2-24-10344/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-10344

Tsiviilasi

IPCS Nordic OÜ (endine OÜ Primatek Coatings)

saneerimismenetlus

Saneerimiskava

kinnitamise

otsustamine,

saneerimisnõustaja tasu määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IPCS Nordic OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/ettevõtja): IPCS Nordic OÜ

(rk: 12391997), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Saneerimisnõustaja: Ly Müürsoo

Vastustajad:

Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Raimo Juurikas

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (rk: 90006012), esindaja

Paul Lukk

Puudutatud isikud:

Adeo Logistik AB (rk: SE55659154901)

Algol Chemicals Osaühing (rk: 10036237)

Allnex Italy s.r.l (rk: IT02768140242)

Osaühing Alpikann Wiru Grupp (rk: 11131001)

SIA Brenntag Latvia (rk: LV40003553786)

DSV Estonia AS (rk: 10342368)

Mr Edvinas Pakulis (rk: LV38707140860)

GelvoraSergei UAB (rk: LT251648314)

GSB International e. V. (rk: DE152599832)

IFO Institut fuer oberflaechentechnik GmbH (rk:

DE177718678)

IMCD Baltics UAB (rk: 111746454)

INPACO OÜ (likvideerimisel) (rk: 12175749)

Jovinta UAB (rk: 302850687)

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ (rk: 11111547)

Labochema Eesti Osaühing (rk: 11375252)

Leipziger Messe (rk: DE141497334)

Pikk Silm OÜ (rk: 14195935)

Qualicoat (e-post: info@qualicoat.net)

Ramrest Security Osaühing (rk: 11522279)

Saku Läte Osaühing (rk: 10223818)

Sarzyna Chemical Sp.z.o.o (rk: PL7010625863)

SCS Estonia OÜ (rk: 11972781)

AS SKAT-KESKUS (rk: 10611957)

OÜ Solandres (rk: 14150393)

FedEx Express Estonia AS (endise nimega TNT Express

Worldwide Eesti Aktsiaselts, rk: 10393756)

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (rk: 11544022)

Yantai Dongyuan Powder Coating Equipment CO Ltd (e-post:

ytgi@163169.net)

Yantai Fenglin Advanced Materials Co Ltd (rk:

913706877973087000)

Intercoat OÜ (endise nimega Primatek Est OÜ, rk: 12360643)

Primatek Coatings Finland OY (rk: FI31212049)

Primatek GmbH (rk: HRB234175B)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024 määruse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus algatas 05.08.2024 määrusega OÜ Primatek Coatings (alates 07.10.2024

IPCS Nordic OÜ; ettevõtja) avalduse alusel saneerimismenetluse ja nimetas

saneerimisnõustajaks Ly Müürsoo. Saneerimiskava tuli vastu võtta hiljemalt 27.08.2024 ning

esitada kohtule kinnitamiseks hiljemalt 04.10.2024.

2. Saneerimisnõustaja esitas 04.10.2024 kohtule taotluse võlausaldajate poolt vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks, millele olid lisatud hääletusprotokoll koos lisadega ning

tõendid saneerimiskava projekti ja saneerimiskava projekti üleskutse teate kättetoimetamise

kohta, kirjalik arvamus kava kohta ning tasutaotlus.

Saneerimiskavas on peamisteks saneerimisabinõudeks ümberkorraldused ettevõtja tegevuses,

sh kulude kokkuhoid ning nõuete ümberkujundamine ja ajatamine. Kavaga kujundatakse

ümber pandiga tagamata nõudeid 4 276 545,56 eurot. Kavast on välja jäetud need

võlausaldajad, kelle arvete tasumine on vajalik igapäevase majandustegevuse jätkamiseks.

Pandiga tagatud nõuetest tasutakse põhivõlg 100% kokku 1 408 856,54 eurot vastavalt

ettenähtud ajakavale, intresse vähendatakse selliselt, et I ja II järjekoha hüpoteegipidajale

Swedbank AS-le ning III järjekoha hüpoteegipidajale Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele hüpoteegisumma (500 000 eurot) ulatuses makstakse intressi alates

saneerimiskava kinnitamise määruse jõustumisest 1,75% üks kord kvartalis väljamakse

tegemise ajal olevalt põhivõlalt vastavalt graafikule. Pandiga tagamata nõuded rahuldatakse

70% ulatuses põhivõlast nelja aasta jooksul alates määruse jõustumisest, kõrvalnõuded

vähendatakse nullini. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 4 aastat.

Saneerimiskava hääletamine toimus kahes rühmas.

Esimeses rühmas oli kaks puudutatud isikut, Swedbank AS ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, kelle põhinõuded olid kokku 1 408 856,54 eurot, hääli kokku 1 408 857.

Saneerimiskava vastu hääletas 908 857 häält (Swedbank AS), poolthääli ei olnud.

Saneerimiskava esimese rühma võlausaldajate poolt vastu ei võetud.

Teises rühmas oli 35 võlausaldajat, kelle nõuded olid kokku 4 276 545,56 eurot, hääli kokku 4

276 547. Kava vastuvõtmise poolt hääletas 3 423 535 häält, vastuhääli ei olnud. 2/3 teise

rühma häälte arvust on 2 851 031 häält, seega on saneerimiskava teises rühmas vastu võetud.

Kolmandasse rühma kuulub Maksu- ja Tolliamet, kellele tehakse väljamakseid vastavalt

Maksu- ja Tolliameti maksuvõla ajatamise otsusele nr 13-1.1/17653, 30.11.2023, ning seega

ei allu väljamaksed saneerimiskavale. Maksu- ja Tolliamet kava vastuvõtmisel ei hääletanud.

3. Taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitasid 16.10.2024 kaks võlausaldajat:

Swedbank AS leidis, et saneerimiskava ei vasta seaduse nõuetele, rikub oluliselt panga ja

teiste võlausaldajate õigusi ning saneerimine on perspektiivitu, kaval ei ole mõistlikku

väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida. Kavaga vähendatakse panga hüpoteekidega

tagatud kõrvalnõuet 580 929,90 eurot. Pankrotimenetluses saaks kõrvalnõue pandi arvelt

rahuldatud.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus leidis, et kavaga rikutakse võlausaldaja õigusi, kava

on perspektiivitu, ettevõtja ei suuda kava täita ja mõne aja pärast saabub ikkagi pankrot.

Pankroti kohesel väljakuulutamisel on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada suuremas

ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 05.12.2024 määrusega IPCS Nordic OÜ saneerimismenetluses

puudutatud isikute poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas IPSC Nordic

OÜ saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel

langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, v.a

saneerimisseaduse (SanS) § 11 lg-s 9 nimetatud tagajärjed. Saneerimisnõustajal tuleb

teavitada saneerimismenetluse lõppemisest SanS § 11 lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust

läbiviivat kohtutäiturit. Maakohus vabastas saneerimisnõustaja L. Müürsoo alates

saneerimismenetluse lõpetamise määruse jõustumisest.

Saneerimismenetluse kulud jäeti ettevõtja ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

Saneerimisnõustaja tasu suuruseks määrati 5000 eurot (sisaldab käibemaksu 901,64 eurot),

mis makstakse välja pärast määruse jõustumist Rahandusministeeriumi deposiidikontole

tasutud vahendite arvelt OÜ Riguldi Camp & Law kontole.

Määruse kohaselt esitas saneerimisnõustaja 04.10.2024, seega SanS § 10 lg 2 p 3 tähtaega

järgides, kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamiseks ja sellega koos nõustaja arvamuse

saneerimiskava kohta vastavalt SanS § 291 lg-tele 1 ja 2. Võlausaldajate teavitamisel, kava

koostamisel ja kava osas hääletamisel on järgitud saneerimisseaduse nõudeid.

Kohus nõustus Swedbank AS-ga, et lähtudes SanS § 21 lg-st 3 oleks pidanud saneerimiskava

hääletamiseks moodustama ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest eraldi rühma. E-

äriregistri ja ettevõtja 2023. a majandusaasta aruande andmetel on lähikondsed Primatek Est

OÜ (alates 15.10.2024 Intercoat OÜ), Primatek Coatings Finland OY, Primatek GmbH ja

Artem Vedunov. Samas lähtudes hääletustulemustest on kava II rühma võlausaldajate poolt

SanS § 24 lg 4 alusel vastu võetud olenemata sellest, kas seotud isikud hääletasid või mitte.

Teises rühmas on 35 võlausaldajat. Mitteseotud isikutest hääletas kava poolt neli

võlausaldajat, ülejäänud võlausaldajad ei hääletanud. 01.07.2022 SanS § 24 lg-t 4 muudeti ja

kaotati isikuline kvoorum, st kava vastuvõtmiseks ei pea olema kava poolt 2/3 kõigist häältest

ning arvuliselt vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kehtiva seaduse järgi tuleb lähtuda

eelkõige nõuete suurusest ja sellega määratavast häälte arvust.

Swedbank AS leidis, et teisi võlausaldajaid kahjustab olukord, kus Maksu- ja Tolliamet

(MTA) saab oma võla kätte maksuvõla ajatamise otsuse alusel. Maksuvõlg ajatati MTA

30.11.2023 otsusega, viimase osamakse tähtaeg oli 30.11.2024. Kuna MTA avaliku

võlapäringu andmetel puudub ettevõtjal 02.11.2024 seisuga võlg, saab järeldada, et ettevõtja

on maksegraafiku täitnud. MTA nõue moodustab marginaalse osa ümberkujundatavatest

nõuetest, mistõttu ei saa selle kava väliselt tasumist pidada võlausaldajaid oluliselt

kahjustavaks.

Swedbank AS nõuded saneerimismenetluse algatamise (07.08.2024) seisuga on kokku 1 489

786,44 eurot, sh põhinõue 908 856,54 eurot ja kõrvalnõue 580 929,90 eurot. Swedbank AS

kasuks on seatud hüpoteegid ettevõtja kinnisasjadele registriosa numbritega 3897309 ja

3897209 (kaaskoormatud kinnistud) kokku summas 2 532 000 eurot (1 674 000 + 858 000).

Samuti on Swedbank AS-i kasuks seatud kommertspant esimesele järjekohale pandisummaga

400 000 eurot. Seega on Swedbank AS-i nõue täies ulatuses tagatud pandiga.

Saneerimiskavaga ei ole Swedbank AS-i põhivõlga vähendatud. Pandiga tagatud kõrvalnõuet

on vähendatud 100%. Kohtupraktikas on seisukoht, et saneerimiskavaga ei ole võimalik

vähendada pandiga tagatud võlausaldajate nõudeid. Pandiga tagatud nõude vähendamine võib

olla õigustatud juhul, kui tagatise väärtus ei vasta tagatise suurusele kinnistusraamatus.

Kinnistu registriosa nr 3897209 (büroo- ja tootmisehoone) on olnud avalikul enampakkumisel

(menetlus nr 066/2023/3201) 2024. a veebruaris alghinnaga 3 000 000 eurot, mais alghinnaga

1 900 000 eurot ja juulis alghinnaga 1 800 000 eurot. Saneerimisnõustaja on rõhutanud, et

ettevõtja vara näol on tegemist väga spetsiifilise varaga, millele läbi kiirmüügi täitemenetluses

või pankrotimenetluses on raske ostjat leida. Swedbank AS on leidnud, et kinnisasja müümine

1 800 000 euroga on tõenäoline. Sellisel juhul on Swedbank AS-il pankrotimenetluses

võimalik nõue rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui saneerimismenetluses. Võttes

arvesse, et kava alusel tehtaks esimene põhiosa väljamakse pandiga tagatud nõuetega

võlausaldajatele alles kahe aasta möödumisel kava kinnitamisest, on nõue võimalik rahuldada

ka oluliselt varem kui kavaga planeeritud neli aastat. Seega ei ole kavaga järgitud SanS § 26

lg-s 2 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mille kohaselt ükski eriarvamusel olev

võlausaldaja ei tohi olla saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus kui ta oleks

pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude

kohaldamise korral. Kohtu hinnangul on Swedbank AS-i kui esimese järjekoha hüpoteegiga

tagatud nõudega võlausaldaja seatud kavaga oluliselt halvemasse seisu, kui ta oleks

pankrotimenetluses.

Hääletusprotokolli lisade 1 ja 2 järgi ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

saneerimiskava osas hääletanud. Kohus leidis, et hilinenult esitatud vastuhäält ei saa kohus

kava kinnitamisel arvesse võtta, samuti ei oleks saanud saneerimisnõustaja kanda

hääletusprotokolli poolt- või vastuhäält, mis ei ole tähtaegselt saabunud saneerimiskava

hääletamiseks määratud e-posti aadressile. Kuna EIS ei ole kava hääletamisel osalenud, ei ole

tal võimalik esitada kohtule SanS §-s 292 sätestatud taotlust vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks, mistõttu jättis kohus EIS taotluse läbi vaatamata.

Ettevõtja väitel on makseraskused tekkinud temast mitteolenevatel põhjustel (Venemaa turu

äralangemine seoses sõjaga Ukrainas). Ettevõtjal on tegevuse jätkamiseks tootmishoone,

seadmed ja tööjõud. MTA avalike andmete järgi oli ettevõtja 2024. a III kvartali maksustatav

käive 115 950,91 eurot, ettevõtja on tasunud riiklikke makse 22 608,63 eurot ja tööjõumakse

17 721,63 eurot. Maksuvõlg 27.11.2024 seisuga puudub. Sellest saab järeldada, et tegemist on

tegutseva ettevõttega. Ettevõtja on teinud Swedbank AS-ile ettepaneku põhivõla tasumiseks.

Esitatud andmete põhjal ei ole alust arvata, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu.

Kohus võib kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kui on täidetud SanS

§ 36 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eeldused. Kavaga ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 ja § 28 lg 5 p-

s 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi, mistõttu jättis kohus saneerimiskava kinnitamata

ning lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt (SanS § 37 lg 2; § 39 lg 2 p 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. IPCS Nordic OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05.12.2024 määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega IPCS Nordic OÜ saneerimiskava kinnitada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Swedbank AS-i nõuete ümberkujundamine poolte

õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Saneerimiskava vastab SanS §-s 2 sätestatud

eesmärkidele. Kava realiseerimisel ületatakse ettevõtja makseraskused, taastatakse likviidsus

ja tagatakse jätkusuutlik majandamine. Saneerimine on ainus viis maksejõuetuse vältimiseks.

Swedbank AS ei ole esitanud tõendeid panditud vara väärtuse kohta ja tagatise väärtus ei ole

selge. Seega ei ole Swedbank AS-i huvi kahjustamise hindamisel õige lähtuda

hüpoteegisummast.

Sama võlausaldaja kasuks samadele kinnisasjadele erinevatele järjestikustele järjekohtadele

hüpoteekide seadmine ei ole keelatud, kuid hüpoteegipidaja ei tohi kuritarvitada talle

hüpoteegist tulenevaid õigusi (RKTKo 2-21-7855, p 12.2). Õiguste teostamise

kuritarvitamiseks ja nende hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks võib olla asjaolu, et

panga nõude tagamiseks on seatud hüpoteegid ettevõtja kinnisasjadele registriosa numbritega

3897309 ja 3897209 (kaaskoormatud kinnistud) kokku summas 2 532 000 eurot (1 674 000 +

858 000). Olukorras, kus Swedbank AS-i võlgnevuse põhisumma on 908 707 eurot, võib

hüpoteek summas 858 000 eurot olla tühine. Sama puudutab kommertspanti. Hea usu

põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui ettevõtja laenulepingu lõpetamisel oli Swedbank

AS-i nõue tagatud kolmekordselt võrreldes põhinõude summaga, aga teiste võlausaldajate

nõuded ei olnud üldse tagatud.

SanS § 36 lg 1 p-de 3 ja 4 tingimused on kava esitamisel täidetud. Swedbank AS-i põhinõue

planeeritakse täita 100% ulatuses, lisaks on ette nähtud mõistlik intress 1,75% aastas kuni

võla tasumiseni. Panga nõuded on tagatud samamoodi nagu menetluse algatamisel.

Swedbank AS-le tehtava väljamakse suurust toetas ka saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja

arvates on saneerimine võimalik, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel

juhul on ettevõtja võimeline tasuma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele põhinõudeid

70% ulatuses. Selles suuruses nõuete rahuldamine on saneerimisseaduse põhimõtetega

vastavuses. Ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamine ei kahjusta võlausaldajate huve oluliselt.

Kohtu väide, et kõrvalnõuete vähendamise tõttu ei ole järgitud võlausaldaja huvide testi, ei ole

asjakohane. SanS § 26 lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, sest säte on vastuolus

Direktiivi 2019/1023 preambulas tooduga. Liikmesriigid ei peaks siiski nõudma kõigi

rühmade nõusolekut. See tähendab, et ainult kahe võlausaldajate rühma olemasolu korral

peetakse piisavaks vähemalt ühe rühma nõusolekut, kui muud rühmade ülese kohustamise

tingimused on täidetud.

SanS § 26 lg 2 sõnastus võlausaldajate parimate huvide testi kohta on liiga kitsas. Saneerimise

ebaõnnestumisel ei pruugi järgneda pankrotimenetlust. Riigikohtu selgitustest (RKTKo

3-2-1-31-98) tulenevalt pankrotimenetluses eeldatakse, et pandipidaja nõue on tagatud

kokkulepitud summas, sest tagatise tegelik väärtus selgub alles tagatise realiseerimisel. Samas

saneerimismenetluses tuleb saneerimiskava vastuvõtmise staadiumis tuvastada, millises

ulatuses on pandipidaja nõue pandiesemega tagatud ilma tagatud eseme võõrandamiseta.

Saneerimisseadusest tulenev kohustus korraldada võlausaldajate parimate huvide test ja selle

põhjal otsustada võlausaldajate huvide kahjustamine on vastuolus nii Direktiivi kui Riigikohtu

juhistega. Saneerimisnõustaja on rõhutanud, et vara müügil pankrotimenetluses võib hind olla

oluliselt madalam võrreldes tavalise müügiga. Seega ei saa poolikute andmete põhjal

järeldada Swedbank AS-i huvide kahjustamist. Panga huvide kahjustamist oleks võimalik

järeldada siis, kui pank esitaks tõendid vara väärtuse kohta ja vara hind vastaks hüpoteegi

väärtusele.

SanS § 36 lg 1 järgi võib kohus kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad

vastu ei võtnud, kui on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimused. Kohus võib

sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks

saneerimiseks. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 292 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel,

hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust.

Kohus ei ole ettevõtja vara väärtust hinnanud ja seda ei teinud ka vastuväite esitatud

võlausaldaja. Seega kohus ei saanud otsustada Swedbank AS huvide kahjustamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Swedbank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ettevõtja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on määrus kooskõlas saneerimisseaduse ja saneerimismenetluse põhimõtetega. Kaebuse

väited ei ole asjakohased. Kinnisvara reaalne väärtus selgub vara müümise hetkel, kõik teised

tõendid on hinnangulised. Pangal ei ole esitada sobivat tõendit panditud kinnisvara reaalse

väärtuse kohta ja saneerimisseadusest ei tulene pangale ka sellist kohustust, kuid kinnisvara

väärtuse hindamisel järgiti täitemenetluse reegleid ning arestimishind 3 miljonit eurot määrati

ettevõtja ja panga kokkuleppel. Saneerimiskavas on hinnatud kinnisvara väärtuseks 2 442

249,61 eurot ning kogu vara väärtuseks 3 782 813,03 eurot. Seega on määruskaebuses

esitatud seisukoht vara väärtuse kohta varasemaga vastuolus ja ebausutav. Kinnisvara osas

toimub täitemenetluses kordusenampakkumine alghinnaga 1,8 miljonit krooni 21.–

28.01.2025.

Ettevõtja varale seatud hüpoteekide summad ei oma asjas tähtsust. Pank ei saa pantide

realiseerimisest rohkem kui on panga võlaõiguslik nõue (saneerimismenetluse algatamise

seisuga 1 489 788,44 eurot) ja pantide summad ei riku ettevõtja ega teiste võlausaldajate

huve;

2) ei ole saneerimisseadus ja direktiiv vastuolus;

3) ei võtnud puudutatud isikute teine rühm saneerimiskava vastu ja seega ei oleks saanud

vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitada. Teises rühmas hääletasid seadusevastaselt

ka lähikondsed. Kui eraldada teisest rühmast lähikondsed, jääksid alles puudutatud isikud,

kelle häälte summa on 1 136 769 (4 276 547 – 3 139 778). Kava poolt hääletas neli

puudutatud isikut, kes ei ole lähikondsed, kellel oli 303 647 häält, mis tähendab, et kava poolt

hääletas 26,7% õigustatult teises rühmas olevatest puudutatud isikutest ning täidetud ei ole

SanS § 24 lg-s 4 sätestatud 2/3 poolthäälte nõue. Kohus võib SanS § 36 lg 1 p 2 järgi

kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui

saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud § 21

lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm;

4) on saneerimine perspektiivitu. Puuduvad igasugused tõendid saneerimise õnnestumise

toetuseks. Saneerimiskavas prognoosis ettevõtja 2024. a käibeks 2 071 636 eurot. Maksu- ja

Tolliameti avalike andmete järgi oli 2024. a käive 988 959,85 eurot. Ettevõtja majanduslik

olukord on saneerimismenetluse ajal oluliselt halvenenud. Panga algatatud täitemenetlusega

on liitunud viis sissenõudjat (Algol Chemicals Osaühing, INPACO OÜ, Yantai Fenglin

Advanced Materials Co Ltd, SIA Brenntag Latvia, IMCD Baltics UAB). Ettevõtja ei ole juba

rohkem kui aasta tasunud ühtegi makset oma peamisele võlausaldajale Swedbank AS-le,

igapäevaselt kasvavad viivised. Selline käitumine on pahatahtlik. Ettevõtja ei ole pangale

tutvustanud oma äriplaani ega andnud infot saneerimiskavas viidatud sammude õnnestumise

kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21).

8. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et SanS § 21 lg 3 teise lause kohaselt oleks

saneerimiskava hääletamiseks pidanud moodustatama ettevõtja lähikondsetest

võlausaldajatest eraldi rühma. Maakohus tuvastas, et ettevõtja lähikondsetest võlausaldajad on

Primatek Est OÜ (alates 15.10.2024 Intercoat OÜ), Primatek Coatinga Finland OÜ, Primatek

GmbH ja Artem Vedunov. Hääletamisprotokolli järgi kuulub lähikondsetest võlausaldajatele

3 139 778 häält. Kokku oli II rühmas 4 276 547 häält ning kui lähikondsete võlausaldajate

hääli mitte arvestada, on II rühma võlausaldajatel kokku 1 136 769 häält. Nendest

võlausaldajatest hääletasid saneerimiskava kinnitamise poolt neli võlausaldajat: INPACO OÜ

(likvideerimisel), Pikk Silm OÜ, Yantai Fenglin Advenced Materials CO Ltd ning Riigi

Tugiteenuste Keskus, kelle hääled moodustasid kokku 283 757 ehk ca 25% II rühma häältest.

SanS § 24 lg 4 kohaselt, kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse,

on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud,

kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.

Eelnevast järelduvalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et II rühma võlausaldajate poolt oleks

saneerimiskava vastu võetud ka siis, kui eraldada II rühmast ettevõtjaga seotud lähikondsetest

võlausaldajad. Kuna saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas II rühmas neli võlausaldajat,

kellele kuulus ca 25% häältest, siis ei võetud saneerimiskava vastu ka II rühma võlausaldajate

poolt. Tegemist on seaduse kohaldamisega ning TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus

kontrollima avalduse seadusele vastavust. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi

muuta.

Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajate häälte arvestamine on välistatud SanS § 36 lg 1 p 2

järgi.

Maakohtu eelmärgitud ebaõige seisukoht ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks,

kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et saneerimiskavaga ei olnud järgitud SanS § 26 lg-s 2

ja § 28 lg 5 p-s 7 sätestatud võlausaldajate huvide testi.

Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui

on täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1-4 sätestatud kõik tingimused. Praegusel juhul ei ole

täidetud SanS § 36 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused, s.o järgitud ei ole võlausaldajate

huvide testi ning saneerimiskava ei ole heaks kiitnud ükski puudutatud isikute rühm.

9. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki oma

määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et saneerimiskavas ei ole järgitud võlausaldajate huvide

testi (SanS § 26 lg 2 ja § 28 lg 5 p 7) ning seetõttu ei ole võimalik saneerimiskava kinnitada.

Määruskaebuse esitaja viide Direktiivi 2019/1023 preambula p-le 58 ei ole asjakohane, kuna

see reguleerib erinevate võlausaldajate rühmade moodustamist ning seega ei ole preambula

p 58 vastuolus SanS § 26 lg-ga 2.

SanS-st ei tulene Swedbank AS-le kohustust esitada tõendit oma nõude tagamiseks oleva vara

väärtuse kohta. Swedbank AS-i nõue on kokku 1 489 768,44 eurot, sh põhinõue 908 856,54

eurot ja kõrvalnõue 580 929,90 eurot. Saneerimiskava ei näe ette kõrvalnõude 580 929,90

euro tasumist. Swedbank AS-i kasuks on seatud hüpoteegid võlgniku omandis olevatele

kinnisasjadele kokku 2 532 000 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja leiab, et Swedbank AS-i

nõue võib olla üle tagatud ning sellisel juhul on tegemist seadusest tulenevate õiguste

kuritarvitamisega. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

Põhjendatud on siinjuures Swedbank AS-i seisukoht, et kinnisasjade tegelik väärtus selgub

täitemenetluse käigus ning kinnisasjade realiseerimisel ei saa Swedbank AS rohkem kui tema

nõude suurus (s.o 1 489 768,44 eurot). Seega ei saa hüpoteekide summad rikkuda

määruskaebuse esitaja õigusi.

10. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jääavad menetlusosaliste endi kanda (SanS

§ 41 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)