oli mõeldud kannatanule.

16. 11.04.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

31) olevast AS Eesti Posti templi saatmiskuupäevast (11.04.2023) ja sihtkoha postiaadressist.

Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress.

Ümbrikul on arvutustehted ja nimed, mille vastused ja esitähed annavad kokku xxx ehk QQQ

QQQ sõiduauto numbri. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 76) näitab, et Erkki

Pärn on 10.04.2023 Tallinna Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt

(tl 28) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest postkastist 11.04.2023. Kiri (tl 29-30)

on trükitähtedes, mille kalle on kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik.

Kirja ülaosas on märgitud tähe ja numbrikombinatsioon, mille osas kannatanu QQQ QQQ

ütles, et tegemist on tema eelmise menetluse aegse id-kaardi seerianumbriga. Kannatanu

vastavad ütlused on kooskõlas kohtuasja nr 1-22-xxx 12.09.2022 kohtuistungi protokollis

fikseerituga, sest viidatud protokollis näidatud QQQ QQQ tolleaegne id-kaardi number on

sama, mis 11.04.2023 kannatanu postkasti laekunud kirja päises. Kuna Erkki Pärn oli

kohtuasjas nr 1-22-xxx süüdistatav, siis oli tal juurdepääs kõnealusele kohtuistungi

protokollile, järelikult ka seal fikseeritud QQQ QQQ id-kaardi numbrile. Kõnealuses kirjas

sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „TÄNASES GLORIA RESTORANI

MENÜÜS ON: BENSIINIGA ÜLEVALATUD BEEBIPORGANDID /…/. ISE OLED NEED

1-24-2454

ASJAD NII KAUGELE VIINUD“.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki

Pärn hiljemalt 10.04.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt 11.04.2023 ka

Tallinna Vanglast välja saadeti. Ümbrikul ja kirjas esitatud andmete põhjal oli kiri mõeldud

kannatanule QQQ QQQle lugemiseks.

17. 05.05.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

35) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed

annavad kokku xxx ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu

kirjavahetuse kaart (tl 77) kinnitab, et Erkki Pärn on 05.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud

mitu kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 32) näitab, et kannatanu avastas kirja enda

kodusest postkastist 05.05.2023. Kiri tl 33 on valdavalt kirjatähtedes ning kirja käekiri on

visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas

süüdistuses kajastatud tekst: „Tänu sinu tegude tõttu, mis sa mulle ja minu lähedastele teinud

oled. Hakkavad muretsema need inimesed kes on „SINUGA“ seotud. Kui oled filmi nimega

SICARIO vaadanud, siis mõtle sellele. Mis põhjustel jahtis ALEJANDRO Mehhiko Kartelli

Bossi FAUSTO ALARCON-i. Siis saad aimu, mis hakkab juhtuma „TAGAISTMEL“ olevaga.

(Suletud kirstu matused).“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn

hiljemalt 05.05.2023 ning see oli mõeldud kannatanule.

18. 08.05.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ töökoha aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

37) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ QQQ

märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja

aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 77)

kinnitab, et Erkki Pärn on 08.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud mitu kirja, sh ühe kirja QQQ

QQQle Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 36) on trükitähtedes, mille kalle on

kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik. Kirjas sisaldub muuhulgas

süüdistuses kajastatud tekst: „POLE SIIS IME, ET SINU KÜNA ÄRA SODITI. JÄRGMISEL

KORRAL TEHAKSE EHK JAANITULD? /…/ KA SINUL TULEVAD RASKED AJAD JA SEE

AEG EI OLE KAUGEL, SEST OMA TEGUDE EEST PEAD VASTUTAMA HAKKAMA.“

Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.05.2023 ning see

oli mõeldud lugemiseks kannatanule. Kõnealune kiri (tl 36) on laekunud Politsei- ja

Piirivalveametisse 08.05.2023 ja registreeritud sealses dokumendiregistris 10.05.2023. Seega

on kirjaga tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise

eest vastutavad isikud. Kuna kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et ta ei vastanud koju

saabuvatele Erkki Pärna kirjadele, siis on kohtu arvates usutav, et tagasisidestamata Erkki

Pärn, soovides iga hinna eest kannatanut häirida, hakkas QQQ QQQle kirju saatma ka

töökoha kaudu. Arvestades, et kiri on kantud asutuse dokumendiregistrisse, on ilmne, et

sellele oli juurdepääs vähemalt Politsei- ja Piirivalveameti töötajaskonnal.

19. 19.06.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

40) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu

kirjavahetuse kaart (tl 78) kinnitab, et Erkki Pärn on 19.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud

välja kaks kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 38) näitab, et kannatanu avastas kirja enda

kodusest postkastist 20.06.2023. Kiri (tl 39) on kirjatähtedes ning visuaalselt samasugune

varasemalt käsitlemist leidnud kirjatähtedes kirjad. Seejuures on samasugused varasemates

kirjades ja varasemates kirjatähtedes ümbrikel esinevad suured E-tähed ning kõnealuses kirjas

sõnade „Ei“ ja „Eks“ algustähed. Kõnealuse kirjas (tl 39) sisaldub muuhulgas süüdistuses

kajastatud tekst: „Oled sa selle peale „MÕELNUD“, et tänu sinu tegudele hakkab sinu

perekond „EBAMEELDIVUSI“ tundma hakkama? Ei tasu teisi inimesi süüdistada ASJADES,

mis ei ole tõsi. Ja nüüd karistan mina sind ja võtan sinult tagaistmel oleva.“ Eelneva põhjal

on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 19.06.2023 ning see oli mõeldud

lugemiseks kannatanule.

20. 12.07.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

1-24-2454

47) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed

annavad kokku xxx ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu

kirjavahetuse kaart (tl 83) kinnitab, et Erkki Pärn on 12.07.2023 Tallinna Vanglast saatnud

välja kolm kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 41) näitab, et kannatanu avastas kirja enda

kodusest postkastist 12.07.2023. Kiri (tl 42-46) on trükitähtedes, visuaalselt samasugune

varasemate kajastamist leidnud trükitähtedes kirjadega. Kõnealuse kirjas sisaldub muuhulgas

süüdistuses kajastatud tekst: „Ega sa vist ei adu, kui palju maksab tagaistmel oleva saatuse

hind? Tahad teada? Ma ütlen sulle kaks sõna: suletud kirstukaan. Tunnen su naisele kaasa,

sest varsti läheb pisarate saatel tagaistme hauale lilli viima. Süüdistades kõiges just sind ja

üksnes sind mida sa mulle teinud oled. Valmistu kokkupõrkeks. Soovitan sul kirst ja hauaplats

tagaistme jaoks valmis vaadata, sest mina E-I T-A-G-A-N-E.“ Eelneva põhjal on ilmne, et

kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 12.07.2023 ning see oli mõeldud lugemiseks

kannatanule.

21. 26.09.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

55) olevast AS Eesti Posti templi saatmiskuupäevast (26.09.2023) ja sihtkoha postiaadressist.

Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Viru Vangla aadress.

Ümbrikul on nimed, mille esitähed annavad kokku XXX ehk osa QQQ QQQ sõiduauto

numbrist. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 87) näitab, et Erkki Pärn on

25.09.2023 vanglast saatnud välja mitu kirja, sh kannatanu kodusele aadressile adresseeritud

kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 52) näitab, et kannatanu avastas kirja enda kodusest

postkastist 27.09.2023. Kiri (tl 53-54) on kirjatähtedes, osaliselt trükitähtedes ning käekiri on

visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed, samuti samasugune kui varasemates

kirjades olev käekiri. Seejuures on samasugused varasematel ümbrikel sõna „Linnaaru“

algustäht L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lugesin“, „Loodan“ ning teisel lehel sõnade

„Luban“ ja „Loen“ algustähed. Kirja päisesse on märgitud kuupäev, mis kannatanu QQQ

QQQ ütluste kohaselt on tema sünnikuupäev ning kirjas soovitakse talle õnne surmapäevaks

koos edasise tekstiga tuleviku-uudisest Xxxl kadunuks jäänud politseiniku naise ja lapse

surnukehade leidmisest. Kannatanu ütlustest saab järeldada, et ta elab Xxxl, samuti on

kannatanu ütlused kooskõlas kohtuasja nr 1-22-xxx 12.09.2022 kohtuistungi protokollis

fikseerituga, sest viidatud protokollis on näidatud QQQ QQQ isikukood, millest saab

hõlpsasti välja lugeda kannatanu sünniaja. See langeb kokku xxx kannatanu postkasti

laekunud kirja päises olevaga. Kuna Erkki Pärn oli kohtuasjas nr 1-22-xxx süüdistatav, siis oli

tal juurdepääs kõnealusele kohtuistungi protokollile, järelikult ka seal fikseeritud QQQ QQQ

isikukoodile. Kõnealuse kirjas (tl 53-54) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst:

„Kolm nädalat tagasi Xxxl kadunuks jäänud politseiniku naine ja laps leiti xx lähedalt xxx

„MÕRVATUNA. /…/.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn

hiljemalt 25.09.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt 26.09.2023 ka Viru

Vanglast välja saadeti. On ilmne, et kirja saatis Erkki Pärn lugemiseks kannatanule.

22. 01.08.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

51) olevast saatmiskuupäevast ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud

Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Ümbrikul on nimed, mille esitähed

annavad kokku XXX ehk osa QQQ QQQ sõiduauto numbrist. Kinnipeetava/vahistatu

kirjavahetuse kaart (tl 84) kinnitab, et Erkki Pärn on 01.08.2023 Tallinna Vanglast saatnud

välja mitu kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 48) näitab, et kannatanu avastas kirja enda

kodusest postkastist 02.08.2023. Kiri (tl 49-50) on kirjatähtedes, osaliselt trükitähtedes ning

kirja käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed, samuti samasugune kui

varasemates kirjades olev käekiri. Seejuures on samasugused ümbrikul süüdistatava eesnime

algustäht E ja kirja esimesel lehel keskel sõna „Et“ algustäht. Kõnealuse kirjas (tl 49-50)

sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „Samal ajal kui mina saan endale uue

eluaegse kodu, lähed sina pisarate ja VIHA SAATEL matusebüroosse ja pead tagaistme jaoks

KIRSTU välja valima hakkama./…./ Aga selliseks sinu tulevik osutub, sest minu eesmärk on

1-24-2454

ainult ÜKS. Panna sind vastutama kõige selle eest mida sa MINULE ja MINU

PEREKONNALE TEINUD OLED.“ Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki

Pärn hiljemalt 01.08.2023 ja see oli mõeldud lugemiseks kannatanule.

23. 22.12.2023 kirja

saatmist QQQ QQQ kodusele aadressile saab järeldada selle ümbrikul (tl

58) olevast AS Eesti Posti templi kuupäevast (22.12.2023) ja sihtkoha postiaadressist.

Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Viru Vangla aadress.

Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 91) näitab, et Erkki Pärn on 21.12.2023 Viru

Vanglast saatnud välja ühe kirja. Üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 56) näitab, et kannatanu

avastas kirja enda kodusest postkastist 23.12.2023. Kiri (tl 57) on trükitähtedes, visuaalselt

samasugune varasemate kajastamist leidnud trükitähtedes kirjadega. Kirja päises olev

kuupäev on päev pärast kannatanu sünnipäeva ning tekstis viide järelpeole. Kõnealuse kirjas

(tl 57) sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „/…/OOKEANI PÕHJAS ON

TULEKUL ÜKS TORE JÄRLPIDU. TAHAD KA TULLA? HÜPPA PEALE JA VIIME

TAGUMISE ISTME SANGPOMMIGA PÕHJA :) Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja

kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 21.12.2023, mil ärasaadetav kiri registreeriti ning hiljemalt

22.12.2023 ka Viru Vanglast välja saadeti. Kirjas esitatud andmete põhjal oli kiri mõeldud

kannatanule QQQ QQQle lugemiseks.

24. Eelnevalt on tuvastatud faktid, et varasemates kriminaalmenetluses puutus QQQ QQQ

Erkki Pärnaga kokku esmalt menetlejana, seejärel kannatanuna. Kuna kannatanu QQQ QQQ

ütlustest tuleneb, et tal ei ole muid suhteid Erkki Pärnaga, kui varasem tööalane kokkupuude

menetlejana ja eelnevas kriminaalmenetluses kannatanuna osalemine, siis kirjade sisu silmas

pidades on kohtu arvates üsna selgesti tajutav, et Erkki Pärn tunneb QQQ QQQ suhtes viha,

sest viimane tegi tema suhtes politseinikuna menetlustoiminguid ja osales varasemas

kriminaalmenetluses kannatanuna. Sellisel põhjusel kirjade kirjutamisele ja saatmisele

osutavad kirjades näiteks järgmised lausekatked: kui sa mind Õismäel ja Nõmmel jälitasid; ei

tasu teisi inimesi süüdistada asjades, mis ei ole tõsi; pead oma tegude eest vastutama

hakkama; saad seda sama tunda, mida sa mulle ja minu lähedastele teinud oled; ise oled need

asjad nii kaugele viinud; süüdistades kõiges just sind ja üksnes sind, mida sa mulle teinud

oled; panna sind vastutama kõige selle eest, mida sa minule ja minu perekonnale teinud oled.

Erkki Pärna rahulolematust varasemas kriminaalmenetluses QQQ QQQ kannatanuna

osalemisest saab järeldada ka sellest, et ähvarduskirjade saatmine algas vaid mõni päev pärast

Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuse kuulutamist kriminaalasjas nr 1-22-xxx, milles Erkki

Pärn QQQ QQQd puudutavas episoodis õigeks mõisteti.

25. Ähvarduste olemus ilmneb kirjade sisust. Nii sisalduvad kirjades viited 20-aasta või

eluaegse saamisele, niisamuti §-le 114. Teatavasti on karistusseadustikus §-s 114 sätestatud

mõrva kuriteokoosseis, mille eest füüsilisele isikule ettenähtud karistus on kaheksa- kuni

kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Järelikult antakse kirjas mõista sellest, et plaanis

on tapmine. Kirjades sisalduv viide bensiiniga ülevalatud ning leegiga põlevatele

beebiporganditele, kusjuures allajoonimisega on esitatud just sõna beebi, korduvad viited

tagaistmele, tagaistme äravõtmisele või kaotamisele, pisarate saatel tema jaoks kirstu välja

valimisele, tagaistmele hauaplatsi väljavalimisele, suletud kirstus matusele, pisarate

valamisele haual, tagumise istme sangpommiga põhja viimisele, kirja adressaadi

karistamisele, ei jäta mingit kahtlust, et mõistukõnes lubatakse tappa kirja adressaadi ehk

QQQ QQQ väike laps, keda sõidutatakse sõiduautos tagaistmel. Niisamuti 26.09.2023 kirjas

esitatud tuleviku uudise edastamine, mille kohaselt kolm nädalat tagasi Xxxl kadunuks jäänud

politseiniku naine ja laps leiti xxx lähedalt raudtee silla alt mõrvatuna, ei jäta kahtlust, et

ähvardatakse tappa Xxxl elava politseinikust QQQ QQQ abikaasa ja laps. 08.05.2023 QQQ

QQQle töökohta saadetud kirjas on muuhulgas kirjas: „Pole siis ime, et sinu küna ära soditi,

järgmisel korral tehakse ehk jaanituld?“ Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuses nr 1-22-

xxx on kajastatud süüdistuse tekst, milles Erkki Pärn õigeks mõisteti. Tekstist ilmneb, et

toonase süüdistuse kohaselt soditi QQQ QQQle kuuluvat sõiduautot. Seega 08.05.2023 kirja

sisu seondub eelneva kriminaalmenetlusega ning lubadusega järgmisel korral QQQ QQQ

1-24-2454

sõiduk maha põletada. Eluliselt on usutav, et keskmise sõiduki väärtus ületab 4000 eurot ehk

vastab KarS § 120 lg 1 sätestatud ja KarS § 12¹ p 1 näidatud süüteo ulatusele.

26. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjades toodud ähvardused olid

kannatanu jaoks veenvad, need ei olnud niisama lahmimine. QQQ QQQ selgitas, et 2017.

aasta kriminaalasjas, kus ta menetleja oli, siis selles menetluses põles esmalt Erkki Pärna

endise tüdruksõbra auto Pärnumaal, aasta aega hiljem tüdruksõbra tööauto Õismäel.

Tüdruksõbrast kannatanu kahtlustas põlengus endist poiss-sõpra Erkki Pärna, kes oli öelnud,

et ei jäta seda asja nii. Erkki Pärn lasi sõidukid süüdata enda käsilasel E El. See teadmine

andis kannatanule aimu Erkki Pärna pikast vimmast ja kartuse, et ta võib ka vanglas ükskõik

keda ära rääkida. Arvestades Erkki Pärna varasemaid käitumismaneere, võib QQQ QQQ

sõnul Erkki Pärn välja tulles teha mida iganes. Kannatanu QQQ QQQ ütlusi varasemas

menetluses süüdatud sõiduautodest ja sellest tulenevalt ka pika vimma pidamisest, toetab

Harju Maakohtu 12.04.2018 kohtuotsus nr 1-17-xxx (tl 94-99), millega Erkki Pärn mõisteti

mh süüdi KarS § 203 lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi asja rikkumisele ja hävitamisele kaasaaitamises

ning kihutamises. Kohtuotsuses on esitatud süüdistuse tekst sõidukite süütamise ajast, kohast

ja viisist langeb kokku kannatanu QQQ QQQ räägituga. Kannatanu QQQ QQQ sõnul tuli

selliseid kirju järjest, asja taga oli süstemaatilisus. See näitas kannatanule, et isikul on tema

vastu vimm. Kirjad tekitasid kannatanus stressi, kirjades olevate ähvarduste tõttu pidi

kannatanu võtma tarvitusele ettevaatusabinõusid. Kui kannatanu last kuhugi viib, siis on ta

turvalisuse mõttes kõrval. Kui laps lõpetab kooli, siis õpetaja jälgib, et lapsele tuleb järgi

lubatud isik, laps üksi koolist ära minna ei tohi. Naine ei julgenud enam koeraga välja öisel

ajal jalutama minna, jalutamas käis kannatanu. Kannatanu märkis: „… minule vähemalt jääb

mulje, et ta on valmis eskaleerima asju. Sest vaadates juba neid kirju, kuidas ta kogu aeg

mõtleb erinevaid viise mõrva ja tapmise peale, siis ma ei imestaks, kui tal tegelikult need ka

plaanis on.“ Arvestades kannatanu eelviidatud ütlusi, sh seda, et ta on pidanud seoses

kirjadega tegema ümberkorraldusi igapäevaelus, võib lugeda tõendatuks, et ähvardused olid

kannatanu jaoks veenvad.

27. Kohus leiab, et arvestades eelpool kajastatud kirjade sisu, tekiks kannatanu väljatoodud

põhjendustel ka igas teises samasse situatsiooni sattuvas isikus hirm lähedaste ja vara pärast.

Keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist on Erkki Pärna kirjades toodud ähvardused

piisavalt tõsiseltvõetavad. Seega Erkki Pärn ründas kõnealuste kirjade kirjutamise ja

saatmisega kannatanu QQQ QQQ vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Selline tegevus on

käsitatav ähvardamisteona.

28. Erkki Pärn kirjutas ja saatis ajavahemikul 06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle, kes oli

varasemalt seotud tema kriminaalasja menetlemisega, kokku kümme ähvarduskirja. Seega on

tuvastatud, et Erkki Pärn kasutas võimuesindaja suhtes KarS § 274 lg 2 p 3 mõistes vägivalda

korduvalt.

29. Eelpool tuvastatu põhjal Erkki Pärn teadis, et esimeses temaga seotud

kriminaalmenetluses oli QQQ QQQ politseiametnikuna menetleja ning teises kriminaalasjas

kannatanu. Niisamuti Niisamuti on tuvastatud, et Erkki Pärna ajendas kirju QQQ QQQle

kirjutama ja saatma see, et ta tundis vimma QQQ QQQ vastu varasemates menetluses

osalemise pärast. On ilmne, et kättemaksuks QQQ QQQ varasema tegevuse eest menetleja ja

kannatanuna ta ähvardusi saatiski, soovides, et QQQ QQQl tekiks hirm enda lähedaste pärast

ja enda vara säilimisest. Kohus leiab, et Erkki Pärn on talle etteheidetud vägivalda sisaldavad

teod toime pannud kavatsetult.

30. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

31. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi KarS § 274 lg 2 p 3

ja KarS § 323 lg 1 järgi.

1-24-2454

Süüdistus Kars § 275¹ lg 1 järgi

32. Objektiivsest küljest eeldab KarS § 275¹ lg 1 süüteokoosseis teona võimuesindaja

laimamist seoses tema ametikohustuste täitmisega. Laimamisteo sisuks on sellise faktiväite

(mitte väärtushinnangu) esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu

mainet avalikkuse silmis (nn välist au). Subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette

tahtluse, see peab esinema vähemalt kaudse tahtluse vormis. See tähendab, et süüdlane peab

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta laimab ametikohustust täitnud võimuesindajat

ning vähemalt möönma seda.

33. Kohus on eespool otsuses tõendipõhiselt tuvastanud, et politseiametnikuna töötav QQQ

QQQ on võimuesindaja. Kohus on otsuses eespool tõdenud, et QQQ QQQ on

politseiametnikuna teinud menetlustoiminguid varasemas kriminaalmenetluses kahtlustatava

Erkki Pärna suhtes ning järgmises Erkki Pärnaga seotud kriminaalmenetluses osales QQQ

QQQ kannatanuna. Samuti kohtuotsuses eespool kinnitust leidnud, et Erkki Pärn tundis

varasematest menetluslikest kokkupuudetest tingituna QQQ QQQ suhtes vimma ja

kättemaksuks kirjutas ning saatis ta ajavahemikul 06.02.2023-22.12.2023 QQQ QQQle kokku

kümme ähvarduskirja. Kohus jääb eelnevalt tuvastatu juurde, varasemaid põhjendusi

menetlusökonoomia kaalutlustel kordamata.

34. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn ajavahemikul

08.05.2023-01.08.2023 Politsei- ja Piirivalveameti aadressile viis kirja ja Siseministeeriumi

aadressile ühe kirja, mis sisaldasid politseiametniku QQQ QQQ suhtes laimu.

35. Kannatanule QQQ QQQle näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju ja ümbrikke, mis

saadetud Politsei- ja Piirivalveametisse (tl 36-37, 59-60, 61-62, 63-65, 66-68) ja

Siseministeeriumi (tl 69-70). QQQ QQQ kinnitas, et sai Politsei- ja Piirivalveametisse

saadetud kirjadest teada enda ülemuse või ülemuse asendaja kaudu ning Siseministeeriumi

saadetud kirja näitas kannatanule lõpuks isikuvastaste kuritegude talituse uurija, kes menetles

kriminaalasja, kus QQQ QQQ oli kannatanu. QQQ QQQ sõnul sisaldus kõigis neis kirjades

teda häbistav laim. Kirjades nimetati teda pedofiiliks, lastekäperdajaks, -ahistajaks, lapsporno

valmistajaks, süüdistati kelmuses, ebaseaduslikus jälitustegevuses. Kannatanu kinnitas, et

tegemist on läbiva laimuga. Kannatanu sõnul ei ole teda allutatud mitte ühelegi menetlusele

kahtlustatavana suhtes kuritegude toimepanijaks. Ka pärast kõnealuste kirjadega tutvumist ei

ole sisekontrolli büroo temaga ühendust võtnud. Kannatanul Erkki Pärna suhtes vihavaenu ei

ole, sest tegi oma tööd vastavalt seadusele. QQQ QQQ ütluste kohaselt, kui ta oleks midagi

valesti teinud, siis oleks ka ju toimunud distsiplinaarmenetlus või kriminaalmenetlus.

36. Süüdistatavana ülekuulatud Erkki Pärn aga eitas Politsei- ja Piirivalveametisse QQQ

QQQd laimavate kirjade saatmist. Erkki Pärna sõnul saatis ta kirja Siseministeeriumisse, kuid

ta ei kirjutanud selle põhjusega, et inimene on pedofiil, vaid selle põhjusega, et uuritaks, mis

põhjustel tema auto peale see kirjutati.

37. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub QQQ QQQ ütlustega laimu sisaldavate

kirjade saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole Politsei- ja

Piirivalveametisse QQQ QQQd laimavaid kirju saatnud. Samuti on nii kannatanu ütluste kui

ka vastava kirjaga ümber lükatud süüdistatava versioon Siseministeeriumi saadetud kirja

saatmispõhjustest. Kirja sisu näitab selle eesmärki – QQQ QQQ suhtes teotavate väidete

esitamist. Peab ka märkima, et selline põhjus (väidetav soov, et QQQ QQQ sõiduki sodimise

asjaolusid täpsemalt uuritaks) on ebausutav ja vastuolus süüdistatava edasiselt antud

ütlustega, kus ta vastas QQQ QQQd puudutavatele küsimustele järgmiselt: „Temaga seotud

asjad ei puutu minusse.„

38. Kannatanu QQQ QQQ ütlustega laimukirjade saamisest haakuvad kohtus uuritud

dokumentaalsed tõendid. Nii on kõigi kirjade sisust arusaadav nende suunatus QQQ QQQle

seoses tema politseitööga. Kirjad sisaldavad teist isikut häbistavat ja mainet halvendavat

teksti. Ümbrikel olevate andmetega on tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja

saatmisaeg. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid näitavad Erkki Pärna poolt

1-24-2454

kirjade saatmist süüdistuses näidatud kuupäevadel. Arvestades kohtuotsuses ülalpool viidatud

kirja saatmise ja registreerimise reeglistikku kinnipidamisasutuses, nimelt seda, et kinnipeetav

suleb vanglateenistuja juuresolekul vanglast väljasaadetava kirja ning kirjutab ümbriku

tagaküljele oma nime, samuti seda, et kõik Politsei- ja Piirivalveametisse laekunud kirjad ja

Siseministeeriumi laekunud kiri on registreeritud vangla peetaval kirjavahetusekaardil, ei pea

kohus usutavaks süüdistatava kaitseväidet, et tema pole Politsei- ja Piirivalveametisse kirju

kirjutanud. Kohtu veendumust sellest, et kõnealused kirjad kirjutas Erkki Pärn, toetab ka see,

et käekiri ametiasutustesse saadetud ümbrikel ja kirjades, aga ka kõrvutatuna eelnevalt otsuses

kajastamist leidnud QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud ähvarduskirjades ja ümbrikel,

on visuaalselt samasugune. Nii nagu varasemates kirjades ja ümbrikel, on ka ametiasutustesse

saadetud kirjatähtedes ümbrikel täheldatav ilma eriteadmisi rakendamata samasugune

spetsiifiline süüdistatava eesnime algustäht, s.o suur E ning aadressiandmetes sõnas

„Linnaaru“ esimene täht, s.o suur L. Täpsemalt nähtub uuritud tõenditest alljärgnev.

39. 08.05.2023 kirja

saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle

ümbrikul (tl 37) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ

QQQ märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn,

saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl

77) kinnitab, et Erkki Pärn on 08.05.2023 Tallinna Vanglast saatnud mitu kirja, sh ühe kirja

QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 36) on trükitähtedes, mille kalle

on kergelt paremale nagu ümbrikul saatja ja saaja andmestik. Eelneva põhjal on ilmne, et

kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.05.2023. Kõnealune kiri on laekunud Politsei-

ja Piirivalveametisse hiljemalt 10.05.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris

numbriga 21-3/16992-1. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle

Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab

kirjas, et QQQ QQQ meelitab enda sõidukisse väikseid poisse ning tegeleb pedofiiliaga.

40. 09.06.2023 kirja

saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle

ümbrikul (tl 60) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ

QQQ märkimisest ja sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn,

saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl

78) kinnitab, et Erkki Pärn on 09.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja QQQ QQQle

Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 59) on trükitähtedes ning see on visuaalselt

samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Võib tõdeda, et ka käesoleval ümbrikul on

süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses

eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti

samasugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega.

Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 09.06.2023.

Kõnealune kiri on laekunud Politsei- ja Piirivalveametisse hiljemalt 13.06.2023, mil see

registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-1. See ühtlasi näitab, et kirjaga

on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest

vastutavad isikud. Kirjas Erkki Pärn teatab kirjas, et QQQ QQQ on laste ahistaja, pedofiil

ning katsub ja ahistab võõraid lapsi.

41. 28.06.2023 kirja

saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle

ümbrikul (tl 62) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ

QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn,

saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl

83) kinnitab, et Erkki Pärn on 28.06.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja

Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 61) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune

kui ümbrikul saaja andmestik. Ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja

saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes

ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti samasugused varasematel

ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et

kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 28.06.2023. Kõnealune kiri on laekunud Politsei-

1-24-2454

ja Piirivalveametisse hiljemalt 30.06.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris

numbriga 21-3/21541-2. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle

Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab

kirjas, et QQQ QQQ on sariahistaja, laste käperdaja ja pedofiil.

42. 13.07.2023

kirja

saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle

ümbrikul (tl 64) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina Politsei ja Piirivalveameti ja QQQ

QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn,

saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl

83) kinnitab, et Erkki Pärn on 13.07.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja

Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 63) on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune

kui ümbrikul saaja andmestik. Ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja

saatja aadressis olev suur L samasugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes

ähvarduskirjades esinenud suurte E- ja L-tähtedega, samuti samasugused varasematel

ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et

kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 13.07.2023. Kõnealune kiri on laekunud Politsei-

ja Piirivalveametisse 17.07.2023, mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga

21-3/21541-3. See ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja

Piirivalveameti kirjade registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn küsib kirjas, mis

tunne on olla lasteahistaja ja pedofiil ja annab teada, et varsti võib QQQ QQQ näha enda nime

ja pilti igas meediaga seotud väljaandes.

43. 01.08.2023 kirja

saatmist QQQ QQQle Politsei ja Piirivalveametisse saab järeldada selle

ümbrikul (tl 67) olevast saatmiskuupäevast, adressaadina QQQ QQQ, Politsei ja

Piirivalveameti ja QQQ QQQ märkimisest ning sihtkoha postiaadressist. Ümbrikul on

saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress.

Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 84) kinnitab, et Erkki Pärn on 01.08.2023

Tallinna Vanglast saatnud kirja Politsei- ja Piirivalveameti aadressile. Kiri (tl 66) on

trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saaja andmestik. Võib tõdeda,

et ka käesoleval ümbrikul on süüdistatava eesnime algustäht E ja saatja aadressis olev suur L

ühesugused kohtuotsuses eespool kajastatud kirjatähtedes ähvarduskirjades esinenud suurte E-

ja L-tähtedega, samuti ühesugused varasematel ümbrikel saatja andmestikus esinenud suurte

E- ja L-tähtedega. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt

01.08.2023. Kõnealune kiri on laekunud Politsei- ja Piirivalveametisse hiljemalt 03.08.2023,

mil see registreeriti sealses dokumendiregistris numbriga 21-3/21541-4. See ühtlasi näitab, et

kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Politsei- ja Piirivalveameti kirjade registreerimise

eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et tulevikus hakkab prokuratuur

politseiametnikust uurijat QQQ QQQd süüdistama lapsporno valmistamises, lapseealise

seksuaalses ahvatlemises, valeütluste andmises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ning

kelmuses.

44. 17.08.2023 kirja

laekumist Siseministeeriumi ministri xxx nimele saab järeldada kirjast (tl

69) ja sellel olevast saabumisetempli kuupäevast. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart

(tl 85) kinnitab, et Erkki Pärn on 14.08.2023 Tallinna Vanglast saatnud kirja

Siseministeeriumi aadressile. Kiri on trükitähtedes ning see on visuaalselt samasugune kui

kohtuotsuses eespool kajastatud ümbrikel saaja andmestik ja trükitähtedes kirjad. Eelneva

põhjal on ilmne, et kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 14.08.2023, mil ärasaadetav kiri

registreeriti ning seejärel Tallinna Vanglast välja saadeti. Kõnealune kiri on kirjal oleva

templi kohaselt registreeritud 17.08.2023 sealses dokumendiregistris numbriga xxx. See

ühtlasi näitab, et kirjaga on tutvunud lisaks QQQ QQQle Siseministeeriumi kirjade

registreerimise eest vastutavad isikud. Erkki Pärn teatab kirjas, et PPA ridades töötab

pedofiilist uurija QQQ QQQ. Erkki Pärn kirjutab, et tänu QQQ QQQ eeluurimisel antud

valeütlustele esitati Erkki Pärnale alusetult süüdistus nagu Erkki Pärn oleks QQQ QQQd

jälitanud ja rünnanud. Erkki Pärn väljendab kirjas imestust et PPA ei uurinud eeluurimise ajal

põhjalikumalt, millistel asjaoludel QQQ QQQ autole pedofiil soditi. Kirjas annab Erkki Pärn

1-24-2454

ministrile valida, kas selline ametnik nagu QQQ QQQ vallandataks või pöördub Erkki Pärn

vabanedes meedia poole ja teatab, et tegemist on politseiametnikust pedofiiliga.

Siseministeeriumi 28.08.2024 vastuskirjast (tl 70a) nähtub, et Siseministeeriumi

osakonnajuhataja on Erkki Pärna pöördumise suunanud edasi Politsei- ja Piirivalveametile

ning prokuratuurile. Sellest saab järeldada, et kirja sisuga on tutvunud nii Siseministeeriumi

vastava osakonna töötajad kui ka kirjas viidatud asutuste töötajad.

45. Eelnevalt kajastatud Erkki Pärna kirjutatud kirjade sisu, millest viis laekusid 08.05.2023,

09.06.2023, 28.06.2023, 13.07.2023 ja 01.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametisse ning üks

17.08.2023 Siseministeeriumi, ei jäta kahtlust, et neis esitatakse väiteid just politseinikuna

töötava QQQ QQQ kohta. Seda saab järeldada sellest, et kõigis kirjades on otseselt nimetatud

QQQ QQQ nime, keda kirjas toodud väited puudutavad, viidatud tema töötamisele politseis.

Kõikides kirjades on QQQ QQQd tituleeritud pedofiiliks, lasteahistajaks või -käperdajaks,

01.08.2023 kirjas väideti QQQ QQQ poolt lapsporno valmistamist, lapseealise seksuaalset

ahvatlemist, valeütluste andmist, ebaseaduslikku jälitustegevust ning kelmust. 17.08.2023

Siseministeeriumi laekunud Erkki Pärna kirjas on väidetud taas QQQ QQQ poolt valeütluste

andmist. Sellised Erkki Pärna kirjades esitatud väited on kohtu hinnangul faktiväited. Oma

olemuselt on need väited teist isikut hukkamõistvad ja piinlikkust tekitavad. Eespool viidatud

kannatanu QQQ QQQ ütlustest ilmneb, et mitte ükski neist Erkki Pärna väidetest ei pea paika.

Samuti kannatanu QQQ QQQ selgitas, et Politsei- ja Piirivalveametis toimub kirjade

registreerimine nii, et esmalt loevad kirjad läbi dokumendihaldurid. Kiri jõudis nende

menetlusgrupini, seda luges tema ülemus, kes kirjaga tema juurde tuli. Kiri registreeritakse

Deltas ja see ei ole kinnine kiri. Kiri on asutuses kõigile nähtav, kes tahab, saab vaadata.

Kannatanu pidi selle tulemusena hakkama selgitama oma kolleegidele, milles teema on. Et,

kes see isik selline on, kes neid kirju saadab ja nii edasi. Kannatanu tähendas: “Igatepidi oli

see minu jaoks häbi ja mainekahju ju ka. Pool nii-öelda PPA-d on seda näinud.“ Kannatanu

möönis kaitsjale vastates, et politseinikel peab olema kõrgendatud solvangute taluvus, kuid

märkis: „ … Igal asjal on ka piir. Kui sulle ikkagi järjest tuleb neid, siis teatud piir ikkagi on.

Mina leian, et on ületatud. Oleks üks kiri tulnud, oleks ma võib-olla sellest mööda vaadanud,

ma oleks sellest teada andnud. Aga siin on juba süstemaatilisus selle asja taga. Näha on, et

isikul on vimm minu vastu ja igasugune.“

46. Tõendeid, mis kinnitaks Erkki Pärna kirjades esitatud väidete paikapidavust, ei ole

kohtule esitatud. Seda, et kirjades on esitatud valeväiteid, toetab kaudselt kohtuotsuses

eespool tuvastatu, mille kohaselt tunneb Erkki Pärn QQQ QQQ suhtes viha seoses varasemate

ühiste kriminaalmenetlustega. Kuna samal perioodil on Erkki Pärn vihast ja varasematest

ühistest menetlustest ajendatuna saatnud QQQ QQQle 10 ähvarduskirja, on usutav, et täpselt

samal põhjusel on ta QQQ QQQ reputatsiooni kahjustamiseks saatnud ametiasutustele ka

kõnealused kuus kirja, mis sisaldavad kannatanut häbistavaid valeväiteid. Sellise

väljamõeldud sisuga häbistavate kirjade kirjutamine politseiametniku kohta seoses tema tööga

varasemas kriminaalmenetluses ning nende kirjade saatmine ametiasutustele, kus sellega

tutvuvad mitmed teisedki isikud ning kirjadele juurdepääs kogu asutusel, on käsitatav

võimuesindaja laimamisena.

47. Täiendavate tõendite voorus taotles süüdistatav tunnistajana politseiametniku R Ri

ülekuulamist, kes süüdistatava kaitseversiooni kohaselt käis teda korduvalt vanglas

külastamas QQQ pärast. Erkki Pärn väitis, et R R tuli kutsumata, tuli ise. Erkki Pärn väitis, et

kuulis R Rilt QQQ QQQ suhtes pooleli olevast menetlusest. Kohtus üle kuulatud sisekontrolli

büroos töötava tunnistaja R Ri ütlused välistavad süüdistatava versiooni sellest, et tunnistaja

oleks omal algatusel käinud Erkki Pärnaga kohtumas, et ta oleks seda teinud korduvalt ja

selle, et kohtumise põhjuseks oli QQQ QQQ suhtes pooleli olevas menetluses. Nii ilmnes

tunnistaja R Ri ütlustest, et ta käis vanglas Erkki Pärnaga kohtumas ainult ühel korral. Peab

märkima, et tunnistaja ütlused vanglas vaid ühel korral Erkki Pärnaga kohtumas käimisest on

kooskõlas kohtus uuritud Tallinna Vangla vastustega teabenõuetele (tl 167-169), millest

nähtub, et Erkki Pärnal toimus 05.09.2022 kohtumine ametnikuga R R. Tunnistaja ütlustest ei

1-24-2454

ilmne, et ta omal algatusel oleks vanglasse läinud, vastupidi. Kohtumise põhjuseks oli Erkki

Pärna saadetud kiri Politsei- ja Piirivalveametisse xxx. Tunnistaja sõnul: „Ta kirjutas xxx

kirja, kus ta siis soovis, et xxx tuleks temaga vestlema, et tal on kellegi kohta süüstavaid

ütlusi, et xxx saaks alustada mingit kriminaalmenetlust. Ja selle kirja sisust rohkem ei nähtu

midagi, kelle suhtes ja mis asjaoludel.“ Tunnistaja sõnul kohtumisel Erkki Pärn mainis, et

QQQ QQQ on tema suhtes teinud jälitustoiminguid. Erkki Pärn nimetas tunnistajale mingeid

autonumbreid ja väitis, et tema suhtes tehakse ebaseaduslikult jälitustoiminguid. Tunnistaja

palus Erkki Pärnal pöörduda kaitsja poole, prokuratuuri, sest tunnistajal see teadmine ja

vajadus puudus, tunnistajal ei olnud põhjust ega õigust sekkuda menetlusse. Veel väitis Erkki

Pärn vanglas tunnistajale, et tal on QQQ QQQ kohta mingisuguseid teadmisi. Neid ta

tunnistajale ei avaldanud, ütles, et ta mingil kohtuistungil üritab neid avaldada. Veel saatis

Erkki Pärn saatis tunnistajale avalduse, kus ta väitis, et võtke paber ja pastakas ja tulge, et te

ei kahetse. Tunnistaja vastas Erkki Pärnale kirjalikult, kui teil on andmed süüteo toimumise

kohta, siis esitage avaldus antud aadressil või siis ka omapoolsete väidete või tõenditega.

Vastust sellele kirjale ei tulnud. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et tal puudub seos QQQ

QQQga, ei ole temaga kokku puutunud. Veel märkis tunnistaja, et sisekontrollis töötab palju

inimesi, igaüks vastavalt oma pädevustele ühe või teise menetlustega. Ei ole nii, et kõik

tegelevad ühe menetlusega. Kui tunnistajal puudub teadmisvajadus, siis ta teiste asjadega ei

tegele. Teoreetiliselt, kui oleks kõla tekitav menetlus, siis ilmselgelt midagi kuuleks, kuid

tunnistaja sellisest menetlusest ei teadnud midagi.

48. Siinkohal vajab märkimist, et politsei- ja piirivalveameti seaduse § 40 näeb

politseiametniku politseiteenistusse võtmisel ette ja § 42 võimaldab ka tema teenistuse oleku

ajal taustakontrolli. Kannatanu QQQ QQQ ütlustest nähtub, et eelmises auto sodimisega

seotud kriminaalmenetluses ta käis sisekontrollis rääkimas. Rääkis ära, millest sai asi alguse

ja kogu tausta. Kuna QQQ QQQ töötab ka pärast selgituste andmist sisekontrollis

politseiametnikuna, siis on ilmne, et tema taustas ei esine midagi sellist, mis

politseiteenistuses oleku välistaks ehk teisisõnu Erkki Pärna kirjades esitatud väited on ka sel

põhjusel valeväited.

49. Otsuses eelpool tuvastatu põhjal Erkki Pärn teadis, et QQQ QQQ on politseiametnik, kes

osales varasemalt Erkki Pärnaga seotud kriminaalmenetluses menetlustoimingutel. Eespool

kajastamist leidnud kuue ametiasutustele saadetud kirja sisu viitab, et Erkki Pärna ajendas

neid kirjutama ja saatma see, et Erkki Pärn tundis viha politseiametniku QQQ QQQ suhtes

seoses viimase ametikohustuste täitmisega varasemas kriminaalmenetluses. Ehk sisuliselt

soovis Erkki Pärn kättemaksuks varasema menetlusliku kokkupuute eest tekitada kirjades

sisalduvate häbistavate valeväidetega QQQ QQQle mainekahju paljude isikute silmis, sest

saatis need kirjad mitte kannatanu kodusele aadressile isiklikuks kättesaamiseks, vaid

ametiasutustele, kus kiri enne adressaadini jõudmist liigub kantseleitöötajate kätte

dokumendihaldussüsteemis registreerimiseks. Kohus leiab, et Erkki Pärn on talle etteheidetud

võimuesindaja laimamisteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega.

50. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

51. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi KarS § 275¹ lg 1

järgi.

Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

52. Objektiivsest küljest eeldab KarS § 120 lg 1 süüteokoosseis ähvardamistegu, mille sisu

on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine.

Toimepanija ründab selliselt kannatanu vaimset tervist, luues temas mulje (hirmutunde)

võimalikust kahjust, antud juhul süüdistust arvestades vara suures ulatuses rikkumisest, mille

tekitamine sõltub toimepanija suvast ja on kannatanule veenev. Subjektiivne koosseis näeb

1-24-2454

koosseisutunnusena ette tahtluse, mis peab esinema vähemalt kaudse tahtluse vormis.

53. Süüdistuse kohaselt kirjutas ja saatis vanglas kinnipeetav Erkki Pärn 2022. suvel samas

vanglas kinnipeetavale E Ele kaks kirja, milles lubas süüdata E E ema maja.

54. Kirjade saamist kinnitavad kannatanu E E ütlused. Nii nähtub kannatanu E E ütlustest

(tl 156p-160p), et ta tutvus Erkki Pärnaga üle viie aasta tagasi, enne 2019. aastat. Nad panid

koos toime kuritegusid, süütasid autosid. Erkki Pärn näitas E Ele, milline auto põlema panna.

E E sõnul Erkki Pärn väitis talle, et saab sellega oma ekstüdruku tagasi. Kannatanu ütlustest

ilmneb, et pärast süütamistega seotud kohtumenetlust saatis Erkki Pärn kirju E E elukaaslase

elukoha aadressile. Kirjad olid adresseeritud kannatu nimele ning kannatanule jäi mulje, et

Erkki Pärn on pahane kohtuasjaga kaasnenud kulude pärast. Tükk aega pärast seda tulid Erkki

Pärnalt kirjad E Ele vanglasse. Esimese kirja sai E E vanglas kätte 2.06.2022. Ta tundis

käekirja järgi ära, et kiri on Erkki Pärnalt. Pärast esimest kirja kirjutas E Ele ka vastu, kuid

kirja sisu enam täpselt meeles ei ole. E E ütlusi arvestades sai ta vanglas olles Erkki Pärnalt

kolm kirja. Kannatanu ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjas lubati põletada maha kannatanu

ema maja, mis on ka kannatanu kodu. Avalduse tegi E E politseile pärast esimest või teist

kirja. E Ele näidati ristküsitlemisel kohtus uuritud kirju koos ümbrikega (tl 120-121, 122-126)

ning ta kinnitas nende saamist.

55. Süüdistatava Erkki Pärna ütlustest ilmneb, et ta ei ole E Ele saatnud kirja, kus lubati tema

ema maja maha põletada. Süüdistatava väitel saatis E E hoopis temale kaks kirja, mis

sisaldasid ähvardusi. Enda väidete tõendamiseks esitas Erkki Pärn täiendavate tõendite voorus

kaks ümbrikut ja kaks kirja.

56. Süüdistatava esitatud tõenditesse puutuvalt tuleb märkida järgmist. Ümbrikutel (tl 171,

173) on saajaks märgitud Erkki Pärn ja saatjaks E E. Ümbrikel olevatete templite järgi saadeti

neist esimene 06.06.2022 ja laekus saajale 10.06.2022. Teine ümbrik saadeti 17.06.2022 ja

laekus saajale 22.06.2022. Kõrvutades neid andmeid E E kinnipeetava/vahistatu

kirjavahetuse kaardi andmestikuga, on näha, et 02.06.2022 sai E E Erkki Pärnalt kirja ning

saatis omalt poolt 06.06.2022 Erkki Pärnale kirja. Edasi on näha, et E E sai Erkki Pärnalt kirja

16.06.2022 ning vastuskiri läks teele 17.06.2022. Seega süüdistatava esitatud kahel ümbrikul

olevad andmed kahtlemata kattuvad kirjavahetuse kaardi andmestikuga ning arvestades

otsuses eespool viidatud kirjade saatmise regulatsiooni kinnipidamisasutuses, võib tõdeda, et

E E saatis pärast esimese ja teise kirja saamist Erkki Pärnalt 06.06.2022 ja 17.06.2022 kirjad

Erkki Pärnale ning kohtule esitatud kaks ümbrikku pärinevad E Elt.

57. Küll on kohtust alust kahtluseks, et 07.01.2025 kohtuistungil süüdistatava Erkki Pärna

esitatud kaks käsikirjalist kirja (tl 170 ja 172) ei pärine E Elt. Kohus põhistab vastavat

seiskohta järgmiselt. Kannatanu E Et ristküsitleti täiendavalt (tl 216-216p), mille käigus

kannatanule näidati kõnealuseid ümbrikke ja kirju. Kannatanu kinnitas, et mõlemal ümbrikul

on tema enda käekiri. Samas kannatanu sõnul ei ole kummaski kirjas tema käekiri. Ka ei ole

kannatanu lasknud kellelgi teisel selliseid kirju kirjutada. Kannatanule meenutas talle näidatud

kahes kirjas olev käekiri Erkki Pärna käekirja. Veel tõi kannatanu esile, et ta ei ole kunagi

saatnud kirju ruudulisel paberil, sest tal oli vanglast ostetud suur A4 plokk, kus oli 500 valget

lehte sees. Kohus peab usutavaks kannatanu E E ütlusi sellest, et kirjades ei ole tema käekiri.

Esiteks on Erkki Pärna esitatud kaks kirja (tl 170 ja 172) täpselt samasuguse helesinise

ruudustikuga A4 formaadis nagu ka Erkki Pärna poolt 30.05.2022 E Ele saadetud kiri (vt tl

120). Teiseks, kõrvutades süüdistatava esitatud kahe kirja käekirja süüdistatava esitatud

ümbrikel oleva käekirjaga, ei ole need visuaalselt sarnased. Kolmandaks, kui kõrvutada

süüdistatava esitatud kahe kirja käekirja Erkki Pärna poolt 30.05.2022, 13.06.2022 ja

08.07.2022 kannatanule E E saadetud kirjade käekirjaga (vt tl 120, 122-125 ja 128) on need

ka eriteadmisteta isikule visuaalselt ühesugused. Veelgi enam, kui kõrvutada süüdistatava

esitatud kahe kirja käekirja 06.02.2023, 28.02.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 01.08.2023 ja

26.09.2023 kannatanule QQQ QQQ kodusele aadressile saadetud ähvarduskirjades oleva

käekirjaga (vt tl 23, 26, 33, 39, 49, 53-54) ilmneb, et needki on ühesugused. Nagu

1-24-2454

kohtuotsuses on eespool tõdetud, torkab QQQ QQQle saadetud ähvarduskirjade ümbrikel ja

ametiasutustesse saadetud laimukirjade ümbrikel selgelt silma see, et kirjatähtedes

kirjutamisel on süüdistatava käekirjas suur E ja suur L üsna spetsiifilise kujuga. Süüdistatava

esitatud kahel ümbrikul, millel oleva käekirja osas E E kinnitas, et tegemist on tema

käekirjaga, on kirjatähtedes kirjutatud suur E hoopis teistsuguse kujuga kui eespool otsuses

kajastamist leidnud Erkki Pärna saadetud ümbrikel ja kirjades. Küll on aga süüdistatava

esitatud kummaski kirjas sõnades „Eva-Liisa“, „Ei“ suur E ja L samasugused kui Erkki Pärna

poolt kannatanule E E saadetud ümbrikel ja kirjades ning kannatanule QQQ QQQ ja

ametiasutustele saadetud ümbrikel ja kirjatähtedes kirjades. Seega peab kohus süüdistatava

Erkki Pärna poolt täiendavate tõendite voorus esitatud kahte kirja (tl 170 ja 172)

ebausaldusväärseteks tõenditeks.

58. Kohus on seisukohal, et muu tõendikogum haakub kannatanu E E ütlustega kirja teel

ähvarduste saamisest ning lükkab ümber Erkki Pärna ütlused sellest, et ta pole E Ele saatnud

kirja, kus lubati viimase ema maja maha põletada. Nii on kirjade sisust arusaadav nende

suunatus E Ele seoses rahulolematusega tema varasema tegevusega. Kirjad sisaldavad teksti,

mis kirja saaja emotsionaalset seisundit võimalikult palju kahjustaksid. Ümbrikel olevate

andmetega tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg.

Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardid näitavad Erkki Pärna poolt kirjade saatmist

E Ele süüdistuses näidatud kuupäevadel. Lisaks nähtub kannatanu E E ütlustest tema ammune

hüüdnimi, s.o xxx. Kannatanu E E sõnul Erkki Pärn teab tema hüüdnime. Kõigis kolmes

kirjas, mille E E sai, sisaldub seesama hüüdnimi. Ka see viitab kaudselt Erkki Pärnale kui

kirjade kirjutajale.

59. 13.06.2022

kirja

saatmist E Ele Tallinna Vanglasse saab järeldada selle ümbrikul (tl 126)

olevast saatmiskuupäevast, sihtkoha postiaadressist ja adressaadina E E märkimisest.

Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress.

Seega oli saatjaks Erkki Pärn. Niisamuti on ümbrikul kirja Tallinna Vanglas registreerimise

kuupäev, milleks on 16.06.2022. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 130) kinnitab,

et E E on 16.06.2022 saanud kirja Erkki Pärnalt. Kiri (tl 122-125) on kirjatähtedes ning kirja

käekiri on visuaalselt samasugune kui ümbrikul saatja andmed. Seejuures on samasugused

ümbrikul süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel lehel sõna „xx-xxx“ algustäht,

teisel lehel sõnade „Eelnevalt“, „Endiste“, „Ehk“, kolmandal lehel sõnade „xxx“ jne

algustähed. Samuti on samasugused ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja esimesel

lehel sõnade „Lasnas“, „xxx“, teisel lehel „Lisaks“, „Lilles“ jne vastav algustäht. Eelneva

põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 13.06.2022. Kõnealuse kirjas

sisaldub muuhulgas süüdistuses kajastatud tekst: „/.../ Ma tahaks näha, mis sa siis teed, kui

ma xxx xxx 1-0 teen? Räägid siis kah sama juttu VÄ? Arvesta, et ega talv kaugel ei ole ja

külmad ajad on tulekul. See, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult ENNAST JA ENDA

KÕVAMEHE SUUD.“ Ning „xxx xxx jääb järele ainult TUHK. Eks näis kaua sa xxx

NAERAD. Mina olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha.“

60. 08.07.2022

kirja

saatmist E Ele Tallinna Vanglasse saab järeldada selle ümbrikul (tl 127)

olevast saatmiskuupäevast, sihtkoha postiaadressist ja adressaadina E E märkimisest.

Ümbrikul on saatjana märgitud Erkki Pärn, saatja aadressiks on Tallinna Vangla aadress.

Seega oli saatjaks Erkki Pärn. Niisamuti on ümbrikul kirja Tallinna Vanglas registreerimise

kuupäev, milleks on 13.07.2022. Kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 131) kinnitab,

et E E on 13.07.2022 saanud kirja Erkki Pärnalt. Seejuures on samasugused ümbrikul

süüdistatava eesnime algustäht E ja kirja esimesel lehel sõnade „Elu“,„xxx“ algustähed, teisel

lehel sõnade „xxx“, kolmandal lehel sõna „Enivei“ algustähed. Samuti on samasugused

ümbrikul saatja aadressis olev suur L ja kirja esimesel lehel sõnade „Lugedes“, „xxx“,

„Lihtne“ ja teisel lehel „Lilles“ vastav algustäht. Eelneva põhjal on ilmne, et kõnealuse kirja

kirjutas Erkki Pärn hiljemalt 08.07.2022. Kõnealuse kirjas (tl 128-129) sisaldub muuhulgas

süüdistuses kajastatud tekst: „Arvesta, et ilmad lähevad külmaks juba :) Mõtle, mis ma sellega

öelda soovin :)“.

1-24-2454

61. Süüdistuses toodud 13.06.2022 ja 08.07.2022 kirjade sisust on aru saada, et Erkki Pärn

suhtub E Esse negatiivselt, kuna peab teda valetajaks, äraandjaks ja ärplejaks ning seetõttu

esitabki ähvardusi. Sellisel põhjusel kirjade kirjutamisele ja saatmisele osutavad näiteks

järgmised laused või lausekatked: kes nüüd naerab, krdi kits selline; valetades uurijatele maad

ja ilmad kokku; ma tellisin sinu kohtutoimiku /…/ tõsine kits oled ikka, kui oma sõbrad tanki

paned; tol korral autot laenates ütlesid kõigile, et see sinu oma on, hea tibla oled ikka; mina

olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha; see, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult

ennast ja enda kõvamehe suud.

62. Ähvarduste olemus ilmneb samuti kirjade sisust. Nii sisaldub 13.06.2022 kirjas viide xxx,

mis on kannatanu E E sõnul tema ja tema lähedaste elukoht. Kirjades viidatakse, et xxx 1-0

tegemisele ja kodutuks jäämisele, xxx ainult tuha alles jäämisele. See ei jäta mingit kahtlust

selles, et Erkki Pärn vihjab nii kannatanu E E vanematekodu mahapõletamisele. On ilmne, et

eramu süütamine kujutaks enesest vara hävimist või vähemalt rikkumist ja see ületaks KarS §

120 lg 1 nõutava olulise ulatuse ehk 4000 eurot.

63. Kannatanu E E ütlustest ilmneb, et Erkki Pärna kirjades viidatud xxx E E ema, isa, venna

ja kannatanu enda elukoht. See asub xxx. E E sõnul Erkki Pärn teab, et see on kannatanu ja

tema lähedaste elukoht, sest on käinud maja juures. Esimesele kirjale järgnes Erkki Pärnalt

kohe järgmine kiri. E E sõnul manipuleeris Erkki Pärn teda selles kirjas kannatanu eksiga.

Kirjas olevast tekstist „/…/ korra olen sind nurka surunud ja teen seda uuesti. Ma tahaks

näha, mis sa siis teed, kui ma Xxx xxx üks null teen /…/“ sai kannatanu aru, et mõeldakse

süütamist, maja maha põletamist. Selleks, et kannatanul ei oleks elukohta, kuhu vabanedes

elama minna. Kannatanu ütlustest ilmneb, et Erkki Pärn manipuleerib teistega. Seda teab E E

enda kogemusest, kui oli süütamine. Erkki Pärn väitis siis E Ele, et ta saab oma tüdruku tagasi

kui ühe auto põlema paneb. Kui E E ülekuulamisele viidi, siis sai ta teada, et mingile

naisterahvale käis kättemaks, kes oli E E jaoks täiesti võõras. E E sõnul Erkki Pärn kasutab nii

teisi lihtsalt ära. Kirjas olevat teksti „/…/ see, et nemad kodutuks jäävad, süüdista ainult

ennast ja enda kõva mehe suud. /…/“ mõistis kannatanu nii, et süüdatakse tema vanemate

maja, et neil ei ole enam kohta, kus elada. Kirjas olevat teksti „/…/ võib su emale kivi taevast

pähe kukkuda, õnnetusi ikka juhtub ju. /…/“ tajus kannatanu, et Erkki Pärnal on tutvusi. Et see

võib juhtuda, ta võib kedagi ära kasutada. Ta võib tekitada E E emale tervislikke kahjusid.

Perekonna kallale minekut tajus E E isiklikuna, tajus seda kui ähvardust, mitte lahmimist. E E

ütlustest nähtub, et seoses varasema kriminaalasjaga ta teab, et Erkki Pärn on

kättemaksuhimuline. Kirjas olevat teksti „/…/ Xxx xxx jääb järele ainult tuhk, eks näis kaua

sa xxx naerad jah, mina olen pisaraid valanud, aeg on sinul seda teha /…/“ tajus kannatanu,

et vanglas viibiv Erkki Pärn lasebki kellegi väljapoolt tuttavatel Xxx xxx asuva kannatanu

vanemate maja maha põletada.

64. Kohtus uuritud Harju Maakohtu 12.04.2018 kohtuotsusest nr 1-17-xxx ilmneb, et Erkki

Pärn on varasemalt süüdi mõistetud KarS § 203 lg 1 – § 22 lg 2, 3 järgi osavõtus sõidukite

süütamistest, milles täideviijaks E E. Ehk viidatud kohtuotsuses kajastatud süüdistuse tekst

toetab E E ütlusi varasemast ühisest kuritegelikust minevikust ning selle pinnal saadud

isiklikust kogemusest Erkki Pärna käitumisvõtete ja loomuse osas. Kohtu hinnangul eelnev

näitab, et 13.06.2022 Erkki Pärna kirjas toodud lubaduste pinnalt põletada maha Xxx teel

asuv kodu, tekkis kannatanul E El tegelik kartus, et Erkki Pärn võib kirjades lubatu kas

kunagi ise teostada või lasta seda kellegi teisel teha. E Es tekkis see tunne, kuna ta teadis

varasemast isiklikust kogemusest Erkki Pärnaga, et viimane on kättemaksuhimuline ja

manipuleeriv. Kohus leiab, et arvestades kirja sisu tekiks kannatanu väljatoodud põhjendustel

ka igas teises samasse situatsiooni sattuvas isikus hirm lähedastele kuuluva vara pärast.

Keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist on Erkki Pärna 13.06.2022 kirjas toodud

ähvardused piisavalt tõsiseltvõetavad. Erkki Pärn ründas kõnealuste kirjade kirjutamise ja

saatmisega kannatanu E E vaimset tervist psüühilise vägivallaga. Selline tegevus on käsitatav

ähvardamisteona.

1-24-2454

65. Mis puudutab aga süüdistuses märgitud 08.07.2022 kirja, siis kannatanu E E sõnul sai ta

Erkki Pärnalt vanglas ka kolmanda kirja. Seda kolmandat kirja E E ähvardavana ei tajunud,

sest seal oli kannatanu arvates rohkem umbluu jutt. 08.07.2022 kirja puhul, mille lõpus on

viide ilmade külmaks minemisele ja soovitus mõelda, mida sellega öelda tahetakse.

Objektiivselt keskmisel mõistlikul kõrvalseisjal tekiks sellise viite puhul äratundmisseos

eelnevas kirjas esitatud vara hävitamisega. Kuna antud juhul jäi kirja adressaadile allegoorses

vormis esitatud viide arusaamatuks (tundus umbluu jutt), millest tulenevalt ta ei tunnetanud

sellega seoses kartust, siis järelikult nimetatud ähvardus jäi süüteo subjektist tulenevalt

kõlbmatu katse staadiumi.

66. Kohtu hinnangul kirjade sisu tõendab, et E E suhtes pahameelt tundev Erkki Pärn

sooviski, et kirja pandud lubadusi Xxx xxx 1-0 teha, sellest ainult tuhk järgi jätta, sealsed

kodutuks jätta, tajuks kirja adressaat kui kodumaja mahapõletamist. Kirjade postitamisega

Erkki Pärn sai ka aru, et E E saab ähvardusi sisaldavad kirjad kätte ning tunneb neid lugedes

hirmu. Seega on Erkki Pärn tegutsenud kavatsusega.

67. Erkki Pärna teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

68. Kohtu hinnangul on Erkki Pärna tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Erkki Pärna süüdi KarS § 120 lg 1

järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE

69. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

70. Kohus eelnevalt tõdes, et Erkki Pärna teod QQQ QQQle kirjade kirjutamisel ja nende

temale saatmisel (06.02.2023, 28.02.2023, 11.04.2023, 05.05.2023, 19.06.2023, 12.07.2023,

01.08.2023, 26.09.2023 ja 29.09.2023 kannatanu koduselt aadressilt avastatud kirjad,

08.05.2023 Põhja Prefektuuri kaudu kannatanule edastatud kiri) vastavad üheaegselt nii KarS

§ 274 lg 2 p 3 kui KarS § 323 lg 1 kuriteokoosseisule. KarS § 63 lg 1 sätestab, kui isik on

toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või

mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud

juhul on raskeim KarS § 274 lg 2 p 3 sanktsioon, sest see näeb ette vaid vabaduskaotusliku

karistuse ja seda vangistuse alammääraga. Seega tuleb KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 323 lg 1

järgsetes kuritegudes süüdi mõistetud Erkki Pärna karistada raskeimat karistust ette nägeva

KarS § 274 lg 2 p 3 sanktsiooni järgi.

71. KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühe-

kuni viieaastase vangistusega. Erkki Pärna süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ta

saatis QQQ QQQle mitmeid ähvarduskirju poole aasta jooksul. Seega kahjustas ta kannatanu

vaimset heaolu pika aja vältel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud ajal, mil

kandmisel oli 2023. aasta kohtuotsusega mõistetud vangistus. Lisaks on Erkki Pärna 2018.

aastal karistatud mh KarS § 120 lg 1 järgse kuriteo (ähvardamise) eest vangistusega, kuid

sellele vaatamata on ta jätkanud vaimse vägivalla komponenti sisaldavate kuritegude

toimepanemisega, mis näitab, et varasem karistus ei avaldanud isikule piisavalt mõju.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki Pärnale sanktsiooni keskmises määras karistuse.

72. KarS § 275¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Rahaline karistus ei ole Erkki Pärnale mõjus,

kuna tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda isegi

vabaduskaotuslik karistus pole mõjutanud õiguskuulekusele. Lisaks on Erkki Pärna püütud

varasemas väärteoasjas mõjutada rahatrahviga, kuid seda ta karistusregistri andmetel (tl

1-24-2454

149-151) tasunud pole. Takistuseks ei saa olla sissetulekute puudumine, sest käesoleva

kohtuistungi rakendamisel Erkki Pärn väitis end mitteametlikult töötavat. Järelikult on

põhjuseks Erkki Pärna üleolev suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning

kergemaliigiline karistus ei mõjuta teda ka sel põhjusel tõhusalt. Süü suurust hinnates võtab

kohus arvesse, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis mitmeid QQQ QQQd laimavaid kirju nelja kuu

vältel. Seega diskrediteeris ta politseiametnikust kannatanut võrdlemisi pika aja vältel.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivsest aspektist

arvestab kohus taas, et tegu on toime pandud ajal, mil kandmisel oli 2023. aasta

kohtuotsusega mõistetud vangistus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki Pärnale

sanktsiooni keskmises määras karistuse.

73. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahalist karistus ei pea kohus võimalikuks juba

eelnevalt esitatud kaalutlustel. Süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et Erkki Pärn

kirjutas ja saatis E Ele kaks ähvarduskirja, millest viimase rafineeritud kujul ähvardusest ei

saanud adressaat aru. Seetõttu piirdusid kannatanu vaimsed kannatused ühe kirjaga. Karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Erkki

Pärnale sanktsiooni keskmisest veidi väiksemas määras karistuse.

74. Kuna kannatanu E E ähvardamine toimus 2022. aastal ehk enne Harju Maakohtu

02.02.2023 süüdimõistva kohtuotsuse nr 1-22-xxx kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus

KarS § 65 lg 1 alusel KarS § 64 sätestatud korras. Kohus seda teebki, mõistes liitkaristuse

KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud 4 kuu vangistuse ja Harju Maakohtu 02.02.2023 otsusega nr

1-22-xxx mõistetud 6 aasta 2 kuu ja 29 päevase vangistusega. Arvestades süü suurust peab

kohus võimalikuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Liitkaristusest 6 aastat 2

kuud ja 29 päeva vangistust tuleb maha arvestada eelmise kohtuotsusega ärakantud osa,

milleks 30.01.2025 seisuga on 3 aastat ja 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 3

aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

75. Lähtudes KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 tuleb mõista liitkaristus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

(06.02.2023-22.12.2023 teod) mõistetud 3 aastase vangistuse ja KarS § 275¹ lg 1 järgi

(08.05.2023-17.08.2023 teod) mõistetud 1 aastase vangistusega. Arvestades Erkki Pärna süü

suurust neis tegudes peab kohus kohaseks suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat

ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat.

76. KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 275¹ lg 1 järgsed kuriteod pani Erkki Pärn toime pärast

Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtuotsuse 1-22-xxx kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud

karistuse täielikku ärakandmist. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus,

suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust, s.o vangistust 4 aastat, varasema

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seisuga 30.01.2025 vangistus 3 aastat

2 kuud 26 päeva. Liitkaristuseks kujuneb 7 aastat 2 kuud 26 päeva.

MENETLUSKULUD

77. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude

küsimuse.

78. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.

79. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased Erkki Pärna määratud kaitsja tasud olid kohtueelses

menetluses 95,76 eurot, 82,72 eurot, 75,60 eurot ja 832,53 eurot (tl 132-135, 136-140, 141-

144, 145-148), kokku 1086,61 eurot. Määratud kaitsja tasud kohtumenetluses olid 322,08

eurot ja 1420,08 eurot (tl 18-21, 212-215, 220-221), kokku 1742,16 eurot. Kuna Erkki

Pärnale osutatud õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6

ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.

1-24-2454

80. Viimases sõnas Erkki Pärn soovis menetluskulude osalist või täielikku riigi kanda jätmist.

Kohus märgib, et KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause

võimaldab kohtul menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid. Erkki Pärn on keskealine meesterahvas. 16.12.2024

kohtuistungi rakendamisel andis Erkki Pärn enda tööhõive küsimuse juures vastuseks:

„Töökoht on, ei soovi avaldada, mitteametlikult xxx, ametlikku töökohta ei ole.“ Sellest

tulenevalt kohtul on alust arvata, et Erkki Pärnal on võimeline vangistust kandes töötama ja

seeläbi menetluskulude hüvitamiseks raha teenima. Statistikaameti kodulehe https://stat.ee/et/

avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu andmetel oli 2024. aasta kolmandas

kvartalis keskmine brutopalk 1959 eurot. Järelikult on Erkki Pärna kriminaalmenetlusega

seoses tekkinud menetluskulude (4157,77 eurot) suurusjärk ligilähedane kahekordse keskmise

brutopalgaga 2024. aasta kolmandas kvartalis (2x1959=3918 eurot). Siit saab järeldada, et

eelviidatud menetluskulude suurus ei ole selline, mis täisealisele töövõimelisele isikule ülejõu

käiks. Kohtu hinnangul eelviidatud menetluskulude suurus ei takista Erkki Pärna

resotsialiseerumist. Seega tuleb Erkki Pärnalt

seoses süüdimõistmisega kuriteos

menetluskulud (sundraha ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasud) täies ulatuses välja

mõista. Siiski, arvestades, et Erkki Pärn ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga

hõivatud ning tema töötasu ehk ei pruugi olla selline, et tasuda menetluskulud täies ulatuses

ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel

tasuda Erkki Pärnal menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi

järgmiselt. Erkki Pärnal tuleb esimesel kuul tasuda 346,60 eurot ülejäänud üheteistkümnel

kuul igakuiselt 346,47 eurot.

KOHTUOTSUSE AVALIKUSTAMIST PUUDUTAV TAOTLUS

81. Viimases sõnas taotles süüdistatav, et KrMS § 408¹ lg 3 alusel avaldataks ainult

kohtuotsuse resolutiivosa. Kohus leiab, et kõnealune taotlus ei ole põhjendatud. KrMS § 408¹

lõige 3 sätestab, et kui lahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid

või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning

lahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on

asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustatakse kas avalikustaja omal algatusel või

andmesubjekti taotlusel ainult lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Kõnealused

sätted näitavad, et kohus võib erandlikel juhtudel avalikustada lahendist üksnes resolutiiv- või

lõpposa. Praegusel juhul kohus leiab, et sättes nimetatud erandjuhtu ei esine, sest KrMS §

408¹ lõige 2 tulenevalt asendab kohus peale süüdistatava teiste isikute (sh kannatanud ja

tunnistaja) nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga ja neid andmeid

arvutivõrgus ei avalikustata. Kohtu hinnangul on sellega piisavalt tagatud ühest küljest isikute

eraelu puutumatus ja teisest küljest üldsuse huvi olla kursis kohtulahenditega. Toodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata Erkki Pärna taotluse avaldada kohtuotsusest üksnes

resolutiivosa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik