3-22-446/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-22-446 Haldusasi OÜ Kodaco kaebus Maksuja Tolliameti 29.11.2021 maksuotsusele nr nr 1.2-3/055072-7 ja 20.01.2022 vaideotsusele nr 6- 1/5078-2 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Kodaco, esindaja Tõnis Kõiv Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Kodaco apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 25.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kodaco apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-446 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-446 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Kodaco tööjõumaksude ja töötamise registri kannete õigsust perioodil märts ‒ aprill 2019. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur 03.09.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/055072-5, mille kohta esitas OÜ Kodaco 20.09.2021 MTA- le oma vastuväited.

2. MTA vähendas 29.11.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/055072-7 OÜ Kodaco maksukohustust 13 442,62 euro võrra. OÜ Kodaco ei ole teinud kontrollitaval perioodil W.O- le väljamakseid, mida saaks käsitada juhtimisvõi kontrollorgani liikme tasuna, sest N.F ei ole OÜ Kodaco juures tegelikult tööülesandeid täitnud ja ametilepingute alusel tehtud väljamaksed on näilikud.

3. OÜ Kodaco esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 20.01.2022 vaideotsusega nr 61/5078-2 rahuldamata.

4. OÜ Kodaco esitas 18.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse 29.11.2021 maksuotsuse nr 1.2-3/055072-7 ja vaideotsuse nr 6-1/5078-2 tühistamiseks. Maksuotsus tugineb suuresti meelevaldsele oletusele, et N.F ei täitnud kaebaja juures juhatuse liikme (esimehe) kohustusi. Maksuhalduri vastavad väited on paljasõnalised ja neis puudub loogika. N.F oli vaatlusperioodil ning on ka praegu kaebaja juhatuse liige. Vastav kanne on nähtav äriregistrist. Lisaks tavapärastele juhatuse esimehe kohustustele leppisid kaebaja ja N.F kokku, et N.F täidab täiendavaid kohustusi – investeerimisvõimaluste tuvastamine, analüüsimine ja investeerimisalase teadlikkuse tõstmise viiside analüüs laste ja noorte seas ning keskendumine krüptovaluutadele ja muusikali väljatöötamine investeerimisteadlikkuse tõstmiseks meelelahutuslikul teel.

N.F andis 15.06.2019 kaebajale üle muusikali süžee ja libreto. Kaebaja kinnitab, et on rahul N.F poolt täidetud ülesannetega. N.F panus kaebaja arengusse on olnud märkimisväärne. Kaebaja on N.F analüüsi tulemusena alustanud investeerimist krüptovaluutadesse ja alustanud tegevusi muusikali kasutamiseks investeerimisalaste ja rahaliste teadmiste edendamiseks laste, noorte ja naiste seas. Kaebaja maksis N.F-ile sularahas tasu ja N.F sai sularahas tasu kätte. Tasu maksmine ja kättesaamine on tervikuna tõendatud. Kaebaja deklareeris ja maksis N.F-ile makstud juhatuse liikme tasult ära kõik maksud.

Tasu maksmist tõendavad kanded maksuhalduri ettemaksukontole ja maksudeklaratsioonid. Kaebaja teostas N.F-ile tasu väljamaksed perioodil 03.2019‒04.2019, st enne lapseootele jäämist. Selleks ajaks, kui N.F jäi lapseootele, olid tal juhatuse liikme ametilepingust tulenevad ülesanded kaebaja ees täidetud juba rohkem kui kuu aega ning tasu välja makstud enam kui 4 kuud varem.

5. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja asus kogutud tõendeid hinnates põhjendatult seisukohale, et N.F äriühingu juhtimises tegelikult ei osalenud ja tasu maksmist talle ei toimunud. Kuna N.F ei suutnud anda maksuhaldurile äriühingu tegevuse ega tehingupartnerite kohta vähimatki konkreetsemat informatsiooni, on vastustaja põhjendatult leidnud, et ka kõnealusel perioodil (01.01‒ 30.06.2019) juhtis ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega tegelevat äriühingut tegelikult tema elukaaslane. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja 2(5)

3-22-446 väiteid nii N.F tegevusest äriühingu juhtimisel kui ka täiendavate ülesannete täitmisel (raha, ettevõtluse ja investeerimise alase õpetuse arendamise projekt ja uute tulutoovate investeerimisvõimaluste tuvastamise projekt). Maksuhaldur on analüüsinud kõnealuse muusikali sisu ja N.F selgitusi ning põhjendatult pidanud ebausutavaks väiteid, et muusikal oli loodud tema poolt juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ja mõeldud kaebajale. Veenvad pole ka kaebaja väited investeerimisvõimaluste tuvastamise projekti osas. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks N.F poolt selle projektiga tegelemist või selle võimalikke tulemusi.

Asjakohased pole ka kaebaja viited krüptovaradesse tehtud investeeringutele. Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et krüptoraha turu järsud muutused on väga sagedased ja N.F poolt juunis 2019 väidetavalt pakutud võimalus investeerida altcoinidesse ei anna mingit väärtust oktoobris 2020 tehtud investeeringutele. Lisaks on kaebaja tehingupartneri Starfish Academy OÜ esindaja maksuhaldurile seletust andes väitnud, et N.F oli 2019. a alguses krüptovarade alal võhik ning 2020. a kevadel tegi AS neile sissejuhatuse krüptovaluuta teemal ja jagas sellekohaseid baasteadmisi.

Seega on väited N.F tegelemisest tulutoovate investeerimisvõimaluste tuvastamise projektiga ja selleteemalistest aruteludest N.F-iga ebausutavad. Maksuhaldur on põhjalikult hinnanud ka kaebaja väiteid tasu maksmise kohta, analüüsinud väidetava tasu maksmise asjaolusid, äriühingu majanduslikku seisu ja isikute seletusi. Eluliselt usutav ega majanduslikult mõistlik pole olukord, kus kaebajal puuduvad rahalised vahendid juhatuse liikmetele tasu maksmiseks, sellest hoolimata aga sõlmib kaebaja lepingu juhatuse liikme N.F-iga, mis näeb ette kohustuse talle suure tasu maksmiseks, milleks võetakse laenu teiselt juhatuse liikmelt N.F-ilt, kusjuures viimane saab osa väidetavalt ettevõttele laenuks antud rahast omakorda N.F-ilt, kes kannab N.F-ile raha peale seda, kui on väidetavalt saanud juhatuse liikme tasu väljamakse sularahas.

Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et N.F-ile suures summas väljamaksete deklareerimise eesmärgiks oli talle suurema vanemaja sünnitushüvitise võimaldamine. Asjakohane pole kaebaja viide sellele, et ajal, mil väidetavalt N.F poolt juhatuse liikme ülesannete täitmine toimus, polnud ta veel lapseootel. Nimelt deklareeris kaebaja väidetavalt märtsis ja aprillis 2019 tehtud väljamaksed alles novembris 2019, mil N.F ja N.F olid lapseootusest juba teadlikud. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhalduril pole seadusest tulenevat õigust hinnata lepingupoolte kohustusi teineteise ees.

Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust (maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 1). Uurimispõhimõttest tulenevalt peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, kõik asjas tähendust omavad, sh nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad, asjaolud (MKS § 11). Näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta (MKS § 83 lg 4). Seega on maksuhalduril õigus kontrollida maksukohustuslase tehingute sisu ja nende vastavust maksukohustuslase deklaratsioonidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Kodaco palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus jättis kõrvaldamata maksuotsuse vastuolu õiguse üldpõhimõtetega. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on pooled vabad lepinguid sõlmima, täitma ja täitmist hindama. Kaebajal oli seega õigus astuda N.F-iga lepingulisse suhtesse ning määrama sõlmitava juhatuse liikme lepingu sisu. Juhatuse liikmeks olekut kinnitab registrikaardi kanne, mille õigsust pole keegi vaidlustanud. Isegi kui lepingudokumendis on eksimusi või lepingudokument üldse puudub, saab ikkagi jaatada õigussuhte olemasolu, sest olulised on 3(5)

3-22-446 üksnes tahteavaldused. Juhatuse liikmelisus, mille kohta on tehtud kanne ka äriregistris, ei saa olla näilik. Halduskohus jättis kaebaja esitatud tõendid hindamata. Kaebaja tõendas, et N.F-iga sõlmiti leping, et N.F täitis lepingut ning selle eest maksti tasu. Asja materjalide hulgas on lepingu alusel loodud muusikal üleandmise-vastuvõtmise akt ja tõendid väljamaksete tegemise kohta. Lisaks on tunnistaja ülekuulamise protokolliga tõendatud, et N.F tegeles esmalt üleüldiselt potentsiaalsete investeerimisvõimaluste tuvastamisega ning seejärel detailsemalt krüptovaluutaga ja noortele suunatud muusikaliga. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei võta neid tõendeid arvesse. Lepingu alusel saadud teadmiste alusel investeeris kaebaja krüptovaluutasse. Väär on väide, et AS kutsuti Starfish Academy OÜ tugimeeskonnaga kohtumisele selleks, et harida tugimeeskonda või üht selle liiget N.F-i. Ebaõige on järeldus, et N.F sai krüptovaluuta alased teadmised alles 2020. a koolituselt. Arvestades N.F põhjalikku tööd ja analüüsi krüptovaluuta teemal 2019. a-l, omas kaebaja 2021. a-l juba teadmistepagasit, mille abil sai koos ASga koostada krüptovarade teemalise online-kursuse ja tänaseni teenida koolituste müügilt passiivset tulu. Halduskohus suhtus otsust tehes diskrimineerivalt N.F võimekusse täita kaebaja sõlmitud lepingut põhjusel, et N.F on naissoost pedagoogilise haridusega õpetaja. Selline järeldus on kummastav, kuna naisinvestorite klubi asutati juba 03.11.2014 ning Rahandusministeerium korraldab rahatarkuse mentorklubi vormis teadmiste jagamist õpetajatele. Naisinvestorite eestvedajat ja tuntud naisinvestorit õpetajat KS innustas investeerimisega alustama just õpetaja madal palk. Tegemist on üldteada asjaoludega. Vastustaja ega halduskohus pole seadnud kahtluse alla AS (mees, kelle ei ole pedagoogilist haridust) teadmisi krüptovaluuta valdkonnas. Sooline diskrimineerimine on lubamatu ja keelatud.

8. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes vaidlustatud haldusaktides esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Halduskohus ei ole N.F võimekusse diskrimineerivalt suhtunud. Kaebaja vastavad järeldused on kontekstist välja rebitud. 11. Seoses lepinguvabaduse põhimõttega on maksuhaldur õigesti selgitanud, et talle on seadusega antud õigus kontrollida maksukohustuslase tehingute tegelikku sisu. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4). Maksuhaldur on kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses ammendavalt selgitanud, miks ei täitnud N.F vaidlusaluses lepingus nimetatud ülesandeid. Maksuhalduri põhjendustega nõustudes ei pidanud halduskohus hakkama vastavaid põhjendusi ega maksumenetluses kogutud tõendite analüüsi kordama (HKMS § 165 lg 2). 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(5)

3-22-446

5(5)