2-23-142403/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-142403

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi OÜ Siltrans vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

AS Ühisteenused, rk 11052490, lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

KOSTJA:

OÜ Siltrans, rk 10160041, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev

Kirjalik menetlus

Hagi hind

RESOLUTSIOON:

40 eurot

1. Mitte rahuldada AS Ühisteenused hagi OÜ Siltrans vastu võla nõudes.

2. Jätta hageja kulud tema enda kanda ja kostja kulud hageja kanda. Välja mõista hagejalt

AS Ühisteenused kostja OÜ Siltrans kasuks menetluskulude katteks 1200 eurot.

3. Välja mõista hagejalt AS Ühisteenused kostja OÜ Siltrans kasuks viivis menetluskuludelt

(1200 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

4. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagejale AS Ühisteenused enamtasutud riigilõiv

summas

40 eurot. Riigilõiv tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele

EE147700771000526428. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi

(NAP).

Edasikaebamise kord

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Senine menetlus

1. Maksekäsu kiirmenetlusest, kostja vastuväite alusel, ületulemisena 21.12.2023, esitatud hagi

võttis kohus menetlusse ning kostja vastusest tulenevalt edastas 16.02.2024 kohtualluvusel

lahendamiseks Harju Maakohtule. Kostja määruskaebuse alusel on määrus Tartu Ringkonnakohtu

10.04.2024 määrusega tühistatud.

Hageja on 14.02.2024 seisukohas loobunud leppetrahvide sissenõudest.

Kostja kinnitab 14.05.2024 seisukohas nõustumist hagist osalisega loobumisega, so leppetrahvide

0204058496 (22.03.2023) ja 1010012329 (26.04.2022), mis on seotud sõidukiga xxxx, põhiosast

summas 80 eurot ning antud leppetrahviga seotud sissenõudmiskuludest 80 eurot. Kostja palub

selles osas TsMS § 168 lg 4 alusel välja mõista hagejalt tsiviilasja nr 2-23-142403 menetlemisel

kantud kostja menetluskulud.

Ühtlasi leiab kostja et:

1) kuna hageja on 14.02.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et BMW X6, reg nr xxxx oli

27.04.2023 pargitud Narva linnas Tallinna mnt 52 asuvale maatükile, siis nimetatud sõiduautoga

seotud nõue allub erandlikult Viru Maakohtule;

2) kuna hageja on 14.02.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et veoautosid xxxx ja xxxx oli

pargitud vaidlusaluste leppetrahvide tegemise ajal (21.10.2020 ja 17.04.2023) vastavalt Maardu

linnas ja Tallinnas, siis nimetatud veoautodega seotud nõuded alluvad erandlikult Harju

Maakohtule.

Kostja taotleb eraldada nõuded, mis kuuluvad alluvusel lahendamisele Harju Maakohtule ning

anda kostjale võimalus esitada seisukoht hageja 14.02.2024 menetlusdokumendis toodud väidetele

sõiduauto BMW X6, reg nr xxxx 27.04.2023 parkimise osas Narva linnas Tallinna mnt 52 asuvale

maatükile.

Maakohtu 17.05.2024 määrusega nõuded eraldati ning Harju Maakohtule alluvusel üle antud asjale

on antud uus nr xxxx.

Maakohtu 06.09.2024 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja tervikteksti esitamiseks. Kuna algses

hagis olid toodud ka alluvusel Viru Maakohtus lahendamisele mittekuuluvad nõuded ja hagist on

osaliselt ka loobutud, siis oli hagi muutunud ebaülevaatlikuks.

Hageja esitas 16.09.2024 hagi terviktekstis ning täiendavalt kõrvaldas selles puuduseid

04.10.2024.

Hagi asjaolud 16.09.2024/04.10.2024 tervikteksti alusel

2. Kostja OÜ Siltrans parkis korduvalt autosid AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavates

eraparklates, parkimiskorralduse nõudeid korduvalt rikkudes, kokku summas 40 euro eest:

Leppetrahvi nõue nr 1040000321, summas 40 eurot, on esitatud 27.04.2023 Tallinna mnt 52

parkimise eest seoses sõiduauto xxxx parkimiskorraldusnõuete eiramisega.

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul

või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse

leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie

14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja poolt parkimist

opereeritavas parklates. Millises parklas on pargitud ning milles rikkumine seisnes on samuti

hagiavalduses välja toodud. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja

koostanud leppetrahvi nõude summas 40 eurot.

Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146, p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades

tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.

Kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saamist tasunud 07.11.2023 leppetrahvi

põhiosa, so kokku 40 eurot, kuid on jätnud kõrvalnõuded tasumata. Kostja on leppetrahvid tasunud

pärast makseettepaneku saamist, seega pärast hageja poolset kohtusse pöördumist.

Kuna TsMS § 486 lg 2 alusel loetakse hagi hagimenetluses tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest, on kostja tasunud põhiosa pärast hageja poolt kohtusse

pöördumist. Kostja ei ole enne kohtusse pöördumist otsinud lahendust ega ka vabatahtlikult

leppetrahvi tasunud. Seega oli kohtusse pöördumine tingitud puhtalt ja ainult kostja tegevusetusest.

Põhisumma tunnistamisega on seega põhjendatud ilmselgelt ka kõrvalnõue nimetatud leppetrahvi

osas so sissenõudmiskulud 40 eurot.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet,

mille fikseeritud suurus on sätestatud seaduses, VÕS § 1131 lg 1, ning see ei sõltu põhinõude

suurusest ega viivituse pikkusest. Lõike 1 alusel esitatava nõude suuruseks on 40 eurot ja seda

isegi juhul, kui põhinõue on väiksem kui 40 eurot. Kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea hageja

tõendama.

Sissenõudmiskulu vähendamine ei tule kõne alla, kuna tegemist on minimaalse hüvitise suurusega.

Nimetatud leppetrahv oli enne kohtusse esitamist inkassomenetluses Julianus Inkasso OÜ käes.

Kostja esindaja ei ole hagejale kordagi vaevunud väidetavaid rendilepinguid edastama või

leppetrahve tasuma, vaatamata korduvatele meeldetuletustele.

Vaatamata eeltoodule toob hageja välja kostjale esitatud meeldetuletused ja sõnumid leppetrahvide

kohta 1040000321. Toimingutest nähtub, et hageja on pidevalt iganädalaselt edastanud teateid,

sõnumeid, üritanud ühendust saada ja kostjaga suhelda. Samuti nähtub et kostjale on edastatud

nimetatud nõuete alusdokumendid. Kostja ei ole hageja teadetele reageerinud ega nõuet tasunud ka

dokumentide saamise järgselt. Kostja ei ole hageja teateid jne tõsiselt võtnud ehk et kostja on oma

käitumisega kohtumenetluse põhjustanud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas

40 eurot.

Kostja vastus

3. Hagi terviktekstile 20.12.2024 esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja jätkuvalt, et hagi on

alusetu ning rahuldamisele ei kuulu.

Hoolimata kostja korduvatest vastuväidetest ei asunud hageja ka 16.09.2024 menetlusdokumendis

algses (ehk 21.12.2023 kohtule esitatud) hagiavalduses esitatud puudusi kõrvaldama. AS

Ühisteenused hagiavaldusest tulenevalt on hagi esemeks väidetavate parkimislepingute

rikkumisest tulenevad leppetrahvi nõuded. Hagiavalduse terviktestist ei nähtu jätkuvalt, millist

lepingulist kohustust on kostja rikkunud ja kuidas on hageja jõudnud järelduseni, et kostja vastutab

rikkumise eest. Seega on hagi jätkuvalt puudustega, mis välistab hagi menetlemist.

Eksitavad on hageja väited, et „kostja olevad 07.11.2023 tasunud leppetrahvide 1040000321

põhiosa 40 eurot“. 07.11.2023 maksekorralduse (dtl 631) sisuliselt uurimisel nähtub, et maksed on

teinud mitte kostja, vaid S.V. oma isiklikust arvelduskontost. Seega ei ole kostja midagi tasunud

ega tunnustanud. Kusjuures pelgalt tasumise faktist ei saa tuletada nõuete tunnistamist. Kui pärast

väidetava kohustuse täitmist selgub, et kohustust ei ole, kohustus ei tekkinud või langes ära, peab

saaja olematu kohustuse täitmiseks saadu üleandjale tagastama VÕS § 1028 alusel. Käesolevas

asjas on tegemist just sellise olukorraga, kus kolmas isik, nõuete põhjendatust kontrollimata, on

menetluskulude vältimise eesmärgil tasunud leppetrahvid nr 1040000321, 1010005443 ja

0204059268, ja nüüd soovib alusetult tasutud rahasummade tagastamist. S. V. teatas oma

leppetrahvinõuete 1040000321, 1010005443 ja 0204059268 järgi alusetult tasutud raha

tagastamise nõudest hagejale 04.10.2024 teatises.

Kuna kostja on oma esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (25.01.2024 vastus hagile)

teatanud, et vaidleb leppetrahvinõuetele 1040000321, 1010005443 ja 0204059268 vastu, siis ei

saanud hagejal olla põhjendatud lootust, et kolmanda isiku poolt leppetrahvide tasumisega

tunnistab kostja osundatud leppetrahvidest tulenevad nõuded.

Hageja ei ole täitnud (RK lahend nr 3-2-1-36-17) leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks

vajalikke eeldusi : (1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); (2) võlgnik

on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui

lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja § 160);

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Väites, et parkimisleping on olemuselt üürileping, on hageja jätnud kohtule esitamata tõendid, kust

nähtuks, et hageja oli parkimisala (Narva linnas Tallinna mnt 52 asuv maatükk, kus oli 27.04.2023

pargitud sõiduauto BMW X6, reg nr xxxx) omanik või muu parkimislepingute sõlmimiseks

õigustatud isik väidetava parkimislepingu sõlmimise ajal. Hageja on vaid paljasõnaliselt väitnud,

et „AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel“. Mistahes tõendeid, kust nähtuks, kes on väidetavate

parkimiskohtade maa omanikud, ei ole hageja esitanud. Mida hageja peab täpselt parklate

„opereerimise“ all, hagiavaldusest ei selgu. Hageja ei ole esitanud ka lepinguid, mille kohaselt

hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle.

Kostja ei ole hagejaga mistahes parkimislepinguid sõlminud. Kostja poolt kohtule esitatud

videomaterjali (lisa 3) põhjal on tuvastatav, et Narva linnas Tallinna mnt 52 asuvale maatükile

(kus oli 27.04.2023 pargitud sõiduauto BMW X6, reg nr xxxx) sissesõidul puuduvad infotahvlid,

kust nähtuks, et tegemist oleks hageja poolt „opereeritava“ eraparklaga. Videomaterjal on

kooskõlas hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditega (dtl 60-65, 144-158, 233-246).

Videomaterjali parema arusaamise eesmärgil esitab kostja selgitava joonise nr 1 (dtl 637), kust

nähtub liiklemine Narva linnas, Tallinna maanteelt elamu Tallinna mnt 52 territooriumile,

liiklemine elamu juurde kuuluval territooriumil ja sissesõit elamu Tallinna mnt 52 parkimisalale.

Kohtutoimikus olevate piltide (vt nt dtl 144, 148, 149, 152, 156, 157) sisulisel uurimisel nähtub, et

sõiduk oli pargitud tagurpidi enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit. Piltidest nähtub samuti

märk «Ühesuunaline tee», mis tähendab, et sõidukijuht parkis sõidukit, liikudes tagurpidi

parkimistingimusi sisaldava infotahvli suunas. Parkimistingimusi sisaldava infotahvli mõjuala

(nagu iga liiklusmärgi puhul) algab pärast infotahvli märki, enne märki asuvale alale infotahvli

mõjupiirkond ei ulatu. Parkides sõidukit enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit, ei sõitnud

sõidukijuht sisse parklaterritooriumile, mille parkimistingimused olid nähtavad parkla sissesõidu

juures olevas infotahvlis. Kostja esitab kohtule sõiduautos 27.04.2023 viibinud V. V. seletuskirja

(dtl 648), kus viimane selgitab, kus ja kuidas kõnealune parkimine toimus, mh seda, et sõiduauto

pargiti Tempo Kaupluse (Tallinna mnt 52) seina kõrval, liikudes tagurpidi parkimistingimusi

sisaldava infotahvli suunas ning sõiduautoga ei sõitnud sisse infotahvliga tähistatud

parklaterritooriumile. Parkides sõiduki enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit tegi auto

BMW X6 sõidukijuht teadliku valiku mitte sõlmida parkla haldajaga parkimislepingut.

Ülalnimetatud tõenditest tuleneb, et sõiduauto BMW X6 (reg nr xxxx) ei olnud 27.04.2023

pargitud hageja poolt „opereeritavas“ eraparklas.

VÕS § 158 lg 1 tähenduses leppetrahvi aluseks oleva lepingu rikkumine kostja poolt on

sisustamata ja tõendamata. Hagiavalduses nõutakse leppetrahvi nr 1040000321 selle eest, et

„kostja OÜ Siltrans olevat parkinud sõiduauto BMW X6 (reg nr xxxx) AS Ühisteenused poolt

parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes“. Milliseid konkreetseid

parkimiskorralduse nõudeid on kostja rikkunud hagiavaldusest ei nähtu. Hageja ei ole kohtule

esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuksid kostja kohustused hageja ees ja see, et kostja on kohustust

rikkunud.

14.02.2024 menetlusdokumendis väidab hageja, et sõiduki sisenemisel parkimisterritooriumile,

mille parkimistingimused olid nähtavad parkla sissesõidu juures olevas infotahvlis, sõlmis kostja

parkimislepingu, mille tingimused nähtuvad kohtule esitatud parkimistingimustest (lisa 6, dtl 171).

Osundatud parkimistingimuste sisulisel uurimisel ei nähtu, et parkimislepingu sõlmida soovival

sõidujuhil lasuks kohustus tasuda parkimise eest tasu. Seega ei ole sõiduauto BMW X6 (reg nr

xxxx) sõidukijuht, jättes parkimise eest tasu väidetavalt maksmata, rikkunud parkimislepingu

tingimusi, mille eest saaks leppetrahvi tasumist nõuda.

Olemuslikult üürilepinguks olev parkimisleping välistab VÕS § 334 lg 4 poolte leppetrahvi

kokkulepped.

Puuduvad tõendid, kust nähtuks, et kostjale oleksid VÕS § 159 lg 2 alusel edastatud

leppetrahvinõudeid enne käesoleva hagi kättetoimetamist. Hageja teatas leppetrahvi nõudest 7

kuud pärast väidetava rikkumise avastamist, mida ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on hageja

leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud.

Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja paigutas leppetrahvinõuded kohe pärast rikkumise

tuvastamist sõiduki kojamehe vahele. Kuna leppetrahvnõuded olid koostatud digitaalselt (ehk

digitaalselt allkirjastatud otsusena dtl 34-35, 43-44, 58-59, 73-74, 88-89), siis ei saanudki hageja

paigutada neid sõidukite kojamehe vahele.

Asjakohatud on hagiavalduse terviktekstile lisatud e-kirjad. Meeldetuletuse kirjade edastamist ei

tõenda hageja 04.10.2024 menetlusdokumendiga koos esitatud e-kirjad, sest kirjadega ei saa

tõendada kirjade edastamist ega kättesaamist adressaadi poolt. Hageja peab tõendama mitte e-

kirjade edastamist, vaid kirjade kättesaamist adressaadi poolt.

Põhinõude puudumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda kõrvalnõudena esitatud sissenõudmise

kulu summas 40 eurot.

Põhjendamatu on hageja tuginemine VÕS §-le 113¹ lg-le 1, sest osundatud säte reguleerib

sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Hageja poolt

kehtestatud parkimise eeskirja kohaselt sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille alusel kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustele. Kuna hageja pakkumine parkimislepingu

sõlmimiseks on suunatud sõidukijuhile, mitte sõiduki omanikule, siis tegi hageja teadliku valiku

sõlmida parkimisleping mitte sõiduki omanikuga vaid sõiduki juhiga. Kostja märgib, et sõiduki

juhiks võib olla ainult füüsiline isik, ehk tarbija, mistõttu ei saa hageja sissenõudmiskulude

põhjendamisel tugineda VÕS §-le 113¹ lg-le 1. Tarbijalt saab nõuda üksnes reaalselt kantud

sissenõudmiskulud VÕS §-s 1132 sätestatud piirangute raames. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et temal oleksid leppetrahvide sissenõudmisega reaalselt kulud tekkinud.

VÕS §-le 113¹ lg 1 sissenõudmise kuulude nõudmise eelduseks on kohustuse olemasolu, mille

sissenõudmisega võivad võlausaldajal tekkida kulud. Kuna hageja ei ole õigustatud nõudma

kostjalt leppetrahvi nr 1040000321 tasumist, siis on leppetrahvi sissenõudmiseks tehtud kulud

samuti põhjendamatud.

Põhjendamatud on hageja väited, et „kostja olevat leppetrahvinõude tunnistanud tasumisega“.

Leppetrahvi nr 1040000321 on tasunud kolmas isik, mitte kostja. VÕS § 2 kohaselt ei saa

võlasuhtes mitteolev isik tunnistada võlasuhtest tulenevat kohustust. Kui tasumine (või muu

täitmine) alati tähendab kohustuse tunnistamist, siis oleks VÕS § 1028 regulatsioon sisuta. Kostja

selgitab, et kui pärast väidetava kohustuse täitmist selgub, et kohustust ei ole, peab saaja olematu

kohustuse täitmiseks saadu üleandjale tagastama. Käesoleval juhul on kolmas isik, nõuete

põhjendatust kontrollimata, menetluskulude vältimise eesmärgil tasunud leppetrahvi nr

1040000321 ja nüüd soovib alusetult tasutud rahasumma tagastamist (dtl 609 - 615).

VÕS §-s 113¹ sätestatud sissenõudmiskulu - 40 eurot - hüvitamise nõude näol on tegemist

seadusjärgse leppetrahvinõudega. Hageja ei saa nõuda üheaegselt seadusjärgset leppetrahvi ja

lepingulist leppetrahvi. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus leppetrahvi eesmärgiga lihtsustada

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise ning võiks anda pahatahtlikule

võlausaldajale võimaluse oma tulusid suurendada ja seega looks võimalused õiguste

kuritarvitusteks.

Hageja on esitanud leppetrahvide nr 1040000321, 1010005443, 0204058496, 1010012329 ja

0204059268 nõuded ühes menetlusdokumendis (dtl 4-7), mistõttu võisid sissenõudmiskulud

hagejal tekkida üksnes seoses ühe menetlusdokumendi koostamisega vaid ühekordselt. 17.05.2024

määrusega eraldas Viru Maakohtus iseseisvasse menetlusse AS Ühisteenused hagi OÜ

SILTRANS vastu leppetrahvide nr 1010005443, 0204058496, 1010012329 ja 0204059268 osas,

ning neid menetleb Harju Maakohus tsiviilasja nr xxxx menetluses. Tsiviilasja nr xxxx menetluses

nõuab hageja jätkuvalt sissenõudmise kulu 160 (4*40) euro ulatuses. Kuna leppetrahvidega seotud

menetluskulud nõutakse tsiviilasjas nr xxxx, siis puudub hagejal õigus nõuda neid topelt

käesolevas menetluses. Sissenõudmiskulusid ei saa kasutada võlausaldaja lisatulu allikana.

Tasaarvestuse vastuväide

04.10.2024 esitas (leppetrahvid tasunud kolmas isik) S. V. AS-le Ühisteenused nõude

leppetrahvinõuete nr 1040000321, nr 1010005443 ja nr 0204059268 järgi alusetult tasutu

tagastamiseks summas 120 eurot, nõudele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Osundatud

dokument sisaldab teatist nõude loovutamisest Siltrans OÜ-le (dtl 609 - 615).

Seega omab kostja hageja vastu nõue summas 120 eurot, nõudele lisanduvad viivised. Lisaks

nõuab kostja hagejalt VÕS §-le 113¹ lg 1 alusel sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kokku

kostja nõuded hageja vastu moodustavad 160 (120+40) eurot, millele lisanduvad viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (120 eurot) alates 04.10.2024 nõude

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja esitab tasaarvestuse avalduse praeguses menetluses (alternatiivselt) juhuks, kui kohus,

hoolimata kostja vastuväidetest, peaks leidma, et hageja nõuded on kasvõi osaliselt põhjendatud.

Tasaarvestus lahendatakse, kui hagi tuleks tasaarvestuseta kasvõi osaliselt rahuldada.

Tasaarvestuses kasutatud nõude sisuks on S. V.i poolt AS-le Ühisteenused leppetrahvinõuete nr

1040000321, nr 1010005443, nr 0204059268 järgi alusetult tasutud rahasummade tagastamise

nõuded. Tasaarvestuses kasutatud nõude põhjendused on toodud S. V.i 04.10.2024

menetlusdokumendis.

Leppetrahvinõude nr 1040000321 põhjendamatust on eelnevalt pikalt käsitletud.

Leppetrahvinõudeid nr 1010005443, nr 0204059268 menetletakse Harju Maakohtus tsiviilasjana

xxxx ja kostja leiab tolles menetluses esitatud hagi asjaolusid ja tõendeid analüüsides, et haginõue

on alusetu.

Maakohtu otsuse põhjendused

4. Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega (16.09.2024 terviktekstiga), kostja vastusega ning asjas

esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Kohus märgib, et hageja on ka pärast nõuete eraldamist 16.09.2024 esitatud hagi tekstis

põhjendamatult rääkinud leppetrahvidest, kõrvalnõuetest, rendilepingutest, ehk mitmuses, ehkki

käesolevas vaidluses on olnud üks parkimine ja üks trahv.

5. Kuna hagi ei rahuldata, siis puudub vajadus käsitleda kostja esitatud tasaarvestusavaldust.

6. Kostja on tasunud varasemas menetluses põhinõude ehk leppetrahvi ning võrreldes algse hagiga

on menetlusse 16.09.2024 hagi terviktekstist tulenevalt jäänud üksnes sissenõudmiskulu 40 eurone

nõue. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et ta on kostjale korduvalt meeldetuletusi ja

sõnumeid saatnud ning on – vastuseks kohtu 17.09.2024 nõudele esitada meeldetuletuskirjade

tõlked - väitnud, et „meeldetuletustes toodud sisu ei ole asja lahendamisel oluline (eriti olukorras,

kus sissenõudmiskulude tekkimist ei ole juriidilise isiku puhul vaja tõendada).“ Hageja tugineb

VÕS § 1131 lg 1, mille kohaselt on nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu

põhinõude suurusest.

7. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et menetluse kestel on hagejale ära tasutud 40 eurot (dtl 608)

ja hageja on arvestanud selle põhikohustuse katteks, millest tulenevalt omakorda on ta põhikulu

(leppetrahvi) nõudest loobunud ning on hagi terviktekstina esitanud nõude, ja esitanud vastavad

asjaolud, üksnes sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

8. Kostja peamiseks vastuväiteks on, et ta ei ole parkimislepingut sõlminud ja seega puudus

kohustus leppetrahvi tasuda, mistõttu puudub ka hagejal alus sissenõudmiskulude nõudmiseks.

Kohus nõustub kostjaga.

9. Kostja esitatud video (20.12.2024 vastuse lisa 3) jätab kohus tähelepanuta. Tegemist ei ole

leppetrahvi määramise päeval tehtud videoga ehk see ei tõenda vähimalgi määral asjaolu, kas ja

kuidas vaidlusalusel päeval olid parkimistingimuste tahvlite asetused, ei tõenda seda, kas ja kuidas

kostjale kuuluv auto oli pargitud. Lisaks toimub tõendis olev suuline vestlus- põhistus vene keeles.

Küll aga toetab ka video hageja (fotodega tõendatud) väidet, et parkla kasutamise tingimused olid

nähtavad.

10. Arusaamatuks jääb vajadus esitada A. B. selgitust (dtl 645-646), kuivõrd isik kirjeldab mitte

käesoleva menetluse leppetrahviga ja mitte käesoleva menetluse parkimiskohaga seonduvat.

Hagile 20.12.2024 esitatud vastuses pole ka markeeritud viidet lisana 7 esitatud dokumendile ega

selgitatud selle esitamise põhjust ja seost käesoleva vaidlusega.

11. Kostja poolt esitatud autot kasutanud S. V.i abikaasa kirjaliku selgituse osas (dtl 648) jääb

küsitavaks, miks seda ei saanud esitada hagile esmakordselt vastamisel 25.01.2024. Printsiibis

tuleks selliselt isikute poolt kirjalikult antud selgituste asemel tõendina esitada taotlus nende

ülekuulamiseks tunnistajana, seda ei ole kostja taotlenud. Asjaolu, et tegemist on kostjale kuuluvat

autot 27.04.2023 kasutanud-juhtinud isiku abikaasaga ja asjaolu, et tõend esitatakse esmakordselt

ca aasta peale menetluse algust, teeb tõendi mõnevõrra ebausaldusväärseks, aga siiski mitte sel

määral, et TsMS § 238 lg 5 alusel jätta see täitesti arvestamata. Kohtu arvates on tõendis esitatu

kooskõlas hageja poolt algsele hagile lisatud pildimaterjaliga, ehk mõlemast nähtub, et kostja auto

oli pargitud maja seina ääres olevast parkimistingimuste tahvlist ettepoole.

Kohus nõustub kostja selgitusega, et märgi mõjuala kohaldub märgist tahapoole jäävale alale, ehk

et märgi ees märk mõju ei avalda.

12. Kohus ei ole nõus kostja väitega, et Tallinna mnt 52 parklatahvlitelt ei nähtu, kes parklat

opereerib. Nn parklatahvlitel on viide AS-le Ühisteenused.

13. Küll aga on kohus nõus sellega, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale kuuluv auto oli

27.04.2023 pargitud tema poolt opereeritavasse, territoriaalselt märkidega piiritletud parklasse.

Kostja märgib oma 20.12.2024 vastuse (dtl 600) punktis II.10: „ Kohtutoimikus olevate piltide (vt

nt dtl 144, 148, 149, 152, 156, 157) sisulisel uurimisel nähtub, et sõiduk oli pargitud tagurpidi enne

parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit.“

Kohus selgitab, et viidatud leheküljed on fotosid sisaldavana tsiviilasjas xxxx. Käesolevas asjas on

samad tõendid olemas, kuid lehekülgedel 52-58 ja 60-65.

Nende piltide alusel loeb kohus põhjendatuks kostja väite, et hageja pole tõendanud kostja auto

parkimist parkimistingimuste mõjualasse jääval territooriumi osal ja seega ei saa lugeda

parkimislepingut sõlmituks.

On iseasi, kas selliselt kitsalt maja seina äärde parkimine majade vahelisel siseteel oli LE järgi

mõistlik ja vastutustundlik.

14. Parkimise korraldajal on õigus eeldada (vt RK 3-2-1-3-16), et sõidukit juhtis omanik ja seega

on ka parkimislepingu pooleks sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Ekslik on kostja arusaam, et

hageja peab tõendama, kes sõidukit tegelikult kasutas. Kostja tõendamiskoormuseks on tõendada,

kes vaidlusalusel ajal talle kuuluvat sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Viidatud

asjaolude väljaselgitamine on kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all kuna hagejal on objektiivselt

võimatu selle kohta tõendeid esitada. S. V. ei ole ei omanik ega vastutav kasutaja (dtl 184).

Ainuüksi see asjaolu, et nimetatud isik tasus (tasumist ei vaidlusta ka hageja) leppetrahvi, ei

võimalda lugeda teda ei omanikuks ega vastutavaks kasutajaks.

15. Kuna fotode alusel on tõendatav, et alusetu on hageja väide, et parkimine on toimunud hageja

poolt opereeritaval parkimisalal, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda muid hagis ja vastuses esile

toodu väiteid seoses parkimistingimuste rikkumise, leppetrahvi suuruse, selle nõudmise ajaga ja

meeldetuletuskirjade kättetoimetamisega.

16. Kohtule ei ole esitatud andmed, et hageja oleks S. V.i poolt hagejale 04.10.2024 esitatud (dtl

610) alusetult tagastatud rahasumma tagastamise taotluse rahuldanud ja seeläbi tuleb lugeda, et

summa on jätkuvalt hagejale tasutud.

17. Kohus loeb kolmanda isiku poolt 07.11.2023 tasutud 40 eurot sissenõudmiskulude katteks.

Kuna hageja ei nõua leppetrahvi tasumist ja sissenõudmiskulud loeb kohus tasutuks, siis nõude

rahuldamiseks alus puudub.

Menetluskulud

18. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19. Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad hageja enda ja kostja kulud hageja kanda.

20. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Kostja on esitanud 20.12.2024 nii hagivastuse kui ka taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja nimekirja. Ebaselgel põhjusel (kohtu kogemuse kohaselt aegajalt on

viivituseta tehtud nn nähtavused mõne aja pärast kadunud ja IT-abi ei suuda põhjust tuvastada) on

kulude nimekiri hagejale nähtavaks läinud alates 02.01.2025 ning hagivastus alates 06.01.2025.

Sellest johtuvalt on mõistetav hageja poolt 03.01.2025 seisukohas esitatu, et kostja on esitanud

üksnes menetluskulude nimekirja ja et selle toimingu ajakulu ei ole 8h.

Kohus leiab, et kostja on siiski esitanud ka põhjaliku (mõneti küll ka varasemaid seisukohti

kordavalt) vastuse koos lisadega ning et ajakulu 8h selle dokumendi koostamiseks on mõistlik.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja pole taotlenud kulude hüvitamist kogu varasema

menetluse jooksul kulunud aja eest.

Kohus leiab, et nn parklatrahvi vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtupraktika kohaselt on

mitteadvokaatidest esindajate tunnitasu määrad, üldist hinnatõusu silmas pidades tõusnud

varasemalt 80-90 eurolt 120 euroni ning advokaatide tunnitasud ületavad 200 eurot. Seetõttu tuleb

käesolevas asjas advokaadi tunnitasu määra - 150 eurot - pidada mõistlikuks ja mitte

ülemääraseks. Kohus rahuldab kostja õigusabikulu taotluse kogu ulatuses summas 1200 eurot, mis

kuulub hagejalt väljamõistmisele.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab kostja taotluse.

22. Kohus on 27.11.2024 kohtumäärusega võtnud menetlusse hageja 16.09.2024 hagi hinnaga 40

eurot. Hageja on tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku 140 eurot. Hagilt hinnaga kuni 350 eurot

kuulub tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 40 eurot ettenähtust

rohkem, mille hageja palub tagastada. Kohus rahuldab hageja taotluse enamtasutud riigilõiv

tagastamiseks.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda AS ÜHISTEENUSED poolt Viru Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

30.01.2025 kohtuotsus 2-23-142403 jõustus 13.05.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(digitaalselt allkirjastatud)

Lea Herne

referent