1-24-7227/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. jaanuar 2025

Kohtuasja number

1-24-7227

Kohtunik

Mario Truu

Kohtuasi

Kriminaalasi Mihhail Orehhovi (isikukood 38508122239)

süüdistuses karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Süüdistatav Mihhail Orehhov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 17. detsembri 2024. a otsusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur,

süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Mihhail Orehhov ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid 9.

detsembril 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe M.

Orehhovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb M. Orehhovilt välja

mõista tsiviilhagide katteks kannatanute A1M OÜ, Selver AS, AS OG Elektra ja Maxima Eesti

OÜ kasuks vastavalt 82,50 eurot, 159,60 eurot, 814,08 eurot ja 1003,37 eurot. Lisaks peab M.

Orehhov tasuma menetluskulu 1925,40 eurot, sh sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu 695,40 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et M. Orehhov võib

menetluskulu maksta KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul.

2. Viru Maakohtus 17. detsembril 2024 peetud istungil jäid M. Orehhov ja kaitsja kokkuleppe

juurde.

3. Viru Maakohtu 17. detsembri 2024. a otsusega tunnistati M. Orehhov kokkuleppe järgi süüdi ja

teda karistati. Lisaks mõistis kohus temalt välja tsiviilhagide katteks kannatanute A1M OÜ,

Selver AS, AS OG Elektra ja Maxima Eesti OÜ kasuks vastavalt 82,50 eurot, 159,60 eurot,

814,08 eurot ja 1003,37 eurot. Samuti mõistis kohus M. Orehhovilt välja sundraha 1230 eurot ja

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 695,40 eurot ehk kokku 1925,40 eurot ning võimaldas

tal seda menetluskulu tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Maakohtu otsusele esitas M. Orehhov apellatsiooni, mille sisu on muutmata kujul järgmine:

„V.a.KOHUS! Pöördun Teie poole ,et kohus vaataks läbi minult välja mõistetud HAGI,mille

pean maksma ära aasta jooksul.Võimalusel palun see summa poolitada,sest mul ega ka minu

lähedastel pole võimalik maksta sellist rahasummat riigi tuludesse.Võimalusel palun rahuldada

minu kaebus.Lugupidamisega Mihhail Orehhov“.

5. M. Orehhovile tõlgiti maakohtu otsus vene keelde ja ta sai selle kätte 14. jaanuaril 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3

p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse

pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk

kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

7. Ringkonnakohus leiab, et M. Orehhovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast kaebeõigust.

Kuigi apellatsioonis on kasutatud sõna „hagi“, nähtub kaebusest, et M. Orehhov peab tegelikult

silmas temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid, sest ta räägib ainult sellisest

summast, mis tal tuleb tasuda ühe aasta jooksul riigi tuludesse. Võttes arvesse, et kaebuses on

palutud see summa „poolitada“, soovib M. Orehhov sisuliselt vaid seda, et kohus muudaks

kokkuleppes ja maakohtu otsuses tehtud menetluskulude hüvitamise otsustust. Niisuguse

otsustuse vaidlustamise korral kokkuleppemenetluses peab apellatsioonis sisalduma viide KrMS

9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Selle puudumise korral tuleb

ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). M. Orehhovi

apellatsioonis pole osutatud sellele, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamise

otsustust tehes KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka

ringkonnakohus. Maakohus tegi kokkuleppele vastava otsustuse: M. Orehhovil tuleb tasuda

menetluskulud kokku 1925,40 eurot ja ta võib seda teha KrMS § 180 lg 3 järgi ositi ühe aasta

jooksul. Kohus ei irdunud kokkuleppest ka tsiviilhagide katteks kahjuhüvitisi välja mõistes.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse

juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

Seetõttu tuleb M. Orehhovi apellatsioon jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)