2-21-20190/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20190

Kohtuasi

S.M-i, T.F-i, L.V ja Q. S.M-i pärandvara 2/16 mõttelise

osa hooldaja vandeadvokaat Q.R-i hagi M.B, F. S.M-i,

A.A, D.A, Y.G ja K.D vastu pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.B, D.A ja K.D ühine apellatsioonkaebus

S.M-i , T.F-i ja L.V ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

M.B, D.A ja K.D apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

S.M-i , T.F-i ja L.V apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I S.M (isikukood XXX)

Hageja II T.F (isikukood XXX)

Hageja III L.V (isikukood XXX)

Hagejate I–III lepinguline esindaja Artjom Juuse

Hageja IV Q. S.M-i pärandvara 2/16 suuruse mõttelise osa

hooldaja vandeadvokaat Q.R (isikukood XXX)

Kostja I M.B (isikukood XXX)

Kostja II L.Z. H (isikukood XXX; F. S.M-i õigusjärglane)

Kostja III A.A (isikukood XXX)

Kostja IV D.A (isikukood XXX)

Kostja V Y.G (isikukood XXX)

Kostja VI K.D (isikukood XXX)

Kostjate I, IV ja VI lepinguline esindaja vandeadvokaat

Natalja Santaševa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-21-20190

RESOLUTSIOON

1. Võtta M.B, D.A ja K.D ühine apellatsioonkaebus ning S.M-i, T.F-i ja L.V ühine

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes

apellatsioonkaebuste põhjal.

3. Harju Maakohtu 18.11.2024 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.M (hageja I), T.F (hageja II), L.V (hageja III), Q. S.M-i pärandvara 2/16 suuruse mõttelise

osa hooldaja vandeadvokaat Q.R (hageja IV) esitasid 28.12.2021 Harju Maakohtule hagi M.B

(kostja I), F. S.M-i (õigusjärglane L.Z; kostja II), A.A (kostja III), D.A (kostja IV), Y.G

(kostja V) ja K.D (kostja VI) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad palusid jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1.1. Hagejad täpsustasid 24.10.2023 ja 19.09.2024 menetlusdokumentides hagiavaldust,

selgitades, et hagi on esitatud pärandvara jagamiseks. Täpsustuste kohaselt on hagejad I–III ja

kostjad pärinud 18.05.2019 surnud Q. S.M-i vara. 2/16 mõttelisele osale pärandist

pärimistunnistust tõestatud ei ole ja selles osas esindab teadmata pärijaid kohtu määratud

pärandvara hooldaja hageja IV.

1.2. Pärandvara kuulub pooltele ühiselt. Pärandvara koosseisu kuulub kinnistu aadressil XXX

(kinnistu). Pooled kui kaaspärijad on kantud kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse.

Kinnistu on kostjate kasutuses ja valduses. Pärandvara jagamine kokkuleppel ei ole

õnnestunud, sest pooled ei ole kinnistu väärtuse osas kokkuleppele jõudnud. Hagejad palusid

jagada pärandvara, pannes kinnistu avalikule enampakkumisele ning saadud raha jagada

pärijate vahel vastavalt nende osa suurusele pärandvara ühisuses.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad avaldasid, et nemad ei soovi kinnistut enda omandisse. Kostjate hinnangul oleks

poolte huvides korraldada kinnistu müük iseseisvalt või maakleri abil. Kui see ei ole võimalik,

2-21-20190

olid kostjad nõus kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Kostjad selgitasid, et

perioodil 2019–2021 on nad kandnud kinnistu säilitamiseks kulusid 13 311,67 euro ulatuses.

Kui kinnistu müüakse enampakkumisel, palusid kostjad arvestada hagejatele väljamaksmisele

kuuluvast rahast maha kostjate kantud kulud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 18.11.2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus lõpetas hagejate ja

kostjate ühisomandi Q. S.M-i pärandvarale ja jagas pärandvara, müües kinnisasja avalikul

enampakkumisel ja jagades kinnistu müügist saadud raha selliselt, et kostjad I, II, III ja IV ning

hagejad I ja IV saavad igaüks 2/16 müügitulust ning hagejad II ja III ning kostjad V ja VI

saavad igaüks 1/16 müügitulust. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada kostjate

tahteavalduste andmise kohustus kinnistu avalikul enampakkumisel müümiseks ja

kinnistusraamatu andmete muutmiseks ning asendas nende tahteavaldused otsusega.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Kuivõrd kumbki pool ei soovinud kinnistut enda omandisse, vastas maakohtu hinnangul

poolte huvidele pärandvara lõpetamine hagejate taotletud viisil. Maakohus määras lõpetada

poolte ühisomand Q. S.M-i pärandavarale ning jagada pärimisseaduse (PärS) § 152 lg-te 1 ja 2

ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel pärandvara, müües kinnisasi avalikul

enampakkumisel. Kinnistu võõrandamisest saadud raha tuleb jagada kaaspärijate vahel

vastavalt nende mõttelise osa suurusele pärandvara ühisuses.

3.2. Maakohus ei pidanud põhjendatuks määrata otsuse täitmise korda kostjate taotletud viisil,

s.o määrata, et kinnistu müügist saadud rahast tuleb kõigepealt kanda enampakkumise kulud

ning järelejäänud raha tuleb jagada vastavalt kaasomanike osa suurusele. Kostjate palutud kord

kattub seaduses sätestatuga, mistõttu puudub vajadus enampakkumise läbiviimise korda

otsusega eraldi reguleerida.

3.3. Maakohtu hinnangul ei saa rahuldada ka kostjate taotlust hüvitada kostjate kulutused

kinnistu võõrandamise järel hagejatele väljamakstava raha arvel. Kohus lõpetab pärandvara

ühisuse, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning jagab saadud raha kaaspärijate vahel

vastavalt nende mõttelise osa suurusele. Pärandvara jagamine sellisel viisil ei tekita pooltele

vastastikuseid nõudeid, et kostjad saaksid hagejatele väljamakstavate summade arvel hüvitist

nõuda.

Kostjate I, IV ja VI ühine apellatsioonkaebus

4. Kostjad I, IV ja VI esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad I, IV

ja VI jätta hagejate kanda.

4.1. Asi ei olnud valmis lõpliku lahendi tegemiseks, kuna eelmenetlus viidi läbi oluliste

rikkumistega. Maakohus asus kohtulahendit tegema enne, kui asi oli täielikult valmis lõpliku

lahendi tegemiseks. Asja ei olnud ammendavalt arutatud ning see ei vastanud lõpliku lahendi

tegemise eeldustele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 435 lg 1).

4.2. Kostjad on menetluses korduvalt esile toonud, et nad on teinud kinnistu säilitamiseks

kulutusi 13 311,67 euro ulatuses. Kostjad on esitanud kulutuste nimekirja tehtud tööde kohta.

Kostjad on soovinud nimetatud summa hüvitamist. Kostjad palusid kohtul menetleda kostjate

nõudeid ja arvestada neid kohtuotsuse tegemisel, juhul, kui pooled ei sõlmi kompromissi ja

hagejad ei nõustu kostjatele hüvitama kinnistu säilitamiseks tehtud kulutusi. Kostjad märkisid,

2-21-20190

et juhul, kui kohus leiab, et selleks peavad kostjad esitatud arvestused vormistama nõudena, siis

kostjad esitavad vastuhagi. Kohus ei lahendanud kostjate korduvaid taotlusi ja jättis

tähelepanuta kostjate nõuded hageja vastu. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine on

menetlusnormide rikkumine, kuna on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 toodud eelmenetluse

ülesanded.

4.3. Kohtuotsus ei tohi olla üllatuslik. Olukorras, kus kostjad on algusest peale esitanud

hagejate vastu kahju hüvitamise nõude, ei olnud põhjendatud jätta kostjate taotlust täielikult

tähelepanuta ja lahendamata. Maakohus ei andnud kostjatele võimalust nende nõuete

menetlemiseks ja lahendamiseks, millega rikuti oluliselt menetlusõiguse norme.

4.4. Kostjatel on õigus AÕS § 72 lg 4 alusel nõuda hagejatelt asja säilitamiseks vajalike

kulutuste hüvitamist proportsionaalselt nende osadega. Kui osapooled pärisid kinnistu, ei olnud

see kasutus- ega elamiskõlblik. Kinnistu vajas remonti ja parandamist, sest vastasel juhul ei

olnud võimalik kinnistut säilitada. Pärast vajalike tööde tegemist ja kinnistu parandamist

paranes kinnistu seisukord märkimisväärselt, mis kindlasti mõjutab selle väärtust.

4.5. Kostjad I, IV ja VI ei nõustu kohtu seisukohaga, et pärandvara sellisel viisil jagamine ei

tekita pooltele vastastikkuseid nõudeid, mistõttu kostjad ei saa hagejatelt väljamakstavate

summade arvelt hüvitist nõuda. Kostjatel on õigus nõuda hagejatelt kulutuste hüvitamist. Seega

oleks kohus pidanud kostjatele andma võimaluse oma nõuete vastavalt kohtu juhistele

vormistamiseks ja menetlemiseks. Kostjate õiguste tagamiseks tuleb asi saata tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks, et anda võimalus esitada vastuhagi (TsMS § 373 lg 1).

Hagejate I–III ühine apellatsioonkaebus

5. Hagejad I–III esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas ning teha tühistatud

osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määrata kindlaks

menetluskulude suurus. Apellatsiooniastme menetluskulud paluvad hagejad I–III jätta

solidaarselt kostjate kanda.

6. Maakohus ei andnud enne otsuse tegemist hagejatele TsMS § 176 lg-s 2 ettenähtud

võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks.

7. Maakohus asus vääralt seisukohale, nagu oleks pärandvara jagamine ja kohtu määratud

pärandvara jagamise viis poolte huvides, millega seoses esines TsMS § 162 lg 4 järgi alus

menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Kostjate ja hagejate huvid ei olnud identsed, nagu

maakohus ekslikult leidis.

8. Menetluskulud oleks pidanud jätma TsMS § 163 lg 2 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad keeldusid hagejate pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest. Maakohus rahuldas

hagejate ühisomandi lõpetamise nõude täpselt nii, nagu hagejad taotlesid ja mis oli identne

hagejate kompromissettepanekuga, mida kostjad ei aktsepteerinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel

menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning

asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2-21-20190

Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuste põhjal.

10. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud

õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) või kui

esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Menetletavas asjas

on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse

põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada

rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate

asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

11. Kostjad I, IV ja VI esitasid apellatsioonkaebuse, kuna maakohus leidis otsuses kostjate

jaoks üllatuslikult, et kostjate taotlust hüvitada kostjate kulutused kinnistu võõrandamise järel

hagejatele väljamakstava raha arvel ei saa rahuldada, kuna pärandvara jagamine maakohtu

määratud viisil ei tekita pooltele vastastikuseid nõudeid. Kostjad I, IV ja V tõid 13.05.2022

vastuses hagile esile, et pärast kinnistu pärimist tegid nad kinnistul parandus- ja remonditöid

ning tegid 2019–2021 kinnistu säilitamiseks ja hooldamiseks kulutusi 13 311,67 euro ulatuses,

mille kandmiseks on kostjate I, IV ja V hinnangul hagejad ja mille hüvitamist nad soovivad.

Muu hulgas tõid kostjad välja ka tehtud tööde ja kulude nimekirja. Kostjad I, IV ja V märkisid

14.10.2024 vastuses hagejate 19.09.2024 täpsustatud hagiavaldusele, et juhul, kui pooled ei

sõlmi kompromissi ja hagejad ei nõustu kostjatele hüvitama kinnistu säilitamiseks tehtud

kulutusi, siis paluvad kostjad kohtul menetleda kostjate nõudeid ja arvestada neid kohtuotsuse

tegemisel ning kui kohus leiab, et kostjad peavad selleks oma arvestused esitama nõudena, siis

nad soovivad esitada vastuhagi. Maakohus tegi 18.10.2024 kirjas ettepaneku lahendada vaidlus

kokkuleppel ja määras tähtaja kompromissi läbirääkimisteks. Kostjad I, IV ja V teatasid

01.11.2024 kohtule, et pooled ei sõlminud kompromissi ja samas juhtisid veelkord kohtu

tähelepanu sellele, et nad soovivad kulude hüvitamist. Kuivõrd kostjad I, IV ja V ei soovinud

pärandvara jagamist hagejate taotletust erineval viisil, vaid üksnes tehtud kulutuste hüvitamist,

siis puudus kostjatel I, IV ja V selgus, kuidas on menetluslikult korrektne sellist nõuet esitada.

Sisuliselt palusid kostjad I, IV ja V kohtu seisukohta küsimuses, kas nende esitatud kulutuste

hüvitamise nõude maksmapanekuks on vaja esitada vastuhagi või on võimalik need kulud

hüvitada kinnistu müügist saadava raha jagamisel. Maakohus selles osas seisukohta ei võtnud

ega pooltele õiguse kohaldamist ei selgitanud. Alles otsuses käsitles maakohus esmakordselt

kostjate I, IV ja V taotlust tasaarvestuse avaldusena, jättes selle rahuldamata.

12. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses.

Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kirjalikuks menetluseks oleks nõusoleku andnud kostjad. Ka ei

nähtu asja materjalidest, et kohus oleks määranud arutada asja kirjalikus menetluses. TsMS §

403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt määrab kohus sel juhul võimalikult

kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse

avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Sellist määrust asjas tehtud ei

ole. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusosaliste õigust olla kohtu poolt enne

otsuse tegemist ära kuulatud. Õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt

ära kuulatud eeldab, et iga menetlusosalist teavitataks õigel ajal kõigest, mis menetlust võib

mõjutada (TsMS III komm (2018), § 656, p 3.3.1). Siinses asjas ei olnud menetlusosalistele

arusaadav ka see, et kohus lõpetab eelmenetluse ja lahendab asja sisuliselt. Ka kirjalikus

menetluses peab kohus järgima TsMS § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis,

kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised

2-21-20190

asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda

vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks.

13. Ringkonnakohus nõustub kostjatega I, IV ja V, et maakohus ei ole selgitamiskohustust

täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata.

14. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks

nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused;

menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg 1 alusel

arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada

kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohtu ülesanne

on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang, s.t kvalifitseerida õigussuhe ja

kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 ls 2).

Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida menetlusosaline täpselt soovib ja

millised on õigusnormi järgi nõude rahuldamise eeldused. Norm, mille alusel kohus lahendi

teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte

tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama menetlusosalistel avaldada

selle kohta arvamust (TsMS § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Maakohus ei

ole kostjate I, IV ja V kulutuste hüvitamise nõude osas seda teinud. Seega ei ole selles osas

asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud.

15. Otsuse saab kohus teha TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud

ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis

siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate I, IV ja V nõude osas selgitanud välja kõiki

vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha.

16. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg

1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse

enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis

(TsMS § 435 lg 1). Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi

oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised

olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise

tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, RKTKo

29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul mõjutasid menetluslikud rikkumised asja

lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses,

sest see tähendaks, et kostjate I, IV ja V nõuded saavad esmakordselt käsitletud ja lahendatud

alles ringkonnakohtus. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses

tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks

kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude

tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on eeltoodud rikkumised olulised

menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad

kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise

eelmenetluse staadiumis.

17. Kostjate I, IV ja V maakohtu menetluses esile toodud asjaolude kohaselt on nad teinud

pärandvara hulka kuuluvale kinnistule kulutusi. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu

võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 151 lg 1 jaotatakse pärandiga

2-21-20190

seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Kostjad I,

IV ja V tuginesid maakohtus ja tuginevad apellatsioonkaebuses AÕS § 72 lg-st 4 tulenevale

nõudeõigusele. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus välja selgitada kostjate I, IV ja V

nõude eelduseks olevad asjaolud ja õigussuhte kvalifitseerida. Kostjate I, IV ja V nõuded

saavad õiguslikult tuleneda AÕS § 72 lg-st 4, kui kulutused on vajalikud TsÜS § 63 p 1

tähenduses. Lisaks saab maakohus asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostjate esile toodud

kulutuste puhul on tegemist pärandvaraga seotud vajalike kulutustega, mis olid vajalikud

pärandvara säilimiseks ning mis on ühtlasi käsitletavad pärandvara valitsemise kulutustena.

Viimased tuleb pärandvara arvelt täita esimeses järjekorras (PärS § 142 lg 1 p 2). Samuti ei ole

vastavate eeldusete olemasolul välistatud kostjate I, IV ja V kulutuste hüvitamise nõuded VÕS

§ 1018 lg 1, § 1023 lg 1 või § 1024 lg 4 ja § 1042 lg 1 alusel (RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-

16, p 16). Riigikohus on selgitanud, et menetlusliku tasaarvestuse nõude saab esitada samadel

eeldustel kui vastuhagi, st menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõue peab olema suunatud

teise poole nõude tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). Kuna hagejad nõuavad ühisomandis

oleva kinnisasja võõrandamist enampakkumisel ja saadud müügihinna jagamist ning

alternatiivseid ühisomandi lõpetamise viise ei ole kohtu ette toodud, siis ei teki kinnisasja

võõrandamisest ka pooltel üksteise vastu nõudeid (RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 37).

Oma eesmärgi saavutamiseks tuleb kostjatel I, IV ja V esitada vastuhagi.

18. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks, rahuldab ringkonnakohus ka hagejate apellatsioonkaebuse, millega

hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja

hagejate menetluskulud kindlaks määramata. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3

järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)