3-23-1539/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1539

Haldusasi

Marina Minerals OÜ kaebus Ilvese liivakarjääris

maavara kaevandamise keskkonnaloa andmata jätmise

peale

Menetlusosalised

Kaebaja – Marina Minerals OÜ, esindaja v.adv Pirkka-

Marja Põldvere

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marina Minerals OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 08.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marina Minerals OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.04.2024 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1539

1. Marina Minerals OÜ esitas 22.06.2022 Keskkonnaametile keskkonnakaitseloa

esmataotluse nr T/KL-1013627 Ilvese liivakarjääris (Ilvese küla, Saarde vald) täiteliiva

kaevandamiseks.

2. Keskkonnaamet keeldus 07.06.2023 korraldusega nr D-120572-25 Marina Minerals

OÜ-le maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p

12 alusel. Korralduse põhjendused olid järgmised.

Taotletav Ilvese liivakarjäär asub Pärnu maakonnaplaneeringu ja Surju valla üldplaneeringu

ning koostatava Saarde valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumala keskel.

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride

rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik

ulatus ning võtta meetmeid kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks;

rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus,

sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise

võrgustiku pindala ja sidususe vähenemine ning häiringud rohelise võrgustiku looduslikule

seisundile müra, tolmu, veerežiimi ja inimhäiringu muutuste kaudu, mida on keeruline

leevendada taotletava karjääri asukoha tõttu rohelise võrgustiku tuumala keskel.

Rail Balticu (RB) trassikoridor jääb liivakarjäärist ca 1,4 km kaugusele. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus tehtud Natura asjakohase hindamise aruande kohaselt ei

taga kavandatud leevendusmeetmed Luitemaa linnuala metsise asurkonna sidusust ning

kavandatavad trassikoridorid võivad seada ohtu liigi asurkonna levila. Seeläbi ei ole need

piisavad, et tagada Luitemaa metsise populatsiooni pikaajalist soodsat seisundit ning tegemist

on olulise ebasoodsa mõjuga Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Seega on RB rajamiseks vältimatu võtta hüvitusmeetmeid. Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel

on 2021. a-l koostatud aruanne, mille eesmärgiks oli välja töötada meetmed eesmärgiga

leevendada ja hüvitada RB metsise projektalal avalduvaid negatiivseid mõjusid. Tuvastati, et

kõigi võtmetähtsusega metsise asurkonna seisundit mõjutada võivate survetegurite puhul

(elupaikade kvaliteedi muutused ja otsene kadu, killustumine ja servaefektid, häirimine,

elupaigast eemale tõrjumine, krooniline müra- ja valgusreostus, isendite hukkumine

kokkupõrgetes tarade, elektrivarustuse kõrgepinge ja kontaktvõrgustiku liinide ja rongidega

ning võimalik röövluskoormuse kunstlik suurenemine) ületab raudtee kavandamise

täpsustatud mõju väga tõsiselt selle aktsepteeritava ja liigi piiratud plastilisust arvestava

taseme. Seda eriti olukorras, kus praegused survetegurid (metsandus, rekreatiivne häirimine,

röövluse tase) ja asurkonna ebasoodne seisund kombineeruvad uute raudtee taristu rajamise ja

kasutamise mõjudega. Ühe hüvitusmeetmena on vajalikuks peetud moodustada metsise

asurkonna sidususe parandamiseks uued kaitsealad. Taotletav Ilvese liivakarjäär kattub 2021.

a aruande kohaselt terves ulatuses metsise perspektiivse hüvitusmeetme alaga. Ilvese karjääri

piirkonna sobivust maastiku tasemel metsise elupaigaks kinnitab ka Keskkonnaameti tellitud

üle-eestiline analüüs. Keskkonnaametil on kavas esitada ettepanekud potentsiaalsete

hüvitusmeetmete alade kaitse alla võtmiseks.

Ilvese liivakarjäär piirneb idast Luitemaa looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevööndiga, Ilvese

sihtkaitsevöönd asub ligikaudu 300 meetri kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35 m

kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd ja metsise elupaik. Luitemaa looduskaitseala on mitme

kaitsealuse linnu- ja taimeliigi elupaigaks. Metsise elupaik paikneb 35 m kaugusel karjääri

teenindusmaast. Karjääri ja kaitseala vahel on Soometsa tee, mida hakataks kasutama liiva

väljavedamiseks karjäärist. Metsise mänguala (Mõtuse mäng) paikneb karjääri

teenindusmaast 630 m ja Soometsa teest 600 m kaugusel. Telemeetriauuringust on selgunud,

et metsised kasutavad kavandatavat Ilvese liivakarjääri elupaigana. Karjääri tegevusega ja

liiva väljaveoga kaasneval müral ja muudel häiringutetel oleks otsene mõju Luitemaa metsise

2(11)

3-23-1539

elupaigale. Pärast maavara ammendamist on Ilvese karjäär kavandatud korrastada 69%

ulatuses veekoguks. Veekogu ei ole metsisele elupaigaks. Karjääri rajamine kahjustaks

Luitemaa metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa metsise tuumalaga, killustades

põhjapoolset ühenduskoridori. Seega kaasneksid liiva kaevandamisega ebasoodsad mõjud

Luitemaa metsiseasurkonnale nii kaevandamise ajal kui ka kaevandamise järgselt. OÜ Rail

Baltic Estonia tellimusel valminud projekti „Rail Baltic metsise asurkonna kaitsemeetmete,

seire ja elupaikade taastamise programm” rakendusplaani kohaselt asub Ilvese karjäär maa-

alal, mis on vajalik võtta RB ehitamisega seotud ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks

kaitse alla.

Seega kaasneks Ilvese karjääri avamisega Luitemaa looduskaitseala Mõtuse sihtkaitsevööndis

metsisele oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik leevendada. Karjääri avamine takistab

RB kiirraudtee rajamisega kaasnevate negatiivsete mõjude kompenseerimist Edela-Pärnumaal

metsise Luitemaa-Laiksaare alamasurkonna soodsa seisundi säilitamiseks ja seega Luitemaa

looduskaitsealal asuva metsise asurkonna soodsa seisundi tagamist.

3. Marina Minerals OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Keskkonnaameti

07.06.2023 korraldus nr DM-120572-25 ning kohustada Keskkonnaametit kaebaja loataotlust

uuesti kaaluma.

MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaldamiseks tulnuks kaaluda, kas kaevandamise ebasoodsat mõju ei

saa vältida muul viisil kui kaevandamisloa andmisest keeldumisega. Ekspert UT nägi selliseid

võimalusi, kuid korralduses on need seisukohad jäetud tähelepanuta. Kaevandamise mõju

ning RB trassi mõju on kaks ise asja. Viide RB metsisearuandele on ennatlik, sest RB

leevendus- ja hüvitusmeetmeid ei veel ole kehtestatud. RB aruandest ega RB metsise

asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programmist ei nähtu, et Ilvese

liivakarjääris oleks kaevandamine täiesti välistatud. Korralduses ei ole selgitatud, miks ei

saaks võtta Ilvese liivakarjääris kaevandamise ajaks samasuguseid müra tõkestamise

leevendusmeetmeid nagu RB puhul. Väited Ilvese liivakarjääri alale uue looduskaitseala

loomise kohta on paljasõnalised ja ennatlikud. On arusaamatu, kuidas saavad teise ettevõtte

(RB) tellitud tööd muuta kehtetuks kaebaja tehtud ja kavandatud töid. RB 2021. a aruandes ei

ole arvestatud Keskkonnaameti poolt kaebajale 2021. a-l väljastatud uuringuloaga. Kaebaja

võis MaaPS § 23 lg-tele 1 ja 6 tuginedes põhjendatult eeldada, et Ilvese liivakarjääris

kaevandamine ei ole keelatud. Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, kuidas oleks Ilvese

liivakarjääri alale kohe kaitseala loomine rohkem kooskõlas keskkonnakaitseliste

eesmärkidega kui lühiajaline kaevandamine ning seejärel karjääri ala keskkonnakaitselisi

eesmärke arvestades spetsiifiliselt korrastamine. Korvamatu kahju metsiste elupaikadele on

tehtud juba lageraiete lubamisega. Lageraie alad ei ole metsise elupaikade kaitsmiseks

sobivad. Liivakarjääri korrastamine (osaliselt) veekoguks ei välista metsise liikumist karjääri

alal. Kui telemeetria andmetel metsised tõesti juba viibivad majandatud metsaga aladel, siis

pole alust väita, et metsised ei saa viibida ka hiljem korrastatud karjäärialal. Tuumala saab RB

trassi arvestades piirkonnas killustatud kaevandusest olenemata. Korraldus on

ebaproportsionaalne ning selle andmisel on vastustaja rikkunud uurimis- ja

kaalumispõhimõtteid.

4. Tallinna Halduskohus jättis 05.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaitstav loodusobjekt, mida võidakse kaevandamisega ebasoodsalt mõjutada, on metsis kui II

kaitsekategooria liik. Metsised kasutavad vaidlusalust Ilvese liivakarjääri elupaigana. Ajalise

piirangu panemine või kaevandamisala vähendamine ei muuda fakti, et veekogu ei ole metsise

elupaik. Seetõttu oli vastustaja diskretsioon võimalike ebasoodsat mõju leevendavate

3(11)

3-23-1539

meetmete puhul redutseerunud nullini. Vastustaja on selgitanud, et raadatud ning kaevandatud

elupaiga taastumine metsisele mingilgi määral sobivaks võtaks aega aastakümneid.

Vaidlusaluses korralduses on toodud piisavad põhjendused, miks keeldutakse kaevandamisloa

väljastamisest. UT ekspertarvamuses keskendutakse ainult mürale ning ei ole viidatud

aktuaalsetele hiljuti teostatud metsise uuringutele.

Kaebaja 27.02.2024 esitatud

eksperthinnang keskendub samuti üksnes mürale. Ebasoodne mõju kaasneb mitte üksnes

müraga, vaid sellega, et kaevandamise tulemusel hävib metsise elupaik. Eesti

Ornitoloogiaühingu 2021. a-l koostatud ekspertiisist nähtub, et metsise mänguasurkonna jaoks

kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängukeskmest reeglina 1 km

raadiusesse ning aasta ringi vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse.

Taotletav liivakarjäär piirneb idast Luitemaa looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevööndiga,

Ilvese sihtkaitsevöönd asub ligikaudu 300 m kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35

m kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd ja metsise elupaik.

Kuigi kaebajale on 2021. a-l väljastatud uuringuluba, ei anna see talle õiguspärast ootust

saada kaevandamisluba. Tegu on erinevate haldusmenetlustega ja uuringuluba pole

eelhaldusaktiks kaevandamisloale. Kaevandamisloa väljastamise otsustamisel pole siduv

asjaolu, et Maa-amet on maavara kandnud registrisse aktiivse varuna. Uuringuloa andmisest

keeldumise aluseks ei ole MaaPS § 35 lg-te 1–2 järgi asjaolu, et kaitse alla võtmise ettepanek

on tehtud, kuid see on lükatud tagasi. Keskkonnaamet on kaebajat teises uuringuloa

menetluses teavitanud uuringuloa andmise perspektiivitusest Ilvese karjääriga samal põhjusel.

Kohaliku omavalitsuse nõusolek ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

seisukoht ei ole vastustajale õiguslikult siduvad.

Kaebaja pakutud variant, et metsiste kaitse-eesmärgi täitmiseks piisaks Ilvese karjääri alal

piiranguvööndi korra kehtestamisest, mis ei välistaks kaevandamist, ei ole

looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p-st 3 tulenevalt vastuvõetav. Kanaliste elupaikade

hävimine, degradeerumine ning killustumine on neile üheks olulisemaks ohuteguriks; reeglina

on kanaliste arvukus suurim loodusliku taimkattega aladel, kus domineerivad looduslikud

häiringud; inimtegevuse tulemusel (asustus, põllumajandus, metsandus, kaevandamine)

toimuvate maastiku muutuste tulemusel killustuvad kanalistele sobivad elupaigad ning tihti ei

ole väikesed populatsioonid säilinud elupaigafragmentides enam isetaastootvad, vaid tekib

„mülgas“-populatsioon, mille eksisteerimine hakkab sõltuma „lätte“-populatsioonidest

naaberpiirkondades. Korralduses on põhjendatud, et karjääri rajamine kahjustaks Luitemaa

metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa metsise tuumalaga, killustades põhjapoolset

ühenduskoridori.

Vastustaja on asjakohaselt võtnud arvesse kumulatiivset mõju RB raudteetrassiga (sh

kattumist RB hüvitusmeetmetega – vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2024 otsus nr 3-

20-1657, p 28). Seejuures on asjakohatud kaebaja väited, et ka Ilvese liivakarjääri puhul võiks

kaaluda RB-ga sarnaseid leevendusi.

Vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas varasemalt on

vastustaja nimetatud piirkonnas raieid lubanud või mitte. Varasem õigusvastane tegevus ei

anna alust nõuda selle jätkamist. Seda, et tegemist oli metsise elupaika kahjustava tegevusega,

on kinnitanud ka kaebaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Marina Minerals OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha

uus otsus, millega rahuldada kaebus.

4(11)

3-23-1539

Kohus jättis enamiku kaebaja väidetest analüüsimata. Kohus ei saanud nõustuda haldusakti

põhjendustega olukorras, kus kaebaja oli need vaidlustanud.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vastustaja diskretsioon oli kahanenud nullini. Vastustaja

pole seda väitnud, vaid jätnud kaevandamisega kaasnevad häiringud lihtsalt uurimata ning on

viidanud vaid RB mõjudele. MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaldamise eelduseks on aga asjaolu, et

kaevandamisega kaasnevat mõju ei saa muul viisil vältida. Kaebaja on esitanud tõendid, et

metsis liigub ka karjääride ja veekogude läheduses. Kaebaja esitatud tõendite kohaselt on

võimalik leevendusmeetmetega maandada kaevandamise mõju. Kohtuotsuses tehtud viited

metsise kaitse tegevuskavale on üldised ega ole seostatavad konkreetse alaga. Vastustaja

väited müra, tolmu jm häiringute kohta on paljasõnalised ja asjakohatud, kuna selliseid

uuringuid ei ole tehtud Ilvese karjääris kaevandamise kohta. Ekslik on halduskohtu seisukoht,

nagu oleksid UT ja Inseneribüroo Steiger ekspertarvamused puudulikud seetõttu, et need

keskenduvad üksnes mürale. Eksperdid on oma kogemuse pinnalt avaldanud arvamust

laiemalt. Väited, justkui killustaks kaevandus rohevõrgustiku tuumala, on alusetud, kuna

tuumala saab RB trassi arvestades igal juhul killustatud ja seda kaevandus ei muuda. Jääb

arusaamatuks, mille alusel on vastustaja ja kohus jõudnud järeldusele, et praegusel juhul ei

võiks kaitse-eeskirjas teatud leevendusmeetmete järgimisel kaevandamist siiski lubada. Kohus

jättis andmata hinnangu väitele, et kui ootamatult selgus, et RB trassi jaoks on vaja metsise

jaoks hüvitusala, siis leiti kunstlikult näiliselt keskkonnakaitselised põhjendused Ilvese

liivakarjääri n-ö ohverdamiseks.

Kaevandusloast keeldumine oli ennatlik, sest asjaomased menetlused alles käivad. RB

rajamise mõju kompenseerimiseks hüvitusmeetmete võtmise vajadus ei olnud 07.06.2023, mil

kaevatav korraldus vastu võeti, veel lõplikult selgunud. Hüvitusmeetmete kava ei ole seniajani

lõpuni otsustatud. Uue (Mõtuse) püsielupaiga moodustamise ettepanek tehti 25.07.2023 ning

kaitse alla võtmise algatas Kliimaministeerium 01.09.2023. RB leevendus- ja hüvitusmeetmed

tuleb alles lahendada RB Pärnu maakonnaplaneeringu ning KSH raames, mis on pooleli.

Seejuures ei ole kaebajat kui puudutatud isikut siiani kaasatud menetlustesse, kus kaalutakse,

millised alad määratakse hüvitusalaks ja mis on Ilvese karjääri hüvitusalaks määramise

alternatiivid.

Vastustaja poleks tohtinud keelduda kaebajale kaevandusloa andmisest ilma KMH-d

tegemata. Oletuslik ja tõendamata on vastustaja väide, et KMH-st võis loobuda

perspektiivituse tõttu, sest KMH oleks väidetavalt jõudnud tulemusele, et ka leevendavad

meetmed ei taga Natura alade terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist. Vastustaja ei

teinud isegi KeHJS 61 järgset eelhinnangut. Viide Riigikohtu 08.10.2018 otsusele asjas nr 3-

16-478 (p 22) ei ole asjakohane, sest tollel juhtumil andsid veeseaduse sätted aluse keelduda

vee erikasutusloa andmisest väljaspool KeHJS regulatsiooni. Riigikohus on mitmes lahendis

asunud seisukohale, et see, kas kaevandamine on võimalik, selgub loamenetluses, mille

käigus tehakse ka KMH. Ilvese karjääri keskkonnamõjusid tuleb nõuetekohaselt hinnata

eeskätt kaevandamisloa andmise menetluse kontekstis ning arvestades muu hulgas muid

asjakohaseid kumulatiivseid mõjusid (sh RB, püsielupaigad jne). Juhul kui metsise kaitse-

eesmärgi täitmiseks piisaks Ilvese karjääri kaevandusloale asjakohaste kõrvaltingimuste

kehtestamisest (MaaPS § 56 lg 2 p 5), siis võiks neid tingimusi ette näha püsielupaiga kaitse-

eeskirjas (LKS § 31 lg 2 p 3). Ilma neid asjaolusid nõuetekohaselt hindamata ei oleks

vastustaja tohtinud keelduvat otsust teha. Väide, et Ilvese karjääris kaevandamise tulemusel

metsise elupaik hävib, on oletuslik ja seni tõendamata. Kui probleemiks osutub veekogu,

saaks kaebaja oma taotlust muuta, vähendada veekogu mahtu vms.

Halduskohus on põhjendamatult eitanud Keskkonnaameti vastuolulist käitumist, mis toob

kaebajale kaasa korvamatu kahju ning muudab vastustaja väidetavate eesmärkide saavutamise

5(11)

3-23-1539

võimatuks. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et vastustaja oleks geoloogilise uuringu

loa ja kaevandusloa menetluse ajal pidanud Ilvese karjääri alal kaevandamist

keskkonnamõjudest tulenevalt välistatuks. Ainus põhjus keskkonnakaalutluste avaldamiseks

on ootamatult tekkinud vajadus tagada RB trassi jaoks hüvitusala ning seda olenemata

ettevõtja huvidest ja õigustest. Vastustajale pidi olema ilmselge, et kui kaebaja taotleb

kaevandamise eesmärgil geoloogilise uuringu luba, siis on sel alal võimaliku püsielupaiga vm

kaitseala planeerimine kaebaja jaoks oluline teave, mida oleks menetluses pidanud avaldama,

ja seda isegi juhul, kui tol ajal puudus alus keelduda geoloogilise uuringu loa väljastamisest.

Keskkonnaameti tegevuse vastuolulisust kinnitab varasem raiete lubamine. Kohtu viidatud

metsisele sobivat mängupaika ei ole raiete tõttu enam olemas. Küüniline on lubada väga pika

mõjuga RB ehitust ja kasutust, samal ajal keskkonnamõjudele viidates keelata väikese Ilvese

liivakarjääri ajutine rajamine tollesama RB tarbeks, mis mõjude kontekstis on tegelikult tilk

meres. Ka ülekaaluka avaliku huvi korral ei tohi haldusorgan käituda ettevõtja suhtes

ükskõikselt ega jätta arvestamata tema õigustatud huvidega.

6. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Lühike maa liiva transportimiseks ei saa olla ainus kaalutlus keskkonnakaitse aspektist

lähtuvalt. Lühemast teest saadav kasu ei ole siinsel juhul proportsionaalne kaevandamise ning

teiste tegevuste (sh RB, Via Baltica, varasem metsamajanduslik tegevus) kumulatiivsete

mõjude tulemusel tekkiva kahjuga. Teiste riigiasutuste kaevandamist toetavad seisukohad ei

tähenda, et Natura 2000 võrgustikku kuuluva Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks oleva

metsise kaitse eesmärgid tuleks lugeda ebaolulisteks, arvestades mh metsise üle-eestilist

ebasoodsat seisundit.

Halduskohus on õigesti leidnud, et Keskkonnaamet on korralduses piisavalt põhjendanud,

miks esineb MaaPS § 55 lg 2 p 12 alus keelduda kaevandamisloa andmisest. Asjaolu, et

mõningatel juhtudel on karjääre rajatud metsise elupaika või elupaiga lähedusse ning metsis

liigub ka karjääride ja veekogude läheduses, ei tähenda, et karjäär ja veekogud oleks metsisele

sobivad elupaigad. On loogiline, et elusorganismid, sh metsis liigub vahel ka ebasobivamas

elupaigas ning elupaikade vahelisel alal. Samas on Keskkonnaamet toonud näiteid karjääride

olulisest mõjust, mis on toonud kaasa metsise arvukuse muutused elu- ja mängupaigas ning

mängude liikumised karjäärist kaugemale. Samuti on Keskkonnaamet analüüsinud kaebaja

nimetatud karjääride mõjualas (kuni 3 km mängu keskpaigast) EELIS-e leiukohtades

toimunud metsise kukkede arvukuse muutusi ja selgus, et seitsmest metsise leiukohast kuues

on arvukus langenud. Karjääri lähedastes elupaikades on arvukus langenud 58%. Lisaks võib

täheldada metsise mängude ümberpaiknemist ja varasemate karjääri lähedaste mängupaikade

hülgamist. Seega on metsise elupaiga või mängupaiga lähedal asuvatel karjääridel oluline

ebasoodne mõju metsise arvukusele. Karjääri rajamine on metsise elupaika ilmselgelt

killustav ja ebasoodsalt mõjutav tegevus. Telemeetria uuringute tulemuste kohaselt kasutavad

metsised Ilvese karjääri ala elupaigana. Kaevandamise mõju leevendamismeetmed oleksid

asjakohased, kui vaidlusalusel karjääri alal metsist ei esineks. Siinsel juhul on aga

kaevandamisel otsene ja vahetu mõju, kuna karjäär hävitab metsise elupaiga. Seetõttu ei ole

eesmärgipärane asuda hindama, kuidas kaevandamine mõjutab karjäärist väljaspool asuvaid

kaitsealuseid liike ja kaitsealasid, kui tegelikku kaitset vajavad ka konkreetset ala kasutavad

kaitsealused liigid. Kohus arvestas õigesti kumulatiivset mõju, sh kattumist RB

hüvitusmeetmetega. Tegevuse mõju olulisuse hindamisel on keskse tähtsusega, kuivõrd

tegevus takistab eraldi või muude tegevustega kumulatiivselt kaitstava loodusväärtuse soodsa

seisundi tagamist ja kumulatiivsete mõjude olulisuse hindamisel tuleb arvestada ka elupaikade

üleriigilist kumulatiivset kadu (Riigikohtu 14.03.2024 otsus nr 3-20-1657, p-d 28 ja 32). RB

trassi rajamisega kaasneb leevendamatu ebasoodne mõju Luitemaa linnualale, täpsemalt

6(11)

3-23-1539

metsisele. Raudteekoridor lõhestab metsise populatsiooni ja saab tõkkeks/barjääriks metsise

elupaikade populatsioonide vahel Luitemaa linnualal. Kahjulik mõju Natura 2000 alade

terviklikkusele ja sidususele tingib metsise populatsiooni seisundi languse, mille põhjustab mh

sobiva elupaiga kadumine. Seega tuleb võtta hüvitusmeetmed, sh moodustada Mõtuse metsise

püsielupaik, mis hõlmab Ilvese liivakarjääri ala. Sellest tulenevalt ei ole tegemist näiliste

keskkonnakaitseliste põhjendustega. Asjaolu, et RB trass igal juhul killustab rohevõrgustiku

tuumala, ei tähenda, et kõik täiendavad tuumala killustamised on seetõttu põhjendatud ja

lubatavad. Eriti arvestades Ilvese karjääri paiknemist asukohas, mis piirneb sisuliselt kolmest

küljest Luitemaa looduskaitseala sihtkaitsevöönditega ning Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate Luitemaa linnu- ja loodusalaga. Vaidlusalusel alal ei ole mõeldav lubada

kaevandamist, kuna raadatud ja kaevandatud elupaiga taastumine metsisele mingilgi määral

sobivaks võtaks aega aastakümneid, hüvitusmeetmed tuleb aga võtta enne RB rajamist.

Kaevandamisloa andmisest keeldumine ei olnud ennatlik. Juba RB Pärnu

maakonnaplaneeringu KSH aruande 17.03.2023 tööversiooni lisaks olevas Natura hindamise

aruandes on jõutud järeldusele, et RB ebasoodsad mõjud ei ole ka leevendusmeetmete

rakendamisel täielikult välistatud Luitemaa linnuala osas ning seda kõikide trassialternatiivide

puhul, mis tähendab, et ühegi trassialternatiivi puhul ei ole ebasoodsat mõju metsisele

võimalik vältida ega leevendada ning sellest tulenevalt on vajalik võtta hüvitusmeetmed.

Keskkonnaamet tugines olemasolevale teabele ning vaidlusaluse korralduse andmisel oli

põhjendatud arvestada ka koostamisel olevate lahendustega. Hüvitusalade toimimiseks on

vajalik tagada, et nende seisund ei halveneks, kuni on jõutud lõpliku kaitsekorra

kehtestamiseni. Hüvitusmeetmed on projektist (sh ka võimalikest projektiga seotud

leevendusmeetmetest) sõltumatud ning vajalikud alad peavad olema kaitse alla võetud enne

RB rajamise alustamist.

Ka ilma KMH-d tegemata on selge, et esineb alus keelduda Ilvese liivakarjääri

kaevandamisloa andmisest. See, et Ilvese liivakarjääris kaevandamise tulemusel metsise

elupaik hävib, ei ole oletuslik ega tõendamata. Ohu- ja surveteguri „metsamaa raadamine

mittemetsanduslikuks kasutuseks (PB01)“ olulisust kanalistele on maailmas põhjalikult

uuritud. Seda kinnitab ka metsise kaitse uue tegevuskava eelnõu p 5.1.1, mille kohaselt on

Eestis metsamaa raadamist mittemetsanduslikuks kasutuseks metsise elupaikades põhjustanud

eelkõige karjääride (põlevkivi, turvas, liiv ja kruus) rajamine. Eelkõige tuleb vältida raadamist

põhjustava taristu ja karjääride rajamist metsise elupaiga tuumaladele ja astmelaudu

ühendavatele koridoridele. Kui raadamist ei ole sellistel aladel võimalik vältida (näiteks

riikliku tähtsusega objektid, millel loodust säästvamad alternatiivid puuduvad), on vaja võtta

hüvitusmeetmeid nii elupaiga kao kui ka sidususe halvenemise kompenseerimiseks.

Põhilisteks meetmeteks on täiendavate alade kaitse alla võtmine (sh vajadusel kaitsta

potentsiaalseid elupaiku, mis ei ole asustatud, kuid millel on asustamiseks kõrge potentsiaal)

ja elupaikade tervendamine. Juhul kui raadamisega kaasneb sidususe halvenemine, tuleb

hüvitamisel arvestada sidususe parandamise vajadusega. Karjääri rajamine kahjustaks

Luitemaa metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa metsise tuumalaga, killustades

põhjapoolset ühenduskoridori nii kaevandamise ajal kui ka selle järgselt.

Keskkonnaameti tegevus ei ole olnud põhjendamatult vastuoluline. Asjaolu, et

Keskkonnaamet ei pea menetluse alguses kaevandamist keskkonnamõjudest tulenevalt

välistatuks, ei tähenda, et menetluse käigus täiendavate andmete selgudes ei võiks asuda

teisele seisukohale või kui Keskkonnaametil on mingil põhjusel jäänud menetlusosalistele

mõned asjaolud teatamata, siis ei tohigi seda menetluse hilisemas faasis enam teha. Raadamise

mõju on suurem lageraietega kaasnevast mõjust. Seni tehtud raietega tuleb arvestada ka uute

keskkonnalubade väljastamisel kumulatiivsete mõjud hindamisel. Oluline on vältida uusi

7(11)

3-23-1539

täiendavaid mõjusid metsise elupaigas. Alla 40-aastaseid metsi, sh lageraielanke, ning

lagerabasid on soovitatav hõlmata elupaika juhul, kui need paiknevad tervikliku elupaigalaigu

sees. Praegusel juhul ei ole terviklik elupaik hävinud, kuna 2024. aastal tehtud seire kinnitab –

Mõtuse mängupaik on asustatud (5 kukke), mis omakorda kinnitab ka elupaiga piiritlemise

asjakohasust (arvestamist kuni 3 km mängu keskpaigast) ja kavandatava Mõtuse püsielupaiga

jätkuvat sobivust hüvitusalaks. Alale uuringuloa saamine ei tekita õiguspärast ootust saada

kaevandamisluba. Asjaolu, et otsus ei olnud kaebajale soodne, ei tähenda, et Keskkonnaamet

oli kaebaja suhtes ükskõikne. Lähtudes RB rajamisel eelduseks olevate mõjude hüvitamise

vältimatust vajadusest Luitemaa linnuala metsiseasurkonnale, mis on RB rajamise eelduseks

lõplikult väljavalitud trassikoridoris, on Keskkonnaamet pidanud ülekaalukat avalikku huvi

olulisemaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning see tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid täies mahus

(HKMS § 201 lg 4).

8. Halduskohus ei ole kohtuotsuse põhjendamisel rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse

põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas (HKMS

§ 165) resolutsiooni (HKMS § 162) kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad

põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (vt

nt RKHKo 3-3-1-14-15, p 20). Praegusel juhul vastab kohtuotsus nendele nõuetele. Asjaolu,

et kaebaja ei nõustu haldusorgani ja halduskohtu lähenemisega, ei tähenda, et rikutud oleks

otsuse põhjendamise kohustust. Olukorras, kus halduskohus nõustus vaidlustatud korralduses

toodud põhjendustega, ei pidanud ta neid kordama (HKMS § 165 lg 2). Menetlusökonoomia

seisukohalt poleks mõistlik hästi kirjapandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada

RKHKo 3-16-579, p 16).

9. MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui taotletava

kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat

loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest

keeldumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaevandamisloa andmise otsustamisel nii

hindamis- kui ka kaalutlusotsuse tunnuseid, kuna haldusorganil tuleb kogumis hinnata mõju

keskkonnale ning kaaluda leevendavate meetmete võtmise võimalikkust.

10. Praegune kaevandamisloa vaidlus on eripärane. See on tingitud sellest, et Keskkonnaamet

on taotletava kaevandamisloa alusel tehtavate tööde mõjude hindamisel arvesse võtnud mitte

üksnes mõju kaevandusala vahetus läheduses asuvale Mõtuse sihtkaitsevööndile ning sealsele

metsise elupaigale, vaid metsisele kui kaitsealusele liigile (kaitstavale loodusobjektile) ja tema

elupaikadele laiemalt. Paralleelselt toimuva RB maakonnaplaneeringu KSH käigus oli

vaidlustatud korralduse andmise hetkeks jõutud järeldusele, et metsisele avalduvate

ebasoodsate mõjude tõttu on RB rajamisel vaja igal juhul rakendada hüvitusmeetmeid ja suure

tõenäosusega tuleb täiendavalt kaitse alla võtta muu hulgas ala, mis kattub kavandatava Ilvese

liivakarjääriga. Keskkonnaamet tegi kindlaks, et metsised kasutavad kavandatavat Ilvese

liivakarjääri juba praegu elupaigana ning see sobib kaitse alla võtmiseks RB

hüvitusmeetmena. Kaebaja on kaebuse põhjendamisel ning tõendite esitamisel keskendunud

kitsamalt sellele, kas teatud meetmetega oleks võimalik vältida või leevendada Ilvese

liivakarjääris kaevandamise mõju Mõtuse sihtkaitsevööndile ning sealsele metsise elupaigale.

8(11)

3-23-1539

11. Ringkonnakohus nõustub Keskkonnaameti ja halduskohtu veenvalt põhistatud järeldustega

ning peab kaebaja seisukohti ekslikeks. Keskkonnaamet võis kaevandamisloa andmise

otsustamisel arvestada seda, et taotletava Ilvese liivakarjääri ala võetakse RB

hüvitusmeetmena edaspidi suure tõenäosusega kaitse alla ja praegu kaevandamise lubamine

oleks mh seetõttu oluliselt negatiivse mõjuga metsisele kui kaitstavale loodusobjektile

laiemalt. Kaebaja väited, mis põhinevad UT ja Inseneribüroo Steiger ekspertarvamustel,

olnuks kaalukad juhul, kui Keskkonnaameti peamine kaalutlus oleks olnud vaid Ilvese

liivakarjääris kavandatava kaevandamise mõju metsisele Mõtuse sihtkaitsevööndis. Samas on

halduskohus ja vastustaja asjakohaselt viidanud, et UT ekspertarvamuse tõenduslikku väärtust

vähendab asjaolu, et see keskendub mürale ja jätab käsitlemata viimase aja ulatusliku

teadusliku teadmise metsise kohta. Ekspertarvamuses puuduvad tavapärased viited allikatele

ja teaduskirjandusele.

12. Kui riik teeb kindlaks kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva eeldatavalt ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb n-ö

Natura erandi kohaldamiseks seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura

2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse (LKS § 691 lg-d 3 ja 4, § 711 lg 1). Hüvitusmeetmed,

mille eesmärgiks on tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus, on LKS § 711 lg 2

kohaselt: 1) elupaikade taastamine; 2) uute elupaikade loomine; 3) olemasolevate elupaikade

kvaliteedi tõstmine; 4) muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe

edasist vähenemist. Elupaikade taastamiseks ja loomiseks kaitse alla võtmine toimub üldises

korras ja seaduses ei ole erinorme selle kohta, kuidas juba Natura asjakohase hindamise ja

Natura erandi tegemise menetluse ajal vältida potentsiaalsete ja perspektiivsete

hüvitusmeetmete asukohtades loodusobjektide seisundi halvenemist, et Natura

hüvitusmeetmete hilisem võtmine osutuks võimalikuks ja edukaks. Seetõttu tuleb lubade

andmist jms norme tõlgendada nõnda, et nii palju kui võimalik tuleb vältida selliste alade vm

loodusobjektide kahjustamist või muul viisil seisundi halvendamist, mille puhul on suur

tõenäosus, et need arvatakse hüvitusmeetmete hulka. Seda tingimusel, et juba KSH

varasemate etappide käigus ilmneb piisavalt usaldusväärselt ja veenvalt, et asjas tehakse

Natura erand ja asjaomase ala arvamine hüvitusmeetmete hulka pole pelgalt teoreetiline, vaid

pigem suure tõenäosusega realiseeruv võimalus. Puudub mõistlik põhjendus taluda sellisel

alal muid tegevusi, mis kahjustaksid ala keskkonnaseisundit. Isegi kui realiseerub

vähetõenäoline võimalus, et Natura erandi kohaldamist eeldav projekt luhtub või

hüvitusmeetmeid sellisel kujul ei võeta, on vahepealne ajutine piirang avalike huvide kaitseks

üldjuhul vältimatult vajalik ja sellest tulenevalt proportsionaalne. Alternatiivne võimalus

kaevandamisloa menetlus peatada (vrd Riigikohtu 16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 20) ei

oleks olnud kaebaja jaoks soodsam ning olukorras, kus oli alust eeldada, et kaevandamisloa

andmine tulevikus on ebatõenäoline, ei oleks menetluse peatamine olnud otstarbekas.

13. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja keskset seisukohta, et Keskkonnaamet pidanuks uurima,

kas Ilvese liivakarjääri ala RB hüvitusmeetmete hulka arvamisel oleks paremaid alternatiive,

mis oleksid kaebaja jaoks vähem koormavad. Need küsimused otsustatakse ainult ja siduvalt

RB maakonnaplaneeringu menetluses, sh LKS § 691 jj sätete järgi. Tegemist on äärmiselt

mahuka ja spetsiifilise protsessiga, mille paralleelne läbiviimine erinevate haldusmenetluste

raames oleks esiteks väga kulukas ja ebaökonoomne, teisalt võimaldaks see hinnangute

killustumist ja mittesüsteemset lähenemist ning Natura hindamise ja erandi menetlustes

menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamise normidest ja eesmärkidest möödaminemist.

Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas ei ole mistahes mõistlikku kahtlust, et KSH aruande

17.03.2023 tööversiooni lisaks olevas Natura hindamise aruandes toodud järeldused metsise

täiendavate kaitsealade loomise kohta on adekvaatsed. Ehkki lõplik hinnang nende järelduste

põhjendatusele ja alternatiivide kaalumisele antakse RB maakonnaplaneeringu menetlust

9(11)

3-23-1539

lõpetavas haldusaktis ja hiljem vajadusel planeeringu üle käivas kohtuvaidluses, oli RB KSH

menetlus jõudnud sellisesse järku, et selles toodud järeldusi sai Keskkonnaamet võtta aluseks

siinses kaevandamisloa asjas. Kaebaja etteheited ei ole selles osas põhjendatud. Tuleb

arvestada, et erinevaid väärtusi ja huvisid kaalukaussidele pannes tuleb vaieldamatult enam

väärtustada RB Pärnu maakonna lõigu projekti edukaks elluviimiseks vajalikke meetmeid kui

kaebaja huvi teenida ettevõtlustulu riigimaal riigile kuuluva maavara kaevandamisest.

Seisukoht, et kaebajale peab tagama võimaluse kaevandada, isegi kui see võib kaasa tuua RB

planeeringu kehtestamata jätmise ohu, ei ole millegagi põhjendatud.

14. Asjaolu, et RB ehitamine kahjustab metsise elupaiku, on vaieldamatu. Sellest on aga

põhjendamatu ja ebaloogiline järeldada, et juhul kui metsisele suur kahju nagunii tekib, siis

võiks veel lubada väiksema kahju lisaks tekitamist Ilvese liivakarjääris kaevandamisega.

Pigem on õige vastupidine – kui kaalukates avalikes huvides on RB arendusalal metsise

kahjustamine vältimatu, tuleb hoiduda mistahes täiendavatest kahjustavatest meetmetest ja

võtta meetmeid elupaikade taastamiseks ja täiendavalt kaitse alla võtmiseks. Kaebaja esitatud

tõendid, et metsis liigub ka karjääride ja veekogude läheduses, ei anna alust kahelda

Keskkonnaameti hinnangute õigsuses. Pole tõepoolest välistatud, et metsis saab seal vajaduse

korral liikuda, nt elupaikade vahel liikudes, kuid on selge, et kaevandamise ajal hoiab metsis

sealt eemale ja hiljem veekogu kujunemise korral pole tegemist metsise jaoks soodsa

elupaigaga. Seda kinnitavad vastustaja esitatud andmed kaebaja nimetatud karjääride mõjualas

(kuni 3 km mängu keskpaigast) EELIS-e leiukohtades toimunud metsise kukkede arvukuse

muutuste kohta – selgus, et seitsmest metsise leiukohast kuues on arvukus langenud. Karjääri

lähedastes elupaikades on arvukus langenud 58%. Lisaks võib täheldada metsise mängude

ümberpaiknemist ja varasemate karjääri lähedaste mängupaikade hülgamist. Ringkonnakohtu

arvates on ilmselge, et kaevandamine häiriks metsise elupaikade taastamist ja hoidmist.

Seejuures on RB hüvitusmeetmete kontekstis oluline, et meetmed oleks võetud enne, kui

algab raudtee ehitus (vt RB hüvitusmeetmete kava, 15.12.2023, lk 58). Seega ei toimiks

kaebaja pakutud variant kiiresti kaevandada ja seejärel võimaldada loodusel taastuda.

15. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et alles kohtumenetluses on Keskkonnaamet hakanud

tuginema kumulatiivsele mõjule. Vastustaja on viidanud asjaolude kogumile juba korralduse

andmisel. Korralduses on keeldumisel tuginetud nii asjaolule, et taotletav llvese liivakarjäär

asub kehtivate planeeringute – Pärnu ja Surju valla üldplaneeringu ning koostatava Saarde

valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumala keskel; asjaolule, et RB KSH käigus on

tehtud Natura asjakohane hindamine, mille aruande kohaselt ei taga kavandatud

leevendusmeetmed Luitemaa linnuala metsise asurkonna sidusust ning kavandatavad

trassikoridorid võivad seada ohtu liigi asurkonna levila vähenemise; asjaolule, et aruande

koostanud eksperdid töötasid välja RB metsise rakenduskava, mis koosneb 17-st

komponendist, mida tuleb rakendada tervikliku abinõude kompleksina, kusjuures plaan

hõlmab ka Ilvese liivakarjääri ala; asjaolule, et Ilvese liivakarjäär piirneb idast Luitemaa

looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevööndiga, Ilvese sihtkaitsevöönd asub ligikaudu 300 m

kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35 m kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd ja

metsise elupaik, looduskaitselalal elavad mitmed kaitsealused liigid; telemeetriauuringust on

selgunud, et metsised kasutavad kavandatavat Ilvese liivakarjääri elupaigana, pärast

kaevandamist rajatav veesilm ei ole metsisele elupaigaks; Ilvese karjäär asub maa-alal, mis on

RB metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programmi

rakendusplaani kohaselt vajalik RB ehitamisega seotud ebasoodsate mõjude

kompenseerimiseks kaitse alla võtta; asjaolule, et ala sobivust maastiku tasemel metsise

elupaigaks kinnitab Keskkonnaameti tellitud üle-eestiline analüüs. Samadele seisukohtadele

on vastustaja jäänud ka kohtumenetluses. Kaebaja positsioon, et vastustaja tuvastatud asjaolud

ning järeldused ja kaalutlused on kuidagi kunstlikud, ei ole põhjendatud. Keskkonnaamet on

10(11)

3-23-1539

prognoosi tegemisel, et Ilvese liivakarjääri ala jääb RB hüvitusmeetmete hulka, tuginenud

teaduslike allikatega kaetud järeldustele (neid kinnitavad ka apellatsioonimenetluse käigus

esitatud hüvitusmeetmete kava (31.12.2024 seisukoha lisa 6) ja metsise tegevuskava eelnõu

(10.06.2024 vastuse lisa 1)), mida kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud.

16. Kaebaja leiab ekslikult, et tulenevalt talle geoloogilise uuringu loa väljastamisest on tal

tekkinud teatud kaitstav või õiguspärane ootus, et talle antakse kaevandamisluba. See väide on

vastuolus MaaPS-ga (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 16). Asjaolu, et riik võib olla

käitunud vastuoluliselt, lubades vaidlusalustel aladel lageraiet ja kahjustades seeläbi metsise

võimalikke elupaiku, ei tekita kaebajale õigust saada kaevandamisluba vastuolus MaaPS § 55

lg 2 p-ga 12. Juhul kui riik jättis kaebajale õigusvastaselt avaldamata asjaolu, et Ilvese

liivakarjääri ala tõenäoliselt võetakse metsise kaitseks kaitse alla ja tekitas sellega kaebajale

kahju, saab kaebaja esitada riigi vastu kahjunõude riigivastutuse seaduse alusel. Küll ei saa

taoline asjaolu anda alust tühistada kaevandamisloa andmisest keeldumine, kui on leidnud

tuvastamist, et selleks oli õiguslik alus.

17. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud

ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)