4-24-3331/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-3331 (kohtueelses menetluses 2317,24,005881)

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

kohtunik Kristina Väliste

Riina Ratassepp

Ingrid Oja

Kohtuasi

O.Y (isikukood: XXX) väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsus väärteoasjas nr

2317,24,005881.

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud

11.12.2024

Kaebuse esitaja: O.Y

Kaebuse esitaja kaitsja: Artjom Juuse

Kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja J. P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsusele väärteoasjas nr

2317,24,005881 rahuldamata.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsus väärteoasjas nr

2317,24,005881 osaliselt koheselt rahatrahvide ja menetluskulu tasumises osas.

3. Teha uus otsus, millega:

4. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsusega väärteoasjas nr

2317,24,005881 määratud rahatrahvid tasuda ositi 12 kuu jooksul järgmiselt:

-

Rahatrahv 320 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 26,60 eurot, (viimasel kuul tuleb tasuda

seejuures 27,40 eurot);

-

Rahatrahv 540 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 45 eurot.

5. Rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi.

6. VTMS § 2 ja KrMS § 180 lg 3 järgi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsusega välja mõistetud

menetluskulu summas 661 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 55 eurot, (viimasel kuul tuleb tasuda seejuures 56

eurot).

7. Menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

9. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

10. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o kuni 18.12.2024 (k.a)

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 3.02.2025 kell 10.00. Kassatsiooni saab esitada

Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni

5.03.2025 (k.a).

MENETLUSE KÄIK

1. 30.08.2024 koostati väärteoprotokoll (väärteotoimik, edaspidi V lk 33) ja 19.09.2024 karistati Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt O.Y-d LS § 223 lg 1

alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga

135 trahviühiku ulatuses, s.o summas 540 eurot selle eest, et tema 27.06.2024 kella 11.40 ajal

Tallinnas, Vesivärava x juures juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu,

mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit BMW riikliku registreerimise märgiga XXX. Oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A. N. (varaline kahju fikseeritud fotodel). Lahkus

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja

kirjalikult nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. O.Y-lt mõisteti välja ka 661 euro

suuruses summas menetluskulud (V lk 34- 37).

2. 14.10.2024 saabus Harju Maakohtusse O.Y kaitsja Artjom Juuse kaebus (kohtutoimik,

edaspidi K lk 5-7, 10-15), milles palutakse tühistada väärteootsus täies ulatuses, leides, et O.Y

tegevuses ei esine väärteokoosseisu. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlusel.

3. 11.12.2024 toimus asjas kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused (K lk 31-42).

4. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus

tühistada täies ulatuses (K lk 38pö-39).

5. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata (K lk 39-

39pö).

6. Kohus läks nõu pidama ja teatas, et kuulutab kohtuotsuse lõpposa 20 minuti pärast.

7. 11.12.2024 kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa, märkides, et kassatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsuse terviktekst kättesaadav hiljemalt 3.02.2025 kell 10.00 (K lk 43-44).

8. 17.12.2024 esitas O.Y kaitsja kassatsiooniteate (K lk 45).

MAAKOHTU SEISUKOHT

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

10. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

11. O.Y ei tunnista enda süüd, väites, et tema käis 27.06. Torupilli Selveris ning poest tagasi auto

juurde tulles märkas enda autol Toyota Avensis riikliku registreerimisnumbriga XXX esistangel

valgeid jooni. Käis infopunktis ja küsis, kas on videosalvestust, sest ta ei saanud aru, mis juhtus. Talle

öeldi, et videokaameraid ei ole, misjärel helistas politseisse ja teatas enda auto kahjustustest. Tema ei

mäleta, et auto parkimisel ta oleks teist autot riivanud, parkimiskohale tema tagurdas. Kaebaja tunneb

ära kohtu poolt näidatud fotol iseenda auto ja enda autoroolis istumas, asukohaga Torupilli Selveri

parklas (K lk 37pö-38pö, V lk 8).

12. Kohus peab kaebaja ütlusi usaldusväärseteks osaliselt, nimelt selles osas, et tema 27.06.2024 enda

juhitud sõiduautoga Toyota Avensis riikliku registreerimisnumbriga XXX sõitis Tallinnas Torupilli

Selveri parklasse, kus parkis auto, käis poes, infopunktis, helistas politseisse, misjärel lahkus.

Ebausaldusväärseteks peab kohus kaebaja ütlusi selles, et tema juhitud sõiduk tagurdas parkimiskohale

ning ei põhjustanud vigastusi sõidukile BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX ning jätab selles

osas O.Y ütlused tõendikogumist välja.

13. Kohtu põhjendused O.Y ütluste ebausaldusväärsusest ja tema poolt liiklusõnnetuse

põhjustamise tõendatusest langevad kokku ning on järgmised.

14. A. N. ja E. N. ütlustest nähtub, et sõiduk BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX on A. N. nimel,

kuid seda kasutab E. N.. 27.06.2024 sõitis E. N. autoga, mh Selveri parklas ning märkas järgmisel

päeval auto kojameeste vahel kirja sellest, et autole on otsa sõidetud, koos pealtnägija

telefoninumbriga. E. N. helistas antud numbrile ja sai teada, et eelmisel päeval Selveri parklas sõideti

tema autole sisse, pealtnägijal on selle kohta fotod, mis on edastatud politseile. Seejärel tuvastasid nad

BMW-l kriimud, teavitasid politseid ja kindlustust. Autol eelnevalt vigastusi ei olnud. Kriimustustega

seoses on tekitatud kahju. Neil on tavaline kindlustus, ei ole kaskot ning hetkel ootavad nad politsei

otsuse jõustumist, et kindlustus auto korda teeks (V lk 2, 3; K lk 32-34).

15. Tunnistajate J. M. M. ja H.-L. J. ütlustest nähtub, et nemad olid just enda auto Torupilli Selveri

parklasse parkinud, kui nende ees olevale tühjale parkimiskohale esiotsaga pööranud sõiduauto

Toyota juht manööverdamise käigus, tagurdades riivas enda kõrval pargitud BMW-d nii, et BMW

vappus kokkupõrkest. Teine auto lõpetas manöövrid, parkis auto ära ja juht läks poodi. Peale avariid

autost väljudes vaatas Toyota juht enda auto nina. J. M. M. pildistas mõlemat autot ja jättis kahjustada

saanud auto kojameeste vahele teate õnnetusest koos enda kontaktiga. J. M. M. tundis ära enda poolt

jäetud sedeli, millise oli süüteoteatele lisanud A. N.. Kohtusaalis tunti ära O.Y kui Toyota juht,

kes jäi ka Toyota roolis olles sündmuskohal tehtud fotole (K lk 34- 38pö, V lk 3).

16. Kohus jääb kaitsja etteheidetest tunnistajate omavahelise tutvuse ja ütluste ebausaldusväärsuse osas

eriarvamusele. Samuti see, mitu tunnistajat peab menetleja vajalikuks tõendatuse seisukohast üle

kuulata, on menetleja kaalutlusotsustus. Arvestades, et kohus kuulas üle mõlemad pealtnägijad, on

taoline etteheide ka alusetu, sest ka teise tunnistaja ütlused on selgunud.

17. A. N. ja E. N. ei tunne J. M. M. ja H.-L. J. ega oma nendega väljaspool toimunud vestlust

kokkupuudet. Ühtegi hüve ei ole nad pealtnägijatele andnud ega pakkunud. J. M. M. edastas info

juhtunust politseisse enne, kui E. N. talle helistas. Samuti on O.Y neile kõigile võõras inimene.

Kõigi ütlused on kokkulangevad, järjepidevad ja sisemiste vastuoludeta. Tunnistajad kõlasid

kohtusaalis ütlusi andes siiralt. Asjaolu, et tunnistaja J. M. M. vajas kohtuistungil mälu värskendust ei

muuda samuti tema ütlusi ebausaldusväärseteks (K lk 34pö-35). Vastupidi, arvestades sündmusest

möödunud aega on loomulik, et teatud asjaolud ununevad ning taoline juhtum veenab kohut ütluste

andmise siiruses. Samuti on eluliselt usutav, et vahetult peale sündmust on juhtunu värskelt meeles,

mistõttu on usutav, et politseis antud ütlused on tõesed. Kohtul puudub igasugune alus kõigi

tunnistajate ütlustes kahelda, seda enam, et ei ole ka ühtegi teadaolevat motiivi miks peaksid võõrad

inimesed O.Y teo suhtes valetama. Oluline on ka sündmuskohal tehtud foto, kus pealtnägijate

auto esiosast vaadatuna on jäänud pildile selgelt äratuntavalt O.Y ja tema juhitud Toyota (V lk

8), mis omakorda kinnitab tunnistajate ütluste usaldusväärsust.

18. Sõiduautode kahjustused on samuti tunnistajate ütluste ja sündmuskoha ning sõidukite vaatlusel

tuvastatuga (V lk 1, 6-11, 20) kokkulangevad. Sõidukil Toyota on tuvastatud parempoolsel esiosal

kriimustuse jäljed ning sõidukil BMW kriimustuse jäljed parempoolsel tagumisel uksel ja

tagarattakoopa juures. Politsei vaatluse käigus tehtud fotode põhjal saab kahtlusteta kinnitada, et

pealtnägijad on teinud fotod samadest autodest ehk O.Y juhitud Toyotast ja BMW-st.

19. Liiklustrassoloogia ekspertiisiaktis nr 24E-LT00040, 15.08.2024 antud ekspertavamus kinnitab, et

sõiduauto BMW riikliku registreerimise numbriga XXX vigastused paremal pool tagumisel uksel ja

tagarattakoopa juures on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Toyota Avensis riikliku registreerimise

numbriga XXX parempoolse esinurga detailidega (V lk 23-29).

20. Mis asjaoludel on kaitsja pidanud ekspertiisitulemust kohtuvälise menetleja jaoks negatiivseks jääb

kohtule arusaamatuks. Kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokollis kui -otsuses viidanud nii

tunnistaja ütlustele kui ekspertiisiaktile, mis on omavahel kooskõlas ja annavad selge ülevaate

toimunud sündmusest. Nii on tunnistaja J. M. Margi ütluste ja ekspertiisiaktis antud

ekspertarvamusega üheselt tuvastatud, et sõiduk Toyota oli aktiivne liikleja ja kahjustuste põhjustaja.

Ekspertarvamus on üks võimalik tõend, mida tuleb alati hinnata kogumis teiste tõenditega. Just seda on

ka antud juhul tehtud.

21. Tõepoolest on nii J. M. M. kui ka H.-L. Jaanson väljendanud, et O.Y ei pruukinud aru saada, et

tema auto manöövri käigus teist autot kriimustas.

22. Kohtu hinnangul tõendab aga ainuüksi O.Y enda teojärgne käitumine arusaamist toimunud

liiklusõnnetusest. Kohtule ei ole arusaadav, mis asjaoludel O.Y toimepandut eitab, kuid

temapoolne videokaamerate küsimine peale parklas manöövri sooritamist ja politseisse helistamine

viitavad sellele, et otsuse juhtunut eitada on ta vastu võtnud juba sündmuskohal. Esmalt viitab

kõigepealt videokaamerate tuvastamise soov teada saada, kas tema poolt toimepandu on jäänud

salvestistele ning saades eitava vastuse, oli tal kindlust helistada politseisse, asudes aktiivselt eitama

oma süüd. Samuti on mõlemad tunnistajad kirjeldanud, et kokkupõrkel sõiduauto BMW vappus,

vaadates siia juurde kahjustuste ulatust saab nii kriminoloogilise kogemuse kui elulise usutavuse

pinnalt väita, et taoline kokkupõrge pidi olema O.Y-le tajutav. Seda veendumust süvendab

asjaolu, et peale teise auto kriimustamist autost väljudes vaatas O.Y enda auto esiosa (K lk 35),

millises asusid ka kahjustused.

23. Taoliselt on kohus tuvastanud, et O.Y juhitud Toyota parklas manööverdamise käigus

tagurdades riivas sinna eelnevalt pargitud BMW-d.

24. Edasi analüüsib kohus, kas etteheidetud süüteokoosseisud on täidetud.

25. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud teisele isikule varaline kahju. LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi tagurdamisel ohustada teist

liiklejat.

26. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus selles, et just O.Y juhitud sõiduk

Toyota Avensis riikliku registreerimise numbriga XXX tekitas 27.06.2024 kella 11.40 ajal Tallinnas

Vesivärava tn x juures (s.o Torupilli Selveri parklas) parkimiskohal manööverdades ehk tagurdamise

käigus kahjustused sõidukile BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX. Sõidukile tekitatud varalise

kahju tõttu on A. N. pöördunud kindlustusse. Taoliselt, jättes veendumata tagurdamisel selle manöövri

ohutuses ja riivates seetõttu enda autoga BMW-d ning põhjustades omanik A. N. varalise kahju, on

O.Y täitnud LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu.

27. Kuivõrd O.Y manööver oli seotud tagurdamisega, siis arvestades, et üldteadaolevalt on

parkimiskohtadel autod teineteisele väga lähedal, pidi ta nägema, et teine auto on kõrval,

parkimiskohal tema autole väga lähedal, siis pidi ta võimalikuks pidama enda manöövri, sh

tagurdamise käigus teise auto riivamist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu

vältida. Taoliselt on O.Y liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekitanud KarS § 18 lg 2 kohaselt

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

28. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud

tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5

märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. LS § 169

lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise

kahju saaja ei ole teada.

29. Eelnevalt tuvastas kohus, et Natlja O.Y sai aru toimunud liiklusõnnetusest ning kuivõrd O.Y

tegevuse tagajärjel tekkis A. N. varaline kahju, on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 tähenduses.

30. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas

kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud

menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

31. Nimelt ei olnud O.Y-le peale BMW kahjustamist teada BMW juht, kuid selge oli varalise kahju

tekkimine. Sellele vaatamata ei teatanud O.Y politseisse helistades, et tema tegevuse tagajärjel

on põhjustatud kahjustused ja varaline kahju teisele sõidukile, ei nimetanud teist sõidukit ega jäänud

just neil asjaoludel koha peale politsei korraldusi ootama. Andes enda kõnes politseile

väärinformatsiooni toimunust (et ainult tema auto on kahjustatud ja pole teada mis asjaoludel), valetas

O.Y politseile, mistõttu ei antud talle ka korraldusi BMW kahjustamisest tulenevalt.

32. Andes politseile teadvalt ja tahtlikult valeinformatsiooni ning kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada

ja kirjalikult nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, lahkudes sündmuskohalt on O.Y

täitnud KarS § 16 lg 2 mõistes kavatsetult LS § 236 lg 1 koosseisu.

33. Seega jääb kohus kaitsjast eriarvamusele selles, et O.Y teavitas politseid toimunud

liiklusõnnetusest. O.Y helistas politseisse ja teavitas, et tema auto on kahjustatud. Märgitud

teadet saab käsitleda valeteatena, mitte ei ole tegemist toimunud liiklusõnnetusest- ehk tema enda poolt

teise auto kahjustamisest – teatamisega.

34. Järgnevalt annab kohus vastuse kaitsja etteheidetele.

35. Kaitsja etteheited väärteootsuse puudulikkusele, kaebaja versiooni arvestamata jätmise, Selverist

turvasalvestiste väljanõudmata jätmise, BMW-d juhtinud isiku juhtimisõiguse jm omaduste

väljaselgitamata jätmise ja nende asjaolude osas BMW omaniku ülekuulamata jätmise, kriitika

puudumise osas J. M. M. ütluste suhtes, on kohtu hinnangul kogu eelnevalt tuvastatu põhjal alusetud.

36. Arvestades, et sõiduk BMW oli tunnistajate ütluste kohaselt, pargitud nõuetekohaselt, seisis

liiklusõnnetuse toimumise ajal juhita paigal, ei oma E. N. juhistaaž jms asjaolud, nt miks ja kuhu ta

sõitis O.Y poolt toimepandu suhtes mingisugustki tähtsust.

37. Ütluste usaldusväärusesse puutuvat kohus eelnevalt juba analüüsis, leides, et ebausaldusväärseid ütlusi

liiklusõnnetuse osas annab O.Y, mitte tunnistajad.

38. Väärteomaterjalide leheküljel 18 on kohtuvälise menetleja päring koos vastusega, et

turvakaamerasalvestisi antud sündmuse kohta ei ole. Seega on alusetu etteheide nende väljanõudmata

jätmises.

39. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja helistas politseisse, mistõttu oleks täiesti tarbetu tema kõneeristuste

lisamine väärteoasja juurde. Oluline on kõne sisu.

40. Kaitsja etteheited ekspertiisimäärusele on samuti alusetud. Määruses on kajastatud tunnistaja J. M.

Margi pöördumise aeg ja edastatud info, kuid protokollis ja otsuses on kajastatud süüteo

toimepanemise aeg. Ühtegi etteheidet ei ole kohtul ka püstitatud küsimustele.

41. Seega kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud

kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses. Väärteoprotokolliga on menetlusalune

isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures

on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohtueelne menetlus on läbi viidud objektiivselt,

järgides menetlusnorme.

42. Väärteoprotokoll ja -otsus vastavad VTMS nõuetele ja kohtupraktikale. Nii nähtuvad neist VTMS § 69

lõigetes 1, 2, 6 ja 8 ning § 74 lõigetes 1 ja 2 nõutud andmed. Kaebaja ei ole esitanud vastulauset,

millega mittearvestamist otsuses peaks põhjendama. Nii väärteoprotokollist kui otsusest nähtub, et

arvestatud on väärteoasjas kogutud tõenditega, sh on arvestatud sõidukite vaatlusprotokollidega,

tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit

registreerimise numbriga XXX väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas (K lk 1, V lk 33-37).

43. Eelnevaga on kohus seega tuvastanud, et O.Y süü on tõendatud ning tema käitumine õigesti

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

44. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu

väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades seda, et teine

liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav

vaid kaebuse esitajale.

45. 13.10.2024 esitatud kirjalikus kaebuses on O.Y taotlenud alternatiivselt menetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlusel (K lk 5). Antud taotlus on kajastatud vaid resolutsioonis, taotluse sisu osas

põhjendusi sellele ei leia ega ole neid esitatud ka kohtumenetluse, sh kohtuvaidluste käigus. Taoliselt

ei ole kohtul ei argumente mida kinnitada või ümberlükata.

46. Otstarbekusega väärteoasja lõpetamist ei pea kohus antud asjas põhjendatuks.

47. O.Y puhul ei ole võimalik rääkida süü vähesusest. Tõepoolest on LS § 223 lg 1 teosüü väike,

kuid seda ei saa öelda LS § 236 lg 1 tuvastatud teosüü kohta, mis on keskmäärast kõrgem. Tähele tuleb

panna, et kaks sooritatud tegu on omavahel seotud, mistõttu saab jõuda ka järelduseni, et O.Y

on pannud lühikese aja vältel toime kaks väärtegu, millest kummagi sooritamist ta ei tunnista. Samuti

arvestab kohus seda, et O.Y ei ole mõistnud enda teo ebaõigsust, mis tähendab, et ta ei ole

juhtunust vajalikke järeldusi teinud, mistõttu on tema õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik

üksnes tema vastutusele võtmise ja karistamise kaudu. Olukorras, kus isik põhjustab liiklusõnnetuse ja

lahkub sündmuskohalt ei ole võimalik arvata ka avaliku menetlushuvi puudumist. Taolist käitumist

tuleb taunida, tagamaks õiguskorra kaitsmise huvid ehk liiklejate turvatunne, mistõttu tuleb jaatada ka

avalikku menetlushuvi. Teisi VTMS § 30 lõikes 1 nimetatud alternatiive praegusel juhul ei esine.

48. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

49. Viimasena analüüsib kohus karistusse puutuvat.

50. LS § 223 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut,

aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

51. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 135 trahviühikut.

52. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et O.Y käitumises karistust raskendavaid ja

kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.

53. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

54. O.Y süü LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd tegemist on LS §

223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis on toimepandud

kergemeelsusest. Samuti on tekitatud pigem vähesel määras kriimustusi ehk kahju ulatus on väike.

Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata

minimaalmäära lähedaseks.

55. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et

tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud.

Samas on O.Y teo toime pannud kavatsetult, eksitades sealjuures enda valeinfot sisaldava

kõnega ka politseid, mis on teosüüd suurendav asjaolu. Eelneva alusel leiab kohus, et O.Y süü

on keskmäärast kõrgem.

56. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei

tuvastanud ka kohus.

57. O.Y on varem karistamata isikuks, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi tema karistuse

suurendamiseks ei esine. Tema isikust ja teo asjaoludest ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid karistuse

vähendamise.

58. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali,

et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja

liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning

liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe väärteo omavaheline

seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud liiklusõnnetuse põhjustaja, sh

liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav isik saab karistada.

59. Kuivõrd kohus ei saa kaebaja olukorda raskendada, tuleb tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud. LS § 223 lg 1 alusel on O.Y-le määratud

karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o 80 trahviühikut. LS § 236 lg 1 alusel on määratud

karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o. 135 trahviühikut.

60. Arvestades, et lisaks määratud rahatrahvidele - kokku summas 860 eurot - tuleb O.Y-l tasuda ka

menetluskulud summas 661 eurot ehk kulud kogusummas 1521 eurot, mis on arvestatavalt suur

summa ühekorraga tasumiseks ka keskmise tööl käiva isiku jaoks, peab kohus kaebaja olukorra

leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvide ja menetluskulude tasumine võimalikule maksimaalsele

tähtajale, see on ühele aastale.

61. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.09.2024. a otsuses

märgitud makserekvisiitide järgi.

62. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja

otsust karistuse tasumise tähtaja osas, kuid jätab kaitsja kaebuse rahuldamata, st ei lõpeta väärteoasja

menetlust ei väärteokoosseisu puudumise ega otstarbekuse alusel.

63. Märkimata ei saa jätta ka O.Y ja tema kaitsja käitumist kohtumenetluses. Nimelt teatas kohus

11.12.2024 peale kohtuvaidlusi, et kuulutab kohtuotsuse lõpposa 20 minuti pärast. Kohtuotsuse

kuulutamisel selgus, et kuulutamisele ei ilmunud (ei jäänud ootama) O.Y ja tema kaitsja

Artjom Juuse. Taoliselt ei jäänud nad kuulama ka kohtu motiive otsuse selgitamisel. Olukorras, kus

kohus arutas asja O.Y enda kaebuse alusel ja kõne all oli O.Y enda suhtes tehtud otsus,

on taoline minemakõndimine täiesti mõistetamatu ning näitab O.Y tegelikku ükskõikset

suhtumist enda poolt toimepandusse ja enda poolt algatatud kohtumenetlusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik