3-24-3174/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-3174

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3174

Määruse kuupäev ja koht

30.01.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 10.10.2024 käskkirja nr 2-

24/1-3/437 tühistamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus tervikuna.

2. Jätta X-i

riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses

taotleja nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määrusel resolutsiooni punktide 1-2 peale võib

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 3.10.2024 X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus. Kaebuse

kohaselt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega nr 1-11/24/245-2. Kaebaja palub tühistada

käskkiri ja tunnistada see õigusvastaseks, muu hulgas põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kaebaja teatas, et jääb esitatud vaide nr 1-11/24/245-1 juurde. Kaebaja ei eita tuttava

kõnekaardi kasutamist vanglas, kuid väidab, et ta oli selleks sunnitud, kuna tal oli helistamise

vajadus suurem, kui seda näeb ette helistamise norm (2 tundi nädalas). Kaeba väidab, et

distsiplinaarkaristuse määramiseks puudus alus, sest puudub reaalne rikkumine. Määratud

karistus on kõige rangem karistuse liik. Samuti on tegemist topeltkaristusega. Kaebaja palus

kohtul vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest seoses

maksejõuetusegaja; määrata talle riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks, kuna

suurte kaebuste arvu tõttu ei suuda ta materjalides orienteeruda.

2. Tartu Halduskohus esitas 20.11.2024 Tartu Vanglale kohtunõude, eesmärgiga välja

selgitada, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vaidlusaluse haldusakti

osas.

3. Tartu Vangla vastus kohtunõudele laekus kohtusse 22.11.2024.

3-24-3174

4. Tartu Halduskohus jättis 20.12.2024 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse

ja kohustas ta tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot 5 päeva jooksul

alates kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata

kaebaja riigi õigusabi taotluse. Tartu Halduskohtu määrus jõustus 24.01.2025.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse,

kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

HKMS § 104 lg 2 sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus

tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

6. Kohus kohustas 20.12.2024 määrusega kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu

summas 20 eurot. Riigilõiv tuli maksta 5 päeva jooksul 20.12.2024 kohtumääruse

resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 20.12.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 jõustus 24.01.2025. Seega, tulenevalt HKMS § 67 lg-st 2 hakkas

kulgema riigilõivu tasumise tähtaeg alates 25.01.2025 ja lõppes 29.01.2025. Hetkeseisuga ei

ole kaebaja esitanud kohtule riigilõivu tasumise tõendeid ega riigilõivu reaalselt maksnud.

Järelikult ei vasta kaebus HKMS § 39 lg 1 p-s 4 ja HKMS § 104 lg-s 1 sätestatud nõudele

(puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta). Kohus märgib, et tegemist on sellise laadi

puudusega, mis takistab kaebuse menetlemist.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastab kohus kaebuse

tervikuna.

8. X on esitanud ka riigi õigusabi andmise taotluse.

Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p

1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus

leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses iseseisvalt kaitsma.

Kuna X on kohtule teadaolevalt esitanud vanglale hulgaliselt taotlusi, on tal olemas

arvestatav haldusorgani poole pöördumise kogemus. Ka praeguses asjas on ta suutnud esitada

arusaadava sisuga kaebuse. Haldusmenetluses on haldusorganil ulatuslik uurimis- ja

selgitamiskohustus, mis aitavad taotlejal oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et tal on pooleli paljud

vaidlused, mistõttu ta ei suuda nende materjalides orienteeruda, ei ole riigi õigusabi andmise

aluseks.

Isikul on endal võimalik otsustada, millised vaidlused ta algatab ning millistesse neist ta oma

aega enim panustab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg

1 p 1 alusel rahuldamata.

9. X on taotluses märkinud, et ta palub avaldada kaebuse e-toimikus ja määruse Riigi

Teatajas. Kohus selgitab, et vastavad toimingud teeb kohus seaduse alusel isiku taotlusest

sõltumata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tema eraelu kaitseks

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

3-24-3174

(allkirjastatud digitaalselt)