3-19-2430/124 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2430

Haldusasi

R.M kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.11.2019

vastutusotsusele nr 13-7/00912-13

Menetlusosalised

Kaebaja – R.M, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.09.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.09.2023

otsus haldusasjas nr 3-19-2430 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-2430

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis osaühingu INNDEX (likvideerimisel) (Inndex)

maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul märts 2017 kuni

jaanuar 2018 ning kajastas kontrolli tulemused 27.08.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/041641-38

(kontrollakt I) ja 27.08.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/043455-43 (kontrollakt II). MTA

kohustas 05.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041641-41 (maksuotsus I) Inndexi tasuma

maksusumma 2 092 459,53 eurot ja 05.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043455-46

(maksuotsus II) maksusumma 1 645 216,74 eurot. Inndexi vaide maksuotsuste I ja II peale

jättis MTA 03.01.2019 vaideotsusega nr 6-1/4265-2 (vaideotsus) rahuldamata.

2. Maksuotsuse I kohaselt ei soetanud Inndex ajavahemikul märts – august 2017 kütust

osaühingult NRTK (NRTK) ja Mahutipark OÜ-lt (Mahutipark). Kütuse müüjaks oli tundmatu

kolmas isik ja see pidi olema Inndexile teada. Seetõttu ei olnud Inndexil õigust kajastada

nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses.

1) Järeldus, et kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik, tugineb järgmistel asjaoludel: NRTK

ega Mahutipark ei kinnita tehingutes osalemist; Inndexi seletused ei ole usaldusväärsed;

NRTK-l ja Mahutipargil ei olnud kütust, mida Inndexile müüa ning kütuse hind oli

turuhinnast madalam; kütusepartiid liikusid tavapärasest kiiremini; NRTK kütuse

vastuvõtmise ja hoiustamise kulude eest tasumine Kroodi Terminal AS-le erines tavapärasest;

kütuse eest tasumine toimus kolmandatele isikutele, selles esinesid pettuse tunnused ja raha

liikumise jälgimine oli tehtud võimalikult keeruliseks; kütuse vedu kommertsladudesse

NRTK ja Mahutipargi saatelehtedel kajastatud viisil ei ole usaldusväärne; kütuse

saatedokumentidel oli kütuse sertifikaadi andmeid kuritarvitatud ja sellist kütust ei ole

tarbimisse lubatud; NRTK-d ja Mahutiparki kasutati kontrollitaval perioodil variettevõttena,

äriühingute juhatuse liikmed olid variisikud ja äriühingute tegevust korraldas tundmatu

kolmas isik; NRTK ja Mahutipargi käibedeklaratsioonidel (KMD) ja vedelkütuse aruannetel

deklareeritud andmed ei vasta tegelikkusele. Inndex jättis täitmata vedelkütuse seaduse (VKS)

§ 6 lg-st 8 tuleneva hoolsuskohustuse, sest NRTK-ga sõlmitud kauba üleandmise-

vastuvõtmise aktidel olid valed kütuse sertifikaatide numbrid (sellele vastavat kütust ei olnud

tarbimisse lubatud ega NRTK-le müüdud).

2) Järeldus, et Inndex pidi teadma, et NRTK ja Mahutipark ei ole kütuse müüjad, tugineb

järgmistel asjaoludel: Inndexi selgitused on üldsõnalised ja tehingute tegemisel ei kontrollitud

äriühingute juhatuse liikme tausta; NRTK arvete tasumine faktooridele ei ole usutav, sest

tasumised ei olnud kooskõlas faktooringu olemusega; Mahutipargi arvete tasumine väidetava

nõudeõiguse loovutamise alusel äriühingule Tenesco LLP viitab maksupettusele; NRTK-lt ja

Mahutipargilt turuhinnast madalama hinnaga kütuse soetamine andis Inndexile

konkurentsieelise; Mahutipargiga sõlmitud leping on formaalne ega tõenda tehingute

toimumist; Inndex on varem kasutanud variäriühingute väljastatud arveid maksukohustuse

vähendamiseks ning käitumismuster variühingutest tehingupartnerite valikul on korduv;

väljatöötatud skeemis transportisid kütuse terminalidesse samad vedajad.

3) Inndex tegi NRTK arvete alusel väljamakseid Click Block System KFT-le, Tasmal Sp.

Z.o.ole ja NRTK-le ning Mahutipargi arvete alusel Tenesco LLP-le ja Mahutipargile. Kuna

kütuse olemasolus ei ole kahtlust, kuid pole teada, kas tegelik müüja on

käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaksu suurune osa väljamaksetest maksustada

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

3. Maksuotsuse II kohaselt ei soetanud Inndex ajavahemikul september 2017 – jaanuar 2018

kütust Mahutipargilt, AP Oil OÜ-lt (AP Oil) ja Oilest OÜ-lt (Oilest). Kütuse müüjaks oli

tundmatu kolmas isik ja see pidi olema Inndexile teada. Seetõttu ei ole Inndexil õigust

kajastada nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses.

2(7)

3-19-2430

1) Järeldus, et kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik, tugineb järgmistel asjaoludel:

Mahutipark, AP Oil ega Oilest ei kinnita tehingutes osalemist ning nendega sõlmitud lepingud

ei kinnita tehingute toimumist; Mahutipark, AP Oil ega Oilest ei ole riigi- ega

ühendusesiseselt kütust soetanud, sh ei ole äriühingud soetanud kütust, mis oli märgitud

vastavussertifikaadil, samuti ei ole kütuse vedude saatedokumendid usaldusväärsed ja

kütuseveod on tõendamata; Mahutipark, AP Oil ja Oilest esitasid KMD-l ja vedelkütuse

aruannetel valeandmeid; Mahutipark oli variettevõte, kellel puudus tavapärane

majandustegevus, tema juhatuse liikmed olid variisikud ja äriühingu tegevust korraldas

tuvastamata kolmas isik; AP Oili kasutati variettevõttena ning tal puudus tavapärane

majandustegevus; tavapärane majandustegevus puudus ka Oilestil.

2) Järeldus, et Inndex pidi teadma, et Mahutipark, AP Oil ja Oilest ei ole kütuse müüjad

tugineb järgmistel asjaoludel: Inndexi seletused ei kinnita tehingute toimumist; Inndex ei

kontrollinud Mahutipargi ja AP Oili äriregistri andmeid ning Oilest kontaktandmetega seotud

vastuolusid; arved tasuti kolmandatele välismaistele isikutele; ostetud kütus vormistati

kommertsladudes väga kiiresti Inndexi nimele; AP Oili ja Oilesti kütuse veod ei ole

tõendatud; turuhinnast madalama hinnaga kütuse soetamine andis Inndexile

konkurentsieelise; Inndex on varem toime pannud sarnaseid maksurikkumisi ja valinud

tehingupartneriteks variettevõtteid; tehingute tegemine andis Inndexile maksueelise.

3) Inndex tegi Mahutipargi arvete alusel väljamakseid Tenesco LLP-le, Lucky Invest s.r.o-le

ja Mahutipargile, AP Oili arvete alusel Yuna s.r.o-le ning Oilesti arve alusel EU Sale s.r.o-le.

Kuna kütuse olemasolus ei ole kahtlust, kuid pole teada, kas tegelik müüja on

käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaksu suurune osa väljamaksetest maksustada

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

4. Inndex esitas maksuotsuste I ja II peale kaebuse halduskohtule, kuid menetlus lõppes

kaebusest loobumisega (haldusasi nr 3-19-221).

5. MTA kohustas Inndexi juhatuse liiget R.M-i 20.11.2019 vastutusotsusega nr 13-

7/00912-13 (vastutusotsus) solidaarselt Inndexiga tasuma maksuotsustega I ja II tuvastatud,

kuid tasumata maksuvõlga 3 695 754,75 eurot.

1) MTA tuvastas maksuotsuste I ja II aluseks olevates kontrollimenetlustes, et R.M juhatuse

liikmeks oleku ajal deklareeris Inndex alusetult sisendkäibemaksu kokku 2 999 590,94 eurot

ning jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku

738 085,33 eurot. Sellega rikkus R.M maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, mille tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg.

2) R.M süü vorm on tahtlus. R.M keeldus vastutusmenetluses seletusi andmast (MKS § 64 lg

1 p 6), kuid varasemates maksu- ja kohtumenetlustes on ta selgitanud, et korraldas Inndexi

igapäevast tegevust, koostas müügiarveid, allkirjastas dokumente, kogus kokku kütuse

saatedokumendid, suhtles ja kohtus tehingupartnerite juhatuse liikmetega, sisestas arved

raamatupidamisprogrammi ja viis need paberkandjal raamatupidajale. Raamatupidaja sõnul

esitati kontrolliperioodil KMD-d ja kütuse käitlemise aruanded R.M esitatud andmete alusel.

Inndexi ainukese juhatuse liikmena oli R.M-il kohustus tagada äriühingu raamatupidamisse

esitatavate ja maksudeklaratsioonidel kajastatavate andmete õigsus. NRTK, Mahutipark, AP

Oil ja Oilest ei olnud kontrolliperioodil kütuse müüjaks. Kütuse müüsid Inndexile tundmatud

kolmandad isikud. Inndex pidi seda teadma, mistõttu kajastati nende äriühingute arveid

Inndexi maksuarvestuses vaid maksueelise saamiseks. Arvete kajastamine Inndexi

sisendkäibemaksu hulgas ja arvete alusel tehtud väljamaksete deklareerimata jätmine sai

toimuda vaid R.M teadliku ja eesmärgipärase tegevuse tulemusel.

6. R.M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

3(7)

3-19-2430

1) Inndexil ei olnud maksuvõlga. Maksuotsuste I ja II järeldused ei ole piisavalt tõendatud ja

tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Kõik sisendkäibemaksu mahaarvamise

eeldused olid täidetud. Tehinguid NRTK ja Mahutipargiga hinnati ka väärteoasjas nr 4-19-

332. Harju Maakohus lükkas 20.06.2019 otsuses nr 4-19-332 ümber kõik maksuotsuse I p-des

2.1.2.1 ja 2.1.2.2 tuvastatud asjaolud ega tuvastanud, et Inndexi või kaebaja tegevuses oleks

väärteotunnustele viitavaid asjaolusid (maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmine

või valeandmete esitamine, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või

suurendatakse tagastusnõuet). Puudub mõjuv põhjus hinnata maksumenetluses tõendeid

teisiti, eriti kui vastutusotsuses pole täiendavaid asjaolusid tuvastatud ega uusi tõendeid

kogutud.

2) Järeldus, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, on tõendamata ja

kohus ei saa asuda kaebaja süüd maksuhalduri asemel tuvastama. Maksuotsustes kasutatud

hinnang „pidi teadma“ ei viita tahtlusele MKS § 40 lg 1 tähenduses. Tahtlus eeldab otseseid

tõendeid, mida maksuhalduril ei olnud. Maksuhaldur pani kaebajale ülemäära kõrge

hoolsuskohustuse, mis ei tulene seadusest. Kaebaja ei saanud vastutada oma tehingupartnerite

tegevuse eest. Väärteoasjas nr 4-19-443 ei tuvastatud, et kaebaja tegutses tahtlikult. Kaebaja

süü on tuvastatud liiga üldiselt, eristamata konkreetseid tehinguid.

7. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuste I ja II ning vastutusotsuse

põhjenduste juurde.

8. Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ning Tallinna

Ringkonnakohus jättis 26.11.2021 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas

18.01.2023 otsusega eelnimetatud otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule, leides järgmist.

1) Halduskohus rikkus tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata jättes oluliselt

menetlusnorme. Asja uuel arutamisel tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada.

2) Kohtud ei eksinud KMS § 29 tõlgendamisel ja kohaldamisel.

3) Kui MTA suudab tõendada, et ostja teadis või pidi teadma, et registreeringut ja tegevusluba

omav müüja ei ole tegelik müüja, saab MKS § 83 lg 4 alusel tehingud ümber hinnata, lähtudes

nende tegelikust majanduslikust sisust.

4) Kohtud hindasid tõendina Harju Maakohtu 20.07.2019 otsust väärteoasjas nr 4-19-332.

See, et halduskohus annab samadele tehingutele erineva õigusliku hinnangu, kui seda tegi

maakohus, ei tähenda, et maakohtu otsust kui tõendit ei oleks hinnatud. Kuid nii maksuhaldur

kui ka halduskohus ja ringkonnakohus peavad põhjendama, millest on tingitud maakohtu

otsusest erinevatele järeldustele jõudmine, ning üldine viide erinevale tõendamisstandardile ei

ole piisav. Haldusakti adressaadil peab olema võimalik aru saada, miks haldusasjas on jõutud

näiteks isiku süü küsimuses teisele seisukohale. Muu hulgas võib erinevus olla tingitud ka

kontrolliperioodide erinevusest või tõendite erinevast mahust. Maksumenetluses kehtiva

madalama tõendamisstandardi kohta peab kolleegium vajalikuks märkida, et maksimaalne

karistus maksualase väärteo eest füüsilisele isikule on 1200 euro suurune rahatrahv.

Vastutusotsusega aga nõutakse kaebajalt 3 695 754,75 euro suuruse maksuvõla tasumist.

Sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses võis kaebaja saada temale süüks arvatud

maksualase õigusrikkumise tulemusena isiklikku varalist kasu, on summa suurust arvestades

igal juhul tegemist isiku suhtes äärmiselt koormava haldusaktiga ning selle asjaoluga peab

kindlasti arvestama nii haldusorgan vastutusotsuse tegemisel kui ka kohtud kaebuse

läbivaatamisel.

4(7)

3-19-2430

5) Ringkonnakohus ei rikkunud kohtumenetluse norme, kui jättis tõendina asja juurde

võtmata MTA 08.08.2019 teate jälitustoimingute kohta. Nimetatud dokument ei ole

maksuvaidluse lahendamisel asjassepuutuv.

6)

Kohtute käsitlus tahtluse tuvastamisest on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Maksumenetluses äriühingule „pidi teadma“ hinnangu andmine ei välista hilisemas

vastutusmenetluses äriühingu juhatuse liikme tahtluse tuvastamist (eeldusel, et äriühingul

maksuvõla olemasolu on leidnud kinnitust).

9. Tallinna Halduskohus jättis 05.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et NRTK, Mahutipark, AP Oil ja Oilest ei

olnud kütuse tegelikud müüjad ning Inndex pidi olema sellest teadlik. Maksuhaldur pole

Inndexile ette heitnud hoolduskohustuse täitmata jätmist, vaid maksupettuses osalemist.

Ekslik on kaebaja arusaam, et maksuotsuste aluseks ei saanud olla tehingupartnerite kohta

tuvastatud asjaolud.

Kaebaja on kütuse valdkonnas tegutsenud juba 1996. a-st, mistõttu pidi talle ja tema juhitud

Inndexile olema teada selles valdkonnas aset leidvad pettused. Inndexile pidi olema teada ka

tehingupartnerite kontrollimise vajadus. Hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks

pidanud Inndex mõistma, et väidetav kütuse müüja ei ole tegelik müüja ning seda ei muuda ka

kaebaja läbiv väide, et tema hoolsuskohustus piirdus registrite kontrollimisega ning nende

usaldamisega. Inndexi seletused tehingute kohta olid väga üldsõnalised.

Kohus kuulas 15.10.2020 kohtuistungil tunnistajana üle AP Oili ühe müügijuhi EH.

Tunnistaja ei mäletanud, millal täpselt tema töösuhe lõppes, kuid igal juhul oli tunnistajale

tundmatu AM, kes sai AP Oili juhatuse liikmeks 11.11.2017. Hiljem selgitas tunnistaja, et

asus pärast AP Oilist lahkumist tööle äriühingusse, mille nimi oli tol ajal Jõelähtme

Naftabaas. Töötamise registri järgi alustas tunnistaja Jõelähtme Naftabaasis töötamist

01.11.2017. Seega ilmselt lõppes tunnistaja töösuhe AP Oiliga enne kontrolliperioodi algust.

Kaebaja väitel oli AP Oili nimel väljastatud 02.11.2017 arve koostanud EH, kuid tunnistaja

kohtuistungil seda ei kinnitanud, vaid selgitas, et tema nimel oli raamatupidamisprogrammi

võimalik siseneda mitmel inimesel. Tunnistaja selgitas oma pikaajalise AP Oilis töötamise

kogemise põhjal veel üldisemalt kütusetehingute asjaolusid ja need kinnitavad pigem

maksuhalduri järeldust, et Inndexi ja AP Oili vaidlusalused tehingud ei olnud tavapärased.

Kohus kuulas 23.05.2023 istungil tunnistajana üle ka AP Oili endise töötaja VK, kes andis

selgelt mõista, et kui ta 2017 suvel puhkuselt naasis, oli ametis uus juhatuse liige ja järsku

hakkas äri toimuma teistmoodi. Ta ütles ka faktooringute kohta, et tulid uued kahtlased asjad.

Seega ei saa öelda, et AP Oilil puudus majandustegevus enne vaidlusaluseid tehinguid, kuid

vaidlusaluste tehingute teostamise ajal oli äriühing hakanud funktsioneerima eelnevaga

võrreldes teismoodi ja kuna enam kütust sisse ei ostetud, ei olnud AP Olil enam võimekust

neid tehinguid ise teha.

Hinnates kõiki tehinguid kogumis, siis arvestades käitumismustri sarnasust võib väita, et

tegemist ei ole juhusega või halbade asjade kokkulangemisega või veelgi enam heauskse

Inndexi ärakasutamisega maksupetturitest tehingupartnerite poolt. Tegemist oli süsteemse

maksurikkumiste toimepanemisega ning see pidi olema Inndexile ja kaebajale teada.

Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu 20.06.2019 otsusega nr 4-19-332 rahuldati R.M ja Inndexi

kaebus maksuhalduri maksuauditi osakonna väärteomenetleja 04.01.2019 otsusele nr

930017000627, millega karistati Inndexit MKS § 1531 lg-s 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 20 000 eurot ning R.M-i karistati MKS 1531 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses s.o 1000 eurot. Nimetatud

väärteoasjas olid vaidluse all tehingud, mis toimusid 2017. aasta veebruaris–märtsis NRTK-ga

5(7)

3-19-2430

ning 2017. aasta juulis Mahutipargiga. Seega on maakohtu otsus ja maksuotsus I osalt

kattuvad ning sel põhjusel on see kattuv ka vastutusotsusega. Tegemist on ühe tõendiga ning

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2).

Kuigi maksuhaldur oleks pidanud põhjalikumalt selgitama, miks ta vastutusmenetluses asub

maakohtu lahendist tahtluse osas erinevale seisukohale, on tegemist haldusakti

põhjendamispuudusega, mis ei too kaasa vastutusotsuse tühistamist. Maksuhaldur on

laiapõhjaliselt analüüsinud kaebaja tegevust vaidlusalustes tehingutes ning asunud

põhjendatult seisukohale, et kuna Inndex pidi teadma, et NRTK, Mahutipark, AP Oil ja Oilest

ei ole tegelikud kütuse müüjad, siis nende arvete kajastamine INNDEX-i maksuarvestuses oli

tahtlik tegevus. Ka maakohus möönab otsuse leheküljel 41: „Käesoleval juhul otsesed tõendid

menetlusaluse isiku süü kohta puuduvad, küll on kogutud hulgaliselt kaudseid tõendeid.

Samas saab nende kaudsete tõendite põhjal asuda seisukohale, et menetlusaluste isikute

käitumise kohta on tekkinud kahtlused, kuid see tõendikogum ei võimalda teha tõsikindlaid

järeldusi menetlusalustele isikutele inkrimineeritava süüteo kohta. Seega on tekkinud

kahtlused, mida ei ole kaebemenetluses kõrvaldatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused

menetlusaluste isikute süüdiolekus tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3

kohaselt tõlgendada menetlusaluste isikute kasuks. Seega ei ole kaebemenetluse tulemusena

menetlusaluste isikute käitumises süüteokooseisu tunnuste esinemine leidnud kinnitust ning

menetlusaluste isikute tegudes puuduvad neile kohtuvälise menetleja otsusega süüks arvatud

väärtegude tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes.“.

Olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised

asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui

ka kriminaalmenetluses, ei saa maksuhaldur jätta maksusumma määramise kohustust täitmata,

kui ta leiab, et maksustamiseks on alus olemas. Erinevalt väärteoasjas tõdetust, leiab

halduskohus, et maksuhaldur ei olnud kohustatud ära näitama, kelle kütust Inndexi

tehingupartnerid kommertsladudesse tõid. Piisas, et näidata, et seda ei saanud teha

tehingupartnerid ja et Inndex pidi olema sellest teadlik. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte

ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses.

Seega asjaolu, et kaebaja mõisteti väärteomenetluses õigeks, kuna kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks

(KrMS § 7 lg 3), ei tähenda automaatselt, et isiku süüd ei ole võimalik tuvastada

vastutusmenetluses. Tähelepanuta ei saa jätta, et kaebaja osas on ka varem tuvastatud

osalemine samalaadses maksupettuses (haldusasjad nr 3-16-1646 ja 3-13-445), mis viitab

teatud mustrile kaebaja tegevuses ja toetab järeldust, et kaebaja oli kuritarvitusest teadlik ja

järelikult osales selles teadlikult.

Kaebaja ei ole toonud välja ainsatki põhjendust, miks ei saa tahtluse tuvastamist pidada

praegusel juhul piisavaks, vaid on piirdunud üksnes üldsõnalise vastuväitega, et kuna

maksuotsustes on tuvastatud „pidi teadma“, siis ei saa sellest järeldada kaebaja tahtlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. R.M palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 05.09.2023 otsus tühistada ning teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemas menetluses avaldatud

seisukohtade juurde.

11. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtuga

ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-19-2430

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses pole esitatud

selliseid väiteid, mis vajaksid ringkonnakohtu poolset täiendavat analüüsimist.

Lisaks jääb ringkonnakohus praeguses asjas 26.11.2021 tehtud otsuse põhjenduste juurde ega

hakka neid kordama. Halduskohus on kõrvaldanud Riigikohtu 18.01.2023 otsuses esile toodud

puudused, kuulates kohtuistungil üle tunnistajad TR, VK ja VS. Lisaks analüüsis halduskohus

otsuses asjakohaselt, miks oli põhjendatud asuda väärteomenetluses tuvastatust erinevale

seisukohale.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)