1-23-3419/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2025

Kohtuasja number

1-23-3419

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri

Tamm

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Pavel Külanurga süüdistuses karistusseadustiku §

118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsus

Apellant

Pavel Külanurga kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Pavel Külanurk, isikukood 39608112216, elukoht XXX, ei

tööta, kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

-

vandeadvokaat Küllike Namm (valitud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Liina Pikma

Kannatanud

-

A.S.

-

I.L.

-

M.T.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsus osas, millega Pavel Külanurgalt

mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja DNA-ekspertiisi kulu summas 2793 eurot.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Pavel Külanurgalt Eesti Vabariigi kasuks

välja DNA-ekspertiisi kulu summas 1254 eurot ja jätta ülejäänud osas DNA-ekspertiisi

kulu Eesti Vabariigi kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Pavel Külanurga kasuks välja 500 eurot apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

ja kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Pavel Külanurka süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitati süüdistus järgmistel asjaoludel. Süüdistatav lõi 19. aprillil 2021

kella 16 paiku Kohtla-Järvel asuvas korteris I.L. it 4–6 korda tühja viina- ja/või õllepudeliga

vastu pead. Löökide tagajärjel pudelid purunesid ja kannatanu sai hulgaliselt peahaavu. Seejärel

peksis süüdistatav I.L. it täpselt tuvastamata esemega keha-, selja- ja kätepiirkonda. Pärast

peksmist haaras süüdistatav M.T. i hõlmadest kinni ja lõi teda põlvega vastu pead. Löögi

tagajärjel kukkus kannatanu põrandale. Siis lõi süüdistatav kannatanut täpsemalt tuvastamata

esemega vähemalt kolm korda seljapiirkonda. Süüdistatava põhjustatud vigastused mõlemale

kannatanule olid eluohtlikud. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi seisneb selles, et süüdistatav

lõi 19. aprillil 2021 kella 16 paiku Kohtla-Järvel asuvas korteris A.S. t täpselt tuvastamata

esemega ja tuvastamata arv kordi vastu pead, millega tekitas kannatanule veritseva haava.

Süüdistatavat on karistatud Viru Maakohtu 4. veebruari 2020. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3

järgi.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 9. septembri 2024. a otsusega tunnistati P. Külanurk süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 3 järgi. Teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 9-aastase vangistusega. KarS 68 lg-le 1

tuginedes arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus mõistis kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulu 5491,36

eurot, millest 2793 eurot moodustas DNA-ekspertiisi kulu. Maakohtu tuvastatud asjaolud ja

seisukohad olid lühidalt järgmised.

3. Sõlmküsimus on selles, kas kannatanutel tuvastatud vigastused tekitas süüdistatav. Vaidlust pole

selles, et süüdistatav ja kannatanud tarvitasid süüdistuses märgitud ajal ja kohas alkoholi ning

kannatanutel tuvastati süüdistuses toodud vigastused. I.L. il olid haiglasse saabudes roiete

hulgimurrud, pneumotooraks (õhk rinnaõõntes), nahaalune emfüseem, marrastused ja seljal

verevalumid, M.T. il aga vasakpoolne roiete hulgimurd, vasaku abaluu murd, vasaku rangluu

murd, vasaku kopsu põrutus, hemopneumotooraks (veri ja õhk rinnaõõnes) ning hulgaliselt

peahaavu. Politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub, et kohapeal olid A.S. pea ja käed verised.

Süüdistatav ei osanud selgitada, kuidas kannatanutel vigastused tekkisid, sest ta ei mäletanud

suure alkoholijoobe tõttu juhtunut.

4. 19. aprilli 2021. a sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et korteris olid

erinevates kohtades verekahtlane määrdumine ja klaasikillud. Süüdistatav ja kannatanud

kinnitasid, et alkoholi tarvitati just nimelt selles korteris. Kannatanutele tekitati vigastused selles

korteris.

5. 19. aprillil 2021 koostatud süüdistatava läbivaatuse protokollist nähtub, et tema mõlemal käel ja

seljas olnud riietel ning jalatsitel oli verekahtlane määrdumine. 14. mai 2021. asitõendi

2(11)

vaatlusprotokolliga vaadeldi sel päeval süüdistatava seljas olnud riideid ja jalatseid ning neilt

tuvastati rohkelt verd. Ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0819 on tõendatud, et süüdistatava riietelt ja

jalatsitelt saadud DNA-profiil vastab I.L. i DNA-profiilile. Veremäärdumisest võetud proovidest

saadud DNA-profiil vastab M.T. i DNA-profiilile. Süüdistatava vasaku käe verekahtlaselt

määrdumiselt võetud proovist tuvastati segaprofiil. See ei välistanud süüdistatava ja I.L. i

bioloogilise materjali sisaldumist selles profiilis. Süüdistatava kätelt, riietelt ja jalatsitelt

tuvastati rohkelt verd ning tegu polnud tema enda verega.

6. I.L. rääkis, et süüdistatav ründas teda. Kannatanu tõusis enda sõnul alkoholi tarvitamise käigus

ühel hetkel püsti ja keeras selja, misjärel tundis ta pähe tehtavaid lööke. Kuna seepeale kukkusid

maha ka klaasikillud, arvas ta, et teda löödi pudeliga. Siis hakkas peast verd jooksma. Esimesele

löögile järgnes väidetavalt veel lööke. Löögid tulid kannatanu väitel sealt, kus oli olnud

süüdistatav ja seltskonnas polnud kedagi teist, kes oleks võinud teda lüüa. Kannatanu tõukas

süüdistatava endast eemale ja jooksis korterist välja kõrvalasuvasse majja. Süüdistatav hüüdis

talle väidetavalt järele, et „lööb ta üldse maha“. I.L. i ütlused haakuvad sellega, millised

vigastused tal olid. Kannatanu sõnul on süüdistatav teda ka varem ühe korra pudeliga pähe

löönud.

7. M.T. ei mäleta alkoholijoobe tõttu seda, kuidas ta vigastused sai. Hiljem kuulis ta I.L. ilt, et

süüdistatav lõi teda pudeliga korduvalt pähe. Ka A.S. avaldas talle, et süüdistatav oli neid

pudeliga pähe löönud. M.T. teadis, et süüdistatav on varemgi I.L. it pudeliga pähe löönud ja see

juhtus millalgi detsembri lõpus.

8. A.S. ütlusi pidas kohus suuremas osas ebausaldusväärseks. Ta kinnitas, et süüdistatav on

varemgi I.L. it pudeliga pähe löönud, mis on kooskõlas I.L. i ja M.T. i öelduga. Keegi teine

peale A.S. ei räägi aga sellest, et I.L. lõi teda peopesaga vastu otsmikku, mille tagajärjel hakkas

tal kuklast verd jooksma. A.S. l ei tuvastatud kuklapiirkonnas vigastusi. Samuti ei osanud ta

veenvalt selgitada kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahelisi vastuolusid. Vahetult

pärast juhtunut rääkis ta politseis, et „Pavelil on probleemid peaga. Kui tarvitab alkoholi, siis

muutub agressiivseks, hakkab peksma mind ja ema“. A.S. ütles maakohtus, et ei saanud

ülekuulamisel aru, millest ta räägib, sest tal oli peapõrutus, kuna kukkus jalgrattaga.

9. Süüdistatav pani toime talle süüks arvatud kuriteod. Ta oli seltskonnast ainus, kes võis seda teha.

Seltskonnas polnud vigastusi vaid süüdistataval ja tema emal Y.N. l. Kõigil teistel olid tõsised

tervisekahjustused. Süüdistatava käed ja riided olid verised ja tegu oli DNA-ekspertiisi akti järgi

kannatanute verega. Samuti oli ta koosviibinutest noorim ja tugevaim. Kannatanud tunnevad

üksteist hästi ja nende vahel on sõbralikud suhted. Süüdistataval on olnud aga konflikte nii A.S.

kui ka I.L. iga, Esimene neist elas koos tema emaga ja neil oli seetõttu lahkarvamusi.

10. Asjaolu, et A.S. peeti alguses kahtlustatavana kinni, ei tõenda seda, et ta lõi teisi. Süüdistatav on

A.S. st tugevam ja on varem löönud I.L. it pudeliga pähe. Lisaks karistati Viru Maakohtu 21.

juuli 2021. a otsusega P. Külanurka 2021. aasta mais A.S. kehalise väärkohtlemise ja

ähvardamise eest. See juhtus kõigest mõni nädal pärast menetletavat juhtumit. Süüdistatava

varasem käitumine on võrreldav praegusega. Tõendatud on, et süüdistatav tekitas I.L. ile ja M.T.

ile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi eluohtliku tervisekahjustuse ning A.S. le tervisekahjustused. Ta pani

kuriteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

11. Karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Ta tekitas kahele kannatanule

eluohtliku tervisekahjustuse, nad vajasid arstiabi ja olid pikemalt haiglas. Ühe kannatanu

vigastused nii tõsised polnud, aga ka temale tekitas süüdistatav veritseva peahaava. Süüdistatav

3(11)

on agressiivne ja teiste suhtes hoolimatu. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust sarnaste

vägivallakuritegude eest. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad.

APELLATSIOONIMENETLUS

Kaitsja apellatsioon

12. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist. Kaitseväited on lühidalt järgmised.

13. Süüdistataval tõsiseid vigastusi ei tuvastatud. See aga ei tähenda, et ta ründas teisi. Süüdistatava

kogu keha ei pildistatud ja seetõttu pole tema vigastuste arv teada. Süüdistatav kaebas hiljem

tugevat seljavalu. Ta ei pruukinud sel ajal isegi korteris viibida, kui sai alguse konflikt A.S. ja

I.L. i vahel. Süüdistatav on seltskonnast küll noorim, aga tema füüsiline ülekaal võrreldes

kannatanutega on oletuslik. Süüdistatav ja A.S. on üsna sarnase kehaehitusega. Süüdistatava

vigastuste puudumine osutab sellele, et ta ei tarvitanud kellegi suhtes vägivalda. Kohtuotsus on

puudulik süüdistatava väidetava motiivi osas. Süüdistatava kätel ei tuvastatud vigastusi, mis

kinnitaksid, et ta läks kellelegi kättpidi kallale. Pole usutav, et pudelite korduvast katkilöömisest

ei teki kätele kriimustusi ega haavu. A.S. sõrmenukid punetasid süüdistatavast oluliselt rohkem

ja neil oli ka enam verejälgi. See näitab, et hoopis A.S. võis toime panna süüdistuses märgitud

kuriteod. Süüdistatava riided ja jalatsid olid verised, kuid verised olid ka A.S. riided.

Ekspertiisiakti järgi leiti nii süüdistatava kui ka A.S. riietelt kannatanute verd. Ülejäänud isikute

riietelt ekspertiisimaterjali ei kogutud. Pole tõendeid, et veri sattus süüdistatava riietele seetõttu,

et ta kedagi ründas. Tema riided võisid veriseks saada juba ainuüksi põhjusel, et ta viibis

kannatanutega samas korteris või kukkus suure joobe tõttu. Fotod süüdistatava jalatsitest

näitavad, et ta astus vaid vasaku jalaga vere sisse. Tema mõlemad jalatsid polnud verised, mis

tähendab, et süüdistatav ei seisnud juhtunu vahetus läheduses. Olemasolevate tõendite põhjal ei

saa välja selgitada, kes süüdistuses märgitud vigastused kannatanutele tekitas.

14. Kriminaalasjas on kaks versioon. Esiteks A.S. ja I.L. i kirjeldus juhtunust, mis on

kriminaalmenetluses korduvalt muutunud. Teiseks M.T. i ja Y.N. ütlused, et süüdistatav kedagi

ei rünnanud. Kannatanute ja tunnistajate ütlustes on nii suured vastuolud, et nende põhjal pole

võimalik tuvastada, milline võimalikest versioonidest tõele vastab.

15. I.L. i öeldu, et teda lõi süüdistatav, pole eluliselt usutav. Tema ütlused ei kattu süüdistuse

versiooniga juhtunust, et esimesena löödi A.S. t. I.L. i väitel löödi teda esimesena ja seejärel

jooksis ta majast välja. Y.N. nägi aga I.L. it korteris ahju ääres istumas ja tema pea oli verine.

I.L. i ütlused on vastuolus Y.N. ütlustega. I.L. avaldas vahetult pärast sündmust politseile ja

S.P. ile, et teda ründas mitu inimest. Kohtus väitis I.L. aga seda, et teda ründas süüdistatav. I.L.

i ütlused muutusid ristküsitluse käigus korduvalt. See seab tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse

alla ja need tuleks kõrvale jätta. Oluline on seegi, et I.L. il tuvastati joove 3,41 mg/l kohta.

Selline joove näitab juba iseenesest ütluste ebausaldusväärsust. I.L. võis ekslikult arvata, et teda

lõi süüdistatav. Muu hulgas võttis kohus arvesse I.L. i kohtueelses menetluses antud ütlusi, ent

neid saab kasutada üksnes ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Y.N. ütluseid pole kohus arvesse

võtnud. Tema sõnul ütles A.S. talle vahetult pärast juhtunut, et ta ei tea, kas teda lõi süüdistatav

või I.L. . M.T. i sõnul oli konflikti algatajaks I.L. . A.S. peeti alguses kahtlustatavana kinni.

Tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlused võivad olla ajendatud soovist vältida

kriminaalvastutust. Kohtus ütlusi andes välistas A.S. , et ründaja oli süüdistatav. Ta väitis, et

kukkus kaks korda toas ja ühe korra jalgrattalt maha, sai peapõrutuse ega saanud aru, mida

temalt küsitakse.

4(11)

16. Kohus tuvastas ekslikult, et süüdistatav tekitas kannatanutele kirjeldatud vigastused.

Ekspertiisiakti kohaselt võisid M.T. il ja I.L. il tuvastatud vigastused tekkida korduvatest

löökidest või kukkumisega kaasnevast löögist. Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes on

tõendatud, et süüdistatav lõi A.S. t pähe.

17. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei kinnita I.L. i versiooni juhtunust. Sündmuskohast tehtud

fotodelt ei nähtu, et toas oleks laiali mitme pudeli jagu kilde. Süüdistatava rünne I.L. i vastu ajal,

mil viimane süüdistatavale selja keeras, pole teiste tõenditega kinnitust leidnud. Laua juures

polnud klaasikilde ega verejälgi. Ukse juures olev veri kinnitab Y.N. ütlusi, et I.L. istus seal

verisena ja hoidis peast kinni.

18. Seltskonnas viibinute omavahelised suhted olid keerulised. Süüdistatava väitel on A.S. löönud

tema ema. Süüdistatava sõnul oli A.S. ja I.L. i vahel konflikt ning esimene ründas teist. M.T.

andis ütlusi, et I.L. muutub joobes olles agressiivseks.

19. Kohus tugines otsust tehes sündmuskoha lähedalt leitud gaasiballoonile, millelt võeti erinevaid

DNA-proove. See on lubamatu tõend. Gaasiballooni ei leitud sündmuskohalt, vaid teadmata ajal

õuest prügi seest. Ballooni ei pakitud ega hoiustatud nõuetekohaselt. Prokurör loobus maakohtus

sellest tõendist. Kohus ei saanud sellele otsuse tegemisel tugineda. Ühtlasi ei saa sellega seotud

DNA-ekspertiisi kulu süüdistatavalt välja mõista.

Menetlus ringkonnakohtus

20. Tartu Ringkonnakohus andis 21. oktoobri 2024. a määrusega apellatsioonimenetluse pooltele

tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Pärast seda tähtaega tekkis ringkonnakohtul

kohtuotsust koostades ekspertiisiakti nr 21E-GE0819 ja sellele lisatud ekspertiisi maksumuse

õiendi põhjal küsimus, kuidas kujunes DNA-ekspertiisi kulu 2793 eurot ja millise osa sellest

moodustas gaasiballooniga seotud ekspertiisikulu. Kohus küsis seepeale Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudilt (EKEI) täpsustust ja sai kirjaliku vastuse, milles selgitati ekspertiisiaktiga nr 21E-

GE0819 seonduvat. Siis uuendas kohus 22. jaanuari 2025. a määrusega kriminaalmenetluse ja

andis pooltele võimaluse esitada hiljemalt 28. jaanuaril 2025 seisukoht EKEI vastuse kohta.

21. DNA-ekspertiisikulu osas esitas seisukoha süüdistatava kaitsja, kes leiab, et ekspertiisiaktist nr

21E-GE0819 ega sellele lisatud õiendist ei nähtu arusaadavat kulude jaotust. EKEI vastas e-kirja

teel, et gaasiballooni proovidega viidi läbi viis reaktsiooni, kuid seda ei selgu aktist endast ja

EKEI ei esitanud selle kohta ka dokumenti. Ekspertiisikulude arvestus ei vasta ekspertiisi

tegemise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg-le 2. Seepärast tuleb

ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Lisaks märgib kaitsja, et ekspertiisi tegemise ajal oli DNA-

ekspertiisi ekspertiisiobjekti hind 57 eurot. Ekspertiisiaktis nr 21E-GE0819 on see summa

korrutatud 49-ga. Ehkki õiendis on kirjas, et analüüsiobjektide arv on 49, pole see võimalik, sest

menetleja saatis ekspertiisi 34 ekspertiisiobjekti, millelt võeti 21 analüüsiobjekti ehk proovi.

Riigikohtu praktikast nähtub, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi tegemiseks

üle antud ekspertiisiobjektide arvu ja mitte mõne teise asjaolu, nt reaktsioonide arvu alusel (vt

RKKK 07.12.2012, 3-1-1-120-12, p 6.2). Seetõttu tuleb DNA-ekspertiisiga väljamõistetavat

kulu vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule ja sellest maha arvata

veel gaasiballooniga seotud proovide kulu. Kokku võeti 21 proovi, mis tähendab, et

ekspertiisikulu kokku on 1197 eurot.

22. Seisukoha esitas ka prokuratuur, kes nõustub kaitsjaga selles, et ekspertiisiaktile nr 21E-GE0819

lisatud õiendist ei selgu analüüsitud objektide arvu ja selles osas oleks tarvis teha EKEI-le veel

üks päring. Gaasiballooni pinnalt võetud proovide analüüs oli põhjendatud, et selgitada välja,

5(11)

kas see balloon on kriminaalasja lahendamiseks oluline. Põhjendatud ekspertiisikulud tuleb

süüdimõistmise korral mõista süüdistatavalt välja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

23. Kolleegium leiab, et süüdistatav vastutab eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise (KarS § 118 lg

1 p 1) ja korduva kehalise väärkohtlemise eest (KarS § 121 lg 2 p 3). Maakohus hindas tõendeid

nende kogumis ja tuvastas süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõuetekohaselt.

Ringkonnakohus tugineb suuresti vaidlustatud otsuses toodud tõendite analüüsile ega pea

vajalikuks selle kordamist samaväärses mahus (vt ka RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 16).

Kuigi karistuse osa ei ole apellatsioonis vaidluse alla seatud, ei näe kolleegium maakohtu

otsuses selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid kergema karistuse. Samas tuleb maakohtu otsus

tühistada DNA-ekspertiisikulu süüdistatava kanda jätmise osas.

24. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsiooni süüküsimust puudutavatele väidetele ja peatub ka

maakohtu otsuses subjektiivse külje tuvastamisel (b). Siis käsitleb kolleegium süüdistatavalt

DNA-ekspertiisikulu väljamõistmist (c) ning võtab lõpetuseks kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse õigusteenuse kulu hüvitamiseks (d).

(b) Süüküsimus

25. I.L. andis maakohtus ütlusi 12. märtsil 2024 (I kd, tl 33–44). Tema sõnul tarvitati süüdistuses

märgitud ajal ja kohas koos A.S. , M.T. i, P. Külanurga ja Y.N. ga alkoholi. Kõik viis istusid

koos laua taga, P. Külanurk oli temast vasakul. Ühel hetkel tõusis I.L. püsti ja keeras selja

lauale, mille taga istuti. Seejärel lõi teda P. Külanurk pudeliga vastu pead. Ta sai purunenud

klaasikildude järgi aru, et löödi just pudeliga. Lööke oli vähemalt viis, sest tal hakkas peast verd

jooksma. Lööja pidi olema P. Külanurk, sest löögid tulid suunast, kus istus P. Külanurk. Ta

üritas P. Külanurka endast eemale tõugata ja kaitses end, kuidas sai (I kd, tl 33–34). Löökide ajal

lubas P. Külanurk I.L. i maha lüüa. Viimane jooksis korterist välja, naabermajani. Järgnevat ta

enam ei mäleta (I kd, tl 34 pd). S.P. i sõnul tuli 19. aprillil 2021 tema elukohta tugevalt läbi

pekstud mees, kes palus abi ja keda S.P. ei tundnud. Ta nägi mehe peas lahtist haava ja veriseid

käsi ning helistas Häirekeskusesse (I kd, tl 42 pd). I.L. i ja S.P. i ütlused kattuvad selles, et

kannatanu jooksis pärast lööke korterist välja S.P. i majani. Neid ütlusi kinnitab ka asitõendi

vaatlusprotokoll S.P. i 19. aprillil 2021 kell 16.04 tehtud kõnest Häirekeskusele, kus ta räägib, et

tema maja ukse taha tuli talle võõras mees, keda paistab olevat pekstud (vt II kd, tl 76–81 ja

maakohtu otsuse lk 7). Ütlustega haakuvad ka sündmuskohale saabunud politseiametniku U.S. a

ütlused, kelle väitel läksid nad maja juurde, kus istus Häirekeskusesse helistanud mees ja temaga

koos oli pealtnäha vigastatud teine mees. Tähelepanu väärib seegi, et U.S. a sõnul nägi ta mõni

hetk hiljem, kui läks eemal kahte lamavat meest vaatama, et seal oli P. Külanurk, kes oli teisest

mehest verisem ja näis U.S. ale agressiivne (vt maakohtu otsuse lk 7 ja I kd, tl 46–47). M.T. i

väitel avaldas I.L. talle hiljem, et P. Külanurk lõi teda pudeliga pähe (I kd, tl 59).

26. I.L. i ütlustega kõlab kokku sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Fotodelt nähtub, et

korteri põrand on kaetud rohke veremäärdumisega, samuti on põrandal klaasikilde (II kd, tl 7 jj).

Seda, et korter oli pärast klaasikilde täis, kinnitas ka M.T. (I kd, tl 59 pd). I.L. i vigastusi

tõendab AS Ida-Viru Keskhaigla 27. aprilli 2021. a statsionaarne epikriis koos 19. aprilli 2021. a

erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardiga, mille järgi fikseeriti tal peas hulgivigastused

ning marrastused selja- ja rindkerepiirkonnas (II kd, tl 86–94). Maakohus tegi kindlaks I.L. i

kohtuarstliku ekspertiisi aktidele tuginedes selle, et tema arvukad vigastused olid eluohtlikud (vt

6(11)

maakohtu otsuse lk 24). Ekspertiisiakti nr 21E-IDI0052 kohaselt võisid I.L. i vigastused tekkida

korduvatest löökidest või kukkumisega kaasnevast löögist (II kd, tl 20–26).

27. Kaitsja ei pea I.L. i ütlusi usaldusväärseks. Esiteks tekitab kaitsja jaoks küsitavusi see, miks pidi

I.L. püsti tõusma ja lauale selja keerama, kui alkoholipudel, mida ta väidetavalt võtta tahtis, oli

laual (I kd, tl 33 pd). Teiseks leiab kaitsja, et kannatanu ütlused on vastuolus osas, milles ta ei

oska selgitada, kas pärast lööke istusid teised laua taga edasi või mitte (I kd, tl 31). Lisaks ei

osanud kannatanu arusaadavalt selgitada, kas pärast lööke pähe lõi süüdistatav teda veel kuhugi

(I kd, tl 34 pd). Kaitsja küsimusele vastates ei osanud kannatanu selgitada sedagi, kas

süüdistatav kukkus, kui kannatanu ta endast eemale lükkas (I kd, tl 39 ja pd). I.L. i sõnul ründas

P. Külanurk teda esimesena, kuigi süüdistuse järgi lõi P. Külanurk kõigepealt A.S. t (I kd, tl 33

pd). I.L. i öeldu, et ta jooksis pärast rünnet naabermajja, pole kooskõlas Y.N. ütlustega, kelle

sõnul nägi ta I.L. it ahju kõrval istumas (I kd, tl 51). S.P. i sõnul ütles I.L. sündmuse järel

politseile, et teda ründas mitu inimest (I kd, tl 43).

28. Kolleegiumi hinnangul on toodud ebakõlad väheolulised ja kaitsja omistab neile põhjendamatult

suurt kaalu. Ehkki osa asjaoludest I.L. ile tõesti ei meenunud ja kannatanu räägitus on

vastuolusid, pole need määravad ja puudutavad eeskätt seda, mis juhtus enne ja pärast

süüdistatava väidetavat tegu. Kolleegium on sõltumata mõningatest puudujääkidest I.L. i

ütlustes seisukohal, et tema ütluste usaldusväärsuses ei teki kahtlust. Kannatanu ütlused on küll

kohati ebalevad ja osa üksikasju on tal ununenud. Samas võib seda ka mõistetavaks pidada, sest

sündmusest on möödas küllaltki pikk aeg ning kannatanu tajule juhtunust võisid mõju avaldada

pähe tehtud löögid ja alkoholijoove. Kannatanu andis üldjoontes siiski ühetaolisi ütlusi ja miski

tema ütlustest ei kõnele sellest, et ta võis midagi räägitust välja mõelda. Ütlustes osutab ta

otsesõnu sellele, et just P. Külanurk pidi teda mitu korda klaasist pudeliga pähe lööma. Seda,

miks I.L. seda arvas, on ta samuti loogiliselt selgitanud muu hulgas sellega, kus keegi laua taga

istujatest asus. Lisaks kuulis I.L. löömise ajal väidetavalt P. Külanurka teda ähvardamas. Pärast

seda jooksis I.L. korterist välja naabermaja juurde ja tema mälu taastus alles haiglas. Sellega on

kooskõlas S.P. i ütlused, erinevad meditsiinidokumendid ja sündmuskohast tehtud fotod.

Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, justkui oleks S.P. rääkinud kohtus sellest, kuidas I.L. kõneles

politseile mitmest ründajast. S.P. i öeldust nähtub, et politsei küsis väidetavalt I.L. ilt seda, kas ta

„tunneb neid inimesi, kes peksis“. Küsimuse peale, kas I.L. täpsustas peksjate arvu, vastas S.P. ,

et „ei mäleta seda“ (vt I kd, tl 43). Seega ei järeldu S.P. i ütlustest, et I.L. kõneles tingimata

mitmest lööjast. Kaitsja osutus, et I.L. i suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi võisid

kannatanu vigastused tekkida ka kukkumise tagajärjel (vt II kd, tl 25), on süüdistusversiooni

kasuks kõnelevate tõenditega üheselt ümber lükatud. Võttes arvesse sedagi, mis juhtus teiste

kannatanutega (eeskätt M.T. iga) pea samal ajal, on vigastuste tekkimine muul viisil kui

löökidega vähetõenäoline.

29. Apellatsioonis on ka leitud, et I.L. i ja Y.N. ütlused on vastuolus ning viimase ütlustega on I.L. i

öeldu kummutatud. Y.N. andis ütlusi 13. märtsil 2024 (I kd, tl 49 pd kuni 55). Tema sõnul

tarvitati süüdistuses märgitud ajal viiekesi koos alkoholi, kuid mingil hetkel jäi ta magama. Kui

Y.N. üles ärkas, nägi ta enda sõnul I.L. it ahju kõrval istumas ja peast kinni hoidmas. Järgmisel

hetkel äratas teda juba politsei (I kd, tl 51–52). Kaitsja arvates ei saa seetõttu I.L. i ütlused tõele

vastata korterist lahkumise osas. Kolleegium ei pea Y.N. ütluste kõnealust osa usutavaks.

Eeskätt S.P. i ütlustega on tuvastatud, et väidetavalt läbi pekstud I.L. , keda S.P. varem ei

teadnud, tuli 19. aprillil 2021 tema juurde lahtise peahaava ja veriste kätega ning palus teda

aidata. S.P. helistas Häirekeskusesse, tulid politsei ja kiirabi ning kannatanu viidi ära (I kd, tl 42

pd kuni 43). Kusjuures kaitsja ei sea apellatsioonis S.P. i ütlusi kahtluse alla, vaid tugineb neile

osadel puhkudel (nt osas, mis puudutab seda, mida ütles I.L. S.P. i juuresolekul politseile, vt

7(11)

apellatsiooni lk 8, p 26). S.P. i ütlustes pole põhjust kahelda. Ta ei viibinud koos süüdistatava,

kannatanute ja Y.N. ga. S.P. ei tundnud I.L. it ja viimane sattus tema juurde kõigest juhuslikult

abi paludes. Tema öeldu on piisavalt üksikasjalik, muutumatu, usutav ja kooskõlas teiste

süüstavate tõenditega. Samas viibis Y.N. ise seltskonnas, tarvitas alkoholi ja on süüdistatava

ema, mis võis tema antavaid ütlusi mõjutada.

30. Kaitsja arvates tugines maakohus lubamatult I.L. i kohtueelses menetluses antud ütlustele.

Niisugune seisukoht on ekslik, sest kohus ei võtnud arvesse selliseid ütlusi. Kuigi vaidlustatud

otsuses on märgitud, et „[k]ohus ei arvesta selles osas Lagutkini ütluseid, mis ta andis

kohtueelses menetluses [--]“ (vt maakohtu otsuse lk 14), on see kõigest ebatäpne sõnastus.

Kohus pidas ilmselgelt silmas I.L. i kohtus antud ütlusi, lisades ka viite kohtus antud ütluste

usaldusväärsuse kontrollile (vt I kd, tl 34 pd).

31. M.T. andis ütlusi 14. märtsil 2024. Ta sõnas, et 19. aprillil 2021 tarvitasid nad koos I.L. i, A.S. ,

P. Külanurga ja Y.N. ga alkoholi. Selle päeva sündmusi ta rohkem aga ei mäleta. M.T. ärkas

haiglas ja teda oli peapiirkonnast õmmeldud ning tal olid luumurrud. Haiglas viibis ta kümme

päeva (I kd, tl 58 pd kuni 59). Märgitud osas pole M.T. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla

seatud.

32. Maakohus tuvastas M.T. i suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi aktide põhjal tema rohked

vigastused ja eluohtliku seisundi (vt maakohtu otsuse lk 24). M.T. i ja I.L. i vigastused on

osaliselt võrreldavad: mõlemal olid pea hulgihaavad, roiete hulgimurrud ja õhk rinnaõõnes (vt

samas). See kõneleb sellest, et nende vigastuste põhjus on suure tõenäosusega sama, mis räägib

omakorda selle kasuks, et tõele vastab just prokuratuuri versioon, et süüdistatav peksis nii I.L. it

kui ka M.T. i sarnasel viisil.

33. A.S. andis ütlusi 20. mail 2024. Ka tema tunnistas koos teistega 19. aprillil 2021 alkoholi

tarvitamist. Samas eitas ta, et teda lõi süüdistatav. A.S. sõnas, et hoopis I.L. lõi talle peopesaga

vastu otsmikku, mille tõttu põrkas ta kuklaga vastu mingit eset ja tema peast hakkas verd

jooksma (20. mai 2024. a istungiprotokoll, lk 6–7). Ta selgitas sedagi, et kukkus süüdistuses

märgitud ajal koridoris ja elutoas ning vigastas oimukohta (20. mai 2024. a istungiprotokoll, lk

10–11). Samas nähtub A.S. räägitust seegi, et varem on süüdistatav löönud I.L. it pudeliga pähe

(20. mai 2024. a istungiprotokoll, lk ).

34. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga A.S. ütluste usaldusväärsusele ega korda seda täiel

määral (vt maakohtu otsuse lk 19–20). Suuremas osas on A.S. ütlused ebausaldusväärsed, sest

need ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega. Näiteks seisneb oluline vastuolu selles, et

väidetavalt lõi I.L. A.S. t peopesaga vastu otsmikku ning see tingis millegi vastu põrkamise ja

kuklahaava. 19. aprilli 2021. a isiku läbivaatuse protokoll koos A.S. st tehtud fotodega tõendab,

et tal oli vasakul pool oimukohas veritsev haav, tema käed ja riided olid verekahtlase

määrdumisega (vt II kd, tl 137–143). A.S. kuklapiirkonnas vigastusi aga polnud.

35. Lisaks tuvastas maakohus ilmse ja olulise vasturääkivuse A.S. kohtus ja kohtueelses menetluses

antud ütluste vahel. Kui kohtueelses menetluses kirjeldas A.S. seda, kuidas P. Külanurk hakkas

järjest teisi peksma, siis kohtus ütles ta, et võis valetada või ei mõistnud, mida temalt

ülekuulamisel küsiti, sest ta kukkus enne kohtueelses menetluses ülekuulamist jalgrattalt maha

ja sai peapõrutuse ning tal oli mäluprobleem (vt nt 20. mai 2024. a istungiprotokoll, lk 3 ja 9).

Maakohtus selgus A.S. ristküsitlemisel, et ta rääkis iseenda varem antud ütlustele risti vastu nii

mitmes teiseski asjaolus (vt nt 20. mai 2024. a istungiprotokoll, lk 11 ja 12). Kolleegiumi ei

veena tema põhjendused vastuolude kohta. 20. mail 2024 toimunud maakohtu istungi

protokollist nähtub, et prokuratuuri osutatud vastuolude osas kõneles A.S. kohtueelses

8(11)

menetluses juhtunust märksa üksikasjalikumalt kui kohtus (vt nt 20. mai 2024. a

istungiprotokoll, lk 9). Lisaks on A.S. väidetava peapõrutuse ja mäluprobleemiga raske

selgitada tõika, et ta rääkis kohtueelses menetluses konkreetselt just P. Külanurgast kui peksjast,

aga kohtus tuli lagedale sootuks teistsuguse versiooniga. Tähelepanu väärib seegi, et A.S. oli

juhtunu ajal süüdistatava ema Y.N. elukaaslane. Toodud ebakõla kriminaalasja lahendamise

ühes sõlmküsimuses ei võimalda A.S. kohtus antud ütlusi usaldusväärseks pidada. Samas ei saa

kolleegium tugineda tema kohtueelses menetluses antud ütlustele, vaid tõdeb üksnes seda, et

tema ütlused on olulistes asjaoludes märgatavalt muutunud ja neid ei saa seetõttu

usaldusväärseks pidada. Seda leides ei pea kolleegium vajalikuks vastata pikemalt apellatsioonis

toodud A.S. kohtueelses menetluses antud ütlusi puudutavale kriitikale.

36. Kolleegium peab otsituks kaitseväidet, et hoopis A.S. võis kedagi rünnata. Tõsiasi, et ta oli

esialgu käsilolevas kriminaalasjas kahtlustatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, sellist

kahtlust esile ei kergita, sest edasise menetluse käigus kogutud tõendid ei osuta temale, vaid P.

Külanurgale kui toimepanijale. Ka asjaolu, et A.S. käed oli verised ja katki, seda ei näita, sest

sündmuskohast tehtud fotodelt nähtub kogu korteri kaetus rohke veremäärdumisega. On ilmne,

et veri võis kanduda tema kätele ainuüksi korteris viibimisest. Pealegi ei kummuta see järeldust,

et teiste tõendite kogumi põhjal saab peksjaks pidada just P. Külanurka.

37. Apellatsioonis on maakohtule heidetud ette ka süüdistatava ja kannatanute vanuse ja

jõuvahekorra võrdlust. Kolleegium leiab, et selline võrdlus on siiski asjakohane, ehkki seda ei

saa pidada süüküsimuse lahendamise seisukohalt otsustavaks. P. Külanurk oli süüdistuses

märgitud ajal 24-aastane, I.L. 55-aastane, M.T. 60-aastane ja A.S. 34-aastane. Süüdistatav oli

neist noorim, I.L. ist ja M.T. ist lausa oluliselt noorem. On selge, et kannatanutest palju noorem

ja füüsiliselt võimekam süüdistatav oli võimeline tarvitama kannatanute suhtes valimatult

vägivalda. Seda kinnitab muu hulgas see, et P. Külanurgal silmnähtavaid vigastusi polnud ja ta

ei vajanud arstiabi. Kaitsja arvates näitab tema kätel vigastuste puudumine, et ta ei rünnanud

kedagi. Kolleegium osutab, et P. Külanurk lõi kannatanuid korteris olnud erinevate esemetega

(nt klaaspudel ja tool), mis selgitab kätel vigastuste puudumist.

38. Oluline on, et Viru Maakohtu 4. veebruari 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10283

tunnistati P. Külanurk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi kolme erineva kannatanu kehalises

väärkohtlemises. Ühte neist lõi P. Külanurk rusikaga näkku ja korduvalt põlvega vastu nägu ja

pead, teist riivas terariistaga vastu põske ja rinda ning kolmandat lõi kepiga vastu nägu, pead ja

keha. Viru Maakohtu 21. juuli 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5061 tunnistati P.

Külanurk KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi süüdi selles, et ta lõi A.S. t rusikaga näkku ja

jalaga neljal korral rindkeresse. Samuti ähvardas P. Külanurk A.S. t kehalise väärkohtlemisega.

(Vt ka maakohtu otsuse lk 22.) P. Külanurga varasemad kuriteod näitavad, et ta võib teisi peksta

mistahes vahenditega, mis kinnitab kaude, et ta tegi seda sama ka menetletaval juhtumil,

kusjuures üks kannatanutest (A.S. ) oli samuti sama.

39. Kokkuvõttes veenab olemasolev tõendikogum väljaspool mõistlikku kahtlust selles, et just

süüdistatav kasutas kannatanute kallal valimatult vägivalda, mis päädis I.L. i ja M.T. i eluohtlike

tervisekahjustustega ning A.S. veritseva peahaavaga (vt ka RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p

12). Lisaks pole kriminaalasjas usaldusväärseid tõendeid, mis võimaldaksid väita või vähemasti

kergitaksid esile tõsiseltvõetava kahtluse, et seda võis teha keegi teine. Seetõttu jääb

vaidlustatud otsus kõnealuses osas muutmata.

40. Kolleegium märgib väljaspool apellatsiooni piire, et maakohus ei tuvastanud lõpuni korrektselt

P. Külanurga tahtlust. Kohus leidis, et ta pani toime talle süüks arvatavad teod ja põhjustas

rasked tagajärjed otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes. Otsesest tahtlusest saab rääkida

9(11)

juhul, kui toimepanijal on süüteokoosseisu asjaolu suhtes kindel teadmine ja ta vähemalt

möönab seda. Määrav on just kindel teadmine (vt RKKK 24.05.2013, 3-1-1-50-13, p 13.4).

Maakohtu otsuses on muu hulgas järgmised põhjendused: „Lüües kannatanuid korduvalt vastu

pead ja keha klaasist pudeli(te)ga [--] pidi süüdistatav andma endale aru, et tema löökide

tagajärjed võivad olla üsnagi rasked kannatanute tervisele ja koguni ohustada nende elu.

Arvestades löökide tugevust, korduvust ja kannatanute läbipeksmise intensiivsust [--] pidi

süüdistatav aru saama, et lüües kannatanuid korduvalt (klaaspudeliga või ka rusikaga või jalaga)

vastu pead ja keha võivad olla kahjustatud kannatanute elutähtsad organid (peaaju, kopsud jne)

ehk võib tekkida oht kannatanute elule“ (vt maakohtu otsuse lk 24). Maakohtu kasutatud

sõnastus „pidi aru saama“ ei näita kindlat teadmist, vaid seda võib mõista nii, et P. Külanurk

võis teada, aga ka ei pruukinud teada, et ta põhjustab nt rasked tagajärjed (vrd RKKK

03.03.2022, 1-20-3306/139, p-d 14 ja 15). Kolleegium loeb selle siiski pelgalt ebaõnnestunud

sõnakasutuseks, sest maakohtu otsusest nähtub, et kohus pidas silmas ikkagi P. Külanurga

kindlat teadmist ja kohtuotsuses toodud asjaoludel (nt löökide jõulisust ja arvu ning vigastuste

laadi ja hulka arvesse võttes) on see ka tuvastatud.

41. Ringkonnakohus osutab ka järgmistele lausetele maakohtu otsusest: „See asjaolu täiendavalt

kinnitab P. Külanurgal raske tervisekahjustuse tekitamise tahtluse olemasolu ehk vägivallateod

pani ta toime otsese tahtlusega nii oma teo kui selle tagajärgede suhtes, mööndes ka oma tegude

kõige raskemaid tagajärgi (ohu tekkimist kannatanute Lagutkini ja Taalbergi elule). Slabospitski

suhtes on ta samuti tegutsenud otsese tahtlusega, lüües teda tuvastamata esemega vastu pead

sellise tugevusega, et kannatanul tekkis veritsev haav peas. Seega teadis P.Külanurk, et teostab

raske tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda, ehk pani nii

KarS § 118 lg 1 p 1 kui ka § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteod toime otsese tahtlusega“ (vt

maakohtu otsuse lk 24–25). Otsese tahtluse voluntatiivne element on KarS § 16 lg 3 järgi

süüteokoosseisule vastava asjaolu tahtmine või möönmine. Maakohus leidis mõneti

vastuoluliselt kõigepealt seda, et P. Külanurk möönis eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist, ja

märkis seejärel, et ta hoopis tahtis „raske tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisule“

vastavat asjaolu. Sedagi saab pidada kõigest eksitavaks sõnastuseks, sest kohtuotsuse põhjal on

selge, et kohus pidas tegelikkuses silmas vaid A.S. kehalist väärkohtlemist, mitte I.L. ile ja M.T.

ile raske tervisekahjustuse tekitamist, millest oli kohus äsja rääkinud.

(c) DNA-ekspertiisi kulu

42. Kaitsja ei nõustu P. Külanurgalt DNA-ekspertiisi kulu väljamõistmisega. Kolleegium jagab seda

seisukohta osaliselt ja tühistab selles osas maakohtu otsuse, märkides järgmist.

43. Ekspertiisiaktis nr 21E-GE0819 on märgitud, et DNA-ekspertiisi käigus viidi läbi 49

reaktsiooni, mida on käsitatud analüüsiobjektide arvuna ja millega on korrutatud DNA-

ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta (vt II kd, tl 111 ja 119). Ekspertiisi tegemise ajal

kehtinud KES § 261 lg 1 järgi kujunes DNA-ekspertiisi maksumus ekspertiisi käigus uuritud

ekspertiisiobjektide arvu ja sama seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna

korrutisena. KES § 273 kohaselt oli DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot.

Riigikohus on leidnud, et DNA-ekspertiisi maksumus ei sõltu ekspertiisi käigus tekitatud

reaktsioonide arvust, vaid eksperdile üle antud proovide arvust, sest just proovid on

analüüsiobjektid (vt RKKK 02.06.2023, 1-22-1425/82, p 37). Seega on ekspertiisiaktis nr 21E-

GE0819 ekslikult võrdsustatud analüüsiobjekte reaktsioonidega. Sellest aktist võib välja lugeda,

et ekspertiisis kasutati 21 ekspertiisiobjektidelt võetud proovi (II kd, tl 109–110). Lisaks

analüüsiti nelja võrdlusproovi, mis on samuti ekspertiisiobjektid (vt RKKK 02.06.2023, 1-22-

1425/82, p 37). Seega võib vähemasti ekspertiisiakti põhjal öelda, et kokku analüüsiti 25 proovi,

mis teeb akti põhjal tuvastatavaks DNA-ekspertiisi kuluks 1425 eurot (aktis märgitud 2793 euro

10(11)

asemel). Kolleegium ei pea vajalikuks teha EKEI-le uut päringut selle väljaselgitamiseks, mille

kohta on võimalik võtta seisukoht juba aktile endale tuginedes.

44. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus mõistis P. Külanurgalt põhjendamatult välja

gaasiballoonilt võetud DNA-proovidega seotud ekspertiisikulu. Kolleegium ei pea aga

tähelepanu väärivaks seda, et kohus tugines gaasiballooni pinnalt võetud proovist saadud

profiilile (vt ka II kd, tl 113). Kuigi maakohtu otsuses on sellise profiili olemasolule osutatud, ei

paista otsusest, et sellel olnuks P. Külanurga süü tuvastamisel märgatavat kaalu (vt maakohtu

otsuse lk 13). Küll aga ei saa pidada põhjendatuks sellega seotud ekspertiisikulu P. Külanurga

kanda jätmist. Prokurör ei esitanud gaasiballooni tõendina ja leidis kohtuvaidluste ajal kaitsjale

vastates, et gaasiballooni puudutavas osas võib DNA-ekspertiisi kulu jätta riigi kanda (I kd, tl 96

pd). Maakohtu otsuses on see jäänud aga tähelepanuta. Kohus mõistis P. Külanurgalt välja

gaasiballooniga seotud ekspertiisikulu, põhjendamata, miks ta jätab poolte vastupidistele

seisukohtadele vaatamata kõnealuse kulu P. Külanurga kanda. Sellega rikkus kohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõistes. Kolleegium jätab gaasiballooni pinnalt

võetud proovide DNA-ekspertiisi kulu riigi kanda, sest seda ballooni pole alust seostada

käsiloleva kriminaalasjaga (vrd RKKK 07.12.2012, 3-1-1-120-12, p 6.1). Kuna selliseid proove

oli kolm (vt II kd, tl 110), moodustab see kokku 171 eurot, mis jääb riigi kanda. P. Külanurgal

tuleb seega kanda ekspertiisikulu 1254 eurot (1425–171 eurot).

(d) Kokkuvõte ja menetluskulu

45. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 9. septembri 2024. a otsuse osas, millega P. Külanurgalt mõisteti riigi kasuks välja

DNA-ekspertiisi kulu summas 2793 eurot. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega

mõistab P. Külanurgalt riigi kasuks välja DNA-ekspertiisi kulu summas 1254 eurot ja jätab

ülejäänud osas DNA-ekspertiisi kulu riigi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

46. Kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos

käibemaksuga summas 2635,20 eurot. Taotlusele lisatud arve järgi on kaitsja tunnitasu 180

eurot, mida kolleegium peab mõistlikuks. Kaitsjal kulus kohtuotsuse kuulutamisel osalemiseks

30 minutit ning maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 11 tundi 30

minutit, kokku seega 12 tundi. Kaitsja taotleb selle eest 2160 eurot, millele lisandub käibemaks

475,20 eurot. Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt.

47. Hinnates valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175

lg 1 p 1 järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud.

Ühtlasi on oluline võtta arvesse apellatsiooni sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni

keerukuse astet, samuti asjaolu, kas kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses

kujundatud kaitsepositsioonile. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 132). P. Külanurga

kaitsja apellatsioonis esitatud väited on enamjaolt põhjendamatud. DNA-ekspertiisi kulu osas

peab kolleegium apellatsiooni põhjendatuks, kuid see moodustab marginaalse osa kaebusest.

Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ja kohtupraktikast juhindudes P. Külanurga valitud

kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks suuruseks 500 eurot, mis tuleb KrMS

§ 185 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

Mario Truu

Ingrid Kullerkann

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)