3-25-215/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-215

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Külli Koidumäe

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – SA X

(registrikood: xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) luba aresti seadmiseks SA X

ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad

summad kuni 10 560 euro täitumiseni.

3. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus SA-le X.

Edasikaebamise kord

Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi

määrus puudutab

esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue

rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus

otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosotsusega, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab pärast taotluse lubatavuse ja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimist, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud puudutatud isiku suhtes maksustamisperioodide

veebruar, mai ja august 2024 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete ning veebruar ja august

2024 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli (lisa 1, dtl 84-90).

8. Kohus leiab, et taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva

kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu tagamata maksunõue summas 10 560

eurot. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest jälgitav.

Nimelt puudutatud isik deklareerib kontrollitava perioodi KMD-des, s.o veebruar ja august 2024

sisendkäibemaksu arvestuses X OÜ arvete nr 012024 (dtl 121) ja 022024 (dtl 113) alusel

sisendkäibemaksu kokku summas 10 560 eurot. Väidetavalt on puudutatud isik soetanud X OÜ-lt

juhtimis/projektijuhtimise teenust. MTA on ära näidanud, et kontrollimenetluse käigus on selgunud

asjaolud, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil kajastanud

raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid X OÜ-ga. Seega puudutatud isik on

maksuperioodil veebruar ja august 2024 deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 10 560 eurot.

MTA on taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, kuidas analüüsides maksuhaldurile

esitatud käibedeklaratsioone, puudutatud isiku tehingupartneri tausta, erinevate menetluste ja

menetluse käigus saadud infot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et tehinguid

puudutatud isiku ja X OÜ vahel toimunud ei ole. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

puudutatud isiku sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 10 560 eurot, mille tulemusel

kuulub puudutatud isikul juurde tasumisele käibemaks summas 10 560 eurot (taotluse p 2 ja selle

alapunktid).

Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud järeldused arusaadavad ning kohus

nõustub MTA järeldusega selles, et antud juhul on puudutatud isik koos tehingupartneriga loonud

mittetoimunud tehingute ahela, millega tekitati alusetu käibemaksu tagastusnõue, millest tulenevalt

on maksusumma määramine tõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata MTA poolt välja

toodud põhjendusi (vt taotluse p 2 ja selle alapunktid), vaid üksnes viitab neile.

9. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest.

Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku

ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni

isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.

Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata,

et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks.

Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad

juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem

korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud

eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12,

p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse

sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse, deklareerides

kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu X OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult

tehinguid toimunud. Samuti esitsa isik MTA veendumusel veebruari ja augusti 2024 KMD

parandused eesmärgiga, et vähendada oma maksuvõlga. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus

isik on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu

määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem.

Puudutatud isikul puudub selline vara, mille arvelt maksukohustust täita (kinnisvara on koormatud

hüpoteekidega, vallasvara puudub). Äriühingu 2022 ja 2024 KMD-dest ei nähtu kasumlikkust.

10. Maksuhaldur on taotlenud ettemaksukontole aresti seadmist arestimist. Kohus leiab, et

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla raskendatud või

koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 10 560 eurot. Ületatud ei ole 5. aastast

aegumistähtaega.

Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustuse suurust leiab kohus, et

maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud

isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada

maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta

muude vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

11. Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik

saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab

täitetoimingud kui puudtatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses

10 560 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 10 560 eurot.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 27.01.2025 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik