2-22-3394/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3394

Kohtuasi

KIVIKUVAND OÜ hagi Termopuit OÜ vastu

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Termopuit OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja KIVIKUVAND OÜ (registrikood 11438834),

lepinguline esindaja Merike Valgmäe

Kostja Termopuit OÜ (registrikood 12143928),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raiko Paas ja

Kristel Viru

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.02.2024 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-3394 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Termopuit OÜ tasub KIVIKUVAND OÜ-le kompromissisummana 7500 eurot

osamaksetena järgnevalt:



2500 eurot kuupäevaks 28.02.2025;



2500 eurot kuupäevaks 31.03.2025;



2500 eurot kuupäevaks 30.04.2025.

2.2. Juhul kui Termopuit OÜ ei tasu esimest osamakset hiljemalt 05.03.2025, muutub

kogu kompromissisumma sissenõutavaks.

2.3. Jätta Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

– kohtulik hüpoteek KIVIKUVAND OÜ kasuks kehtima kuni kompromissi

täitmiseni.

2.4. Pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist ei ole pooltel teineteise

vastu 17.05.2021 ja 21.06.2021 termopuidu müügilepingust tulenevaid nõudeid.

Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest alustest tulenevaid nõudeid

teineteise vastu.

2.5. Termopuit OÜ palub tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud pool riigilõivu.

Pooled on kokku leppinud, et tagastatava riigilõivu 525 eurot arvelt täidab

Termopuit OÜ kompromissi esimese osamakse tasumise kohustust. Pooled

paluvad riigilõivu kanda KIVIKUVAND OÜ arvelduskontole nr

EE367700771002768187. Termopuit OÜ ise tasub esimesest osamaksest

ülejäänud summa 1975 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu –

kohtulik hüpoteek KIVIKUVAND OÜ kasuks kehtima kuni kompromissi täitmiseni.

5. Tagastada Termopuit OÜ apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool,

s.o 525 eurot, kandes see KIVIKUVAND OÜ arvelduskontole nr

EE367700771002768187.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KIVIKUVAND OÜ (hageja) esitas 07.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud

12.06.2023) Termopuit OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis 18 603,98 eurot, mis koosneb otsesest varalisest kahjust: kulutustest 7450,45

eurot ja õigusabikulust 225 eurot ning majandustegevuses saamata jäänud tulust 10 928,53

eurot, alternatiivselt nõudis hageja saamata jäänud tulu 10 900 euro hüvitamist mittevaralise

kahjuna, alternatiivselt palus hageja mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis mõista välja

kohtu äranägemisel. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivis 322,13 eurot

ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.05.2021 lepingu, millega hageja ostis

kostjalt 25,21 m3 termopuitu. 21.06.2021 tellis hageja materjali juurde 18,74 m3, seega soovis

hageja osta termopuitu kokku koos esialgse kokkuleppega 43,94 m3. Hageja leiab, et poolte

vahel oli sõlmitud müügileping 43,94 m3 termopuidu müümiseks. Hageja nõudis kostjalt

korduvalt lepingu täitmist. Kostja täitis lepingut 23.08.2021 ainult 15,65 m3 osas, sealjuures

oli hinnanguliselt 50% ulatuses materjal ebakvaliteetne. Hageja vajas kostjalt ostetud

termopuitu Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) sõlmitud hankelepingu „Rebastemäe

õpperaja rekonstrueerimiseks“ täitmiseks. Hageja ja RMK vaheline hankeleping pidi lõppema

01.11.2021, kuid RMK taganes lepingust 01.10.2021. Lepingust taganemise põhjuseks peab

hageja kostja tarne viivitust ja ebakvaliteetset materjali. Hageja taganes seetõttu kostjaga

sõlmitud lepingust 04.11.2021. Hageja oli Rebastemäe objektile teinud kulutusi summas

7450,45 eurot, millele lisandub käibemaks 1490,09 eurot, kokku 8940,54 eurot. Lisaks tekkis

hagejal kahju 10 9928,53 eurot saamata jäänud tuluna, kuna hageja ei võitnud Rebastemäe

hankelepingu ülesütlemise tõttu teist RMK hanget, mille jaoks ta juba tegi ettevalmistusi.

Hagejal tekkis kahju ka kohtueelse õigusabikulu näol 225 eurot. Sammata jäänud tulu osas on

alternatiivselt täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et pooltel polnud selget kokkulepet, millisel kuupäeval kostja hagejale soovitud

materjali valmis teeb. Lepingut kirjalikult ei sõlmitud, tähtaegu ja mahte ei määratletud,

kvaliteedinõudeid ei seatud. Lõpliku vajamineva materjali mahu teatas hageja kostjale alles

21.06.2021 – seega alles kuid hiljem pärast hankelepingu sõlmimist. Ka sel ajal ei nõudnud

hageja kostjalt, et lepitakse kokku konkreetsed tähtajad materjali valmimiseks. Hageja pole

tõendanud, kuidas ta teatas kostjale, et hageja enda kohustuste täitmise tähtaeg on 01.11.2021.

Kostjale ei saaks sellises olukorras mingil viisil ette heita hagejale kahju tekitamist, mh osas,

mis seondus edasistelt riigihangetelt kõrvaldamisega. Kostja vaidles vastu ka hageja

alternatiivsele mainekahju nõudele, tuues välja, et nõue põhjendatud ei ole, kuivõrd

lepingulise kohustuse korral (nii nagu seda esitab hageja) mittevaralise kahju nõuet üldjuhul

esitada ei saa. Hageja väidetud müügilepinguliste kohustuste puhul ei saanud olla tegu

kohustustega, mis olid suunatud mittevaralise huvi järgmisele.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 15.02.2024 hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 18 603,98 eurot ning kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud

seadusjärgse viivise põhinõudelt (18 603,98 eurot) perioodil 16.12.2021 kuni 04.03.2022

kogusummas 322,13 eurot, lisaks jättis maakohus Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja mõistis need kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja.

4. Kostja esitas 18.03.2024 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

hageja hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks

teises koosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

6. Pooled esitasid ringkonnakohtule 27.01.2025 kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi,

milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kompromissis

sisaldub kostja taotlus ja poolte kokkulepe selle kohta, et tagastatav riigilõiv kantakse osana

kompromissi summast hageja arvelduskontole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 445 lg 2 järgi jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul on pooled

kompromissis kokku leppinud, et maakohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni

kompromissi täitmiseni.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

11. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (525 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja

palus riigilõivu tagastada kompromissi esimese osamakse tasumise kohustuse osaliseks

täitmiseks hagejale.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)