2-22-1581/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1581

Kohtuasi

S.M-i hagi F.V vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes ning F.V vastuhagi ühisvara

jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.V apellatsioonkaebus

S.M-i vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) S.M (isikukood XXX, e-posti

aadress XXX)

Kostja (vastuhagis hageja) F.V (isikukood XXX, e-posti

aadress XXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-1581 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. S.M ja F.V lepivad kokku ühisomandi lõpetamises ja jagavad S.M-i ja F.V

ühisvara järgmiselt:

2.1.1. Sõiduauto Peugeot 308, numbrimärgiga XXXXXX antakse S.M-i

ainuomandisse.

2.1.2. Kinnistu, registriosa nr XXXXXXX (kinnistu), antakse F.V

ainuomandisse. S.M annab F.V-le üle kinnistu omandi osa. F.V tasub

S.M-ile enamsaadud ühisvara arvelt 128 000 eurot hiljemalt 30.09.2025

S.M-i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; pooled on kokku

leppinud, et nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks seavad nad

hüpoteegi kinnistule S.M-i kasuks samas summas.

2.1.3. Kinnisasjal, registriosa nr XXXXXXX, asuvad mööbliesemed ja

kodutehnika antakse F.V ainuomandisse, välja arvatud lapsetoa mööbel,

kaks kandilist keraamilist lillepotti (X autoritööd) ja salati

serveerimiskomplekt, mis jäävad S.M-i ainuomandisse.

2.2. Kinnistusraamatukannete muutmiseks S.M lubab ja F.V avaldab soovi

kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr

XXXXXXX, teisest jaost senine kanne ühisomanike S.M ja F.V kohta ning

ainuomanikuna sisse kanda F.V (isikukood XXX). Pooled paluvad edastada

avaldused kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.

2.3. S.M palub kanda kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX neljandasse

jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 128 000

eurot S.M-i (isikukood XXX) kasuks, millega on tagatud tsiviilasjas nr 2-22-

1581 Tallinna Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel

hüvitise maksmise kohustus, mille osas kinnistu igakordne omanik on

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele; F.V annab neil tingimustel

hüpoteegi sissekandmiseks oma nõusoleku.

2.4. Pooled on kokku leppinud, et kui kinnistamistoimingutelt on vajalik riigilõivu

tasumine, siis tasub taotletud kannete lõivu omandi kande muutmiseks F.V ja

hüpoteegi kande seadmiseks S.M.

2.5. S.M kohustub üle andma kinnistu valduse F.V-le 30 päeva jooksul p-s 2.1.2

nimetatud summa laekumisest tema arvelduskontole.

2.6. S.M kohustub ilmuma notari juurde F.V teatatud ajal, et anda nõusolek p-s

2.3 märgitud hüpoteegi kustutamiseks, kui samal ajal tagatakse S.M-ile

hüvitise maksmine.

2.7. S.M ja F.V kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja

kinnitamist kohtu poolt ei ole neil teineteise vastu seoses ühisomandi

lõpetamise ja ühisvara jagamisega täiendavaid nõudeid.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada F.V-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210

eurot, ja kanda see F.V arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Tagastada S.M-ile vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

210 eurot, ja kanda see S.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse p-s 2.2–2.3

toodud kinnistamisavalduse menetlemiseks ja kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.M (hageja) esitas 31.01.2022 (täiendatud 27.05.2022) Harju Maakohtule hagi F.V

(kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja palus müüa korteriomand

Tallinn, XXX (registriosa nr XXXXXXX) (korteriomand) avalikul enampakkumisel, mille

tulem jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.

2. Kostja vaidles vastu ühisvara jagamisele hageja pakutud viisil. Kostja panustas

korteriomandi omandamisse oluliselt rohkem kui hageja. Hagejaga ühise korteri soetamiseks

müüs kostja temale kuulunud lahusvaraks olnud korteri asukohas YYY. Korteriomand osteti

enamuses kostja lahusvara arvelt.

3. Kostja esitas 14.11.2022 vastuhagi, paludes jagada hageja ja kostja ühisvara ja jätta

korteriomand kostja ainuomandisse ning kohustada hagejat andma nõusolek

kinnistusraamatus kande tegemiseks. Lisaks palus hageja jagada mööbel, tehnika, hüvitis ja

sõiduauto Peugeot 308 (XXXXXX).

Vastuhagi kohaselt on abielu hageja ja kostja vahel sõlmitud 10.02.2009. 20.10.2004 tasus

kostja Maarjamäe Maja AS kontole 152 000 krooni Tallinn, XXX korterihoonestusõiguse

eest. Kostja tasus 11.04.2005 korterihoonestusõiguse eest 964 647 krooni ja 14.04.2005 tasus

Maksu- ja Tolliametile riigilõivu korteri ostu eest hageja ja kostja poolt 4705 krooni.

Ülejäänud 250 000 krooni tasumiseks sõlmisid hageja ja kostja 14.04.2005 laenulepingu nr

EEL-140405AA Aktsiaseltsiga Sampo Pank. 06.02.2015.a sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas,

XXX asuva kinnistu mõtteliste osade müügilepingu ja kinnistute korteriomanditeks jagamise

lepingu, milles lepiti kokku, et korteriomand (tähistatud plaanil numbriga 8), mille koosseisu

kuuluvaks ehitise reaalosaks on XXX elamu esimesel korrusel paiknev panipaik ja teisel

korrusel paiknev eluruum, üldpinnaga 95,0 m2, jäi ühisomandina kuuluma hagejale ja

kostjale. Kostja arvates tuleb korteriomandi jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse

põhimõttest, kuna kostja on korteriomandi soetamiseks hagejast rohkem panustanud. Poolte

abielu ajal parendas hageja oma lahusvaraks olevat suvekodu asukohaga CCC poolte ühisvara

arvelt. Kostja hindab tööde ja materjalide maksumuseks ca 30 000 eurot. CCC kinnistu

tarbeks on ühiselt ostetud asju turuväärtusega kokku 1250 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada

ühisvarasse. Kostja soovib CCC suvekodust tagasi saada oma lahusvaraks olevad vallasasjad.

Ühisomandisse kuulub ka hageja nimel olev sõiduauto Peugeot 308 (XXXXXX),

turuväärtusega 9300 eurot. Abikaasade ühisomandisse kuulub soetatud mööbel ja

tehnikavahendid kokku turuväärtusega 5190 eurot, mis tuleb jagada.

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja väited, et peamiselt tema vara eest osteti

XXX tänava korter, ei ole tõesed. Pooled panustasid enam-vähem võrdsetes osades. Hageja

osales rahaliselt ka kostjale kuulunud YYY tänava korteri ostmises ning hageja remontis

korterit. YYY tänava kommunaalkulud kanti võrdselt. Sõiduauto väärtus on 7000 eurot.

Mööbli väärtuse ja jagamise kohta esitas hageja samuti vastuväiteid.

5. Harju Maakohus lahutas 14.01.2024 osaotsusega hageja ja kostja abielu.

6. Harju Maakohus rahuldas 15.01.2024 otsusega osaliselt hageja hagi ja kostja vastuhagi.

Maakohus lõpetas hageja ja kostja varaühisuse ning jagas nende ühisvara järgnevalt:

sõiduauto väärtusega 7000 eurot jäi hageja ainuomandisse; mööbliesemed ja kodusisustus

(elutoa pehme mööbel väärtusega 900 eurot, teler väärtusega 900 eurot, pesumasin väärtusega

500 eurot, nõudepesumasin väärtusega 200 eurot, vaip väärtusega 200 eurot, robottolmuimeja

väärtusega 290 eurot, elutoa sektsioon ja diivanilaud väärtusega 800 eurot, elutoa laud ja 6

tooli väärtusega 400 eurot, magamistoa mööbel väärtusega 500 eurot, töötoa mööbel

väärtusega 500 eurot) kokku väärtusega 5190 eurot jäid kostja ainuomandisse; müüa kinnistu

950/7908 mõttelist osa kinnistust XXX Tallinn ning reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 8

registriosa nr XXXXXXX avalikul enampakkumisel; kinnistu müügitulem jagada hageja ning

kostja vahel selliselt, et hageja saab 45% müügitulemist ja kostja saab 55% müügitulemist;

hageja osast müügitulemist jätta kostjale 905 eurot enamsaadud vallaasjade väärtuse

hüvitamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

7. Kostja esitas 14.02.2024 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse peale.

Kostja palub apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt, et kostja ainuomandisse jääks

korteriomand maksumusega 250 000 eurot hagejale makstava hüvitise 49 460 eurot vastu.

Kostja palub kohustada hagejat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 367070 II jakku tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, hüvitise

49 460 eurot vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

8. Hageja esitas 22.03.2024 vastuapellatsioonkaebuse, paludes muuta Harju Maakohtu

15.01.2024 otsuse resolutsiooni p 2.3.1, sõnastades selle järgmiselt: „kinnistu müügitulem

jagada S.M-i ning F.V vahel selliselt, et S.M saab 50% müügitulemist ja F.V saab 50%

müügitulemist”. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

9. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu.

10. Pooled esitasid 27.01.2025 istungil kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad

kinnitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

13. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

14. Hageja ja kostja taotlused kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste

esitamisel tasutud riigilõivude tagastamiseks (kummalegi 210 eurot) kuuluvad TsMS § 150 lg

2 p 1 alusel rahuldamisele.

15. Kompromiss sisaldab kinnistamisavaldusi. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Poolte

taotlusel saadab kohus kohtumääruse kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.

16. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)