2-23-123429/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-123429

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi

K.-K. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2132,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046), volitatud esindaja P. M.

Kostja K.-K. T. (isikukood XXX,

elukoht

kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K.-K. T.ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1429,69 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 244,40 eurot.

3. Mõista K.-K. T.ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlalt (1429,69 eurot) viivis alates

09.10.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõla nõue 150,52 euro, intressinõue 180,56

euro ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 euro ulatuses.

5. B2 Impact OÜ menetluskulud jätta 78,50% ulatuses K.-K. T. kanda ning K.-K. T.i

menetluskulud 21,50 % ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Välja mõista K.-K. T.ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna (riigilõiv) 274,70

eurot.

7. Välja mõista K.-K. T.ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Jätta K.-K. T. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

9. Toimetada kohtuotsus

kostjale

kätte teadaande

avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega. Hageja

palub välja mõista kostjalt hageja kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 31.07.2022 sõlmitud

krediidikontolepingust nr 5507650 tulenev põhivõlgnevus 1580,21 eurot, intress 180,56 eurot,

võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 337,04 eurot.

2. Hageja selgitab, et nõude aluseks on 31.07.2022 IPF Digital AS-i (algne krediidiandja) ja

kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr 5507650, mille järgi on kostja kasutanud limiiti

kuni 1600 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja

veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja

kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse

krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel.

3. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

Kostja esitas 31.07.2022 krediidikonto avamise taotluse. Taotluse andmed: sissetulek 1500

eurot, igakuised kohustused 400 eurot (majapidamiskulud), töökoht X OÜ. Krediidivõimekuse

hindamiseks tehti päring Creditinfo andmebaasi (maksehäired puudusid), lisaks tehti päring

Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registriandmete

kohaselt kostja sissetulek oli 1498,10 eurot. Tagasimakse IPF-le moodustas 60 eurot. Tarbija

poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid

ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi

oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

4. Hageja toob välja, et krediidiandja on teinud perioodil 31.07.2022 – 20.08.2022 kostja

arvelduskontole väljamakseid kokku 1600 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 39,72% aastas (vt. krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3

„krediidiga seotud kulud“). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga,

seetõttu viivisemäär on 39,72% aastas (vt. lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht

p. 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“). Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis

on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe

väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on

39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

5. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata november (summas 62,19€; maksetähtaeg oli

30.11.2022), detsember (summas 62,19€; maksetähtaeg oli 30.12.2022) ja jaanuar (summas

62,19€; maksetähtaeg 30.01.2023) osamaksed. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab

maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud

arvele. Krediidiandja saatis 31.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Ülesütlemisavaldus

on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille

kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so Tallinn, Kotka 40-6.

Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni

20.02.2023. Kostja võlga ei tasunud ja hageja sõnul on seega leping üles öeldud 21.02.2023.

6. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1600 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 19,79 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on

kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1580,21 eurot (1600 – 19,79). Vastavalt

lepingu

5507650 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 39,72%

aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1580,21 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt

intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 07.11.2022 summas 49,39 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 08.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

20.02.2023 summas 180,56 eurot 7. Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 21.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.09.2023 intressiga võrdses

määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 337,04 eurot

8. Hageja selgitab sissenõudmiskulude kujunemist: 1) nõudekiri 21.02.2023 – 0 eurot; 2)

pretensioon 06.03.2023 – 25 eurot; 3) pretensioon 23.03.2023 – 5 eurot; 4) hagihoiatus

11.04.2023 5 eurot Kokku: 35 eurot.

9. Hageja märgib 08.10.2024 esitatud vastuses kohtunõudele, et juhul, kui kohus asub asja

läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

võlgneb kostja hagejale põhivõla 1429,69 eurot (1600 – 170,31), sest kostja sai krediiti kogu

summas 1600 eurot ning kõik tagasimakseid arvestatakse krediidisumma katteks (tagasimakseid

170,31 eurot).

10. Lisaks palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu

ülesütlemisest 21.02.2023 kuni ümberarvestuse esitamiseni 07.10.2024 summas 244,40 eurot.

11. Täiendavalt taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud TsMS § 367 alusel. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni

sellekohase tasumiseni alates 09.10.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,25% aastas.

Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 1 429,69 eurot

x 12,25% = 175,14 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

13. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr

3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

14. Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu pdf failina, millel ei ole kostja allkirja.

Hageja väidete kohaselt esitas kostja taotluse 31.07.2022 krediidikonto avamiseks. Hageja

selgitab, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja

veebilehel www.credit24.ee või suuliselt telefoni teel, kasutades krediidiandja

kontakttelefoni 1324. Ent hageja ei ole faktiväitena esile toonud, millisel viisil kostja

taotluse esitas. Hageja on esitanud tõendi „Krediidikonto personaalsed tingimused“, mis aga

ei ole kostja taotlus, vaid väljavõte mingist infosüsteemist, mis sisaldab ka andmeid, mis ei

ole ilmselgelt kostja poolt esitatud taotluse andmed. Seega ei ole tõendist eristatav, mis

andmed esitas kostja ise.

15. Hageja selgituse kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud

otsuse krediidikonto avada ning et krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. VÕS §

404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

16. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et

tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga

tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid,

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

17. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS §

408 lg

1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud, et lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Seega ei ole

hageja esile toonud ega tõendanud, et leping oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata

jätmise tõttu on leping tühine. TsMS §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse

muu kohustus (TsMS § 408 lg 3).

18. Hageja on tõendanud, et ta on kostjale raha üle kandnud. Hageja on esitanud kostja

31.07.2022 – 20.08.2022 konto väljavõtte, millest nähtub, et 31.07.2022 on tehtud kostjale

väljamakse summas 1300 eurot ja 20.08.2022 summas 300 eurot ehk kokku sai kostja krediiti

1600 eurot. Seega on tarbijakrediidileping kehtiv.

19. Hageja on kohtule esitanud tõendi (lepingu ülesütlemise teade, lisa 4), milles on kostjat

teavitatud, et algne krediidiandja loovutab nõude hagejale. Lepingu ülesütlemise teade on

kostjale saadetud XXX. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude

hagejale loovutanud ning sellest kostjat ja teavitanud.

20. Kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 0% aastas. TsÜS § 84 lg 1

teine lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib

üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära.

21. Hageja on esile toonud, et kostja sai kasutusse 1600 eurot ning tegi tagasimakseid 170,31

eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõla 1429,69 eurot (1600 – 170,31), kuivõrd

hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

22. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 23.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

24. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja arvestanud kostja taotluses

märgitud sissetulekuks 1500 eurot, igakuised kohustused 400 eurot (majapidamiskulud), töökoht

X OÜ. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Creditinfo andmebaasi (maksehäired

puudusid), lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada

isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1498,10 eurot. Tagasimakse IPF-

le moodustas 60 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei

näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Arvestades

kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi

maksta.

25. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama

tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

26. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

27. Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661

märkinud, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi

hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

28. Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, so ei ole hinnanud kostja krediidivõimet

pangakonto väljavõtte kaudu. Materjalidest nähtub, et ei ole võetud kostja pangaväljavõtet

piisava perioodi kohta, mis kajastaks laenutaotleja sissetulekuid ja väljaminekuid. Antud juhul

on kostja ise märkinud sissetuleku suuruse palga näol 1500 eurot, kuid see ei ole kuidagi

tõendatud. Samuti ei ole teada igapäeva eluks kuluvad kulud ning teadamata on ka see kas tal on

ülalpeetavaid. 29. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud

kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija

sissetulekute kohta oli vastuoluline. 30. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja

ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 31. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

32. Hageja nõuab põhivõlalt viivist alates lepingu ülesütlemisest 21.02.2023 kuni

ümberarvestuse esitamiseni 07.10.2024 summas 244,40 eurot.

33. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Kohus leiab, et nõudest teatamisena saab käsitleda lepingu üles

ütlemise avaldust, milles algne krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Sellest tulenevalt

rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab välja viivist seadusjärgses määras arvestatuna

alates lepingu ülesütlemisest 21.02.2023 kuni ümberarvestuse esitamiseni 07.10.2024 summas

244,40 eurot (võlasumma 1429.69 eurot, periood 21.02.2023 - 07.10.2024; viivisemäär (aastas)

10.5%, viivitatud päevi kokku 595).

34. Täiendavalt taotleb viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 09.10.2024

seadusjärgses viivisemääras, so 12,25% aastas.

35. Kuivõrd hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, jäävad intressi ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

MENETLUSKULUD

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

38. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

39. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on

hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele,

samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.

40. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2132,81 eurot, millelt tuli

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Hageja

esitas alternatiivse nõude, mille suurus on 1 849,23 eurot (põhisumma 1 429,69 € + viivis 244,40

€ + edasiulatuv viivis 175,14 €). TsMS § 134 lg 2 teise lause kohaselt, kui nõuded on

alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega ei pidanud hageja tasuma

täiendavat riigilõivu.

41. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

42. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

2132,81 euro (hagiavalduse kohaselt) tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja kokku 1674,09

eurot (põhivõlg ja sissenõutavaks muutunud viivis). Nõude rahuldamise ulatus on 78,50 %.

Seega jäävad menetluskulud 78,50 % ulatuses kostja kanda ning 21,50 % ulatuses hageja kanda.

43. Kohus jättis menetluskuludest 78,50 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 274,70 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

44. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

45. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

46. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud

digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik