2-24-106895/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-106895

Tsiviilasi

DMA Gold OÜ hagi D J vastu tagatisraha 500 euro

tagastamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

559,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: DMA Gold OÜ, registrikood: 12932789, asukoht: Laki

11/2, Tallinn, Harju maakond, e-posti aadress: gold@dma.ee

Hageja lepinguline esindaja: Alik Karajev, e-posti aadress:

alik.karajev@gmail.com

Kostja: D J, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada DMA Gold OÜ hagi D J vastu tagatisraha 500 euro tagastamise ja viivise

nõudes.

2. Välja mõista D Jilt DMA Gold OÜ kasuks 500 eurot (tagatisraha).

3. Välja mõista D Jilt DMA Gold OÜ kasuks alates 25.04.2024 põhinõudelt 500 eurolt

viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud D J kanda.

5. Välja mõista D Jilt DMA Gold OÜ kasuks menetluskulud 1100 eurot (käibemaksuta).

6. Mõista D Jilt DMA Gold OÜ kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 1100

eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

7. Väljamõistetud summad tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole nr

arvelduskontole nr xxxx, Swedbank AS.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 500 eurot ja põhinõudelt 500 eurolt alates hagi

esitamisest viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja kasuks väljamõistetud nõuded tuleb kostjal kanda hageja arvelduskontole nr xxxx, Coop

Pank. Hagi asjaoluna sõlmis hageja kostjaga booking.com platvormi vahendusel kostjale kuuluva

eluruumi, asukohaga xxxx, üürilepingu perioodiks 16.01.2024-16.02.2024 (so üheks kuuks).

Esialgselt oli üüritasu suuruseks 644,80 eurot, misjärel teatati, et õigeks hinnaks on 850 eurot.

Hageja ei nõustunud üüritasu tasuma rohkem, kui esialgne hind ja sai broneeringu kinnituse. Hageja

tasus lisaks üüritasule kostjalt saadud juhiste kohaselt sularahas tagatise 500 eurot kostja poolt

määratud isikule. Hageja töötajad alustasid eluruumi kasutamist 16.01.2024 ja hageja vabastas

eluruumi 22.01.2024 ning sai booking.com vahendusel osalise üürisumma tagastuse 520 eurot.

Kostja esitas 21.01.2024 kell 18:05 hagejale kirja (hoiatuse), milles kostja hoiatab hagejat, et kui

korterist kostub pärast kelle kümmet müra, siis on kostja sunnitud lepingu üles ütlema. Ootamata ära

uut korrarikkumist nõudis kostja sisuliselt tunni aja pärast (so enne kella kümmet) juba korteri

vabastamist järgmisel päeval. Hageja arvates ei olnud kostjale meeltmööda booking.com veebilehel

avaldatud üüritasu ekslik suurus 644,80 eurot ning kostja soovis seega vabaneda üürnikest, mistahes

põhjusel. Hageja märkis, et 21.01.2024 kostja kirjast nähtub, et eelnevatel päevadel ei olnud kostja

poole naabritest keegi etteheidetega pöördunudki. Maksekäsu kiirmenetluses väitis kostja, et

rikkumised olla toimunud koheselt, so esimesel õhtul 16.01.2024. Hageja hinnangul on kostja

etteheited korteris müra tekitamise, tolmuimeja ja riidenagi lõhkumise osas põhjendamatud ja

tõendamata. Seda enamgi puudus bookingu kuulutuses viide tolmuimeja olemasolule eluruumis ja

hageja töötajate kasutuses ei olnud eluruumis tolmuimejat. Kostja 27.10.2023 tolmuimeja ostutšekist

ei nähtu ostjat. Kostja fotolt, millelt nähtub riidenagi, ei nähtu, et see oleks katki või lõhutud, ka

puudub foto tegemise aeg. Küll aga nähtub foto taustal korda tehtud korterit. Hageja esitas

booking.com 01.02.2024 kuulutusest kuvatõmmise, millelt nähtub sama riidenagi, mille hageja

töötajad olevat väidetavalt ära lõhkunud (so enne 22.01.2024). Hageja hinnangul on vaidluse all

asjaolu, kas hageja poolt sularahas tasutud tagatisraha 500 eurot on kostjal õigus kinni pidada (st

mitte tagastada). Pärast eluruumi valduse üleandmist 22.01.2024 lubas kostja tagatisraha tagastada,

kuid siis mõtles ümber ja keeldus tagatisraha tagastamisest. Mõni aeg hiljem mõtles kostja ümber ja

otsustas tagatisraha endale jätta väitega, et lepingut on rikutud, mööblit on kahjustatud ning seetõttu

on tal õigus tagatisraha tagastamisest keelduda. Hageja leidis, et poolte vahel puudub kokkulepe

leppetrahvi tasumiseks, sh on leppetrahvi esitamiseks mõistlik aeg möödunud ja kostjal tuleb

tagatisraha hagejale tagastada. Kostja on esitanud tagatislepingu, kus puuduvad allkirjad ja kuupäev

ning tegemist ei ole tõendiga ning see tuleb jätta tähelepanuta. Kostjal puudub õigus nõuda

leppetrahvi ja kahju ning kostjal tuleb hageja poolt tasutud tagatisraha tagastada (dtl 30-34).

2. 15.07.2024 vastuses märkis hageja, et kostja väide, et lepingu poolteks oli kostja ja kostja poolt

nimetamata isikud, on ebaõige. Kostjale kuuluva eluruumi üürileping on sõlmitud kostja ja hageja

vahel (periood 16.01.2024-16.02.2024, korteri asukoht xxxx) ja üüritasu 644,80 eurot tasus vastavalt

kokkuleppele pangaülekandega hageja. Üürileping lõpetati ennetähtaegselt ja hagejale tagastati

üüriraha 520 eurot kasutamata perioodi eest. Kostja väited on 06.06.2024 vastuses vastuolulised,

vastuse punktis 1 selgitas kostja, et hageja ei ole lepingu pooleks, vastuse punktis 2 seevastu, et

hageja broneeris bookingu kaudu kostja eluruumi ja paigutas sinna elama enda ehitajad (töötajad).

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites selgitas kostja, et suhtles seonduvalt

korrarikkumistega hageja töötaja R M (ehk siis hagejaga), mis kinnitab lepingu sõlmimist hageja ja

kostja vahel. Seega on üürilepingu pooleks hageja. Kostjale andis tagatisraha 500 eurot sularahas

hageja töötaja O K (isikukood: xxxx), kellel puudus volitus hageja nimel lepingute ja kokkulepete

sõlmimiseks. Kuna tagatisraha tuli maksta kohapeal sularahas, siis väljastati hageja töötajale O K

hageja 16.01.2024 kassa väljamineku order nr 1, mille alusel väljastas hageja sularaha kassast 500

eurot ning vastavalt saadud hageja korraldusele anti see ka kostjale üle. O K poolt 01.07.2024

allkirjastatud kinnituskirjaga on tõendatud, et tagatisraha 500 euro tagastamiseks nõudeõigus on

hagejal. 01.07.2024 kinnituskirjas kinnitas O K, et kostja korteris ei olnud tolmuimejat ja riidenagi ei

ole hageja töötajate poolt lõhutud. Kostja poolt esitatud korteriühistute liikmete ja esimehe poolt

kirjutatud avaldused tuleb jätta korrektse tõlke puudumise tõttu tähelepanuta (tõlgetelt ei nähtu

tõlkijat ja tõlkija kinnitused puuduvad). Vaatamata tõsistele etteheidetele ei ole väidetavate

korrarikkumiste osas politseid teavitatud. Kostja vastusest ei selgu, millest tulenevalt on kostja

asunud seisukohale, et seinte kahjustused olid tekitatud just riidenagiga. Sõltumata sellest, kas hageja

töötajad rikkusid öörahu, ei ole kostjal õigust jätta hagejale tagatisraha 500 eurot tagastamata. Kostja

fotod on tehtud mais 2024 ehk 4 kuud pärast seda, kui hageja töötajad andsid korteri kostjale üle

(korter tagastati 22.01.2024). Vastavad fotod on tehtud 12.05.2024 ja tegemist on asjakohatute

tõenditega ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole seega tõendanud, et hageja töötajad oleksid

tekitanud korteris kahju (dtl 87-90).

3. Hageja esitas 28.10.2024 broneeringu kinnituse täieliku tõlke eesti keelde. Lisa 1 Broneeringu

kinnitusest tuleneb, et kostjale tasutud tagatisraha (pant) tuleb korterist (objektilt) lahkumise järel

tagastada täies ulatuses. 22.01.2024 hommikul, enne korteri valduse üleandmist kostjale, tegid hageja

töötajad korteri korda. Hageja fotodega (tehtud 22.01.2024 kell 07:204 ja 07:25) on tõendatud, et

korter oli puhas ja korras (dtl 111).

Kostja vastuväited

4. 06.06.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole kostjale tagatist 500 euro tasunud ja

hageja 16.01.2024 tagatisraha lepingut allkirjastanud. Tagatisraha tasusid sularahas kostjale ehitajad

(külalised), kes kasutasid kostja korterit 16.01 kuni 22.01.2024 (elasid korteris) ning tagatisraha

lepingule kirjutasid ehitajad alla. Ehitajatele selgitati kostja korteris elamise reegleid: korteris on

keelatud korraldada pidusid ja üritusi, suitsetamine, psühhotroopsete ainete tarvitamine, müra

tekitamine õhtul kümnest kuni kella kaheksani hommikul, asjade lõhkumine. Ehitajate, kui

külalistega arutati läbi tagatislepingu tingimused ja nendega nõustuti ning lepingu poolteks olid

korteriomanik ja ehitajad, kuid mitte hageja DMA Gold OÜ. Hagejal ei olnud õiguslikku alust

hagiga kohtusse pöördumiseks ja nõudeõigus on külalistel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta

oleks kostjale, kui korteriomanikule teinud ülekande tagatisraha maksmise kohta, mistõttu ei ole

hagejal õigus tagatisraha saamiseks. Kostja on vastuse punktis toonud esile asjaolud: DMA Gold OÜ

broneeris booking.com vahendusel kostja korteri aadressiga xxxx (periood 16.01.2024-16.02.2024).

DMA Gold OÜ paigutas korterisse öömajale ehitajate brigaadi. Naabrilt M I sai kostja teada, et

ehitajad (külalised) kuulavad öösiti valjult muusikat, organiseerivad joominguid, toimuvad kaklused,

korterist kuuleb kõvahäälset ebatsensuurset sõimu, karjeid, tugevaid lööke vastu seina nii, et naabrid

ei saa öösel magada. M. I selgitas ehitajatele avaliku korra reeglitele, kuid viimased eelnevale ei

reageerinud. Seetõttu lõpetati ehitajate süül rendileping ja ehitajad kolisid korterist välja 22.01.2024

ning korterivõtmed anti üle (väljaspool korterit). Neile pakuti võimalust korteri üleandmiseks ja

tagatise küsimuse lahendamiseks, kuid ehitajad keeldusid korterisse tagasi minemast, andsid võtmed

ära ja tagatise tagastamist ei nõutud, kuna nad olid ise jämedalt rikkunud tagatislepingut. Seega

kolisid ehitajad kostja korterist välja enda käitumise tõttu. Korteris avastati katki tehtud (paindunud)

üleriiete nagi. Booking.com fotolt nähtub, et nagi on sirge, aga kostja poolt esitatud fotodel on nagi

kõverdunud, mistõttu libisevad riided sellelt maha. Ehitajad tagusid nagiga öösel kakluse ajal seinu

ja seintele jäid mõlgid ja tapeedi kahjustused teravatest otstest. Tapeedi kahjustuste tõttu on korter

oluliselt halvenenud ja tapeet tuleb välja vahetada ning millega on kostjale tekitatud täiendav kahju,

mis ei ole veel lõplikult ära hinnatud. Ka tolmuimeja (130 eurot) ei töötanud. Booking.com nimistus

ei ole tolmuimejat märgitud, kuid tegelikkuses toodi see korterisse 16.01.2024, sest ehitajad plaanisid

elada korteris kuu aega. Kõik ehitajad (külalised) nägid tolmuimejat ja neile selgitati, kuidas

tolmuimejat kasutada ning pärast ehitajate lahkumist tolmuimeja enam ei töötanud. Kostja hinnangul

on 16.01.2024 tagatislepingus kirjas, mida ei või kostja korteris teha ja tagatis on kostja poolt kinni

peetud, kuna kostjale tekitati olulises ulatuses kahju (nagi 90 eurot, tolmuimeja 130 eurot), moraalne

kahju 280 eurot (põhjendus: ehitajad pidasid korteris end üleval jultunult, jämedalt ja agressiivset

ning nad ei reageerinud naabrite märkustele, naabrid olid ehitajate käitumisest nördinud ja naabrid

esitasid kaebusi kostjale ja KÜ esimehele, kostja suhted naabritega halvenesid, kostja korteri ilme

tapeedi kriimustamisest ja rikkumisest (so seinte vastu nagiga tagumise tagajärjel) halvenes.

Eeltoodule lisandub saamata jäänud tulu 520 eurot seonduvalt rendilepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest. Antud olukorra tõttu kaotati kliente korteri rentimiseks (dtl 51-53).

5. Kostja on oma viimases 26.12.2024 vastuses väljendanud, et tema korteri üürilepingu poolteks

olid kostja ja hageja DMA Gold OÜ. Korter üüriti perioodiks 16.01-17.02.2024. Samas jäi kostja

selle juurde, et 16.01.2024 tagatisrahalepingu poolteks olid ehitusbrigaadi liikmed ja nende brigaderi

isikus ja kostja. Ettemaksu 500 eurot sai kostja kätte mitte hagejalt, vaid brigaadi liikmetelt. Ehitajaid

oli 5 ja igaüks andis brigadirile üle 100 eurot ning too andis kostjale summa üle, pannes tagatisraha

ettemaksu lepingule allkirja. Seega ettemaksu leping allkirjastati kostja ehitajate brigadiri poolt.

Hageja volikirja tagatisraha üleandmisel ei esitatud ja oli selge, et pooled maksavad ettemaksu enda

isiklikest vahenditest. Ettemaksu üleandmise juures viibis kostja isa V J, kes saab vastavaid

asjaolusid kinnitada (dtl 139- 140).

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Pooled ärakuulamist

ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis

kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

8. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Kostja on viimases 26.12.2024 vastuses kinnitanud, et booking.com platvormi vahendusel sõlmitud

üürilepingu poolteks on korteriomanikuna kostja ja hageja (dtl 139). Varasemalt on kostja

kohtumenetluses väitnud, et üürilepingu poolteks olid kostja ja ehitustöölised, kuid ühtegi

sellekohast tõendit üürilepingu sõlmimise ja üüritasu maksmise osas kostja tõendanud ei ole. Seega

saab asjas lähtuda sellest, mille juurde üürilepingu sõlmimisega seonduvalt on kostja viimases, so

26.12.2024 vastuses jäänud.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja osundanud, et DMA Gold OÜ broneeris

kostja korteri aadressil xxxx, booking.com platvormi kaudu üheks kuuks, so alates16. jaanuarist

2024 ning paigutas korterisse öömajale ehitajate brigaadi. Kostja saatis DMA Gold OÜ töötajale R

M ehitusbrigaadi liikmete poolt korrarikkumiste osas kirja (dtl 15). Kostja enda eelnevatest

selgitustest järeldub, et üürilepingu pooleks oli hageja, sest hageja broneeris kostja korteri ja hageja

esindajale kirja saatmisel teadvustas kostja seda, et üürnikuks oli hageja, aga mitte ehitustöölised,

sest vastasel juhul ei ole kostja hageja esindaja poole väidetavate rikkumiste tõttu pöördunudki.

Seega asjas tuvastatult ei ole vaidlust selles, et booking.com kinnituse kohaselt oli üürilepingu

esemeks kostja korter asukohaga xxxx maakond ja üürilepingu perioodiks oli 16.01.2024-16.02.2024

(dtl 35-36) ja korterit kasutasid hageja ehitustöölised; booking.com kinnituses näidatud üüritasu

644,80 eurot on tasunud hageja (dtl 92, 13.01.2024 pangaülekanne); üürileping lõppes

ennetähtaegselt 22.01.2024 (korteri üleandmise ja vastuvõtmise akti ei vormistatud); hageja Coop

Pank AS väljavõttest nähtuvalt on hagejale tagastatud osaline üüritasu 520 eurot (dtl 94).

Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodust lähtuvalt poolte vahel üürilepingu sõlmimist eeskätt kostja

viimases vastuses ja maksekäsu kiirmenetluses vastuväites esitatu, hageja poolt üüritasu maksmine

ja hagejale üüritasu osaline tagastamine.

Kohus on seisukohal, et selliselt booking.com platvormi vahendusel sõlmitud lepingut saab

kvalifitseerida VÕS § 271 mõistes üürilepinguks, kuivõrd kostja andis kohustusena talle kuuluva

korteri eluruumina tasu eest hagejale kasutusse.

9. VÕS § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust

tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Esimene osa

tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.

9.1. Vaidluse all ei ole asjaolud, et üürileping lõppes 22.01.2024, tagatisraha suuruseks oli 500 eurot

ja tagatisraha on sularahas kostja saanud ning kostja ei ole tagatisraha tagastanud. Kostja väidetel

sõlmisid (allkirjastasid) kostjaga eraldiseisvalt üürilepingust 16.01.2024 tagatisraha lepingu ehitajad,

kes nõustusid lepingu tingimustega ja tagatisraha 500 euro tasusid kostjale ehitajad. Oma väidete

tõendamiseks on kostja esitanud tõenditena 16.01.2024 tagatisraha lepingu (dtl 66 venekeelne leping

ja dtl 62 eestikeelne tõlge), kostja isa V J 20.12.2024 seletuse (dtl 135-136, dtl 141-142 venekeelne

seletus ja eestikeelne tõlge dtl 143). Hageja on seevastu seisukohal, et tagatisraha tasuti hageja

vahenditest sularahas kostjale ja selle andis kostjale üle hageja töötaja O K, kellel hageja nimel

tagatisrahalepingu sõlmimiseks volitused puudusid. Kostja tagatisraha lepingul puuduvad allkirjad ja

kuupäev ning tegemist ei ole tõendiga. Hageja on tõenditena esitanud 16.01.2024 kassasissetuleku

orderi (dtl 95 ja dtl 96) ja hageja töötaja O K kinnituskirja (dtl 97).

9.2. Pooled vaidlevad seega eeskätt järgneva üle: 1) kas ja kelle vahel on tagatisraha leping sõlmitud,

kes tagatisraha kostjale tasus ning sellega kaasuvalt, 2) kas hagejal on õigus nõuda tagatisraha 500

euro tagastamist olukorras, kus kostja väidetel tagatisraha ehitustöötajate rikkumistest (kahju

tekitamisest) tingituna tagastamisele ei kuulu. Esmalt käsitleb kohus punktis 1 ja seejärel punktis 2

toodut.

9.2.1. 13.12.2024 kohtumääruses selgitas kohus kostjale, et tagatisraha lepingust ei ole võimalik

tuvastada, kelle vahel leping sõlmiti ja kes talle tagatisraha maksis ning eelnevat oli kostjal võimalik

03.01.2025 tõendada (dtl 131 ja dtl 132). 16.01.2024 venekeelsest tagatisrahalepingust (dtl 66) ei

nähtu, kelle poolt on väidetav tagatisrahaleping allkirjastatud. Kostja isa V J 20.12.2024 seletuses

(dtl 143 eestikeelne tõlge) on märgitud, et: „Kõik brigaadi liikmed olid lepinguga nõus ja allkirjastas

ettemaksu lepingu“, kuid kes täpsemalt lepinguga nõus olid ja kes lepingu allkirjastas seletusest välja

ei tule ning selles osas on seletus üldsõnaline ja see ei toeta ega tõenda kostja väiteid. Kohtu

hinnangul on kostja enda väide, et: „Tagatisraha lepingus sõlmisid (allkirjastasid) kostjaga ehitajad“

vastuolus tagatisraha lepingus tooduga, sest selles sisaldub vaid üks allkiri, kuid kelle, ei ole teada.

Eeltoodust järelduvalt ei ole kostja TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud omi väiteid, et tagatisraha

lepingu sõlmisid (mh märkivalt isikustamata) ehitajad ja vastavat lepingut ei ole sõlminud ka hageja.

Hageja 16.01.2024 kassa sissetuleku orderiga nr 1 (dtl 95 ja dtl 96; orderis sisalduv: väljamakse 500

eurot, 16.01.2024 võttis väljamakse vastu O. K; lisainfo deposiit; viide lisa dokument: xxxx ruumide

rent) ja hageja töötaja O K kinnituskirjaga (dtl 97, sularaha 500 eurot on hageja raha ja selle

tagastamise nõudeõigus on hagejal) on tõendatud, et tagatisraha 500 eurot kandis hageja ja see anti

hageja töötajale O K. Hageja kinnitas, et sularahas tagatisraha 500 eurot andis kostjale O. K, sellele

kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Vastav isik oli üks hageja ehitustöölistest (vt O. K seletuses:

„Meile, töötajatele ei ole tolmuimejat üle antud ja me pole seda lõhkunud“, st sellest on järeldatav, et

O. K oli üks hageja töölistest, kes elas kostja korteris) ja kostja ise on asjas kinnitanud, et sai

tagatisraha ehitustööliselt. V. J seletus (dtl 143) on üldsõnaline ja sellest ei selgu, kes isikuliselt

andsid sularahas tagatisraha kostjale ning seda, et ehitajad maksid tagatisraha enda isiklikest

vahenditest, ei ole seletusega (so V. J arusaamisega) tõendatud.

Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et hageja tasus kostjale sularahas enda töötaja vahendusel

tagatisraha 500 eurot oma rahalistest vahenditest ja hagejal on seega tagatisraha 500 euro tagastamise

nõudeõigus.

9.2.2. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üüritud asja tagastamisel peab

üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest

üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest

tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega

avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud

avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta

puudusest tulenevad õigused (VÕS 336 lg 1 ja 2). Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui

üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu

(VÕS § 308 lg 3).

Kostja on tagatisraha tagastamisest keeldunud järgnevatel põhjendustel: p 1) hageja ehitustöölised

rikkusid tagatisraha lepingu tingimusi, so korteris korda, kuulati öösiti valjult muusikat, kakeldi,

kuuldi ebatsensuurset sõimu, organiseeriti joominguid, naabrid kuulsid tugevaid lööke vastu seina,

mistõttu ei saanud korterinaabrid magada (naabrite seletused dtl 54; dtl 67; dtl 82-84 ja V. J seletus

dtl 143); p 2) eeltooduga kaasnevalt tekkis kostjal moraalne kahju 280 eurot, mida kostja põhjendas

järgnevalt: ehitajad pidasid korteris end üleval jultunult, jämedalt ja agressiivset ning nad ei

reageerinud naabrite märkustele, naabrid olid ehitajate käitumisest nördinud ja naabrid esitasid

kaebusi kostjale ja KÜ esimehele, kostja suhted naabritega halvenesid; p 3) hageja ehitustööliste

tegevuse tõttu tekitati kostjale materiaalne kahju kokku 740 eurot (riietenagi oli paindunud, so katki

tehtud, kahju 90 eurot foto dtl 65, dtl 74; dtl 75); tapeedi kahjustused (kahju suurust pole kindlaks

tehtud, fotod dtl 63, dtl 64, dtl 68); tolmuimeja ei töötanud (dtl 69 ostutšekk, kahju 130 eurot,

tolmuimeja toodi korterisse 16.01.2024.); saamata jäänud tulu 520 eurot (tekkis üürilepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ja kostja kaotas kliente). Kostja isa V J seletus (venekeelne dtl 135-135;

dtl 141-142 ja eestikeelne tõlge dtl 143). Hageja eeltooduga ei nõustunud, kuivõrd hageja

ehitustöölised ei ole kahju kostjale tekitanud.

Kostja nõudeid saab osalt pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks VÕS

§ 115 lg 1, § 127, § 128 lg 1 ja 2 alusel.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tagatisraha lepingut ei ole sõlmitud ning see tähendab seda, et

tagatisraha lepingus sisalduvad tingimused ei kohaldunud hagejale ega ka hageja ehitustöölistele, kes

kostja eluruumis elasid. Seega ei saa kostja viidatud lepingu tingimuste rikkumistele tugineda ja

seeläbi punktis 1 märgitud põhjendusena tagatisraha tagasimaksmisest keelduda. Seetõttu ei ole

kostja tõenditena esitatud seletused asjakohased ega asja lahendamisel relevantsed (dtl 54; dtl 67; dtl

82-84 ja dtl 143). Märkivalt kostja väidetavas tagatisraha lepingus ja booking.com broneeringu

kinnituses nr 421.12.257.528 (dtl 114) puuduvad klauslid, et kostja põhjenduste punktis 1 toodud

rikkumiste korral tagatisraha ei tagastata. Kohus leiab, et kostja mittevaralise kahju eeldused ei ole

täidetud ega põhjendatud. Olukorras, kus kostja on hagejale pärast lepingu lõppemist üüritasu 520

eurot (dtl 94) ise tagastanud, ei ole kostjal tekkinud saamata jäänud tulu. Kostja ei ole tõendanud ka

seda, et ta ennetähtaegselt lepingu lõpetamisest tingituna kaotas kliente ja seeläbi tekkis kostjale

saamata jäänud tulu.

Kostja varalise kahjunõude (so tapeedi kahjustused, riidenagi oli katki, tolmuimeja ei töötanud)

eeldused sätestab VÕS § 336. Vaidlust ei ole asjas selles, et üürileping lõppes 22.01.2024 ja

üürilepingu ese vabastati samal päeval ning üürilepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise kohta akti

ei koostatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal (üürileandjal) oli võimalus korter üle vaadata ja

puudustest hagejat teavitada. VÕS § 336 kahjunõude esitamise eelduseks on see, et üürileandja

kontrollib üüritud asja tagastamisel asja seisundit ja teatab viivitamata üürnikule asjal esinevatest

puudustest, mille eest üürnik vastutab. Asja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kostja ei

kontrollinud üürileandjana üüritud eluruumi 22.01.2024 ega fikseerinud asjal esinevaid puudusi

samal päeval. Sellega jättis kostja üürileandjana täitmata VÕS § 336 tuleneva asja ülevaatamise

kohustuse, mis oli esmane kahju nõude eeldus ja teiseks eelduseks tuli kostjal teavitada hagejat

viivitamatult avastatud puudustest, mida kostja samuti ei teinud. Maksekäsu kiirmenetluses

28.02.2024 esitatud vastuväites (dtl 9 ja dtl 15) asja puudustest teavitamine, so pärast lepingu

lõppemist ca kuu aega hiljem, ei ole viivitamata teavitamine VÕS § 336 lg 1 tähenduses.

Vaidlusalused puudused olid tavalise ülevaatusega avastatavad (so välisel vaatlusel kergesti

tuvastatavad puudused), siis saab viivitamata teavitamis ajaks lugeda maksimaalselt üks nädal (vt nt

TrtRnKo 14.05.2021 2-19-112654, p 15). Seega on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt

kahjuhüvitist (so tapeedi kahjustuste, riidenagi ja tolmuimeja eest) ja keelduda hagejale tagatisraha

tagastamisest.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kostja väidetav varaline kahju (tapeedi

kahjustused, katkised riidenagi ja tolmuimeja) ei ole TsMS § 230 lg 1 ja VÕS § 115 tähenduses ka

tõendatud. VÕS § 115 tulenevalt kahju eeldused ei ole täidetud, so hageja vastutab kohustuse

rikkumise eest, hageja on tekitanud kostjale kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Tapeedi ja riidenagi kahjustuste fotod (dtl 63, dtl 64, dtl 68, dtl 74 foto riidenagist, daatum puudub)

on tehtud 12.05.2024, so rohkem kui 3 kuu möödumisel lepingu lõppemisest, so 22.01.2024.

Üürilepingu ajal tolmuimeja üleandmist hagejale või tema töötajatele (ka broneeringu kinnitusest (dtl

113) ei nähtu, et korteris sisaldus esemena tolmuimeja) ei ole kostja tõendanud ning 27.10.2023

ostutšekk nr xxxx (dtl 69) ei tõenda seda, et hageja töötajad oleksid tolmuimejat kahjustanud. Hageja

on O. K (hageja töötaja) kinnituskirjaga (dtl 97) tõendanud, et tolmuimejat neile üle ei antud ja

hageja töötajad ei ole tolmuimejat kasutanud ega lõhkunud. Hageja 22.01.2024 fotodega (dtl 115-

121) on tõendatud, et kostja korter oli puhas ja kahjustusi ei nähtu ning hageja 01.02.2024 kell 10:10

kuvatõmmisest nähtub, et sama riidenagi, mis oli korteris, ei ole kahjustunud. See, et V. J nägi

22.01.2024 (dtl 143, V. J seletus) lõhutud tolmuimejat ning rikutud tapeeti, ei tõenda veel seda, et

hageja töötajad oleksid tapeedi (sh ei ole teada, millistel seintel ja millises ulatuses kahjustused

esinesid) ja tolmuimejat kahjustanud (arvestades siinjuures, et kostja ei ole tõendanud, millises seisus

korter üldse hageja ehitustöötajatele üle anti).

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kostja on alusetult jätnud hagejale tagatisraha tagastamata ja

tagatisraha 500 euro tagastamise nõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tagatisraha 500 eurot.

10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub D Jilt DMA Gold OÜ kasuks välja mõista alates 25.04.2024 põhinõudelt 500 eurolt

viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal tuleb tagatisraha 500 eurot hagejale tagastada ja kostja ei ole

tagatisraha senini hagejale tagastanud, siis on kostja kohustuse täitmisega viivitanud ja hageja

viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatuga põhjendatud. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja alates 25.04.2024 põhinõudelt 500 eurolt viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

11. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on TsMS § 445 lg 1 mõistes esitanud

03.01.2025 menetluskulude nimekirjas (dtl 148) taotluse, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

nõuded tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole nr xxxx, Swedbank AS.

Kostja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab, et kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud summad tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole nr xxxx,

Swedbank AS.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub 03.01.2025 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud 1100 eurot,

käibemaksuta (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 925 eurot (9,25 x 100=925), käibemaksuta).

Õigusabikulu koosneb järgnevast: tutvumine materjalidega, sh maksekäsu kiirmenetluse

dokumentidega, nõupidamine kliendiga, hagi koostamine 2,75 tundi; tutvumine kostja vastustega,

analüüs, nõupidamine 1,0 tundi; kostja vastustele arvamuse koostamine 1,5 tundi; 15.07.2024

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi; 28.10.2024 menetlusdokumendi koostamine 1,0

tundi, kostja 28.10.2024 vastusega tutvumine, analüüs 0,25 tundi 11.11.2024 menetlusdokumendi

koostamine 1,0 tundi 13.12.2024 kohtumääruse ja kostja 26.12.2024 menetlusdokumendiga

tutvumine 0,5 tundi 03.01.2025 menetlusdokumendi koostamine 0,75 tundi 03.01.2025

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid

esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning hageja

lepingulise esindaja tunnitasu suurus ja menetlustoimingutele näidatud ajakulu ei ole ülemäärane.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1100 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse

esitanud 03.01.2025 menetluskulude nimekirjas (dtl 148-149) ning kohus määrab, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivis.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg

1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik