2-24-1107/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-1107

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

E. S.e hagi R. S.e vastu elatise väljamõistmiseks

E. S.e hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse 200 euro

väljamõistmiseks

2342,97 eurot; 200 eurot

Hageja: E. S., isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja: K. L. , isikukood: XXX

Kostja: R. S., isikukood: XXX

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maris Kure

27.06.2024 kell 11.00 Pärnu kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. S.e hagiavaldus R. S.e vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Jätta rahuldamata E. S.e hagi R. S.e vastu tagasiulatuva elatise nõudes.

3. Välja mõista R. S.elt (S., isikukood XXX) alaealise lapse E. S.e (S., isikukood

XXX) kasuks elatis alates 22.01.2024 kuni E. S.e täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024

272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

PKS § 101 lg 5). Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus.

Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse

muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

4. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda K. L.

arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks,

selgitusega „ E. elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille

eest elatist tasutakse.

5. Rahuldada E. S.e hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse nõudes. K. L. l tasuda elatise

võlgnevus 200 eurot R. S.e arvelduskontole XXX selgitusega „E. elatise võlgnevus

detsember 2023“.

2-24-1107

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja seaduslik esindaja seisukohad

1. Hageja (hageja) esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi ning 25.01.2024 puuduste

kõrvaldamise R. S.elt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja nõuab elatist alates hagi

esitamisest, s.o 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX perekonnaseaduse

(PKS) § 101 sätestatud määras. Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab

elatist perioodi 01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hagi kohaselt

veedab hageja kostjaga 1-2 korda kuus 3-6 päeva. Pooled on enne 01.04.2023 kokku

leppinud elatises summas 200 eurot kuus. Alates 01.04.2023 soovis hageja seoses

elukallidusega elatist 285 eurot kuus. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja maksab hagejale

elatist iga kuu tagantjärele suvalistel kuupäevadel, olles igakuiselt ühe kuu elatise võlgu.

Alates 01.01.2024 tegi hageja esindaja kostjale ettepaneku tasuda hagejale mõeldud elatis

seoses elukallidusega iga kuu 10. kuupäevaks summas 260,33 eurot. Ka sellega pole kostja

nõustunud. Hageja märgib oma vajaduste suuruseks igakuiselt 740 eurot.

Hageja on esitanud 19.02.2024 seisukoha kus märgib, et on nõus sõlmima kostjaga

kompromissi, kui kostja tasub 01.04.2023 elatisest puuduoleva võlgnevuse ja tasub

viivitamatult 2024 aasta 10 jaanuariks maksmata elatise ja nüüdseks veel lisaks käesoleva

aasta 10 veebruariks maksmata elatise. 2023 aasta detsembri eest hageja kostjalt elatise

tasumist ei küsi, kuna hageja viibis enamus aja kostja juures. Hageja ei nõustu kostja

sooviga, et väljamõistetav elatis oleks väiksem kui seadusega sätestatud miinimum elatis.

Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

K. L. (hageja seaduslik esindaja) teatas 29.05.2024, et kostja tasus hagejale elatist 03.

aprillil 2024 600 eurot, 10. aprillil 200 eurot ja 10. mai 200 eurot. Seega on osaliselt elatise

võlgnevus tasutud. Hageja viibis isa juures 2023 aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva

järjest ja detsembrikuus 27 päeva. Hageja ei nõua kostjalt elatist 2023 detsembrikuu eest.

11.07.2024 ja 27.08.2024 esitas hageja lõplikud seisukohad ja nõuded. 2024 aastal on

kostja tasunud elatist kokku 1600 eurot. Viimane laekumine oli 10.08.2024 200 eurot.

Hageja täpsustab, et hageja kulud ühe kuu kohta on kokku 580 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja kasuks elatise alates jaanuarist 2024 seaduses sätestatud määras ning

välja mõista võlgnevus 2023 oktoobri kuu eest 200 eurot, 2024 aasta elatise võlgnevus

619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot, kokku 180,99 eurot + aprill kuni august

87,72 eurot, s.o kokku 438,60 eurot), s.o kokku 819,59 eurot. Hageja palub, et kostja tasuks

igakuist elatist 10. kuupäevaks K. L. arvelduskontole XXX.

Hageja seaduslik esindaja palub kohtul jätta kostja hagi rahuldamata ning menetluskulud

jätta kostja kanda.

02.08.2024 esitas hageja seaduslik esindaja täpsustuse, et kohus arvestaks lapse viibimist

2-24-1107

isa juures ööpäevade kaupa. Kui laps läheb isa juurde reede õhtul, siis see ei tähenda täit

ööpäeva, vaid mõningaid tunde. Kui E. viibib isa juures kuus rohkem kui 7 ööpäeva, siis

võib elatist vähendada.

Kostja seisukohad

2. Kostja selgitab oma 08.02.2024 hagi vastuses, et 2022. aasta alguses lõppes kostja ja

hageja seaduslik esindaja kooselu ning 2022. aastal kasutasid lapsevanemad

perelepitusteenust. Perelepitusteenuse tulemusena suutsid vanemad sõlmida kokkuleppe

elatise suuruse osas, milleks pidi olema 200 eurot kuus. Kostja ei nõustu elatise võlgnevuse

olemasoluga. Hageja seaduslik esindaja on ise tunnistanud nii hagiavalduses kui ka

kirjalikus suhtluses kostjaga, et vanemad on kokku leppinud elatise suuruses 200 eurot.

Niisamuti nähtub hageja seadusliku esindaja kirjast, et elatiskokkuleppe ülesütlemine

toimus alles 10.01.2024. Kostja on seisukohal, et kuni 10.01.2024 toimunud

elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tuleb käsitleda, et igakuise elatise suurus oli 200 eurot.

Kostja on tasunud hagejale elatist ka kokkulepitust suuremas summas, vastavalt hageja

seadusliku esindaja poolt avaldatud vajadustele. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates

01.04.2023 -30.11.2023 on kostja hageja elamiskulude katteks kandnud hageja seadusliku

esindaja kontole kokku 1910,33 eurot, mis teeb keskmiselt 238,79 eurot kuus. Vaid juunis

2023 on elatist tasutud vähem, s.o 153,83 eurot, kuid ka sellisel juhul ei tekkinud elatise

võlgnevust, kuivõrd eksisteeris ettemaks aprillist 2023 ja maist 2023. Aprillis tasus kostja

elatist 42,50 eurot kokkulepitust enam ja mais 57,50 eurot enam, mis tähendab, et

juunikuuks oli elatise ettemaksu suurus juba 100 eurot. Hageja nõue tasuda tagantjärgi

elatist igakuiselt summas 285 eurot on seega põhjendamatu. Kostja poolt hageja

seaduslikule esindajale ülekantud summad on mõeldud hageja elamiskulude katmiseks

ülekande tegemise kuul. Seega ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja pidevalt tasus

elatist tagant järgi eelmise kuu võlgnevuse katteks. Tavapäraselt on poolte elukorraldus

selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, kuid

esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Näiteks detsembris 2023 elas hageja isa juures 29

päeva. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjale tasunud elatist detsembrikuu 2023 eest.

Vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja elatist ei tasunud, ei pea

kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja seaduslik esindaja on sellest kokkuleppest

taganenud. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on taganenud kokkuleppest, on kostjal

tekkinud ka rahalised raskused. Käesoleval ajal puudub kostjal püsiv sissetulek kuupalga

näol. Kostja märgib ka, et kostja uus elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib

nende ühine laps juunis 2024, mis tähendab kostja jaoks, et lisaks hagejale elatise

tasumisele, peab ta hoolitsema ka sündiva lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja pakkus

hageja seaduslikule esindajale kompromissi sõlmimist selliselt, et alates märtsist 2024

tasub kostja hagejale elatist summas 233,15 eurot. Hageja seaduslik esindaja keeldus

ettepanekut vastu võtmast ning ei teinud ka omapoolset ettepanekut. Kokkuvõtvalt on

kostja seisukohal, et elatise hagi on põhjendamatu, kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust

rikkunud. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda, kuivõrd

hageja seaduslik esindaja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt.

Kostja teatas kohtule 13.03.2024, et kompromissläbirääkimised on ebaõnnestunud.

Kostja esitas 20.06.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kostja esitab oma elukaaslase J.

T. i selgituse, millest nähtub, et hageja viibis kostjaga 2023 aastal kokku 91 päeva, s.o

keskmiselt 8 päeva kuus. Lähtuvalt Justiitsiministeeriumi kodulehel olevast

elatiskalkulaatorist, kui laps viibib teise vanema juures keskmiselt 8 päeva kuus, on vanem

alates 01.04.2023 kohustatud tasuma elatist 134,28 eurot kuus. Käesoleva dokumendi

lisana esitatav kirjalik selgitus tõendab, et hageja poolt esitatud elatise nõue summas 285

eurot kuus on põhjendamatult suur.

Kostja märgib, et hageja 11.07.2024 esitatud lõplik nõue jääb arusaamatuks. Hageja on

esitanud tõendid 2024 aasta kulutuste kohta. Kuivõrd hageja on alates 2024. aastast

2-24-1107

nõudnud elatise tasumist PKS sätestatud miinimummääras, ei ole 2024. aasta kulutuste

suurust vaja tõendada – seetõttu on 11.07.2024 esitatud tõendid asjakohatud ja kostja palub

need kohtul jätta vastu võtmata. Seoses 2023. aasta oktoobrikuuga osutab kostja, et on

nimetatud kuul tasunud hagejale elatist 340 eurot. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik

esindaja, et tegemist oli lapse sünnipäevakuuga, mistõttu olid kulutused väga suured.

Kostja osutab, et perekonnaseadus ei näe ette sünnipäevakuul suurema elatise tasumise

kohustust ning ka selge kokkulepe pooltel sellise kohustuse olemasoluks puudus. Kostja ei

nõustu, et tal on 2023. aasta oktoobri eest hageja ees elatise võlgnevus summas 200 eurot.

Miinimumist suuremat elatist on hageja varasemalt nõudnud 2023. aasta eest, kuid pole

esitanud selle perioodi kohta 11.07.2024 dokumendis mitte ühtegi arvet. Niisamuti ei ole

11.07.2024 menetlusdokumendi lõplikes taotlustes esitatud nõuet 2023. aasta elatise

võlgnevuse eest. Kostja järeldab sellest, et hageja on loobunud 2023. aasta eest elatise

võlgnevuse nõudmisest. See on kooskõlas kostja positsiooniga, mille kohaselt kostjal 2023.

aasta eest mistahes elatise võlgnevus puudub. Kostja jääb selle juurde, et hageja viibib

kostjaga aastas keskmiselt 8 päeva iga kuu, mistõttu on põhjendatud igakuine elatise nõue

summas 134,28 eurot. Kostja on tasunud igakuist elatist hagejale 200 eurot kuus, s.o

rohkem kui PKS § 101 ette näeb, mistõttu on ilmne, et hagiavaldus on põhjendamatu.

Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ning

palub kohtul jätta see rahuldamata. Kostja on kohaselt, isegi nõutust suuremas määras,

täitnud elatise tasumise kohustust nii 2023. aastal kui käesoleval aastal. Samal ajal on

hageja seaduslik esindaja tunnistanud, et 2023. aasta detsembrikuus elas hageja R. S.ega

ning selle perioodi eest ei ole hageja seaduslik esindaja elatist hagejale maksnud. Seega

palub kostja rahuldada hagi võlgnevuse nõuedes ning mõista K. L. lt välja elatise

võlgnevus summas 200 eurot.

Kostja esitas 17.01.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskulude suuruseks käesolevas menetluses 2211,25 eurot. Kostja palub jätta kulud

hageja seaduslik esindaja kanda.

3. Hageja (kostja kaudu) esitas kohtule 06.05.2024 hagiavalduse K. L. vastu (tsiviilasi 2-

24-1107) elatise väljamõistmise ning elatise võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi

20.05.2024 määrusega osaliselt menetlusse võtmata (s.o osas, milles taotletakse kohustada

K. L. d tasuma E. S.ele elatist vastava kuu 10. kuupäevaks alates hagi esitamisest kuni E.

S.e täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras kui hageja elab kostja elukohas

enam kui 15 päeva ühes kalendrikuus). Kohus võttis hagi menetlusse elatise võlgnevuse

200 eurot väljamõistmise nõudes ning liitis tsiviilasja 2-24-7084 käesoleva tsiviilasjaga 2-

24-1107 ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-24-1107.

4. Kohus määras istungi 27.06.2024 kell 11.00. Pooled istungil kokkulepet ei saavutanud.

Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et kostja on tasunud hagejale elatist 2024 aastal

kokku 1000 eurot. Hageja jääb osaliselt oma nõude juurde ning nõuab kostjalt 2024 aasta

miinimum elatist puuduolevas osas 3 kuu eest 180,99 eurot, aprill kuni juuni 87,72 eurot

(s.o kokku 263,16 eurot), 2023 aasta oktoobri eest summas 200 eurot, s.o kokku 644,15

eurot. Hageja nõuab edaspidi miinimumelatist jooksvakuu eest ette iga kuu 10.

kuupäevaks. Lapse kulutuste osas märgib hageja seaduslik esindaja, et eluasemekuludeks

(elekter, kommunaalid, muud maksed) on 90 eurot, toidule 200 eurot, 80 eurot transpordile

(sõit lasteaeda ja tagasi), telefonile, internetile ja teleteenustele 80 eurot, lasteaiatasu ja

lasteaia toit 130 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud kulud 40 eurot,

tervishoiukulu ja hügieenikulu täpsustab. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et töötab

Hansaliin OÜ-s ning töötasuks on 700 kuni 800 eurot kuus. Lapsetoetus on 80 eurot kuus.

Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja esitatud hagiga nõus. Hageja viibis detsembris 2023

isaga 27 päeva. Tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem. Hageja seaduslik

esindaja selgitab, et soovib kostjalt elatise tasumist 2024 aasta võlgnevuse osas ja 2023

oktoobri eest.

2-24-1107

Kostja vaidleb hageja kulutusele telefon, internet ja teleteenused ning muudele kuludele

vastu ning palub esitada tõendid. Kostja ei nõustu, et tal oleks hageja ees elatise võlgnevus.

2022 aastal leppisid vanemad kokku, et lapse isa tasub lapsele elatist 200 eurot kuus.

Samuti nähtub hageja poolt esitatud tõendist (29.05.2024 dokumendi lisa, foto juuni 2023

vestlusest), et elatise suurus on 200 eurot kuus. Kontoväljavõtetest mille mõlemad

osapooled on esitanud on näha, et elatise summa on 230 eurot kuus, mis on üle

kokkulepitud summa. Kostja on elatise tasumise kohustust täitnud. Kostja on seisukohal, et

tagasiulatuva elatise nõue 2023 aasta eest on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kostja tugineb perekonnaseadusele, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul 7 kuni 15 ööpäeva kuus vähendatakse elatise summat proportsionaalselt. Kostja on

esitanud tõendi millest nähtub, et laps viibis isaga 2023 aastal 91 päeva kokku ehk

ümardatult 8 päeva kuus, mis on alus elatise summa vähendamiseks. Kui laps on

kohustatud vanema juures 8 päeva kuus, on summa 134,28 eurot Justiitsministeeriumi

kalkulaatori põhjal. Kui lähtume sellest summast, siis on tekkinud elatise ettemaks. Alates

sellest aastast tuleks võtta aluseks, et elatise summa on väiksem kui miinimummäär ja on

alust selle vähendamiseks. Kostja jääb enda hagis esitatud nõude juurde ja on seisukohal, et

detsember 2023 ei ole hageja seaduslik esindaja täitnud elatise kohustust lapse ees. Laps oli

ema juures detsember 2023 vähem kui 6 päeva kuus ja selle kuu eest tekkis lapse emal

elatise tasumise kohustus. Kokkuleppe kohaselt nõuab kostja hageja seaduslikult esindajalt

200 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

E. S.e hagi R. S.e vastu

Tagasiulatuva elatise väljamõistmine

5. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

hagiavaldus tuleb tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata.

6. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse

elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate

kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

7. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi

sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Lapse õigused on

kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt

elatist perekonnaseaduse alusel (PKS § 100 lg 3 II lause). Vanemad ei vaidle, et kuni

31.03.2023 kehtis vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 200 eurot

kuus. Hageja on esitanud 22.01.2024 hagi lisadena vestlused, mille kuupäeva ei ole

võimalik tuvastada (dtl 7 – 8), kus on kostjale kirjutanud, et soovib alates 01.04.2023

lapsele elatist summas 285 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Hagi

lisast (dtl 6) nähtub, et hageja on kostjale 04.06.2024 kinnitanud, et igakuise elatise summa

on endiselt 200 eurot kuus. Kostja 08.02.2024 esitatud hagi vastuse lisast nr 4.1 (dtl 62)

nähtub, et Hageja seaduslik esindaja on kostjale 10.01.2024 kirjutanud, et soovib alates

01.01.2024 elatise tasumist 260 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud.

Kohus hinnanud esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et poolte vaheline elatiskokkulepe,

mis sõlmiti 2022 aastal perelepituses, kehtis kuni hageja poolse 10.01.2024 saadetud

ülesütlemis avalduse esitamiseni. Seega tuli kostjal kuni 10.01.2024 toimunud

elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tasuda hagejale igakuist elatist 200 eurot kuus.

8. Kohus selgitab, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks

tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste

2-24-1107

vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema

viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt osaliselt kaetud

muude vahenditega või elatise saamine suuremas summas kui 200 eurot, ei olnud nii

kriitiline, et hagi esitati alles 21.01.2024.

9. Hageja esitas kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab elatist perioodi

01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hageja kinnitas 27.06.2024

istungil, et loobub oma tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt ning esitab nõuded vaid

oktoobri 2023 ja jaanuar 2024 osas. Hageja on oma 27.08.2024 esitatud seisukohas

täpsustanud tagasiulatuva elatise nõuet ning palub välja mõista võlgnevus 2023 oktoobri

kuu eest 200 eurot ja 2024 elatise võlgnevust 619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot,

kokku 180,99 eurot + aprill kuni august 87,72 eurot, s.o kokku 438,60 eurot). Hageja

hinnangul on kostjal elatise võlgnevus hageja ees kokku summa 819,59 eurot.

10. Kohus selgitab, et alates hagi esitamisest, s.o 22.01.2024 ei ole tegemist elatise

võlgnevusega. Kuna hageja on loobunud oma esialgses hagis esitatud tagasiulatuvast

elatise nõudest perioodi 01.04.2023 kuni 30.09.2023 ja 01.11.2023 kuni 31.12.2023 osas,

lahendab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu oktoobri 2023 (summas 200

eurot) ja jaanuari 2024 (summas 60,33 eurot) osas.

11. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude oktoobri 2023 eest 200 eurot. Kuna

kohus on eelnevalt tuvastanud, et vanemate vaheline elatiskokkulepe kehtis kuni

10.01.2024, tuli kostjal tasuda hagejale 2023 oktoobris elatist 200 eurot. Kostja 08.02.2024

esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale oktoobris 2023 elatist 340 eurot

selgitusega „lapse elatisraha + sünnipäeva korraldus + trenni raha“. Hageja väitel oli 2023

oktoobris kostja poolt makstud summa 340 eurot, kuna see oli septembri elatis (200 eurot)

ja hageja sünnipäeva raha. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja väitel puudus

poolte vahel selge kokkulepe, kuidas kantakse hageja sünnipäeva kulutused. Kostja konto

väljavõttest (dtl 67) nähtub, et kostja on tasunud septembris 2023 hagejale elatist 200 eurot

selgitusega „lapse toetus“ ning 50 eurot selgitusega „lapse reisiraha“.

Kuna kostjal oli tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus tasuda oktoobri 2023 eest elatist

summas 200 eurot ning kostja on tõendanud, et nimetatud summa on tasutud, jätab kohus

hageja nõude tagasiulatuva elatise s.o oktoober 2023 osas rahuldamata.

12. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude jaanuari 2024 eest summas 60,33 eurot.

Hageja ei ole esitanud selgitust, kuidas on nimetatud võlgnevus kujunenud. Kohus on

eelnevalt selgitanud, et hageja saab esitada tagasiulatuva elatise nõude kuni hagiavalduse

esitamiseni, s.o kuni 21.01.2024. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vanemate vaheline

elatiskokkulepe kehtis kuni 10.01.2024. Seega tuli kostjal tasuda hagejale elatist

kokkuleppe alusel 01.01.2024 kuni 10.01.2024 summas 64,50 eurot (200 eurot / 31 päeva =

6,45 eurot päevas *10 päeva). Ajal mil poolte vahel elatise tasumise osas kokkulepe

puudus, tuli kostjal tasuda hagejale elatist PKS § 101 sätestatud määras, s.o 260,33 eurot

kuus. Seega tuli kostjal hagejale tasuda perioodil 11.01.2024 kuni 21.01.2024 92,40 eurot

(260,33 eurot / 31 päeva = 8,40 eurot päevas * 11 päeva). Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal

hagejale tasuda elatist perioodi 01.01.2024 kuni 21.01.2024 eest kokku 156,90 eurot.

Kostja esindaja on 27.06.2024 istungil kinnitanud, et kostja on tasunud elatist 2024 aasta

eest 1000 eurot ehk igakuiselt 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et

kostja on tasunud 2024 aasta eest kuni juuni kuuni 1200 eurot ehk 200 eurot kuus. Seega

puudub kostjal hageja ees perioodil 01.01.2024 kuni 21.01.2024 elatise võlgnevus.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2024

kuni 21.01.2024 eest rahuldamata.

Elatise väljamõistmine hagi esitamisest

13. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

hagiavaldus elatise väljamõistmise osas PKS § 101 alusel alates hagi esitamisest tuleb

2-24-1107

rahuldada.

14. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused.

15. Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning et hageja elab koos emaga.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 22.11.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o XXX PKS § 101 sätestatud määras.

16. Hageja on 11.07.2024 esitatud menetlusdokumendis märkinud enda vajaduste loetelus

igakuisteks kulutusteks kokku 580 eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s

101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu

miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

17. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse

arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub

3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg

4). PKS § 101 lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise

vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks

koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud

ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas

keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse

elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS

§ 101 lg 7). Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 22.01.2024 kuni 31.03.2024

260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot.

18. PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi

kohaselt veedab laps isaga 1-2 korda 3-6 päeva kuus. Hageja sõnul viibis hageja isa juures

2023 aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva järjest ja detsembris 27 päeva. Istungil kinnitas

hageja seaduslik esindaja, et tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem.

Kostja on esitanud 20.06.2024 tõendina oma elukaaslase J. T. i selgitused, et hageja viibis

2023 aastal oma isa juures 91 päeva, s.o keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidab, et

tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel

kuus reedest pühapäevani, kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid.

Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p 14.7 olnud seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on

põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel

arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava

vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei

2-24-1107

vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla

mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemate vahel ei ole suhtluskorda reguleerivat

kohtulahendit. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada PKS 101 lg 6 alusel

kohtu poolt sõltumata poolte väidetest olemasoleva kohtulahendi tõttu. Lisaks sellele on

vanemate vahel vaidlus asjaolu üle, kui palju päevi hageja kostja juures viibib.

Kumbki vanem ei ole kohtule esitanud konkreetseid kuupäevi ning aegu, millal laps ühe

või teise vanema juures viibis. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on viibinud kostjaga

keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väitel viibis hageja kostja juures 2023 detsember 29 päeva

ning aasta jooksul kokku 91 päeva. Kui ainuüksi detsembris viibis hageja kostja juures 29

päeva, siis perioodil 01.01.2023 kuni 30.11.2023 sai hageja kostja juures viibida keskmiselt

6 päeva kuus (91 päeva – 29 päeva / 11 kuuga). Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte

elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest

pühapäevani täpsustamata kas hageja viibib terve reedese päeva ja pühapäeva kostja juures.

Kostja ei ole tõendanud, et aastal 2024 viibib hageja isa juures keskmiselt 7 või enam

päeva kuus.

Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibib kostja juures ühes kuus enam

kui 6 päeva, mistõttu ei tule elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

Küll aga selgitab kohus, et juhul kui hageja siiski veedab ühes kuus kostja juures

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, tuleb elatise tasumist vähendada vastavalt

seaduses sätestatud määras.

19. PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes

1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab

hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud

enda sissetulekuteks ca 700 - 800 eurot kuus. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal puudub

püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja märgib 08.02.2024 vastuses, et kostja uus

elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib nende ühine laps juunis 2024, mis

tähendab kostja jaoks, et lisaks E. S.e elatise tasumisele, peab ta hoolitsema ka sündiva

lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema

töövõime on piiratud, mis takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et kostjal ei ole tasuvat

tööd või et tulevikus on sündimas kostjale laps, ei tähenda, et kostjal puudub hageja ees

ülalpidamiskohustus. Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse

ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.

Kostja ei ole põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esineksid alused tema

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 alusel.

Seega ei ole käesoleval ajal PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

20. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat PKS § 101 lg-te 6

2-24-1107

ja 7 alusel.

21. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76

(indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro

suurusest lapsetoetusest)).

22. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 22.01.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

23. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab

hageja taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb

tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri

kuu eest ette 10. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „E. elatisraha“ ning kuu ja aasta,

mille eest elatist makstakse.

24. Hageja seaduslik esindaja esitas 27.08.2024 teate, et kostja on tasunud 2024 aastal

hagejale elatist kokku 1600 eurot. Kostja ei ole nimetatud summat vaidlustanud. Kuna

kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

25. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1

alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

E. S.e hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse 200 euro väljamõistmise

lahendamine

26. PKS § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS

§ 100 lg 2 alusel täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb

lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate

kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. PKS § 101 lg 6 võimaldab

vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud

isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

27. Hageja esitas kohtule 06.05.2024 hagiavalduse K. L. vastu elatise võlgnevuse 200

eurot väljamõistmiseks (vt p 3). Hagi kohaselt viibis hageja 2023 detsembris oma isa

juures 29 päeva, kuid hageja ema nimetatud perioodi eest elatist tasunud ei ole. Hageja

seaduslik esindaja ei vaidle vastu, et hageja viibis detsember 2023 enamuse ajast kuus isa

juures, kuid vaidleb elatise võlgnevuse nõudele vastu ilma sisulisi vastuväiteid esitamata.

Kostja selgitab, et vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja oktoobri

2023 eest elatist ei tasunud, ei pea kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja

seaduslik esindaja on sellest kokkuleppest taganenud. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on

taganenud kokkuleppest, et kostja kanda jäävad hageja elamiskulud detsembris 2023 ja

hageja seaduslik esindaja kanda jaanuaris 2024 ning omalt poolt ei ole hageja seaduslik

esindaja tasunud hageja ülalpidamiskulusid detsembrikuu eest, on R. S.el tekkinud ka

rahalised raskused.

2-24-1107

28. Kohus on eelnevalt tuvastanud (vt p 9), et poolte vahel oli sõlmitud elatise maksmiseks

kokkulepe kuni 10.01.2024. Hageja on seisukohal, et kokkuleppest tulenev elatise suurus

200 eurot vastas hageja vajadustele ning tema tavalisele elulaadile. Kostja ei ole hagejale

tulenevalt poolte kokkuleppest maksnud detsembri 2023 eest elatist, kuna laps viibis

enamuse ajast isaga. Hageja on detsembrikuu 2023 elatise võlgnevuse nõudest loobunud,

kuid nõuab endiselt jaanuari 2024 eest kostjalt elatist. Kostja on jaanuari 2024 eest tasunud

hagejale elatist 200 eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja viibis 2023 detsember vähemalt 27 päeva R. S.ega, on

K. L. l kohustus tasuda nimetatud aja eest hagejale elatist. Tulenevalt poolte kokkuleppest

leiab kohus, et hageja elatise võlgnevuse nõue 200 eurot on põhjendatud. Seega rahuldab

kohus hageja hagi K. L. vastu elatise võlgnevuse osas detsember 2023 eest summas 200

eurot. K. L. l tuleb nimetatud summa kanda kostja arvelduskontole.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

30. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1² võimaldab

jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või

osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei

kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

31. Kuivõrd praegusel ajal ei jäta kohus hagi rahuldamata, vaid rahuldab osaliselt, ei ole

alust TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse

tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

Tln Rkk 26.03.2025 määruse RESOLUTSIOON:

1. Keelduda menetlusse võtmast R. S.e apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu

30.01.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud R. S.e kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.