2-25-19/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-19

Kohtuasi

M U maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/ võlgnik: M U (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-

post xxxx)

Võlgniku usaldusisik: Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-

Virumaa; e-post hillar.villers@jewelex.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-19, M U maksejõuetusavalduses, seoses

võlgniku avaldusest loobumisega.

2. Tühistada 03.01.2025 määrusega M U suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld.

3. Tühistada asjaolude arutamiseks määratud ärakuulamine Jõhvi kohtumajas

05.02.2025 algusega kell 11.00.

4. Jätta menetluskulud võlgniku M U kanda.

5. Määrata Hillar Villersile usaldusisiku tasu 886.00 eurot (lisandub käibemaks

194.92 eurot).

6. Anda M Uile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi

vahenditest usaldusisiku tasu summas 886.00 eurot (lisandub käibemaks 194.92

eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o

JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476

Swedbank AS-is).

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

1(4)

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

M U esitas 02.01.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on xxxx, võlgnikul on

üks xxxx laps. Võlgniku varaks on korter asukohaga xxxx (registrinumber xxxx) ja sõiduauto

xxxx (xxxx, 04.05.2006). Alates 08.2024 on võlgnik töötu ning tema sissetulekuks on kokku

541.09 eurot kuus (s.o igakuised sotsiaaltoetused riigilt ja/või kohalikult omavalitsuselt),

väljaminekud summas 1 480.54 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on

kohustusi kokku 49 456.49 euro ulatuses. Võlgnik ei suuda oma raske majandusliku seisu tõttu

täita kohustusi võlausaldajate eest. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist.

03.01.2025 määrusega on avaldus menetlusse võetud, võlgniku usaldusisikuks on nimetatud

pankrotihaldur Hillar Villers.

23.01.2025 teatas võlgnik kohtule, et loobub 02.01.2025 esitatud maksejõuetusavaldusest ning

palub lõpetada tsiviilasja 2-25-19 menetlus.

25.01.2025 teatas usaldusisik kohtule, et TsMS § 206 lg 1 ja § 477 lg 1 ning FIMS § 4 lg 1

sätestatu koostoimes on võlgnikul õigus loobuda maksejõuetusavaldusest. Seega usaldusisikul

puuduvad ses osas vastuväited. Samas on võlgnik usaldusisiku hinnangul alaliselt maksejõuetu.

Eelduslikult on võlgniku poolt menetluse lõpetamise ajendiks asjaolu, et võlgnik on xxxx ja

varasuhteks varaühisus ning pankroti väljakuulutamisel oleks pidanud hakkama ühisvara

jagama.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja

lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus maksejõuetusavaldusest

loobumiseks ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu

võtta ja maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada. Kuivõrd kohus lõpetab asjas menetluse, tuleb

tühistada ka asjaolude arutamiseks määratud ärakuulamine Jõhvi kohtumajas 05.02.2025

algusega kell 11.00.

FiMS § 53 lg 1 kohaselt on usaldusisiku ülesanne välja selgitada võlgniku varad ja kohustused

ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust

olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku

maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade

ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest

vabastamise menetluses järelevalvet.

FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

2(4)

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 ja 9

sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise

pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule

maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6

sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et oma kohustuste täitmiseks on ta selgitanud välja võlgniku

varad ja kohustused ning koostanud ka vara- ja võlanimekirja projekti (võlgnikule esitamata,

kuna võlgnik menetluses ei esitanud kõiki vajalikke andmeid. Usaldusisik lisas vastusele ka

asjakohase dokumentatsiooni (sh suhtlus võlgnikuga, kolmandate isikute vastused usaldusisiku

päringutele, jms)). Kuna usaldusisik on menetluses täitnud oma kohustusi, siis on usaldusisikul

õigus saada ka tasu. Usaldusisik esitas seega tasu taotluse, millest nähtub, et oma ülesannete

täitmiseks kulus tal 6 tundi, tunnitasuga 150.00 eurot. Usaldusisik palub määrata tema tasuks

886.00 eurot (lisandub käibemaks 194.92 eurot).

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu taotlus on põhjendatud. Kohus leiab ka, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete

täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr 150.00 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 886.00 eurot (lisandub

käibemaks 194.92 eurot).

Usaldusisik palub tasu hüvitada riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886.00 eurot. TsMS § 183 lg 2

kohaselt on maksimaalseks usaldusisiku tasu suuruseks kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni üks kuutasu alammäär, milline käesoleval ajal on 886.00 eurot.

Usaldusisik leidis, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Samas on avaldaja puhul tegemist

füüsilise isikuga, kellel maksejõuetuse korral maksejõuetusavalduse esitamise kohustus puudub.

3(4)

Kuna võlgnikul ei ole vara ega sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse

kulusid katta, tuleb usaldusisiku tasu summas 886.00 eurot (lisandub käibemaks 194.92 eurot)

hüvitada riigi vahenditest.

Võlgnik tasus 02.01.2025 avalduse esitamisel riigilõivu 10.00 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kohus selgitab seega, et võlgnikul on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu 5.00 eurot

tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg

6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

4(4)