1-23-5756/87 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-5756

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Janika Kallin ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Mihhail Vassiljevi süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsus

üldmenetluses

Apellatsioonide esitajad

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Alar Neiland,

kokkuleppel kaitsja Küllike Namm

Prokurörid

Liis Vainola ja Joonatan Hallik

Süüdistatav

Mihhail

Vassiljev,

isikukood:

39604080223,

määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, haridus:

XXX, töökoht: XXX, viimane teadaolev elukoht Eesti

Vabariigis: XXX, alates 14.10.2024 asukoht teadmata.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.08.2023 kuni

11.08.2023, elukohast lahkumise keeld alates 15.08.2023.

Harju Maakohtu 14.10.2024 määrusega kuulutati

süüdistatav tagaotsitavaks, Harju Maakohtu 14.10.2024

vahistamismäärusega kohaldati tõkendit vahistamine.

Varasem karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust,

viimati karistatud Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017

otsusega Tartu Maakohtu 3. detsembri 2020 määrusega

vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 3. mai 2024. Ära kandmata karistus

vangistus 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva

Kaitsja

Küllike Namm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 otsus osaliselt osas, millega mõisteti

Mihhail Vassiljevilt välja KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel tahtliku süüteoga saadud ja

konfiskeerimisele kuulunud vara väärtusele vastav summa 25 642, 80 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 11).

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kaitsja Küllike Nammi taotlus tõendi kogumiseks ja arutada apellatsioonimenetluses

kriminaalasja suulises menetluses jätta rahuldamata.

Kaitsja Alar Neilandi apellatsioon jätta rahuldamata.

Kaitsja Küllike Nammi apellatsioon rahuldada osaliselt.

Määrata Advokaadibüroole AE Consult makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks

suuruseks Mihhail Vassiljevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

263,52 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Mõista Eesti Vabariigilt Mihhail Vassiljevi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks 3 000 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Mihhail Vassiljevit süüdistatakse 27. septembril 2024 muudetud süüdistuse kohaselt

selles, et tema ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, mis tekitab narkojoobe enam kui

10 isikule) narkootiliste ainete (amfetamiini, kokaiini, hašiši, kanepi, metonitaseeni ja

protonitaseeni) käitlemises grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos Xga, tehes seda suure

varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 eurot).

Käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev ja X on käidelnud

narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 233 373,8 euro väärtuses alljärgnevalt:

vähemalt 35,246 kg amfetamiini väärtusega vähemalt 105738 eurot (arvestades amfetamiini

minimaalset hulgihinda 3000 eurot/1kg); vähemalt 935,3 grammi kanepit väärtusega vähemalt

5611,8 eurot (arvestades kanepi minimaalset hulgihinda 6000 eurot/1kg); vähemalt 579,5

grammi metonitaseeni väärtusega vähemalt 23180 eurot (arvestades metonitaseeni

minimaalset hulgihinda 40 eurot/1g); vähemalt 517,2 grammi protonitaseeni väärtusega

vähemalt 20688 eurot (arvestades protonitaseeni minimaalset hulgihinda 40 eurot/1g);

vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 78156 eurot (arvestades, et Mihhail

Vassiljev ja X müüsid kokaiini hinnaga 78 eurot/1 g).

Sellest tulenevalt panid Mihhail Vassiljev ja X alates 2022.a suvest kuni 2023.a aprilli

keskpaigani toime suures koguses erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise

suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuivõrd karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt

moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. X ja Mihhail Vassiljev käitlesid narkootilisi

aineid koguses, mis tekitaks kokku narkojoobe keskmiselt 2 268637 inimesele.

Seega süüdistatakse Mihhail Vassiljevit isikute grupis suures koguses narkootilise aine

ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 2¹

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 otsusega üldmenetluses tunnistati Mihhail Vassiljev

süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 17 aastat. KarS § 65 lg 2, §

76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks KarS

§ 45 lg 1, § 65 lg 2 ls 2 alusel tähtajaline vangistus 20 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9. august 2023 kuni 11.

august 2023, s.o 3 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise

vangistuse 19 aastat 11 kuud 27 päeva. Mõistetud ja ära kandmata karistuse kandmise

alguseks loeti Mihhail Vassiljevi vanglasse saabumise aeg või tema kinnipidamise ja

vanglasse toimetamise aeg. Mihhail Vassiljevi suhtes Harju Maakohtu 14. oktoobri 2024

vahistamismäärusega kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ja süüdistatava Mihhail

Vassiljevi osas alustatud tagaotsimisemenetlus tühistamata.

2.1 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega

seonduv.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid riigi õigusabi korra määratud kaitsja Alar

Neiland ja kokkuleppel kaitsja Küllike Namm.

3.1 Kaitsja Alar Neiland taotleb tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a. otsus Mihhail

Vassiljevi süüdimõistmises KarS § 184 lg 21 järgi täies ulatuses. Kaitsja taotleb mõista

Mihhail Vassiljev õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt

karistuse mõistmises. Kaitsja taotleb mõista Mihhail Vassiljevile KarS § 184 lg 21 järgi

vangistus alla sanktsiooni keskmise määra, liites sellele varasema kohtuotsuse järgi ära

kandmata karistus. Lisaks taotleb kaitsja tühistada Mihhail Vassiljevi suhtes vaidlustatud

kohtotsuse resolutsiooni punktid 8 kuni 13.

3.2 Kaitsja Küllike Namm taotleb tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a. otsus

Mihhail Vassiljevi süüdimõistmises KarS § 184 lg 21 järgi täies ulatuses. Kaitsja taotleb

mõista Mihhail Vassiljev õigeks. Kaitsja märgib, et juhul kui ringkonnakohus ei saa ise uut

otsust teha, siis saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus. Kaitsja taotleb alternatiivselt Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 otsuse

tühistamist karistuse mõistmise osas. Kaitsja taotleb Mihhail Vassiljevile kergema karistuse

mõistmist. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda.

4. Apellant Alar Neiland asub seisukohale, et kokaiini käitlemist puudutavas osas on

tunnistaja Y andnud üksnes arvamuslikke ütlusi, mitte seostades Mihhail Vassiljevit ühegi

faktipõhise teo asjaoluga. Tunnistaja rääkis, et tal on tunne, et Mihhail otsustab rohkem

nendes asjades kui X. Samas kinnitas tunnistaja, et Mihhail Vassiljev ei ole temale isiklikult

korraldusi andnud ei suuliselt ega ka muus vormis, ei ole näinud, et Mihhail Vassiljev oleks

andnud kellelegi raha, Vassiljev ei ole teinud ettepanekuid autot või kaubakullerit leida, osta

tunnistajale telefon. Jälitustoimingu 22. veebruari 2023 protokolli ei ole võimalik käsitleda

Mihhail Vassiljevit süüstava tõendina.

4.1 Apellant leiab, et maakohtu poolt viidatud tõendid 22. veebruari 2023 amfetamiini

käitlemist puudutavas osas ei kinnita, et Mihhail Vassiljev oleks amfetamiini käitlemisega

seotud. Ühtlasi ei näinud tunnistaja Mihhail Vassiljevit isiklikult autos, vaid nägi seda marki

auto möödasõitmist.

4.2 Maakohtu poolt viidatud tõendid 16. aprilli 2023 amfetamiini käitlemises ei kinnita

Mihhail Vassiljevi süüd.

4.3 Apellant leiab, et kahtlust ei ole selles, et Eestisse toodi süüdistusaktis märgitud aegadel

erinevaid narkootilisi aineid, aga Mihhail Vassiljevile esitatud süüdistus jääb pelgalt

hüpoteetiliseks. Mihhail Vassiljevi valdusest ei ole narkootikume leitud. Keegi tunnistajatest

ei ole väitnud, et ta oleks näinud, et Mihhail Vassiljev oleks tellinud narkootikume, võtnud

vastu või üle andnud.

Mihhail Vassiljev on ristküsitluses detailselt selgitanud tema Eestist väljasõitmise põhjust, e-

sigarettidega äritsemist väljaspool Eestit ja seda et ta kasutas kontot Telegramis oma äri

ajamiseks. Mõistmatu on miks kohus ei arvesta süüdistatava ütlustega.

4.4 Maakohus on tuginenud Q ütlustele, kelle ütluste usaldusväärsuses on põhjust kahelda,

sest kohtuistungil andis K eeluurimisel antust oluliselt erinevaid ütlusi, märkides ka seda, et

kohtus ütluste andmine pidi olema tingimuseks prokuröriga kokkuleppele üleminekuks.

Vastates küsimusele, kas te teate, kes see Big B on, vastas K, et konkreetselt ei, oletab, et see

on Mihhail. Ka on tunnistaja öelnud, et ta sai raha Vassiljevilt ka käest kätte, aga kas

narkootikumidega seonduvalt, konkreetselt ei tea. Kaitsja hinnangul oli tunnistaja kallutatud

andma ütlusi Mihhail Vassiljevi vastu, et saada kokkuleppemenetluses kergem karistus.

4.5 Maakohus ei saanud tugineda X ütlustele. Kohtuistungil süüdistatav X keeldus ütluste

andmisest ja prokurör taotles avaldada Xe kohtueelses menetluses antud ütlused. X avaldatud

ütlusi ei saa arvestada, sest Vassiljevil puudus võimalus kohtuistungil X küsitlemiseks. KrMS

§ 15 lg 3 nõue on absoluutne ning kohtulahendis ei ole võimalik tugineda isiku ütlustele, kui

süüdistataval või tema kaitsjal ei ole võimalik vahetut tõendiallikat küsitleda (RKKKo nr 1-

21-6603).

4.6 Telerammi vestlusgrupis võis Vassiljev „Big B“ parooli kasutada ja võis ka mitte, sest

seda saaksid tehniliselt teha ka teised isikud. Maakohtuga ei saa nõustuda, et süüdimõistmisel

oleks Mihhail Vassiljevi roll ja panus X rollist suurem nähtuvalt Q ütlustest, et ta tegutses Big

B juhiste järgi pidevalt narkootiliste ainete ümberpakendamise ja tellijatele

edasitoimetamisega.

4.7 Maakohtu järeldus, et Mihhail Vassiljevi süü temale inkrimineeritud kuriteos on

keskmisest suurem ei ole põhjendatud. Tuleks eeldada, et süü suurus oli keskmine. Maakohtu

hinnang reaalsest kasusaamist on hüpoteetiline. X karistati vangistusega 6 aastat, siis on

Mihhail Vassiljevi karistamine sama teo eest vangistusega 17 aastat vastuolus võrdse

kohtlemise põhimõttega.

5. Apellant Küllike Namm asub seisukohale, et suur osa kohtuotsuse tõendite analüüsist

puudutab Xt ja tema seotust narkootilise aine käitlemisega. Politseiga koostööd teinud Y

kinnitas kohtuistungil, et Mihhail Vassiljev ei ole teinud temale ühtki ettepanekut

narkootiliste ainete ostmiseks ega müümiseks. Y ei ole näinud, et Mihhail Vassiljev oleks

kellelegi raha üle andnud, ta ei ole kunagi näinud Mihhail Vassiljevi valduses narkootilisi

aineid. Mihhail Vassiljev ei ole temal palunud leida auto või kuller, et tuua mistahes kaupu. Y

järeldas Mihhail Vassiljevi seost narkoäriga, kuna Mihhail Vassiljev oli väidetavalt X ja Y

vahel toimunud kohtumistel kaasas, kuigi Y suhtles enda kinnitusel vaid Xiga. Arvestades Y

ütluste andmise ja politseiga koostöö tegemise asjaolusid, samuti tema ütluste sisu, ei saa Y

ütlustele tuginedes mõista Mihhail Vassiljevit süüdi suures koguses narkootikumide

käitlemises varalise kasu saamise eesmärgil.

5.1 Matkija Y ütlusi ei kinnita ükski teine tõend, mis puudutab BMW X6 sõitmist Maardus.

Teiseks ei ole tõendatud, et väidetavalt Maardus tanklas möödasõitu teinud sõiduauto BMW

X6 oli justnimelt registreerimismärgiga XXXXXX, ega ka asjaolu, et selle sõiduki roolis oli

Mihhail Vassiljev, sest Y üksnes oletas, et möödasõitjaks oli Mihhail Vassiljev.

5.2 Maakohus on lugenud tõendatuks Mihhail Vassiljevi ja X ühise huvi narkootilise aine

toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 22. veebruaril 2023 kahes kohvris, mis olid

paigutatud Suurbritannia registreerimismärkidega sõiduki pagasiruumi. Tegemist on

hüpoteetilise järelduse ja oletusega, millist ei toeta ükski asjas kogutud tõend. Piiriületus kaks

päeva enne narkootilise aine saabumist Eesti Vabariiki ei võimalda seostada Mihhail

Vassiljevit selle narkootilise ainega.

5.3 Mis puudutab 16. aprilli 2023, siis selles osas on tegemist jällegi järeldusega, mis ei ole

kooskõlas kogutud tõenditega. Maakohus on järelduse rajanud kaassüüdistatava Q ütlustele,

kes oletas, et Telegrami suhtlusrakenduses oli temale korraldusi andnud Big B kasutajanime

taga Mihhail Vassiljev. Ühtki tõendit, mis vastavat oletust kinnitaks, kriminaalasja materjalide

hulgas ei ole. Ühtlasi on maakohus asunud tunnistaja Q ütlusi meelevaldselt ümbersõnastama

ja tõlgendama ning omistanud neile tähenduse, mida tegelikkuses ei ole. Asjaolu, et Q oletas,

et Big B kasutajaks on Mihhail Vassiljev, ei võimalda väita, et ta oli selles veendunud. Seega

on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ükski teine tõend ei kinnita, et Big B kasutajanime

taga oli Mihhail Vassiljev, sh mobiiltelefonide vaatlused vms tõendid ei anna alust sellise

järelduse tegemiseks.

5.4 Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse kaassüüdistatava ja politseiga koostööd teinud

isiku ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt 3-1-1-63-13, p 20.2). Apellant

on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades Q ja Y isikut, menetluslikku seisundit ja ütluste

sisu koosmõjus, on nende ütlused ebausaldusväärsed ning tulnuks tõendikogumist välja jätta.

Kergema karistuse saamise nimel on korduvalt karistatud ja narkootiliste ainetega seotud

isikud valmis paljuks, sh andma selliseid ütlusi, nagu neilt vastutasuks eeldatakse. Nimetatud

ohule on viidanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), märkides, et sellise tunnistaja

ütlustele tuginemine, kes annab ütlusi vastutasu nimel, võib õiglase kohtumenetluse

põhimõtte rakendumise kahtluse alla seada, kuna sellise isiku ütlused on manipuleeritavad ja

võivad olla antud puhtalt eesmärgiga saada vastutasu. Sellise isiku ütlustega kaasnevaid riske

ei tohi alahinnata (vt nt EIKo 17.jaanuar 2017 Habran ja Dalem vs Belgia, avaldused nr

43000/11 ja 49380/11, p 100).

5.5 Mihhail Vassiljevile on omistatud kõik Q elukoha XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud

narkootilised ained – amfetamiin, hašiš, kanepiõisikud, metonitaseen, protonitaseen ja

kokaiin, kuigi Q väitis kohtuistungil, et ta ei tea, kellele need ained kuulusid. Q üksnes oletas,

et Big B võis olla Mihhail Vassiljev ning väide, et ta hoidis narkootilisi aineid oma kodus kas

Big B või Q korraldusel, ei anna alust inkrimineerida Q kodust leitud narkootilised ained

Mihhail Vassiljevile, kuivõrd seda ei kinnita ükski tõend.

5.6 Tõendite puudumist kinnitab ka see, et Mihhail Vassiljevile oli kohaldatud tõkendit

elukohast lahkumise keeld mitte vahistus, mis oleks tavapärane tõkend, kui kriminaalasja

materjalide hulgas oleks tõsikindlaid tõendeid sedavõrd suures koguses narkootiliste ainete

käitlemise kohta. Seejuures kaassüüdistatav X oli vahistatud alates 16. aprillist 2023 ja Q

alates 16. aprillist 2023.

5.7 Maakohus on jätnud Mihhail Vassiljevi ütlused alusetult tähelepanuta, milliste kohaselt oli

kodus olnud sularaha laenuna saadud elektrooniliste sigarettide ostmiseks, milliste müügiga ta

oma sissetuleku saamiseks tegeles ja millist asjaolu tõendavad arvukad e-sigarettide pakendid,

mis leiti tema kodu läbiotsimisel. Mihhail Vassiljevi kodus olnud esemed ei ole kindlasti

sellised, mis võimaldaksid väita, et isikul oli luksuslik eluviis ja väärtuslikud esemed, mis on

soetatud narkootikumide müügist saadud raha eest. Arvestades Mihhail Vassiljevilt arestitud

vara väärtust ja kaubamärke, on tegemist pigem tagasihoidlike ja väheväärtuslike esemetega,

mis on igas keskmises majapidamises ja mille soetamine ei viita narkootiliste ainete

käitlemisele.

5.8 Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et uues süüdistuses, on Mihhail Vassiljevile ja Xle

inkrimineeritava kokaiini kogus – senise 147,97 grammi kokaiini asemel väärtusega 11 557

eurot, märgitud vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega 78 156 eurot. Tegemist on olulise

muudatusega, mille selgitamist ei ole prokurör vajalikuks pidanud. Seejuures puuduvad ka

igasugused viited sellele, milliste tõendite alusel on käideldud kokaiini koguseks märgitud

senise 147,97 grammi asemel 1002 grammi. Apellant võib vaid oletada, et vastav number

saadi Q telefoni kui asitõendi vaatluse fototabelist (foto nr 2), kus on kuvatud kaalul olnud

number 1002. Kohtuistungil vastas Q prokuröri küsimusele, „mis ainega on tegemist?“, et:

„oletan, et see on kokaiin“. Q lisas, et kuna ta kokaiini ise ei tarvita, siis ei tunne ta seda ka

ära ning üksnes oletab. Sellisele kaassüüdistatava oletusele, kes ütluste andmise järgselt

sõlmis ülisoodsa karistuskokkuleppe, ei anna alust Mihhail Vassiljevi süüdimõistmiseks 1002

grammi kokaiini käitlemises, mille väidetavaks maksumuseks on 78 156 eurot. Siinkohal

tuleb rõhutada, et X ja Q mõisteti Harju Maakohtu 30. aprilli 2024 kohtuotsusega käesolevast

kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas nr 1-24-2342 süüdi lisaks teiste narkootiliste ainete

käitlemisele ka 147,97 grammi kokaiini käitlemises (mitte 1002 grammi kokaiini käitlemises

nagu Mihhail Vassiljev).

5.9 Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Maakohus on mõistnud

Mihhail Vassiljevile karistuseks vangistuse 17 aastat, mis liideti Harju Maakohtu 19. oktoobri

2017 otsusega nr 1-17-6899 mõistetud ja ära kandmata karistuse osaga ning kohtuotsuste

kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 20 aastat. Käesolevast kriminaalasjast eraldatud

kriminaalasjas nr 1-24-2342 mõisteti X ja Q sisuliselt sama narkootilise aine käitlemise eest

süüdi, mida inkrimineeritakse ka Mihhail Vassiljevile, ning Xle mõisteti karistuseks 6 aastat

vangistust KarS § 184 lg 2¹ järgi ja Qle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Seega on sama aine käitlemise eest Xle mõistetud karistus kolm korda kergem ja Qle

mõistetud karistus ligi 4 korda kergem kui Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus.

5.10 Maakohus on käsitlenud X ja Mihhail Vassiljevi teopanust võrdsena. Lisaks on

käsitletud Mihhail Vassiljevi rolli „kesksena“, kes narkootiliste ainetega kokku ei puutunud,

kuid väidetavalt tegeles organiseerimisega. Samas on maakohus „süüdistuse kvalifikatsiooni“

peatükis märkinud esmakordselt, et “Mihhail Vassiljevi roll ja panus X rollist oli mõnevõrra

suurem, kuivõrd uuritud tõendite kohaselt tegeles Mihhail Vassiljev oma suurema

kohusetunde tõttu ebaseadusliku tegevuse rahastamise, rahaliste vahendite kasutamise ja

soetatud narkootilise aine suuremas mahus edasitoimetamise korraldamisega, millistest

rollidest viimane ilmneb Q ütlustest, millest nähtuvalt tegutses ta Big B juhiste alusel pidevalt

narkootiliste ainete ümberpakendamise ja tellijatele edasitoimetamisega“. Seega

kaassüüdistatava Q ütlustele tuginedes, milliste ebausaldusväärsusele on eelnevalt viidatud,

on kohus lugenud tõendatuks, et Mihhail Vassiljev oli kohusetundlikum kui X ja seega oli

tema roll mõnevõrra suurem kui X roll. Tegemist on alusetu järeldusega. Isegi kui uskuda

maakohtu väidet mõnevõrra suuremast rollist (mis ei vasta tõele ega tõenditele), ei õigusta see

märkimisväärselt raskema karistuse mõistmist.

5.11 Karistuse raskust arvestades on tegemist Eesti õigusruumis esmakordse ja erandliku

pretsedendiga, sest kohtupraktikas mõistetud karistusmäär jääb oluliselt allapoole võrreldes

Mihhail Vassiljevile mõistetud karistusmäära. Viidatud kohtuasjades käideldud narkootilise

aine kogused on oluliselt suuremad, kui Mihhail Vassiljevile inkrimineeritud narkootilise aine

kogus, kuid mõistetud karistused oluliselt leebemad. Apellandi hinnangul on mõistetud

karistus ebaproportsionaalne ning ei vasta isiku süüle olukorras, kus väiksema koguse puhul

mõistetakse palju suurem karistus. Apellandile teadaolevalt on Eesti kohtupraktikas mõistetud

varasemalt vaid ühel korral raskem karistus kui Mihhail Vassiljevile KarS § 184 lg 2¹ järgi,

s.o 18 aastat vangistust kohtuasjas 1-21-29, kuid varem mõistetud karistuse liitmise tagajärjel

on Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus veelgi raskem, s.o 20 aastat vangistust, mis on

Eesti kohtupraktikas esmakordne selle raskuse tõttu.

5.12 Maakohus on märkinud, et väidetavalt käitlesid Mihhail Vassiljev ja X narkootilisi

aineid maksumusega mitte vähem kui 215 337,8 eurot, samas X on 30. aprilli 2024 Harju

Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud narkootiliste ainete käitlemises maksumusega 166 774,8

eurot. Käesoleval juhul puudub igasugune õigustus lähtuda teistsugusest narkootiliste ainete

maksumusest kui Harju Maakohtu 30. aprilli 2024 jõustunud kohtuotsuses kriminaalasjas nr

1-24-2342.

5.13 Kuivõrd apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja Mihhail

Vassiljev õigeks mõista, tuleb otsus ühtlasi tühistada ka konfiskeerimise osas. Lisaks märgib

apellant, et maakohtu otsuses esitatud järeldused Mihhail Vassiljevi sissetulekute puudumise

ja kuriteoga saadud vara kohta on olnud alusetud ja tõendamata. Kohtuotsuses on küll

märgitud, et Mihhail Vassiljev on saanud erinevaid tulusid, kuid sellele vaatamata on kohus

leidnud, et Mihhail Vassiljev elatus hoopis narkootikumide käitlemisest, kuna väidetavalt

„töötamine palgatööl oli näilik ja vanametalli ärist saadav tulu tema kulutusi ei katnud.“

Kohtu vastavad järeldused on meelevaldsed ega haaku tõenditega.

Apellandi hinnangul ei välista e-sigarettide suitsetajaks olemine Mihhail Vassiljevi poolt ka e-

sigarettide müügiga tegelemist, mis on Mihhail Vassiljevi kinnitusel tema üheks

sissetulekuallikaks, kuivõrd on eluliselt usutav, et keskmisel suitsetajal on kodus kas üks pakk

sigarette või üks e-sigarett (äärmisel juhul paar), aga mitte karpide kaupa, mis pigem viitab

nende edasimüügile. Seega on maakohus rikkunud KrMS § 7 lg 3 sätestatut.

KAITSJA SEISUKOHT JA TAOTLUSED:

6. Apellandile sai pärast apellatsioonkaebuse esitamist teatavaks uus ja olulist tähtsust omav

info, mistõttu esitab ta käesolevaga ringkonnakohtule uue tõendi, taotleb asja läbivaatamist

ringkonnakohtu menetluses suulisel istungil ja palub tunnistajana üle kuulata Mihhail

Vassiljevi ema W (sünniaeg XX.XX.XXXX ).

6.1 Nimelt saatis Mihhail Vassiljevi ema W 7. jaanuari 2025 e-kirjaga apellandile edasi

arstitõendi, milline oli algselt saadetud 29.10.2024 jurist IRle aadressil XXX (Lisad 1 ja 2 – e-

kiri koos arstitõendiga ja tõlge). 14. oktoobri 2024 väljastatud tõendi kohaselt on Mihhail

Vassiljevil diagnoositud vasaku kanna distorsioon (s.o hüppeliigese väänamine).

Röntgenuuringuga tuvastati liigesepilu laienemine ja sündesmoosi rebend (s.o hüppeliigese

sidemete rebend). Raviks paigaldati kips 6-7 nädalat.

6.2 W selgitas apellandile, et 12. oktoobril 2024 sõideti koos perega – Mihhail Vassiljev, tema

ema ja isa, bussiga Venemaale, selleks, et tähistada isa venna surma-aastapäeva. Plaan oli

tagasi tulla selliselt, et Mihhail Vassiljev jõuaks 14. oktoobril 2024 kohtuistungile, aga kuna

ta libises tänaval, siis ta kukkus ja tekkis arstitõendis kirjeldatud vigastus. Mihhail Vassiljev

hospitaliseeriti haiglasse. Vigastus oli selline, et bussis ta Venemaalt tagasi tulla ei saanud ja

väikesõidukitel ei ole Venemaa piiri ületamine võimalik. Kukkumise käigus oli purunenud

Mihhail Vassiljevi telefon ja uut telefoni ja kõnekaarti, millega oleks võimalik Eestisse

helistada, ei saa Wlt saadud teabe kohaselt omandada isik, kes on teise riigi kodanik või kellel

on ka hall pass. Kui ema W sai teada, et Mihhail Vassiljev sattus haiglasse, siis võttis ta

koheselt ühendust jurist IRga, kes pidi otsustama, kas ta sõlmib Mihhail Vassiljevi

kaitsmiseks kliendilepingu või mitte, ning lubas teavitada kohut, et Mihhail Vassiljev on

Venemaal haiglas ning vigastatud ja ei saa seetõttu kohtusse tulla. W sai aru, et IR on seda

teinud. Tegelikkuses Mihhail Vassiljevi vigastust tõendavat arstitõendit kohtusse ei esitatud ja

ka apellant sai sellest esmakordselt teadlikuks alles 7. jaanuaril 2025, mil W selle temale

edastas. Nagu eelnevalt märgitud, oli Wl teadmine, et see tõend on juba kohtusse esitatud.

6.3 Eelmärgitud asjaolude tõendamiseks esitab apellant taotluse asja läbivaatamist

ringkonnakohtu menetluses suulisel istungil ning kuulata kohtuistungil üle W eelkirjeldatud

asjaolude tõendamiseks.

6.4 Kuna e-toimiku andmetel ei ole vastavat teadet veel süüdistatavale kätte toimetatud, ei ole

süüdistatav ka vastavat õigust minetanud, mida ta käesoleval juhul kaitsja vahendusel

realiseerib ja taotleb asja läbivaatamist suulises menetluses.

6.5 Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 otsus tehti Mihhail Vassiljevi suhtes tagaselja, isik ei

viibinud kohtuistungil, kus ta oleks saanud avaldada mh oma viimase sõna. Apellandile

käesolevaks ajaks ilmnenud uue info valguses esines süüdistataval mõjuv põhjus

kohtuistungile mitteilmumiseks, kuid see info ei jõudnud õigel ajal kohtuni eelkirjeldatud

põhjustel. Ilmselgelt on Mihhail Vassiljevile mõistetud üliraske karistus (17 aastat vangistust,

mis liitmise teel kujuneb 20 aasta pikkuseks vangistuseks) mh põhjusel, et kohtu arvates on

isik pakku läinud, kuid tegelikkuses oli isikul mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks,

kuid kahetsusväärselt ei jõudnud vastav info õigel ajal kohtusse.

6.6 Samadel motiividel on maakohus otsustanud 14. oktoobril 2024 tõkendit muuta ja

kohaldada tõkendit vahistamine, kuigi Mihhail Vassiljevil esines mõjuv põhjus

kohtuistungitele mitte ilmuda. Apellant rõhutab, et Mihhail Vassiljev täitis temale varasema

tõkendiga, s.o elukohast lahkumise keeld, pandud kohustusi nõuetekohaselt, ka 12. oktoobril

2024 Venemaale sugulasi külastama sõites ei olnud tal plaanis viibida seal kauem kui 3

tööpäeva ja ilmuda 14. oktoobril 2024 kohtuistungile, mille osas andis ta ka eelmisel päeval,

s.o 13. oktoobril 2024 kinnituse oma määratud kaitsjale Alar Neilandile, kellega lepiti kokku

kohtumine kohtumajas pool tundi enne istungi algust.

6.7 13. oktoobril 2024 Mihhail Vassiljev libises ja kukkus tänaval, vigastas hüppeliigest, tema

telefon purunes ja ta hospitaliseeriti, mistõttu ei saanud ta enam oma kaitsjaga ühendust ega

saanud taotleda kohtuistungi edasilükkamist. Mihhail Vassiljev ilmus pika menetluse kestel

kõigile määratud kohtuistungitele, isegi, kui tema kaitsja mitmele istungile ei ilmunud, oli

kohusetundlik, ei läinud pakku ka siis, kui kaassüüdistatavad vahistati ja hiljem süüdi

mõisteti.

6.8 Maakohtu otsuses on märgitud, et kriminaalasja kohtuliku arutamisega sai jätkata ka

süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 sätestatud alusel, kuivõrd kohtuistungite ajad olid

süüdistatavale teada ning need ajad korrati kohtu poolt igal eelneval istungil üle. Seega

kohtuistungil kohal viibivale süüdistatavale kohtu etteloetud teatised võrdsustatakse kutse

andmisega allkirja vastu KrMS § 164 lg 3 mõttes, mistõttu oli kohtukutse süüdistatavale kätte

antud KrMS § 165 lg 2 tähenduses. Apellant peab siinkohal vajalikuks osundada, et 6. juunil

2024 istungil, kus kohus ja prokurör leppisid kokku uutes kohtuistungi aegades, sh 14.

oktoobri ja 16. oktoobri, kuhu Mihhail Vassiljev ei ilmunud, viibis Mihhail Vassiljev ilma

kaitsjata – kohtuistungi protokollis on märge, et ilmumata kaitsja Andres Simson.

6.9 Kuivõrd kriminaalasi arutati lõpuni ilma süüdistatava osavõtuta, ei olnud süüdistataval

võimalik kasutada mh KrMS §-s 303 ettenähtud viimase sõna õigust, kuna tema arstitõend ja

kohtuistungite edasilükkamise taotlus ei jõudnud temast sõltumatutel põhjustel õigel ajal

kohtusse. Apellandi hinnangul on käesoleval juhul tegemist olulise kaitseõiguse rikkumisega.

PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

7. Prokurör vaidleb kaitsja Küllike Nammi apellatsioonile ja apellatsiooni täiendavale

seisukohale vastu. Ka on ainetud kaitsja Alar Neilandi väited. Apellatsioonis tõstatatud

küsimustes on maakohus uuritud tõendeid hinnanud kriminaalmenetlusõiguse nõudeid

järgides. Maakohtu järeldused on ühteaegu nii tõenduslikult korrektsed kui ka põhjendatud

ning puuduvad alused kohtuotsuse muutmiseks.

7.1 Prokurör leiab, et Y ütlused on usaldusväärsed, kuna need on järjepidevad ega sisalda

vasturääkivusi. Asjaolu, et Y tegi politseiga koostööd, ei mõjuta kuidagi tema ütluste

usaldusväärsust. Vastupidi, tänu sellele, et Y tegi politseiga koostööd, on tuvastatud

rahvusvaheline narkootiliste ainete transiit ja selle taga olevad isikud, samuti on tänavatelt

kõrvaldatud süüdistuses kajastatud ülisuur kogus narkootilisi aineid. Ilma Y koostööta poleks

olnud võimalik kõnealust kuritegu avastada. Tema ütlused on osutunud erakordselt

väärtuslikeks ja täpseks narkootiliste ainete käitlemisele suunatud kuritegeliku grupi

tuvastamisel. Apellatsioonis esitatud loogikale tuginedes poleks võimalik kriminaalasjades

politseiga koostööd teinud ja kuritegu matkinud isikuid tunnistajatena üle kuulata.

7.2 Samuti on Q ütlused usaldusväärsed, olenemata sellest, et ta oli antud kriminaalasjas

kaassüdistatav, kellega sõlmiti pärast kokkulepe. Q antud ütlused Mihhail Vassiljevi osas

haakuvad teiste kogutud tõenditega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Q ega Y ei

tundnud üksteist, ehk nad ei saanud ka ütlusi omavahel kooskõlastada, ent nad mõlemad

tundsid kohtusaalis ära Mihhail Vassiljevi ning teadsid rääkida nendele teadaolevate seoste

kohta Mihhail Vassiljevi poolt narkootiliste ainete käitlemisel.

7.3 Prokurör soovib rõhutada, et lisaks isikulistele tõenditele on kohtus uuritud ka teisi

dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad Mihhail Vassiljevi kandvat rolli grupis

narkootiliste ainete käitlemisel. Nimelt jälitustoimingu protokollist nähtub, et X mainib

vestluses Yle Mihaši ning Y sõnul kutsus X Mihhail Vassiljevit tihtipeale selle

nimelühendiga. Jälitustoimingu protokollist nähtub ka see, et X räägib Yga narkootiliste

ainete käitlemise teemadel "meie" vormis (süüdistuskõne lk 15 2. lõik), mis viitab otseselt

sellele, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisel koos teise isikuga. Mihhail Vassiljevi

telefoni vaatluse käigus avastati krüpteeritud suhtlust võimaldavast suhtlusrakendusest Signal,

et loetud tunnid enne tema kinnipidamist küsiti Mihhail Vassiljevilt, kas "nos (eesti keeles

nina) jõudis kohale, kõik hästi?" ning Mihhail Vassiljev vastas "Jah". Y avaldas kohtuistungil,

et "nos" ehk nina tähendab kokaiini. Seejuures oli Mihhail Vassiljevi abonentnumber Läti

suunakoodiga +371, mis viitab ka tema kokkupuutele Läti Vabariigiga, kust saabus 22.

veebruaril .2022.a Eesti Vabariiki ligi 20 kg amfetamiini ja kus kaks päeva enne amfetamiini

saabumist käisid koos X ja Mihhail Vassiljev. X auto läbiotsimise kohta koostatud

protokollile lisatud fotolt nr 14 on näha, et pärast X kinnipidamist on Mihhail Vassiljev talle

Telegrami rakenduses vastamata kõne teinud. Mihhail Vassiljevi telefonist avastati vestlused

seoses X auto müügiga, seda ajal kui X viibis juba vahi all. Kõige kaalukamate tõenditena on

kaitsja jätnud apellatsioonis tähelepanuta selle, et jälitustoimingu protokoll kinnitas, et 16.

aprillil 2023. a viibis Mihhail Vassiljev Magistrali keskuse juures, seda kinnitas ka Mihhail

Vassiljev ise ning Q, et nad kohtusid 16. aprillil 2023 Magistrali keskuse juures asuva tankla

juures ning Mihhail Vassiljev andis Qle üle autovõtmed ning sellest autost avastati hiljem

narkootilisi aineid. Korralduse Magistrali keskuse juurde sõita sai Q Big B kasutajanime alt,

mis on tuvastatud ka Q telefonist avastatud vestlustest. Seega leidis maakohtus tõendamist,

mida kinnitas Mihhail Vassiljev kaudselt ka ise, et Big B kasutajanime taga sai olla ainult

Mihhail Vassiljev. Seega on ka teiste tõenditega kogumis tõendatud, et Mihhail Vassiljev on

talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud ning kohtuotsus pole rajatud ainult oletuslike

ütluste peale, mille tõele vastavust ega usaldusväärsust ei saa kontrollida ka teiste tõenditega.

7.4 Prokurör on seisukohal, et maakohus on Mihhail Vassiljevile karistuse määramisel

lähtunud oma siseveendumusest, väljakujunenud kohtupraktikast, Mihhail Vassiljevi süü

suurusest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Prokurör leiab, et

Mihhail Vassiljevile mõistetud 17- aastane vangistus on kooskõlas toimepandud kuriteo

raskuse ja Mihhail Vassiljevi isikuga ning peab maakohus otsust põhjendatuks. Maakohtu

põhjendused karistuse osas on detailselt esitatud otsuse 3. peatükis.

7.5 Mihhail Vassiljevile mõistetud karistuse kujunemise osas ei oma tähtsust Xle ja Qle

mõistetud karistused, kuna need on määratud teises menetlusliigis, teise kohtukoosseisu poolt

ja teistel asjaoludel. Samuti ei ole asjakohased viited teistes kohtuotsustes määratud

karistustele, sest iga kohtukoosseis tugineb vastavalt oma siseveendumusele ja konkreetses

kohtuasjas tuvastatud asjaoludele. Käesoleval juhul on maakohus karistuse määramisel

järginud väljakujunenud kohtupraktikat ning puuduvad alused Mihhail Vassiljevile kergema

karistuse mõistmiseks.

7.6 Qga sõlmitud kokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et talle määratud karistus ei olnud

ülemäära leebe ega kaldunud kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast. Prokurör rõhutab, et

Qle määrati karistus teise kvalifikatsiooni alusel. Lisaks polnud ta varem kriminaalkorras

karistatud ega juhtival positsioonil tegutsenud isik. Seetõttu ei ole Qle määratud karistuse

võrdlemine Mihhail Vassiljevile mõistetud karistusega põhjendatud.

7.7 Prokuröri hinnangul on kohtuotsus konfiskeerimise osas seaduslik ning puuduvad alused

selle muutmiseks. Kohus on otsuses õigesti jõudnud järeldusele, et Mihhail Vassiljevi ütlused

on ainult usaldusväärsed selles ulatuses, mis riimuvad teiste kohtule esitatud tõenditega

(kohtuotsus lk 20-21). Kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta ei pea Mihhail Vassiljevi

öeldut usutavaks, et teenis sissetulekuid e-sigarettide müümisega. Maakohus on oma otsuses

(lk 35–37) põhjalikult analüüsinud konfiskeerimise kohaldamise võimalikkust ning toonud

esile, et Mihhail Vassiljevi ütlused on jäänud paljasõnalisteks. Samuti ei ole ta

kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute tõendamiseks.

7.8 Kaitsja on esitanud täiendava seisukoha, millega soovib esitada ringkonnakohtule uusi

tõendeid ja taotleb asja läbivaatamist suulisel istungil ning soovib tunnistajana üle kuulata

Mihhail Vassiljevi ema W. Kaitsja on ringkonnakohtule koos täiendava seisukohaga esitanud

hulganisti tõendeid – sealhulgas on kaitsja toimetanud tõendid apellatsioonist nähtuvalt

ringkonnakohtule kirjalikult või edastanud need e-kirja teel. Samas ei ole ei maakohus ega

ringkonnakohus võtnud praeguseks seisukohta nimetatud tõendite vastuvõtmise osas KrMS §-

s 286¹ sätestatud korras. Eeltoodud menetlusõiguse rikkumise muudab olulisemaks see, et

kaitsja on asunud apellatsiooni täienduses avama tõendeid, mida maakohtu menetluses ega ka

apellatsioonimenetluses veel vastu võetud ega avaldatud ei ole. Sel viisil on kaitsja asunud

mõjutama kohut, üritades kõrvale hiilida kohtuliku uurimise reeglistikust, mis kehtib KrMS §

331 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluses. Selliselt palub prokurör kohtul jätta tähelepanuta

veel vastuvõtmata tõenditel põhineva argumentatsiooni. Lisaks on taotlus tõendite

vastuvõtmiseks esitatud hilinemisega. Mihhail Vassiljev pidi olema teadlik enda väidetavast

tervisekahjustusest üle kolme kuu tagasi ning vastavad tõendid oleks olnud võimalik esitada

juba maakohtule. Kaitsja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks seda õigeaegselt teha ei

saanud.

7.9 Juhul kui kohus ikkagi leiab, et täiendavas seisukohas esitatud tõendeid ja argumente saab

arvestada, soovib prokurör nendele sisuliselt vastu vaielda. Nimelt pole prokuröri hinnangul

eluliselt usutav, et Mihhail Vassiljev läks Venemaale, kukkus endal jala kipsi ja 14. oktoobril

2024, täpselt kohtuistungi päeval, pandi tal jalg kipsi, kuid ta polnud võimeline samal päeval

enda kaitsjat ega kohut teavitama aset leidnud õnnetusjuhtumist. Kaitsja on lisana esitanud

kirjavahetuse, millest nähtub, et W on alles 29. oktoobril 2024 saatnud IR meiliaadressile

skaneeritud arstitõendi. Prokurörile jääb arusaamatuks, miks tegeles tõendite esitamisega

Mihhail Vassiljevi ema, mitte Mihhail Vassiljev ise, kes on antud kriminaalasjas süüdistatav.

Isegi kui uskuda versiooni, et Mihhail Vassiljev kukkus koos jalaga enda telefoni ja

kõnekaardi nii õnnetult katki, et neid polnud enam võimalik kasutada, siis ta oleks enda

pereliikmete, sõprade või sugulaste telefone saanud kasutada, et helistada või saata sõnum

enda kaitsjale, kelle kontaktandmed on avalikult kätte saadavad. Alternatiivselt oleks Mihhail

Vassiljev saanud kohut või kaitsjat enda puudumisest teavitada ka meili teel.

7.10 Prokurör leiab, et suulise istungi korraldamiseks vajaliku taotluse esitamiseks ettenähtud

tähtaeg on juba möödunud ning teeb ettepaneku lähtuda kaitsja esialgsest apellatsioonist,

milles taotleti asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Siinkohal tuleb lähtuda ka asjaolust, et

Mihhail Vassiljev on teadlikult teinud ennast kättesaamatuks ja asunud kohtumenetlusest

kõrvale hoiduma. Nii on ka ringkonnakohus määranud, et käesolev asi vaadatakse läbi

kirjalikus menetluses.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

8. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide

motiividega, prokuröri seisukohaga ja kaitsja seisukohaga ning taotlusega, asub alljärgnevale

seisukohale.

8.1 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlus arutada apellatsioonimenetluses

kriminaalasja suulises menetluses tuleb jätta rahuldama.

KrMS § 331 lg 12 kohaselt vaadatakse apellatsioonimenetluses asi läbi suulises menetluses,

kui seda taotleb apellatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks kohus.

Apellandid ei taotlenud suulist menetlust.

Suulise menetluse taotlemiseks apellatsioonikohtus on sätestatud kindel tähtaeg (KrMS § 322

lg 1, 3, 4). Kaitsja viitab küll kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-44-16, p 11-14), kuid jätab

tähelepanuta ülejäänud seisukohad viidatud lahendid, mida Riigikohtu kriminaalkolleegium

on üheselt märkinud. KrMS § 322 lg 4 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3 annab

kohtumenetluse poolele õiguse taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul alates teate

saamisest apellatsiooni esitamise kohta. Juhul kui kohtumenetluse pool seda ettenähtud tähtaja

jooksul ei tee, minetab ta suulise menetluse taotlemise õiguse. Ehkki ringkonnakohus määrab

kriminaalasja läbivaatamisel kirjalikus menetluses KrMS § 331 lg 11 p 2 kohaselt uue tähtaja,

mille jooksul võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada kohtule oma kirjalikke seisukohti,

samuti taandusi ja muid taotlusi, ei anna see enam õigust taotleda suulist menetlust, kuna

võimalus suulise menetluse taotlemiseks on selleks hetkeks minetatud ning kohus on

kriminaalasja läbivaatamise viisi juba otsustanud (vt RKKKo nr 3-1-1-1-44-16, p 14-15).

8.2 Ringkonnakohus teavitas kohtumenetluse pooli apellatsiooni esitamisest KrMS § 322 lg 1

ettenähtud tähtajal ning tagas sellega süüdistatavale, prokuratuurile, sh mõlemale apellandile

(esitatud oli kaks apellatsiooni erinevate kaitsjate poolt) võimaluse taotleda seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul suulist menetlust. Prokuratuur ega kaitsjad ega ka süüdistatav ei

kasutanud enda õigust taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul alates teate saamisest

apellatsioonide esitamise kohta, mistõttu puudub kaitsjal õigus taotleda suulist menetlust ajal,

mil kohus andis tähtaja esitada kirjalikus menetluses oma seiskohti.

8.3 Kuigi kaitsjad esitasid apellatsioonid süüdistatava huvides, siis pidanuks suulist menetlust

taotlema kaitsjad juba apellatsioonides või tegema seda pärast teate saamist seitsme päeva

jooksul. Süüdistatav Mihhail Vassiljev ei ole ülal märgitud tähtaja jooksul taotlenud suulist

menetlust, siis puudub käsiloleval juhul süüdistataval n-ö kaitsja Küllike Nammi vahendusel

realiseerida oma õigust esitada taotlus suuliseks menetluseks.

KrMS § 17 lg 1 nimetab kohtumenetluse poolena süüdistatavat. Apellatsioonimenetluses on

kaitsja ja süüdistatav eraldi kohtumenetluse pooled, kel mõlemal on apellatsiooniõigus (KrMS

§ 318 lg 1). Ehkki kaitsja tegutseb süüdistatava huvides ning tema juhiste alusel, osaleb

kaitsja apellatsioonimenetluses enda nimel ja süüdistatav enda nimel. Seega ei saa kaitsja

asendada süüdistatavat kohtumenetluse poolena (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKo

nr1-21-1421, p 54-56).

8.4 Märkida tuleb sedagi, et süüdistatav on tegelikkuses minetanud võimaluse suulise

menetluse taotlemiseks, sest Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel tehti mõlemad teatised

apellatsiooni esitamise kohta, sh märkega taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul

nähtavaks ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel 2. jaanuaril 2025. See on

kooskõlas KrMS § 1602 lg-ga 1, mille järgi edastatakse kriminaalmenetluses digitaalsed

taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu, kui

kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Teatise edastamiseks ei näe

menetlusseadustik ette eraldi korda. Järelikult on sellise teatise edastamine võimalik e-toimiku

süsteemi vahendusel. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt

RKKKm nr 1-20-2341, p 6). Vaidlust ei ole selles, et hetkest, mil teatis e-toimiku süsteemis

süüdistatavale nähtavaks tehakse, saadetakse tema e-posti aadressile vastavasisuline teade ja

tal on võimalik teate sisust teada saada. Järelikult on põhjendatud sellest hetkest arvestada ka

suulise taotluse esitamise tähtaega (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKm nr 1-19-5631, p

9). Seejuures ei pea olema teatis kätte toimetatud nagu kaitsja on ekslikult leidnud, kuivõrd

KrMS § 322 lg 1 kohaselt tehakse teatavaks apellatsiooni saabumine kohtumenetlusel pooltele

ning KrMS § 322 lg 3 alusel saab teate saamisest alates seitsme päeva jooksul esitada

kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga

(RKKKm nr 1-20-2341, p 8). Teatise edastamisel e-toimiku vahendusel eeldatakse, et isik

saab selle teate kätte põhjendamatu viivituseta, seda enam olukorras, kus süüdistatav on

eelnevad dokumendid vastu võtnud e-toimiku süsteemi vahendusel. Kolleegiumi hinnangul ei

ole kahtlust selles, et süüdistatav on teadlik tema suhtes toimuvast apellatsioonimenetlusest.

See, et süüdistatav on tagaotsitav ja ei soovi temale e-toimiku vahendusel edastatud

dokumente avada, ei tähenda seda, et võimalus suulise menetluse taotlemiseks ei ole

ammendunud. Seda enam olukorras, kus tegemist on tagaotsitavaga ja ringkonnakohus on

teinud teatise kättesaadavaks e-toimiku vahendusel, mille kaudu võis eeldada teatise

kättesaamist, siis piisab kui kohus on teinud dokumendid kättesaadavaks e-toimiku

vahendusel (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKo nr 1-15-4308, p 18). Mingeid

asjaolusid, mis takistasid teatise kohest teada saamist, esitatud ei ole.

Kokkuvõtvalt oli kohtumenetluse poolena süüdistataval tagatud õigus taotleda suulist

menetlust seaduses ettenähtud tähtajal ning asjaolu, et süüdistatav ei reageeri teate saamisel ja

ei ava saadetud dokumente, ei anna alust seda taotlust esitada kaitsjal peale KrMS § 322 lg 3,

4 märgitud tähtaega.

8.5 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlus kuulata tunnistajana üle Mihhail Vassiljevi

ema W ning võtta vastu täiendavad tõendid tuleb jätta rahuldamata KrMS § 297 lg 2, § 321 lg

6 alusel.

Praegusel juhul ei ole info võimaliku tõendi kohta ilmnenud ringkonnakohtu menetluse ajal.

Tõendite hilinenud esitamine pärast maakohtu otsuse kuulutamist on lubatav vaid erandlikel

juhtudel, kuid kaitsja põhjendustest seda erandlikkust ei nähtu. Tõendi hilinenud esitamist ei

õigusta asjaolu, et kaitsja sai mingitest asjaoludest teada alles 9. jaanuaril 2025.

8.6 Arusaamatuks jäävad kaitsja põhjendused arstitõendi saatmisest IRle, kellel puudub

igasugune puutumus menetletava kriminaalasjaga. Süüdistatav Mihhail Vassiljev oli teadlik

kohtuistungi ajast ja kohast, sh olid tal olemas kaitsja Alar Neilandi kontaktandmed.

Nähtuvalt kohtuistungi protokollist oli ta kaitsjaga ühenduses 13. oktoobri 2024 õhtul kell

18.00 (IV kd, tl 135), kuid 14. oktoobril istungile ei ilmunud. Kaitsja Neilandiga vesteldes ei

avaldanud Mihhail Vassiljev, et ta on Venemaal ja/või tal on juhtunud trauma. Seda, et

Mihhail Vassiljevil puudus võimalus maakohtuga või kaitsjaga ühendust võtta on tõendamata

ja ei ole eluliselt usutav. Nii on kaitsja Namm ise põhjendanud taotluses ja märkinud, et

Mihhail Vassiljev sõitis koos perega sugulastele külla ja tagasi tulla plaaniti aegsasti, et

Mihhail Vassiljev jõuaks kohtuistungile. Seega on ilmne, et maakohtuga või kaitsjaga said

ühendust võtta, kas pereliikmed või sugulased või süüdistatav ise, kasutades lähedaste või

sugulaste sidevahendeid. Pole usutav versioon, et sugulastel või Mihhail Vassiljevi emal ja

isal ei olnud kaasas või olemas mingeid elektroonilisi sidevahendeid. Maakohtu ja kaitsja

Neilandi andmed on avalikud ja lihtsasti leitavad. Seega ei oma tähtsust väide, et Mihhail

Vassiljevi telefon purunes või edastati see info alles kaitsja Nammile 9. jaanuaril 2025.

9. Esitatud apellatsioonides taotlevad apellandid maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud

järelduste ümberhindamist.

Maakohus on hinnanud süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning

ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine

iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada

süüdistatava kasuks. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuriteo tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette

heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude

puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse

asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest.

10. Kolleegium ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et tunnistaja Y ütlused ei ole usaldusväärsed.

Ka ei nõustu kolleegium apellantidega, et tunnistaja ütlused on arvamuslikud ehk sisuliselt on

tunnistaja teinud oletusi süüdistatava Mihhail Vassiljevi seotuse kohta süüdistuses märgitud

narkootiliste ainetega.

Asjaolu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei teinud tunnistaja Yle ettepanekut narkootiliste

ainete ostmiseks ega müümiseks või kullerite otsimiseks, ei välista süüdistatava Mihhail

Vassiljevi süüd temale inkrimineeritud kuriteos. Sellised asjaolud ei saa olla eraldivõetult

Mihhail Vassiljevi suhtes õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste

kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega.

10.1 Kaitsja Namm on viidanud tunnistaja Y ütlustele osaliselt ning jätnud tähelepanuta

ütlused, mis kinnitavad, et Mihhail Vassiljev tegeles koos Xga ja Tofikuga narkootiliste ainete

müügiga (IV kd, tl 97-97 pöördel). Tunnistaja andis ütlusi, et Mihhail Vassiljev ja X

tegelesid narkootiliste ainete veoga kahekesi nagu head sõbrad või partnerid. Seda, et nad

tegutsesid narkootiliste ainete müümisel, organiseerimisel koos, teab sellepärast, et nad käisid

kahekesi tema juures ja rääkisid tihti asjadest koos. Mihhail kinnitas, et kõike, mis ma räägin

Xle, sh narkootilistest ainetest võin rääkida ka temale. Narkootilistest ainetest saadud raha

eest ostsid X ja Mihhail Vassiljev autosid, sest tahtsid tegeleda autode rentimisega. Mihhail

Vassiljev kasutas autot BMW X6 XXXXXX, teab seda, sest on käinud selle autoga pidevalt

tema pool ja rääkinud ka auto ostmisest. Lisaks andis tunnistaja üksikasjalikke ütlusi, kuidas

toimus erinevate narkootiliste ainete käitlemine, millele maakohus on ka viidanud (IV kd, tl

190 pöördel-191).

10.2 Maakohtus ristküsitlusel antud tunnistaja Y ütlused ei ole oletuslikud. Tunnistaja ei ole

arvanud, et Mihhail Vassiljev tegeles koos Xga ja Tofikuga narkootiliste ainete müügiga, vaid

see oli tunnistaja kindel teadmine, mida ta ka selgitas, millel selline teadmine põhineb.

Tunnistaja Y on üheselt andnud ütlusi, mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud. Seega

kaitsjate väide, et tunnistaja ütlused on oletuslikud, on ainetu.

10.3 See, et tunnistaja suhtles enamus ajast Xga ja ka juhiseid andis tunnistajale X, ei tähenda

seda, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei olnud seotud süüdistuses märgitud narkootiliste

ainete käitlemisega, sest tunnistaja on üheselt märkinud, et X pöördus tema poole osaga

sellest tööst. Tunnistaja kirjeldas ka, kuidas ainete käitlemine ja raha üleandmine käis (IV kd,

tl 97). Tulenevalt tunnistaja ütlustest oli temal, sh teistel isikutel kindel roll narkootiliste

ainete käitlemise ahelas. Seetõttu ei ole midagi kummastavat selles, et just Mihhail Vassiljev

isiklikult ei andnud korraldusi tunnistaja Yle. Samas on tunnistaja kinnitanud, et X rääkis alati

mitmuses, et meie ning see tähendas tunnistaja jaoks, et koos Mihhailiga. Kui X ei olnud, siis

võis ta raha anda ka üle Mišale, st Mihhailile. Teab ka, et Mihhailil oli selliseid inimesi, kes

talle allusid ja olid seotud narkootiliste ainete käitlemisega, nagu tema allus Xle (IV kd, tl

100-100 pöördel). Seejuures ka kaitsjale vastates, kinnitas tunnistaja, et kolmekesi kohtumisi,

mis puudutasid narkootilisi aineid, oli palju, umbes üks kord nädalas (IV kd, tl 102) ning see,

et Mihhail tegeles narkootiliste ainetega ei ole lihtsalt järeldus, vaid on fakt ja teab seda (IV

kd, tl 103-103 pöördel), kuid selle jätavad kaitsjad tähelepanuta.

10.4 Kaitsja Neiland leiab, et jälitustoimingu protokolle ei ole võimalik käsitleda Mihhail

Vassiljevit süüstava tõendina. Kolleegiumil tuleb märkida, et jälitustoimingu protokollist

nähtuv kinnitab tunnistaja Y ütlusi, mis omakorda annab alust pidada Y ütlusi

usaldusväärseks.

10.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega ka selles, et tunnistaja Y ütlused ei tõenda, et

süüdistatav Mihhail Vassiljev oli seotud 22. veebruari 2023 amfetamiini käitlemisega.

Maakohus on üksikasjalikult viidanud tunnistaja Y ütlustele ning teisele tõenditele, mis

kinnitavad tunnistaja ütlusi (vt IV kd, tl 191 pöördel-193). Tunnistaja Y on üheselt

kinnitanud, et X saatis Mihhaili vaatama, kas ta üldse kohal on, sest X ei uskunud teda.

Tunnistaja kinnitab, et Mihhail sõitis mitu korda mööda oma autoga BMW X6, kuid silmsidet

ei olnud (IV kd, tl 99). Asjaolu, et tunnistajal ei tekkinud silmsidet süüdistatavaga ei tähenda

seda, et tunnistaja süüdistatavat ei näinud. Sellist vastust, et tunnistaja süüdistatavat autos ei

näinud ei ole tunnistaja ristküsitlusel andnud. Tunnistaja vastas üheselt kaitsja küsimusele, kas

ta nägi Mihhaili oma autoga mööda sõitmas, jah (IV kd, tl 103). Seega jääb kaitsja Neilandi

väide, et tunnistaja isiklikult Mihhail Vassiljevit autos ei näinud tagajärjetuks. Ühtlasi on

ümber lükatud ka kaitsja Nammi väide, et ei ole tõendatud, et sõiduki BMW roolis oli Mihhail

Vassiljev. See, et kaitsja Namm viitab vaid osadele tunnistaja Y ütlustele, ei tähenda seda, et

tunnistaja pole andnud ütlusi, mis seostaks süüdistatavat narkootiliste ainete käitlemisega.

10.6 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega selles, et süüdistatav ei olnud seotud 16. aprillil 2023

narkootiliste ainetega ning maakohtu järeldused ei ole kooskõlas kogutud tõenditega.

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on üksikasjalikult viidanud kogutud tõenditele (IV

kd, tl 193-197) ning jõudnud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult seisukohale, et

süüdistatav Mihhail Vassiljev oli seotud 16. aprillil 2023 narkootilise aine amfetamiini

käitlemisega (IV kd, tl 198-200).

11. Kaitsjatega tuleb nõustuda, et Q on andnud ütlusi, et ta oletab, et Big B on Mihhail (IV kd,

tl 38). Samas on Q põhjendanud, miks on tal põhjust arvata, et tegemist on Mihhail

Vassiljeviga. Q on üheselt andnud ütlusi, et Mihhail Vassiljev maksis talle raha narkootiliste

ainete toomise ja hoiustamise eest. Raha maksmine toimus kohtumisel või jäeti postkasti.

Mingitel muudel põhjustel Mihhail Vassiljev talle raha ei andnud ning suhtlus puudutas ainult

narkootiliste ainete käitlemist. Kokkusaamiste kohta kirjutas alati Telegramis Big B ja

kokkusaamisele tuli alati Mihhail Vassiljev ning kuhu ained viia kirjutas ka Big B. Ka võtmed

sai Mihhaili käest, kui kohtusid Magistralis ning enne seda oli saanud selle ülesande Big B-lt

(IV kd, tl 38, 40). Hinnates kogumis tunnistaja Q ütlusi, tuleb nõustuda maakohtu järeldusega,

et tegelikkuses oli tunnistaja Q veendunud, et Big B on Mihhail Vassiljev. Arvestades asjaolu,

et korraldusi jagas Big B, kohtumisi leppis kokku Big B, sh raha maksmiseks narkootiliste

ainete käitlemise eest ning kohale ilmus alati Mihhail Vassiljev, siis ei ole võimalik

kolleegiumil asuda seisukohale, et see on pelgalt kokkusattumus ja Big B on keegi teine isik,

mitte Mihhail Vassiljev. Selline n-ö kokkusattumus ületab kolleegiumi hinnangul usutava

juhuslikkuse määra.

11.1 Kaitsja Neilandi argument, et Telegramis võis Vassiljev kasutada Big B parooli ja võis

ka mitte, sest tehniliselt saaksid teha seda ka teised isikud on täiesti sisutu, sest sellise

argumendi toetuseks ei ole kaitsja mingitele tõenditele viidanud. Märkida tuleb sedagi, et

süüdistatav ise ei ole kordagi märkinud, et kellelgi on olnud juurdepääs tema telefoni,

vastupidi süüdistatav kinnitas, et võõraste käes ei ole tema telefon olnud (IV kd, tl 122

pöördel).

11.2 Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks peaks Q kõiki ütlusi kinnitama mingid teised

tõendid. Kaitsja Namm jätab tähelepanuta, et Q enda ütlused on tõendiks KrMS § 63 lg 1

mõttes. Kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid,

need on võrdväärsed kõigi teiste tõenditega ning maakohus on eraldi põhjendanud ka seda,

miks ta hindab kaassüüdistatava ütlused usaldusväärsemaks kui Mihhail Vassiljevi süüd

eitavad ütlused. Ühtlasi ei ole kohtupraktika kohaselt välistatud isiku süüditunnistamine isegi

vaid ühele tõendile tuginedes. Kuid käsiloleval juhul ei ole tegemist pelgalt ühe tõendiga.

Märkimist väärib seegi, et kohtupraktika kohaselt riimuvate tõendite kogum suurendab

kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi

tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Seega paljude teiste otseste või

kaudsete tõendite puudumine mingi konkreetse ütluse kohta iseenesest ja vahetult ei tähenda

veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tegelikkuses on

maakohus näidanud ära ka selle, kas ja kuidas riimuvate tõendite kogum suurendab Q ütlustes

kajastatavate asjaolude tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi.

11.3 Maakohtu järeldus, et kõik Q kodust leitud narkootilised ained on omistatavad ka

süüdistatavale Mihhail Vassiljevile, ei ole ebaõige. Taaskord viitab kaitsja Namm Q ütlustele

valikuliselt ning jätab tähelepanuta ütlused, millest saab üheselt järeldada, et Q kodust leitud

narkootilised ained on omistatavad ka süüdistatavale Mihhail Vassiljevile. Q on kinnitanud, et

kõik kodust ära võetud narkootilised ained sai ta kohvrites ja oli osa juba jõudnud ka ära anda

ning tegi seda, kas Big B või C korraldusel. Ta ei tea kellele narkootilised ained kuulusid,

kuid tema kodus olid need Big B või C korraldusel (IV kd, tl 39 pöördel, 40 pöördel-41).

12. Prokuratuuriga kokkuleppe sõlmimine Q poolt ei tee isiku ütlusi ebausaldusväärseks. Ka

ei ole võimalik nõustuda kaitsjaga, et Q sõlmis prokuratuuriga ülisoodsa kokkuleppe. Qle

mõistetud karistus ei ole vastuolus kohtupraktikaga (vt III kd, tl 120 pöördel), kuid isegi

kohtupraktikat eirav karistus ei anna samas alust järeldada, et Q ütlused on rõõnavad ja

tõendina ebausaldusväärsed. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt

RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.4).

12.1 Ainetu on ka kaitsja Nammi seisukoht, et Q pidi andma menetlejale meelepäraseid ütlusi.

Kokkuleppemenetluse tingimuseks oli küll ütluste andmine, kuid milliseid ütlusi

kaassüüdistatav annab oli tema vaba tahe ning prokuratuur ei olnud seadnud kokkuleppe

tingimuseks, et anda tuleb Mihhail Vassiljevit süüstavaid ütlusi (IV kd, tl 41 pöördel).

13. Kolleegium leiab, et Y ja Q isik (varasem kriminaalkorras karistatavus), menetluslik

seisund (matkija ja kaassüüdistatav) ei muuda nende ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik

on apellantide arusaam, nagu tuleks tunnistaja ja kaassüüdistatava ütlused nende isiku või

menetlusliku seisundi tõttu lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Taoline apellantide käsitlus

on otseses vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi

tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tunnistaja (matkija) või kaassüüdistatava ütluste

hindamisel, kes on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole seaduse mõttes kitsendusi või

erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Teisalt muudaks sellise

arusaama jaatamine isiku tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks.

Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et apellatsioonides välja toodud asjaolud ei osuta Y ja Q

ütluste ebausaldusväärusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

14. Ainetu on kaitsja Neilandi seisukoht, et X ütlustega ei oleks maakohus tohtinud

arvestada, sest KrMS § 15 lg 3 nõue on absoluutne. Kaitsja jätab tähelepanuta, et KrMS § 15

lg 3 nõude rikkumisega on tegemist siis, kui isikut süüdi mõistes on kohus valdavas ulatuses

tuginenud ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda.

Kaitsja on küll ise viidanud vastavale kohtupraktikale, kuid jätnud arvestamata seal märgitu,

et kohtupraktika kohaselt tugineb kohtuotsus tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on

kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud

ütlusi, mille allikat ei ole saanud küsitleda, kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi

olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks

nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste

tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. (RKKKo nr 1-21-6603, p 16).

Käsiloleval juhul ei ole X ütlused määrava või otsustava tähendusega, seda enam olukorras,

kus X ei ole Mihhail Vassiljevi kohta süüstavaid ütlusi andnud. Ka on kriminaalasjas kogutud

muid otseseid (Y ja Q ütlused) ja kaudseid tõendeid (jälitustoimingu protokollid,

läbiotsimisprotokollid, vaatlusprotokollid), mis annavad teavet tõendamiseseme asjaolude

kohta (Mihhail Vassiljevi seotuse kohta temale inkrimineeritud kuritegudes), sh võimaldavad

muud tõendid nii eraldivõetult kui ka kogumis teha järeldust, et Mihhail Vassiljev käitles

narkootilisi aineid. Seega kaitsja tõlgendus KrMS § 15 lg 3 sättest on väär ja vastuolus

kohtupraktikaga.

15. Kuigi kriminaalasjatoimiku materjalide hulgas ei ole uue süüdistuse tervikteksti, on see

olemas Kohtute infosüsteemis (KIS) ning kannab kuupäeva 27. september 2024. Muudetud

süüdistusest nähtub, et Mihhail Vassiljev kaastäideviijana, st koos Xga, omandasid 1002

grammi kokaiini, mida Q hoidis X ja Mihhail Vassiljevi korraldusel enda elukohast. Nii

käitlesid Mihhail Vassiljev koos Xga narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 233

373,8 euro väärtuses, sh vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 78 156 eurot

(IV kd, tl 111). Osa eelnimetatud ainest andis Q X ja Mihhail Vassiljevi korraldusel edasi

kohtueelses menetluses tuvastatud (Y) ja tuvastamata isikutele ja osa leiti ja võeti ära 16.

aprillil 2024 Q elukoha läbiotsimise käigus.

15.1 X suhtes on sama kuriteo osas tehtud kohtuotsus. Jõustunud kohtuotsusest nähtub, et ta

on süüdi tunnistatud narkootilise aine kokaiini 147,97 grammi, (millest puhast kokaiini 111

grammi) käitlemises koos Mihhail Vassiljeviga. Nii käitlesid Mihhail Vassiljev koos Xga

narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 166778,8 euro väärtuses, sh vähemalt

147,97 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 11557 eurot. Qle ei ole samuti esitatud

süüdistust 1002 grammi kokaiini hoidmises (III kd, tl 120-122 pöördel). Kuigi

materiaalõiguslik hinnang sellest ei muutu, erinevad käsitletaval juhul faktilised asjaolud

narkootilise aine kokaiini koguses. Süüdistusest ei nähtu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev

oleks käidelnud 1002 grammi kokaiini või osa sellest kokaiinist, st 854,03 grammi (1002-

147,97) üksiktäideviijana. Selline olukord on iseenesest võimalik, kui osa ainest käideldakse

üksiktäideviijana ja osa ainest kaastäideviijatena või kellegi teise grupi liikmega koos, kuid

käsiloleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, sest süüdistusest midagi sellist ei nähtu.

Seega tuleb nõustuda kaitsjaga, et olukorras, kui süüdistatavatele on esitatud süüdistus

kaastäideviimises on kummastav olukord, kus sama käideldud narkootilise aine kogus on

erinev. Kaastäideviimise korral peaksid need faktilised asjaolud kattuma, sest ainult siis on

võimalik rääkida kuriteo ühisest toimepanemisest sama koguse aine suhtes.

15.2 Toimides selliselt ei ole prokuratuur tegelikkuses järginud legaliteedi põhimõtet, sest

menetleja ei saa eirata kuriteo tunnuste olemasolu. Prokuratuuri poolt süüdistuse esitamine

kaastäideviijatele ühe ja sama aine käitlemises, kuid seda erinevas koguses on pentsik.

Kaitsjad ei ole apellatsioonides tähelepanu pööranud sellele, et muudetud süüdistus on ka

vastuoluline. Kolleegiumil tuleb märkida, et kummastav on see, et süüdistus on jäänud

muutmata osas, mis puudutas narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks

kümnele inimesele (IV kd, tl 111 või KIS). Nii nähtub süüdistusest, et Mihhail Vassilejev

käitles kokaiini koguses, mis tekitas narkojoobe vähemalt 1707 inimesele, kuid see kogus oli

juba algses süüdistusaktis (IV kd, tl 10 pöördel) kui süüdistus oli esitatud kokku 147,97

grammi kokaiini käitlemises, millest puhast kokaiini 111 grammi. Seda prokuratuur muutnud

ei ole, vaatamata sellele, et kokaiini koguseks on märgitud muudetus süüdistuses 1002

grammi ja ka varalise kasu arvutamisel on lähtutud 1002 grammist kokaiinist. Sellest võib

omakorda teha järelduse, et tegemist oli 854,76 grammi (1002-147,24 süüdistuses märgitud

ekslikult 147,97 grammi) ballastainega. Selliselt esitatud süüdistus on ebaõnnestunud ja

vastuoluline ning õõnestab süüdistuses esitatud hüpoteesi.

15.3 Samas asub kolleegium seisukohale, et X suhtes sama kuriteo osas tehtud ja juba

jõustunud kohtuotsus ei ole tõendiks käsitletavas asjas, sest tegemist ei ole iseseisva teadmise

allikaga, vaid kohtu hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele ja esitatud

süüdistusele. Kohtu subjektiivne hinnang ei saa olla tõendiks faktilise asjaolu kohta. Selline

seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.2). Seetõttu ei saanud

maakohus narkootilise aine kokaiini koguse ja aine maksumuse tuvastamisel tugineda Harju

Maakohtu 30. aprilli 2024 otsusele kriminaalasjas nr 1-24-2342, millega X mõisteti süüdi

kaastäideviimises Mihhail Vassiljeviga narkootiliste ainete, sh ainult 147,97 grammi kokaiini

käitlemises.

15.4 Kolleegiumil tuleb märkida, et prokuratuuri õigus on süüdistust muuta ning prokuratuur

ei pea süüdistuse muutmist põhjendama. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või

ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Seega ei ole vajalik, et prokurör midagi

selgitaks kellelegi. Küll aga tuleb märkida, et kohtuotsuses peab olema põhjendus selle kohta,

milliste tõendite alusel on tõendatud, et kokaiini käideldi 1002 grammi, sest põhjendus selle

kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab

sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-

11182, p 20). Seda on antud juhul maakohus küll teinud (IV kd, tl 195), kuid mitte veenvalt.

15.5 Kolleegium asub seisukohale, et Mihhail Vassiljevi süü narkootilise aine 1002 grammi

kokaiini käitlemises ei ole tõendatud. Maakohtu otsuses esitatud põhjendused süü tõendatuses

selles osas ei ole veenvad ning kõik kahtlused ei ole kõrvaldatud. Maakohus on küll viidanud

Q ütlustele (IV kd, tl 195), et telefonist leitud pildid (vt I kd, tl 100) on tema tehtud ja piltidel

olevad ained on kõik pärit kohvritest, kuid ta oletab, mis ainetega võib olla tegemist. Pildid

saatis tema Big B-le või Cle. Pildilt nähtuv ühik on gramm ja oletab, et see 1002 grammi on

kokaiin. Sai need ained, kas C või Big B korraldusel. Ta ei tea kindlat, mis aine on piltidel,

vaid oletab (IV kd, tl 40 pöördel-41).

15.6 Kohtupraktikale tuginedes võib narkootilise aine kogust ja aine liiki tõendada ka

tunnistaja ütlustega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-68-09, p 8.5). Kolleegium asub seisukohale, et

tõendatud on see, et tegemist on ilmselt narkootilise ainega (I kd, t l 100), kuid mis ainega on

tegemist, ei ole võimalik pelgalt fotot vaadates kindlaks teha. Q andis küll ütlusi, et kodust

leitud ained pärinesid kohvritest, kuid kas tegemist oli selle aine osaga, mis kodust leiti,

täpselt ei mäleta (IV kd, tl 40 pöördel). Kuivõrd Q ei kinnita tegelikkuses, et pildil, millelt

nähtub narkootiline aine kaaluga 1002 grammi on kokaiin, vaid ainult oletab seda ja ei mäleta

täpselt ka seda, kas kodust leitud aine oli osa pildil olnud ainest, siis puuduvad selle kohta

tõsikindlad tõendid. Seega tugineb maakohtu otsus selles osas üksnes oletustele. Seda enam

olukorras, kus Q on lisaks oletanud, et ka pildil olev pakk kaaluga 1127 grammi on

narkootiline aine kokaiin, siis ei ole välistatud, et kodust leitud aine on osa hoopis teisel pildil

olevast ainest, kuid kohtuotsus ei saa tugineda oletustele. Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1

kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

Kohtupraktika kohaselt ja tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja

rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda

siseveendumusega. Mihhail Vassiljevi puutumus just fotol oleva 1002 grammi narkootilise

aine käilemises on jäänud vajalikul määral põhistamata ja kahtlused süüdistatava süüdiolekus

kõrvaldamata.

15.7 Kuigi kaitsjad seda ei vaidlusta, ei nõustu kolleegium maakohtuga ka selles, et

prokuratuuri hüpotees, et narkootiline aine kokaiin 147,24 grammi (49,07+98,17) on osa 1002

grammist kokaiinist. See ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et selles

osas on Q ütlused oletuslikud. Prokuratuuri hüpoteesi ei ole võimalik jaatada ka põhjusel, et Q

poolt sõiduautosse VW Passat pandud aine massiga 49,07 grammi, sisaldas 80% kokaiini ehk

39,3 grammi puhast kokaiini (I kd, tl 134), mis hiljem jõudis Y kätte ja see menetleja poolt

ära võeti. Kolleegium asub seisukohale, et ei ole võimalik olukord, kus väidetavalt ühest

suurest kogusest võetud aine sisaldab nii 80% kui ka 73% kokaiini (aine massiga 49,07

sisaldas 80% kokaiini ja aine massiga 98,17 sisaldas 73% kokaiini). Mingeid tõendeid, et see

võimalik on, kogutud ei ole.

15.8 Kolleegium ei nõustunud maakohtuga, et leitud 147,24 grammi (süüdistuses märgitud

ekslikult 147,97 grammi) oli osa 1002 grammist kokaiinist, siis on ebaõige ka maakohtu

järeldus, et tuvastatud 1002 grammi kokaiini sisaldas endas puhtal kujul kokaiini 751,5

grammi (IV kd, tl 201). Q elukohast leitud pulber massiga 98,17 grammi sisaldas 73%

kokaiini, seega oli puhast kokaiini 71,7 grammi (I kd, tl 153). Maakohtu arvutuskäik, et 1002

grammi kokaiini sisaldas endas puhtal kujul kokaiini 751,5 grammi on väär, sest maakohus

võttis aluseks kontsentratsiooniastme 75%, kuid kui asuda seisukohale, et 147,24 grammi oli

osa 1002 grammist kokaiinist, siis pidanuks kontsentratsiooniaste olema 73%. Ka pidanuks

maakohus maha arvama 147,24 grammi ning tegema arvutuse vaid 854,76 grammi kohta.

15.9 Ühtlasi on maakohus väljunud süüdistuse piirest, kui asus seisukohale, et Mihhail

Vassiljevi käideldud puhtast narkootilisest ainest kokaiinist saanuks 11 561 inimest

narkojoobe (IV kd, tl 201). Muudetud süüdistusest nähtub üheselt, et seda osa süüdistusest ei

ole prokuratuur muutnud, kus märgitud, et Mihhail Vassilejev käitles kokaiini koguses, mis

tekitas narkojoobe vähemalt 1707 inimesele (IV kd, tl 9-10 pöördel, 111, KIS). Maakohus

leidis kokkuvõtvalt, et Mihhail Vassiljevi käideldud narkootilistest ainetest saanuks

narkojoobe 2 259491 inimest ehk ümmarguselt 2,3 miljonit inimest (IV kd, tl 201). Siinkohal

on maakohus teinud arvutusliku vea ning tegelikkuses, kui lähtuda maakohtu poolt välja

toodud andmetest, siis oleks see arv 2 278491.

15.10 Küll on aga tõendatud Mihhail Vassiljevi süü 147,24 (49,07+98,17) grammi kokaiini

käitlemises, milles puhast kokaiini 111 grammi (39,3+71,7), sest selle on maakohus veatult

tuvastanud (IV kd, tl 190 pöördel-191 pöördel, 197-197 pöördel, 199-200) ning kolleegium

on seda ka juba eelpool käsitlenud. Kolleegium viitas eelnevalt, et Y ütlustega on tõendatud,

et Mihhail Vassiljev ja X tegelesid koos narkootiliste ainete müügiga. Seega saab lugeda

tõendatuks 22. veebruaril 2023 49,07 grammi narkootilise aine kokaiini käitlemise Mihhail

Vassiljevi poolt. Ühtlasi saab lugeda tõendatuks ka Q kodust leitud narkootiliste ainete, sh

98,17 grammi kokaiini omistamine süüdistatavale Mihhail Vassiljevile. Seda on Q üheselt

kinnitanud, et kodust leitud ained olid tema valduses Big B ja C korraldusel (IV kd, tl 39

pöördel, 41).

15.11 See, et kolleegium ei tuvastanud Mihhail Vassilejevi poolt 1002 grammi narkootilise

aine kokaiini käitlemist, vaid ainult 147,24 grammi narkootilise aine kokaiini käitlemise, ei

tingi süüdistatava osalist õigeksmõistmist, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast

süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange. Selline seisukoht on kooskõlas (vt

RKKKm nr 1-20-470, p 21-25, 1-20-3910, p 14). Süüdistuses märgitud narkootilise aine

koguse vähenemine vähendab süüdistusmahtu.

16. Maakohtuga tuleb nõustuda, et asjaolu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei viibinud alati

narkootiliste ainete käitlemise juures ja talt ei ole leitud ega äravõetud narkootilisi aineid ning

Y ei tundnud Qt ja Q ei tundnud Yt ega ka Xt, ei tähenda seda, et Mihhail Vassiljevi käitumist

ei saaks hinnata kaastäideviimisena. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis

annavad alust jaatada, et Mihhail Vassiljev tegutses kaastäideviijana ühiselt ja kooskõlastatult

süüdistuses märgitud isikutega (IV kd, tl 199-200) ning kolleegium nõustub maakohtu

järeldustega. Kolleegium leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatava Mihhail Vassiljevi

poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemisega grupis.

16.1 Maakohus on tuvastanud, et süüdistatava Mihhail Vassilejvi teopanus oli võrdne

kaastäideviijaga ja seda 22. veebruari 2023 amfetamiini käitlemisel (IV kd , tl 197 pöördel-

198). Mihhail Vassiljevil oli oma kindel roll ja ülesanne. Maakohus tuvastas, et Mihhail

Vassiljevi roll oli organiseeriv ning koos kaastäideviijaga soetati käitlemiseks vajalik

narkootiline aine. Mihhail Vassiljev andis juhiseid ja kontrollis toimuvat ning maksis raha

narkootilise aine käitlejale, kes sai juhiseid süüdistatavalt Mihhail Vassiljevilt. Seejuures ei

oleks maakohus pidanutki analüüsima teiste kaastäideviijate rolli kuriteo toimepanemises,

kuivõrd nende roll ja teopanus on tuvastatud Harju Maakohtu 30. aprilli 2024 otsusega

kriminaalasjas 1-24-2342, mil lahendati nende süüküsimust, on maakohus seda siiski teinud.

16.2 Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud ka asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et tegu

on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil (IV kd, tl 201-202) ning need

põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. Küll aga tuleb korrigeerida maakohtu järeldust, et

süüdistatav sai varalist kasu vähemalt kokku 215 337,8 euro väärtuses, sest tõendamist leidis

147,24 grammi kokaiini väärtusega 8 834,4 eurot (maakohus arvestas grammi hinnaks

hulgimüügi hinna 60 eurot) käitlemine, mitte 1002 grammi aine käitlemine 60 120 euro

väärtuses. Kokku käitles Mihhail Vassiljev seega narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil

vähemalt 164 052,2 euro väärtuses. Kuivõrd maakohus on hüpoteetiliselt arvestanud välja ka

kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt narkootiliste ainete käitlemise kulu maksimaalselt 28

500 euro ulatuses, siis juhul kui selline kaitseversioon ja taotlus narkootilise aine

käitlemiskulu mahaarvamiseks oleks esitatud, oleks saadav tulu 135 552,2 eurot, mitte

maakohtu poolt märgitud 186 837,8 eurot. Seega saanuks kumbki kaastäideviija 82 026,1

eurot ja käitlemiskulude mahaarvamise korral 67 776,1 eurot. Seega ületaks see summa KarS

§ 121 p-s 2 ette nähtud määra mõlemal juhul.

Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kolleegium, et Mihhail Vassiljevi käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 järgi ja õige on maakohtu järeldus, et süüdistatava Mihhail

Vassiljevi eesmärgiks oli igal juhul saada narkokuriteo eest suurt varalist kasu.

17. Konfiskeerimise osas leiab kaitsja Namm, et kuivõrd Mihhail Vassiljevi süü ei ole

tõendatud, siis tuleb kohtuotsus tühistada ka konfikseerimise osas, muid argumente kaitsja ei

esita. Kaitsja Neiland palus ses osas maakohtu otsus tühistada, kuid mingeid sisulisi

argumente ei esita. Kolleegium asub seisukohale, et kuna Mihhail Vassiljevi süü on leidnud

tõendamist temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 184 lg 21 järgi, siis on põhjendatud ka

konfiskeerimine.

17.1 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu järeldused Mihhail Vassiljevi

sissetulekute kohta ei ole alusetud ja tõendamata. Tõepoolest ei välista e-sigarettide

suitsetamine seda, et Mihhail Vassiljev ei võiks tegeleda e-sigarettide müügiga. Samas jätab

kaitsja tähelepanuta, et tegemist on väikese kogusega, mille pinnalt ei ole võimalik jaatada, et

Mihhail Vassiljev oleks Saksamaa kaudu Hiinast suuremaid koguseid e-sigarette tarninud ja

neid edasi müünud. Selline versioon ei ole tõendamist leidnud ja on ka ebausutav, sest sel

juhul oleks ilmselgelt e-sigareti karbil terviseohu hoiatus hiina keeles, kuid pakendil olev

terviseohu hoiatus on läti keeles (II kd, tl 136, 148). Seega selline kaitsja väide on ainetu ja

jääb tagajärjetuks.

17.2 Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd Mihhail Vassiljev jõudis realiseerida 1002

grammist kokaiinist 854,76 grammi, siis on tulu kokku vähemalt 51 285,6 eurot (arvestades

kokaiini hinnaks 60 eurot gramm). Märgitud tulu tuleb jagada kahega, ja kuna tulu on ära

tarvitatud, siis tuleb kohaldada KarS § 831 ja § 84 sätteid ning Mihhail Vassiljevilt kuulub

välja mõistmisele 25 642,8 eurot (IV kd, tl 205). Kolleegium ei tuvastanud, et Mihhail

Vassiljev oleks käidelnud narkootilist ainet kokaiini 1002 grammi, siis ei ole võimalik

nõustuda ka maakohtuga, et Mihhail Vassiljev jõudis realiseerida 1002 grammist kokaiinist

854,76 grammi, seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kriminaaltulu

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 11).

18. Apellatsioonides palutakse kergendada mõistetud karistust.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine

ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus

ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil

kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19).

18.1 Kolleegiumil tuleb kõigepealt märkida, et kuigi maakohus leidis, et Mihhail Vassiljevi

käideldud narkootilise ainete kogusest saanuks narkojoobe ümmarguselt 2,3 miljonit inimest,

lähtus maakohus karistust vaagides süüdistuses märgitud arvust ehk 2 268 637 inimesest.

Kuivõrd tõendamist ei leidnud Mihhail Vassilejvi poolt narkootilise aine kokaiini käitlemine

koguses 1002 grammi, vaid 147,24 grammi, millest puhast ainet 111 grammi, siis on Mihhail

Vassiljevi süü väiksem. Seega kontrollib kolleegium, kas maakohus on karistust mõistes

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust või tingib süüdistusmahu vähenemine karistuse

kergendamise.

18.2 Vaatamata süüdistusmahu vähenemisele ei pea kolleegium vajalikuks muuta Mihhail

Vassiljevile mõistetud karistust, sest maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust

ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks

olevaid asjaolusid (IV kd, tl 202 pöörde- 203 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, konkreetse süüdlase teopanust, süüdlase

iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on

aluseks võtnud sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt süüdistatava süüle

suurendanud ja korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades. Kolleegium nõustub

maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsioonide väidete osas peab vajalikuks märkida

vaid järgmist.

18.3 KarS § 184 lg 21 näeb ette karistusena 6-20 aastat vangistust või eluaegse vangistuse,

seega sanktsiooni keskmine määr on 13 aastat vangistust.

Maakohus on Mihhail Vassiljevile mõistnud vangistuse 17 aastat, mis ületab sanktsiooni

keskmist määra. Kuigi maakohus leidis, et on tõendamist leidnud 1002 grammi kokaiini

käitlemine ja kokku saanuks käideldud narkootilistest ainetest narkojoobe ümmarguselt 2,3

miljonit inimest, lähtus maakohus karistust mõistes süüdistuses märgitust, et narkootilist ainet

käideldi koguses, mis tekitas narkojoobe vähemalt 2 268 637 inimesele ehk tegelikkuses

puhta kokaiini kogusest 111 grammi (see osa jäi uues esitatud süüdistuses muutmata) (IV kd,

tl 203). Seega ei too ringkonnakohtu poolt tuvastatud väiksem süü suurus kaasa sel põhjusel

maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmist, sest maakohus on tegelikkuses juba karistuse

mõistmisel süü suuruse arvestamisel lähtunud vähendatud süüdistuse mahust. Antud

kvalifikatsiooni, s.o KarS § 184 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise

korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse.

Käsiloleval juhul on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev käitles narkootilisi aineid koguses, mis

ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes mitmesaja tuhande kordselt, mistõttu

nõustub kolleegium maakohtuga, et Mihhail Vassiljevi süü on keskmisest oluliselt suurem,

sest teo ülim ohtlikkus rahvatervisele on ilmselge.

18.4 Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste

ainete liiki (metonitaseen, ja protonitaseen). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju

rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). Kaitsja Nammi viited

arvukatele kohtulahenditele, ei too kaasa karistuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist,

sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev.

Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks KarS § 184 järgi oluliselt väiksem karistus, ei

võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava Mihhail Vassiljevi karistamisel

irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest.

Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist

süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete

tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on

asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära

mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega.

18.5 Kaitsja Nammi poolt viidatud kohtulahendid ei ole võrreldavad ning ka kohtupraktika ei

ole muutumatu. Viidatud lahendites nr 1-20-9586, 1-20-8308 ja 1-21-127 ei ole võrreldavad

puhta narkootilise aine käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale

inimestele. Kriminaalasjas nr 1-18-10084 on tegemist kokkuleppemenetlusega, kus ilmselgelt

on tehtud mingeid järeleandmisi mõistetud karistuses. Kriminaalasjas nr 1-21-7128 ei ole

toodud välja joobe tekitamise arvu teatud hulgale inimestele. Kriminaalasjas nr 1-16-9171 oli

tegemist kergendatud karistusega. Kriminaalasjas nr 1-17-10573 olid konfiskeerimisotsustega

pandud kohustused oma suuruselt sellised, mis kindlasti mõjutasid märgatavalt põhikaristuse

pikkust eripreventatiivse eesmärgi saavutamise seisukohast. Käsiloleval juhul sellist

märgatavat konfiskeerimise mõju põhikaristuse pikkusele sedastada ei saa. Olulised ei ole

iseenesest aine kogused, vaid aine liik ja selle ohtlikkus ning keskmine tekitatud narkojoove

inimestele. Märkimist väärib seegi, et süüdistatavale Mihhail Vassiljevile ei mõistetud

karistuseks 20 aastat vangistust, vaid 20 aastat vangistust kujunes liitkaristuse (KarS § 65 lg

2) tulemusel.

18.6 Asjaolu, et kaitsja arvates on süüdistatavale mõistetud karistus kohtupraktikas erandlik,

ei too kaasa karistuse kergendamist. Selle väitega ei saa ka kolleegium nõustuda, sest kaitsja

on ise viidanud varasemale kohtupraktikale, kus on mõistetud vangistus 18 aastat (kohtuasi 1-

21-29). Ka näiteks kohtuasjas nr 1-11-953 on mõistetud karistuseks 16 aastat vangistust, kuigi

seal käideldi narkootilist ainet koguses, mis ületas narkootilise aine alampiiri ainult mitmesaja

kordselt. Käsilolevas asjas ületasid narkootilised ained suure koguse miinimummäära KarS §

184 mõttes mitmesaja tuhande kordselt (narkootilised ained koguses, mis tekitaksid joobe

keskmiselt 2 268 637 inimesele, st pea kahekordne Eesti rahvaarv). Oluline on seegi, et

süüdistatav käitles narkootilisi aineid, millest enamus on tugevatoimelised ning nende ainete

sõltuvuspotentsiaal ja tarvitamisega kaasnev tervisekahju (amfetamiin, metonitaseen, ja

protonitaseen) on väga suur. Sellele on maakohus ka viidanud (III, kd, tl 124-125, IV kd, tl

203).

18.7 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole

märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus

sanktsiooni keskmises määras või alla sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja ei ole

apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo

toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi

asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära

lühendamiseks alused puuduvad.

19. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud

riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o

tühistab kohtuotsuse osaliselt, siis jäävad menetluskulud riigi kanda.

19.1 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Mihhail Vassiljevi riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland esitas

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada

apellatsioonkaebuse koostamise (180 minutit) eest 263,52 eurot, sh käibemaks 47,52 eurot.

Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on

põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis jäävad

apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

19.2 Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas taotluse hüvitada temale

apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku 10096,38 eurot. Märkimata on

jäänud konkreetsetele toimingutele kulunud aeg ja ka tunnihind, seega ei ole taotluses

näidatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav.

Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus

selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades

selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates

võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus

oli vajalik.

Kohtul on kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud

dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada

kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt

ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest

makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu

halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava

materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt RKHKm nr 3-3-

1-28-09, p 11).

19.3 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on kaitsja menetluskulude hüvitamise

taotluses välja toodud toimingud olnud vajalikud ja ei ole alust kahelda, et kaitsja osutas

Mihhail Vassiljevile selles kriminaalasjas õigusabi. Samas ei saa taotluses nimetatud summat

pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Kaitsjatasuna märgitud summa 10096,38

eurot on ebamõistlikult suur ja seda ei saa täies ulatuses menetluskulude hulka arvata.

Kolleegium arvestades ülaltoodud kohtupraktikat loeb mõistliku suurusega kaitsjatasuks

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 3000 eurot.

Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis jäävad

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega tuleb Eesti Vabariigilt

Mihhail Vassiljevi kasuks välja mõista 3000 eurot (sh käibemaks).

20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab

kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsuse osaliselt. Kaitsja Küllike

Nammi apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt ning kaitsja Alar Neilandi apellatsioon jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)