3-25-188/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-188

Määruse kuupäev

30. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada täiendavad

pesemisvõimalused

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 5. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse võimaldada talle täiendavad

pesemisvõimalused, kui tal on meditsiinilised protseduurid või ta viiakse vanglast välja.

Kaebaja saab ennast pesta vaid kaks korda nädalas. Tartu Vangla jättis 8. jaanuari 2025. a

vastusega nr 6-7/2-25/119-1 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajale võimaldatakse pesemist

rohkemal määral, kui vangla on selleks õigusaktidest tulenevalt kohustatud ning kaebajal

puudub subjektiivne õigus täiendavate pesemisvõimaluste nõudmiseks.

2. Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla

22. jaanuari 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/7-2 tagastas. Kaebaja suhtes lõpetati 13. jaanuari

2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/14 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning selle

raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Seetõttu on ära langenud kaebaja taotluse

esitamise aluseks olnud asjaolud ning erandi tegemise üle ei ole võimalik otsustada.

3-25-188

3. Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, vangla kohustamiseks võimaldada täiendavad

pesemisvõimalused ning vangla 22. jaanuari 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/7-2 tühistamiseks.

Kaebaja põhjendab, et vangla tegevus hügieeni tagamata jätmisel on õigusvastane. Tartu

Vangla peab aktsepteeritavaks, kui kaebaja saab enne meditsiinilisi protseduure, väljasõite või

kokkusaamisi teha esmaseid hügieenitoiminguid, kuid eeltoodu ning üksnes üks kuni kaks

korda nädalas pesemisvõimaluste tagamine ei ole piisav. Pesemisvõimalusi piiratakse ainult

luku- ja kartserirežiimil viibivate isikute puhul. Kaebaja paigutati 13. jaanuaril 2025

kartserisse ning tema pesemisvõimalusi piirati uuesti. Kaebaja vajab inimväärikuse

tagamiseks igapäevaseid pesemisvõimalusi. Kaebaja kasutab ravimeid, mille kõrvaltoimeks

on suurenenud higistamine. Pesemisvõimaluste piiramine ei ole põhjendatud, arvestades ka

kinnipeetavate arvu olulist vähenemist. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-d

1 ja 2 on põhiseadusvastased. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi

õigusabi. Kaebaja ei suuda ennast ise kohtus esindada, sest tema esitatud kaebuste hulk on

suur ja tal on raske materjalides orienteeruda.

4. Tartu Vangla esitas 29. jaanuaril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemist, vangla kohustamist tagada talle täiendavad pesemisvõimalused ning vangla

22. jaanuari 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/7-2 tühistamist. Kuna kohustamisnõude raames hindab

kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine

kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2

alusel vangla kohustamist tagada kaebajale täiendavad pesemisvõimalused. Kuna Tartu

Vangla ei vaadanud kaebaja 11. jaanuari 2025. a vaiet sisuliselt läbi, vaid tagastas selle 22.

jaanuari 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/7-2, siis on eelnimetatud otsus haldustoiming ning mitte

haldusakt, mida oleks võimalik halduskohtumenetluses tühistada. Kohtupraktikas on leitud, et

vaide tagastamise korral saab isik pöörduda halduskohtusse vaide esemeks olnud

põhinõudega. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide tagastamise õiguspärasust. Kui vaie on

tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbituks ning vaide

tagastamine ei takista õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt,

siis on aga kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub

tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri

2024. a määrus asjas nr 3-23-2584, p 2). Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks kohtueelset

menetlust lõpetava lahendi eraldiseisev vaidlustamine vajalik ega lubatav ning kohus

tõlgendab kokkuvõtlikult, et kaebaja esitab üksnes kohustamisnõude.

6. Kohus ei asu käesolevas määruses seisukohale, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne

menetlus nõuetekohaselt läbimata ning et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Arvestades, et kaebaja selgituste järgi paigutati ta 13. jaanuaril 2025 kartserisse,

mistõttu viibis ta uuesti eraldatud lukustatud kambris ning ta võidakse ka tulevikus uuesti

lukustatud kambrisse paigutada, siis ei ole kohus veendunud, kas vaide tagastamise eeldused

olid täidetud ning kas vangla 22. jaanuari 2025. a otsus nr 1-8/2-25/7-2 on õiguspärane.

Eeltoodu ei ole haldusasja sisulisel lahendamisel ka määrava tähendusega.

3-25-188

7. Kaebaja nõue vangla kohustamiseks tagada täiendavad pesemisvõimalused kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8. Kaebaja ei pea Tartu Vanglas viibides taluma sedavõrd ebamõistlikke piiranguid, mida

võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ise märgib, et talle tagatakse

pesemisvõimalused üks kuni kaks korda nädalas. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata dušši

nädalas rohkematel kordadel, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Tartu Vangla

selgitab 8. jaanuari 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/119-1, et kõikides vangla kambrites on

olemas soe vesi ning seega saab kaebaja soovi korral iga päev hügieenitoiminguid teha.

Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 50 lg 2 kohaselt peab vangla

võimaldama kaebajale sauna, vanni või dušši vähemalt üks kord nädalas. Vaidlus puudub

selles, et vangla on oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja viited kinnipeetava

isiklikku hügieeni puudutavate sätete põhiseadusvastasusele on alusetud. Ka Riigikohus on

asunud seisukohale, et VangS § 50 lg 2 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust

kasutada dušši rohkem kui nädalas ühe korra ning vangla ei pea kinnipeetavale üldjuhul

rohkematel kordadel duši kasutamist võimaldama, arvestades ka seda, et kinnipeetavale on iga

päev tagatud juurdepääs puhtale veele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

31. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p-d 32, 34.1 ja 34.2). Seega ei ole vangla

õigusvastaselt käitunud. Vangla on taganud kaebajale piisavad pesemisvõimalused ning

väärika kohtlemise (VangS § 41 lg 1).

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

11.1. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused

ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses

arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu

Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on

kaebaja esitanud kohtule juba kümme kaebust ja ühe taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt

haldusasjad nr 3-25-144 ja 3-25-149). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

3-25-188

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud

raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. On kaebaja enda otsustada,

kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid

haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada,

ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Sedavõrd ulatuslik kaebuste esitamine viitab hoopis

enam sellele, et kaebaja ei kasuta menetlusõigusi nii mõnigi kord heatahtlikult ning esineb

viiteid kaebeõiguse kuritarvitamisele HKMS § 28 lg 2 mõttes.

11.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider