2-22-6912/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6912

Kohtuasi

Drop Design Pool Oy hagi OÜ LINGALAID

(pankrotis) vastu tööstusdisainilahendusest tuleneva

ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, rikkumisest

tulevikus hoidumiseks ning rahalise hüvitise

saamiseks

OÜ LINGALAID (pankrotis) vastuhagi Drop Design

Pool Oy vastu tööstusdisainilahenduse kehtetuks

tunnistamiseks ja 3648 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Drop Design Pool Oy apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

319 309 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Drop Design Pool Oy (välisriigi registrikood

2238453-5), lepinguline esindaja patendivolinik Linnar

Puusepp

Kostja OÜ LINGALAID (pankrotis) (registrikood

11406662), seaduslik esindaja M.Z ning lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.05.2023 otsus, mida on täiendatud 19.05.2023 otsusega,

hagi rahuldamata jätmist (resolutsiooni p 1), hagi menetluskulude jaotust ja hagi

tagamise abinõude tühistamist puudutavas osas muutmata, kuid muuta osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi.

2-22-6912

2. Harju Maakohtu 12.05.2023 otsus on jõustunud osas, milles OÜ LINGALAID

(pankrotis) vastuhagi jäi rahuldamata ja vastuhagi puudutavad menetluskulud

jäid poolte kanda (resolutsiooni p 2 ja menetluskulude jaotus osaliselt).

3. Jätta Drop Design Pool Oy apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Drop Design Pool Oy kanda.

5. Mõista Drop Design Pool Oy-lt OÜ LINGALAID (pankrotis) kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 3030 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Drop Design Pool Oy (hageja) esitas 09.05.2022 Harju Maakohtule OÜ LINGALAID

(pankrotis) (kostja) vastu hagi ja 09.03.2023 selle täpsustuse järgmistes nõuetes:

1) kohustada kostjat lõpetama hageja Euroopa Liidu registreeritud

tööstusdisainilahendusest nr 001862442-0001 tuleneva ainuõiguse rikkumine ning

hoiduma sellest tulevikus, sh:

a.

lõpetama toote „terrassivann Lingalaid Fjord“ tootmine, müük, müügiks

pakkumine ja eelnimetatud eesmärkidel nende import, eksport ja ladustamine;

b. hävitama kostja valduses ja omandis olevad tooted „terrassivann Lingalaid

Fjord“ (sh laovaru) ja nende valmistamiseks kasutatud joonised, mudelid,

vormid ja matriitsid omal kulul;

c.

kutsuma kõikidelt edasimüüjatelt tagasi kõik tooted „terrassivann Lingalaid

Fjord“ ja hävitama need omal kulul;

d. eemaldama kõikidest kommunikatsioonikanalitest, sh kostja veebilehelt

www.lingalaid.ee, e-kauplustes ja sotsiaalmeedia kontodelt fotod, reklaam ja

muu turundusmaterjal, kus kujutatakse toodet „terrassivann Lingalaid Fjord“.

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja:

a.

kahjuhüvitis õiguste maksmapanekuks tehtud kulude eest 1040 eurot;

b. kahjuhüvitis saamata jäänud tuluna 288 135 eurot, alternatiivselt kahjuhüvitis

hagejal saamata jäänud või kostjal kokku hoitud litsentsitasuna 88 866,48

eurot, alternatiivselt kohtu määratud kahjuhüvitis võlaõigusseaduse (VÕS) §

127 lg 6 alusel.

2-22-6912

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiguste maksmapanekuks tehtud kulude nõudelt

1040 eurot ning põhinõudelt 288 135 eurot, alternatiivselt põhinõudelt 88 866,48

eurot, alternatiivselt kohtu määratud kahjuhüvitiselt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses toodud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hageja on Soome äriühing, mis toodab mh terrassivanne, basseine ja tuleasemeid.

Hagejale kuulub Euroopa nõukogu 12.12.2001 määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse

disainilahenduse kohta (ühenduse disainimäärus) alusel registreeritud ühenduse

disainilahendus nr 001862442-0001 (hageja ühenduse disainilahendus):

1.2. Hageja ühenduse disainilahenduse järgi valmistatud terrassivann on saanud 2015. aastal

Soome Tööliidult tunnustuse „Aasta Disainitegu“ – tegemist on ainsa terrassivanniga, mis on

saanud tunnustuse tänu oma kujule. Hageja turustab oma tooteid ka Eestis.

1.3. Kostja on Eesti äriühing, mis tegeleb kümblustünnide, terrassivannide ja paatide tootmise

ja müümisega. Mh toodab ja müüb kostja toodet „terrassivann Lingalaid fjord“, mis hageja

hinnangul jäljendab tema ühenduse disainilahendust:

2-22-6912

1.4. Hageja ühenduse disainilahendusel on vann üldkujult ruudukujuline ning selle siseosa

ülemine pool tilgakujuline – tilga teravast osast (vanni nurgast) kulgeb vanni siseserv kahele

poole paralleelselt vanni välisservaga, ning pöördub vanni välisserva pikkuse 1/2 peal kaarjalt

ringikujuliselt tagasi, moodustades tilga kuju. Ühenduse disainilahenduse siseosa alumine

pool koosneb kahest, üksteise sees paiknevast ringikujulisest tasapinnast, mis asetsevad

tilgakujulisest tasapinnast allpool ja mille kõige alumisel tasapinnal (põrandal) paikneb ümar

valgusti. Kostja „terrassivann Lingalaid fjord“ on samuti üldkujult ruudukujuline ning kui

jagada vann mõtteliselt diagonaalis pooleks, siis selle kuju on kokkulangev hageja ühenduse

disainilahendusega:

1.5. Hageja leiab, et kostja toode „terrassivann „Lingalaid fjord“ jätab asjatundlikule

kasutajale hageja ühenduse disainilahendusega samasuguse üldmulje. Kostja „terrassivann

„Lingalaid Fjord“ roostevaba ahjuga on kõige sarnasem hageja registreeritud disainilahenduse

järgi valmistatud tootega „Drop Pisara“. Viimase juurde kuulub samuti puukütteahi, korsten ja

korstnakaitse.

1.6. Kostja on toodet „terrassivann Lingalaid fjord“ turustanud alates hiljemalt 07.09.2020.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus rahuldas

12.05.2022 määrusega hagi tagamise taotluse, arestis kõik kostja omanduses või valduses

olevad tooted „terrassivann Lingalaid Fjord“, nende toodete valmistamisel kasutatava

matriitsi ja matriitsi loomiseks kasutatud tootemudelid; kohustas kostjat lõpetama toote

„terrassivann Lingalaid Fjord“ tootmise, müümise, müügiks pakkumise ja kasutamise; ning

määras arestitud toodete ja seadmete vastutavaks hoiustajaks ja hoiustamiskulude kandjaks

kostja.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole „terrassivann Lingalaid Fjord“ identne ega

äravahetamiseni sarnane hageja tööstusdisainilahendusega kaitstud „Drop Design“ vanniga.

3.1.1. Hageja ühenduse disainilahendus kaitseb tilgakujulise (s.o ring, mille ühe sektori

väliskülg moodustab täisnurkse nurga) reljeefiga vanni, millel on kuus joogianuma hoidjat,

põhjas asuv kumer valgusti ja istumist võimaldav seljatoega sisemus.

2-22-6912

3.1.2. Kostja toodetud ja turustatud toote „terrassivann „Lingalaid Fjord“ reljeef on

pealtvaates silmakujuline (s.o ring, mille kahe vastastikuse sektori väliskülg moodustab

täisnurkse nurga) ja millel on istumist võimaldav seljatoega sisemus. Tootel „terrassivann

„Lingalaid Fjord“ ei ole joogianuma hoidjaid ega põhjas asuvat kumerat valgustit.

3.2. Hageja ühenduse disainilahendus kaitseb hageja disaini vaid mittetehnilises osas. Hageja

vanni „Drop Design“ tilgakujuline suue on eeskätt tehnilise tulemusega lahendus – sealt on

lihtsam vanni siseneda, sest vastavas nurgas on vannikorpuse äär vanni väliskülje suhtes

õhukesem, kui teistes korpuse nurkades. Sellist ühest küljest hõlpsamale sisenemisele

orienteeritud tulemust ei ole üldiselt ümara sisemuse ja ruudukujulise väliskorpusega vanni

puhul võimalik teisiti saavutada, kui täisnurkse sektori loomisega. Vanni „Drop Design“

stiliseeritud tilga kuju on kõrvalnähtus, mis tuleneb selle funktsioonist. Ainsad hageja vanni

välisomadused, mis ei ole tingitud tehnilisest otstarbest ühenduse disainimääruse art 8 lg 1

tähenduses, on vanni põhjas olevad ringid. Kõikidel teistel vanni „Drop Design“

välisomadustel on tehniline otstarve.

3.3. Ka asjatundlikule kasutajale ei teki vanne kõrvutades ühesugust üldmuljet. Asjatundlik

kasutaja on võimeline kostja toodet „terrassivann „Lingalaid Fjord“ ja hageja vanni „Drop

Design“ eristama ilma arvestatava pingutuseta, eristades tilga ja silma kujundeid. Lisaks on

vannidel olulised erisused – kostja tootel on kaks 90-kraadist sisemuse nurka, hageja vannil

üks; kostja toote siseosast joonistub pealtvaates välja silm koos pupilli, iirise ja silmavalgega,

hageja vanni siseosast joonistub pealtvaates tilk, kusjuures sellel puudub siseosa sügavusse

ulatuv kujunduslik mõõde; kostja vannil ei ole topsihoidjaid ja istumistasapinnal puudub

süvend; kostja toote disaini on integreeritud basseiniskimmer; ning kostja tootel puudub

põhjas asuv valgusti erinevalt hageja vannist.

4. Kuna hageja ühenduse disainilahendus ei ole kostja hinnangul eristatav hiljemalt 2008.

aastal avalikustatud terrassivanni „Blue Moon“ mudelist, esitas kostja vastuhagi hageja

ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks ja 3648 euro väljamõistmiseks.

4.1. Vastuhagi kohaselt ei ole hageja ühenduse disainilahendus üldiselt eristatav ümara kuju ja

istumisalustega kümblusvannidest, mis on hageja disainilahendusest vanemad. Ümara kujuga

vannid on standardse kümblustünni kujuga ja ei ole uudsed. Samuti pole uudne ruudukujuline

väliskorpus. Sellisele kirjeldusele vastab Jochen Schmiddemi disainitud kümblusvann „Blue

Moon“. Kui kohus leiab, et hageja vann „Drop Design“ ja kostja toode „terrassivann

„Lingalaid Fjord“ ei ole asjatundlikule kasutajale eristatavad, tuleb sellisele seisukohale jõuda

ka hageja vanni „Drop Design“ ja vanni „Blue Moon“ kõrvutamisel. Vannide „Drop Design“

ja „Blue Moon“ erisused on kas funktsionaalsed ühenduse disainimääruse art 8 lg 1

tähenduses või ebaolulised art 6 lg 2 tähenduses.

2-22-6912

Vasakul hageja registreeritud disainilahendus ja paremal vann „Blue Moon“

4.2. Hageja ühenduse disainilahenduse keskne väline omadus seisneb selle tilgakujulises

vanni suus, st selles kujundis, mis joonistub vanni pealt vaadates. Tilga kuju, kui see on

kaitstud intellektuaalomandi ese, on kellegi kolmanda eelneva autoriõigusega kaitstud või

mõne kaubamärgi oluline osa.

4.3. Kostja on kandnud enne kohtu poole pöördumist õigusabikulusid 3648 eurot, mis

seonduvad hageja nõudekirjade analüüsimise ja neile vastuste ettevalmistamisega, sh tõendite

ja hinnangute kogumisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 12.05.2023 otsusega hagi ja vastuhagi rahuldamata ning

menetluskulud poolte kanda. 19.05.2023 täiendava otsusega tühistas maakohus ka 12.05.2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise.

5.1. Maakohus leidis, et hageja ei muutnud hagi, kui suurendas 09.03.2023

menetlusdokumendis oma põhinõuet. Hageja ei toonud esile uusi asjaolusid, mis oleks

puudutanud nõude alust. Seda, kas ja kui mitme vanni toomisega kostja hageja õigusi

väidetavalt rikkus, ei saa pidada hagi aluse muutmiseks või asjaolude märkimisväärseks

täiendamiseks.

5.2. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub Euroopa Liidu registreeritud

tööstusdisainilahendus nr 001862442-0001, ning õiguskaitse alguseks on 11.05.2011, mil

esitati esmane taotlus tööstusdisainlahenduse registreerimiseks. Samuti ei vaidle pooled selle

üle, et hageja toodab terrassivanne „Drop X“, „Drop Vuolle“, „Drop Lampi“ ja „Drop Pisara“

Soomes ja turustab neid ka Eestis. Kostja toodab ja turustab terrassivanni „Lingalaid Fjord“.

5.3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb disainilahenduse eristatavuse hindamisel

tuvastada esiteks sektor, mille toodetes või toodete puhul kasutamiseks on disainilahendus

ette nähtud, ning seejärel nende toodete asjatundlik kasutaja vastavalt nende otstarbele.

Arvesse tuleb võtta autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus ning viimaks

ka üldmuljet, mis jääb vastava ala asjatundjale vaidlusalusest disainilahendusest ja kõigist

varasematest disainilahendustest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

2-22-6912

5.4. Asjatundlik kasutaja on siinsel juhul isik, kes on võimeline lisaks terrassivannide

välimusele süüvima ka kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse. Selliseks isikuks võib olla

näiteks sisekujundaja või projekteerija. Samuti võib olla asjatundlik kasutaja ka isik, kes

soovib endale terrassivanni osta. Tegemist on esemega, mis ei ole tarbekaup ja mille

soetamiseks on lisaks terrassivanni enda soetamisele vaja teha ka investeeringuid või

toiminguid selle paigaldamiseks, näiteks terrassialuse pinna süvistamine, veevarustuse

tagamine, terrassi ehitamine või kohandamine. See eeldab erinevate tootjate terrassivannide

tehniliste andmete ja välimuse võrdlemist, et see sobituks oma mõõtmetelt (sügavus,

diameeter), tehniliselt varustuselt (veehulk, vee sisse- ja väljajooks, soojendus) ja ka

esteetiliselt planeeritavasse asukohta. Maakohtu hinnangul võib toote valik sõltuda toote

geomeetrilisest kujust, et see sobiks esteetiliselt ja kujunduslikult planeeritavasse asukohta

(näiteks ringikujuline bassein nelinurksele terassile ja vastupidi).

5.5. Pooled ei vaidle selle üle, et asjaomane valdkond on vannide ja kümblustünnide ning

välibasseinide tootmine ja turustamine. Hageja ja kostja tooted on eelkõige suunatud tarbijale,

kuigi neid on võimalik kasutada ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute poolt

(väikesed hotellid, turismitalud).

5.6. Maakohtu hinnangul on hageja ja kostja vannid asjatundlikule kasutajale üldmuljelt

erinevad.

5.6.1. Hageja ühenduse disainilahendus on kandilise ruudukujulise põhiplaaniga, milles on

tilgakujuline süvistatud osa. Tilga kuju on sõõr, mille ühe sektori väliskülg moodustab

täisnurkse nurga. Vann on seest reljeefne ja sellel on kolm tasapinda. Vannil on olenevalt

varustusastmest kuus joogianuma hoidjat ja vanni põhjas on sõõrjas valgusti. Vanni

sisekülgedel on ülemises servas kuue kaupa ülevalt alla sümmeetriliselt massaažielemendid

ning vanni alumises servas sümmeetriliselt kahekaupa vee sisselaskeavad. Vanni tilgakujuline

osa on kasutatavad vanni sisenemisel astmena, astet on võimalik kasutada ka käe või esemete

asetamiseks. Vanni astmelisus võimaldab kasutada ühte astet istumiseks ning vanni serva

seljatoena. Istumiseks kasutataval astmel on tilga kuju ulatuses ka madalam sakk, mis muudab

istumisel seal mugavamaks. Vannil puuduva väljavoolu avad, vesi suunatakse vannist välja

pumbaga. Vannil puudub ka ahi.

5.6.2. Kostja terrassivann on ruudukujulise põhiplaaniga, milles on silmakujuline süvistatud

osa. Vann on seest reljeefne ja sellel on kolm tasapinda. Vannipõhjas on sõõrjas äravooluava,

mis rõhutab vanni silmakuju. Vanni ühel laugjal serval on ruudukujuline skimmer. Vanni

sisekülgedel on ülemises servas kahe kaupa sümmeetriliselt massaažielemendid ning vanni

alumises servas sümmeetriliselt kahekaupa vee sisselaskeavad. Vanni silmakujulised osad on

kasutatavad vanni sisenemisel astmena. Vanni astmelisus võimaldab kasutada ühte astet

istumiseks ning vanni serva seljatoena. Silmakuju astet on võimalik kasutada ka käe või

esemete asetamiseks. Istumiseks kasutatav aste on sile ja kerge kaldega sissepoole.

5.6.3. Kõige olulisemana eristub võrdluses vanni üldkuju. Ruudukujuline põhiplaan aitab

rõhutada vanni sisemist süvistatud kuju ning toob selgelt välja tilga ja silmakuju. Tegemist on

konkreetsete geomeetriliste kujunditega, mis on ka tavainimesele selgelt äratuntavad. Nii tilga

kui ka silma kuju esineb looduses ja see on ka tavapärane disainielement nii sisekujunduses

kui ka arhitektuuris.

5.6.4. Mõlemal vannil on astmeline reljeef, millel on nii funktsionaalne kui ka kujunduslik

funktsioon. Mõlemal vannil on vee sisselaskeavad ning massaažielemendid, mis on

visuaalselt erinevad ja mõjutavad ka vanni funktsionaalsust. Mõlemal vannil on põhjas

2-22-6912

sõõrjas detail – hageja vannil valgusti ja kostja vannil äravool. Visuaalselt on need sarnased,

kuigi funktsionaalsus on erinev.

5.6.5. Mõlemal vannil on ka erinevused – skimmeri rõhutatud asukoht kostja vannil ja hageja

vannil topsihoidjad. Maakohtu hinnangul on suurim tehniline erinevus vannide vahel vee

väljavool ja vee soojendamise võimalus. Hageja vannil on äravool ja ahi, kostja vannil toimub

vee eemaldamine pumbaga ja vee soojendamiseks ahju ei kasutata. Ahju olemasolu on

visuaalselt hästi eristatav ka tavakasutajale.

5.7. Toote tehnilised omadused ja disaini autori loomevabadus on omavahel seotud.

Loomevabadus on piiratud toote funktsiooniga, sest tööstusdisain on mõeldud erinevate

toodete funktsionaalsuse jaoks. Samuti on autori loomevabadus piiratud toote tehniliste

omadustega, mis on omakorda seotud toote funktsionaalsusega. Maakohtu hinnangul on

hageja ja kostja vannide näol tegemist erinevate disainilahendustega ning hageja õiguste

rikkumist ei esine.

5.8. Kostja vastuhagi kohta märkis maakohus, et hageja vann on uudne ja eristatav võrreldes

varasemalt avaldatud disainlahendustega eelkõige just erinevate geomeetriliste kujundite

kasutamise poolest. Hageja ühenduse disainilahendus on kolmnurga kujuga, mille alumine äär

on kaarjas. Sellisel kujundil puudub täpne geomeetriline nimetus erinevalt tilga kujust. Vannil

eristub sees selgelt ovaalne madalam osa. Samuti puudub vannil ruudukujuline põhiplaan, mis

rõhutab sisemist kujundit. Vannil on vaid üks istumisala kolmnurga teravas tipus. Pärast

hageja ühenduse disainilahenduse registreerimist registreeritud kaubamärgid ei ole

käsitatavad varasema õigusena, millele saaks kehtivuse vaidlustamisel tugineda – need ei ole

hageja disainilahendusest varasemad. Varasemad disainilahendused sisaldavad küll tilga kuju,

kuid hageja ühenduse disainilahenduse puhul ei ole tegemist vaid tilgakuju kaitsmisega, vaid

disainlahendus on oluliselt mitmetahulisem. Kostja tõendid kahju tekkimise kohta ei ole aga

usaldusväärsed ning ka kahjusumma on ülepaisutatud.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata ning hagi puudutava menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise tühistamise

osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt eksis maakohus menetlusõiguse normide

vastu, kui jättis hindamata selle, et hageja ühenduse disainilahenduse järgi valmistatud bassein

on saanud 2015. aastal Soome Tööliidult tunnustuse „Aasta Disainitegu“. Soome Tööliit andis

hagejale disainiauhinna, kuna hageja ühenduse disainilahenduse väljendab värsket ja

alternatiivset lähenemist võrreldes juba üsna väljakujunenud tootedisainidega. Ruudukujulise

üldplaani ja tilgakujulise siseosaga terrassivannid ei olnud ka 2015. aastal, s.o neli aastat

pärast asjaomase disainilahenduse registreerimist, asjatundlike kasutajate silmis pelgalt

tavapärast geomeetrilist kujundit sisaldav toode.

6.2. Maakohus on otsuses mh tuvastanud, et hageja vannil on olenevalt varustusastmest kuus

joogianuma hoidjat; hageja vanni siseküljel on ülemises servas kuue kaupa ülevalt alla

sümmeetriliselt massaažielemendid ning vanni alumises servas sümmeetriliselt kahekaupa vee

sisselaskeavad; hageja vannil puuduvad väljavooluavad; ning hageja vannil puudub ahi, s.o

vee soojendamiseks ahju ei kasutata. Kostja vannil on massaažielemendid, väljavooluava ja

vannil on ahi. Hageja ühenduse disainilahenduse reproduktsioonidest ja kostja terrassivanni

2-22-6912

„Lingalaid Fjord“ fotodest nähtuvalt on maakohtu tuvastatud asjaolud ekslikud, aga ka

vastuolulised.

Hageja ühenduse disainilahenduse õiguskaitse ulatuse määravad registrisse kantud

reproduktsioonid, mis on järgnevad:

Kostja terrassivanni „Lingalaid Fjord“ tootefoto on järgmine:

6.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et asjatundlik kasutaja on praegusel juhul isik, kes on

võimeline lisaks terrassivannide välimusele süüvima ka kasutamise tehnilistesse

üksikasjadesse. „Asjatundlik kasutaja“ ei ole asjaomase valdkonna „spetsialist“ ega „tehniliste

teadmistega ekspert“. Üldkohus on selgitanud, et „asjatundlik kasutaja“ ei ole asjaomase toote

disainer või tehnika asjatundja (ÜKo T-153/08, p-d 46 ja 47). „Asjatundliku kasutaja“

kontseptsioonist tuleb aru saada nii, et see jääb kaubamärgiõiguses kasutatava mõiste

„keskmine tarbija” – kellelt ei eeldata mingeid eriteadmisi ning kes üldiselt ei võrdle

vastandatud kaubamärke otseselt – ning mõiste „spetsialist” ehk põhjalike tehniliste

teadmistega eksperdi vahele (EKo C-281/10 P, p-d 53 ja 55). Hageja hinnangul on

asjatundlikuks kasutajaks inimesed, kes kasutavad vanne vastavalt nende otstarbele ning

kellel on teataval määral teadmisi vannide disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning kes

2-22-6912

tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu on neid tooteid kasutades suhteliselt

tähelepanelikud. Asjatundliku kasutaja jaoks tähendab terrassivanni ostmine vanni kuju

väljavalimist, isiklikest eelistustest tuleneva lisaseadmete paketi väljavalimist ning

valmisolekut tasuda vanni, lisaseadmete ja paigalduse eest.

6.4. Maakohus leidis õigesti, et autori loomevabadus on piiratud toote funktsioonidega.

Seetõttu on vannide disainerite, autorite vabadusaste nimetatud toodete kujundamisel väga lai.

Maakohus leidis aga ekslikult, nagu oleks tööstusdisainilahenduse eesmärgiks kaitsta toote

funktsionaalsust. Tööstusdisainilahendusele antav kaitse ei hõlma toote funktsionaalsust

puudutavaid aspekte – kaitse saab vaid toote uudne välimus, mis ei tulene üksnes selle

tehnilisest otstarbest. Hageja ühenduse disainilahendus ei hõlma massaažielemente –

disainilahendusena on kaitstud üksnes vanni väliskuju.

6.5. Disainilahendustest jääva üldmulje võrdlus peab sisaldama sünteesi, mitte olema üksnes

analüütiline võrdlus, milles loetletakse sarnasusi ja erinevusi. Maakohus tuvastas, et hageja ja

kostja vannid langevad teineteisega olulisel määral kokku. Hageja ei nõustu maakohtuga

selles, et terrassivannid erinevad üksteisest oma keskmise tasapinna kuju poolest. Kostja

silmakujulise siseosaga terrassivann erineb hageja vannist vaid selle poolest, et tilgakujulise

vanni nurk on kopeeritud ka kostja vanni vastasnurka. Seetõttu tajub asjatundlik kasutaja

hageja ühenduse disainilahendust ja selle algideed sisaldava tootena.

6.6. Tavatarbijast asjatundlik kasutaja märkab, et mõlemad vannid on ruudukujulised, samuti

seda, et mõlemasse vanni saab siseneda vanni nurka loodud kolmnurkse astme kaudu.

Asjatundlik kasutaja märkab ka seda, et nii hageja ühenduse disainilahenduses, kui ka kostja

toote puhul on vann sügavam, jalgade osa ringikujuline ning selle keskel (vanni põhjas) on

ümar valgusti. Sügavamast osast järgmine kõrgem, istumiseks ettenähtud aste on nii kostja

toote, kui ka hageja ühenduse disainilahenduse puhul sarnasel viisil erikujuline –

istumistasapinna põhi on ringikujuline nagu jalgade osa tasapinna kuju, kuid see laieneb

lehtrikujuliselt ülespoole, olles hageja ühenduse disainilahenduse puhul selle kõige ülemises

osas tilgakujuline (aste vanni sisenemiseks on ühes nurgas), kostja toote puhul aga samades

proportsioonides silmakujuline (samasugune aste vanni sisenemiseks on kahes

vastandnurgas). Seega sisaldab kostja toode hageja ühenduse disainilahendust ja asjatundlik

kasutaja tunneb kostja tootes ära hageja ühenduste disainilahenduse.

2-22-6912

6.7. Kuna hageja ei ole andnud kostjale õigust hageja ühenduse disainilahendust kasutada,

rikub kostja toode hageja õigusi.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon

vaidlustatud ulatuses muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas,

milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsuse vaidlustas hageja hagi rahuldamata jätmist, hagi puudutavat menetluskulude jaotust ja

hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes märgitud ulatuses. Maakohtu otsus on

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud kostja vastuhagi ja seda puudutava

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2 ja menetluskulude jaotus osaliselt).

10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja nõue ei vasta TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele

osas, milles hageja palus abstraktselt lõpetada hageja ühenduse disainilahendusest tuleneva

ainuõiguse rikkumine ning hoiduma sellest tulevikus (I kd, tl 11, p 2.1). Hagi nõue peab

täpselt piiritlema hageja õigusi rikkuvad teod, mille kostja peab lõpetama ja hageja õiguste

rikkumisest tulevikus hoidumiseks tegema. Maakohtu ülesanne eelmenetluses on sellele

hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja §

340¹ lg 1).

Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse oma nõuet asjaomases ulatuses täpsustada. Hageja

täpsustas ringkonnakohtu 10.01.2025 istungil rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise

nõudeid selliselt, et asendas nõudes sõna „sealhulgas“ sõnaga „see tähendab“ (III kd, tl 127

pöördel, ajamärgid 00:03:41–00:04:18). Sellega on hageja kõrvaldanud ebaselguse oma

nõudes, määratledes üksnes konkreetsed tegevused, mille kostja peab lõpetama ja tegema.

Seega on hageja rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise nõue sõnastatud järgmiselt:

„lõpetada hageja ühenduse disainilahendusest tuleneva ainuõiguse rikkumine ning hoiduma

sellest tulevikus, st lõpetada toote „terrassivann Lingalaid Fjord“ tootmine, müük, müügiks

pakkumine ja eelnimetatud eesmärkidel nende import, eksport ja ladustamine; hävitada kostja

valduses ja omandis olevad tooted „terrassivann Lingalaid Fjord“ (sh laovaru) ja nende

valmistamiseks kasutatud joonised, mudelid, vormid ja matriitsid omal kulul; kutsuda

kõikidelt edasimüüjatelt tagasi kõik tooted „terrassivann Lingalaid Fjord“ ja hävitama need

omal kulul; ning eemaldada kõikidest kommunikatsioonikanalitest, sh kostja veebilehelt

www.lingalaid.ee, e-kauplustes ja sotsiaalmeedia kontodelt fotod, reklaam ja muu

turundusmaterjal, kus kujutatakse toodet „terrassivann Lingalaid Fjord““.

11. Kuna hageja esitas hagi oma ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste kaitseks,

leidis maakohus õigesti, et hageja õigusi reguleerib ühenduse disainimäärus. Ühenduse

2-22-6912

disainimäärusega reguleerimata küsimustes tuleb kohaldada riigisisest õigust (ühenduse

disainimääruse art 88 lg 2). Arvestades, et kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

vastuhagi jäi rahuldamata ja maakohtu otsus on asjaomases ulatuses jõustunud, siis ei vaidle

pooled apellatsioonimenetluses enam selle üle, et hageja ühenduse disainilahendus vastab

ühenduse disainimäärusest tulenevatele kaitsetingimustele.

12. Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus

selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandal isikul selle

loata kasutamist. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist,

pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote

säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Pooled

vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on toote „terrassivann

Lingalaid Fjord“ valmistamisel kasutanud hageja ühenduse disainilahendust, kuid mille

tootmiseks, turustamiseks ja müümiseks ei olnud hageja kostjale luba andnud.

13. Enne disainilahenduse eristatavuse hindamist puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele

vastamist, täiendab ringkonnakohus hageja rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest

hoidumise nõuete aluste osas maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja nõuete alused on maakohtu

otsuses kajastatud mõnevõrra ebatäpselt.

Hageja rikkumise lõpetamise nõude õiguslik alus on ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a).

Edasisest rikkumisest hoidumise nõude õiguslik alus on ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p

a) kõrval vastavalt p-le d) ka VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1

ja lg 3 p-ga 1. Ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a) alusel on võimalik nõuda juba

alustatud tegevuse jätkamise keelamist. VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-

ga 1 ja lg 3 p-ga 1 võimaldavad aga nõuda ka õigusi rikkuvatest tegevustest tulevikus

hoidumist (vt ka RKTKo 18.03.2020, 2-18-3445, p 25.4). Toodete, jooniste, mudelite,

vormide ja matriitside hävitamise nõude õiguslik alus on ühenduse disainimääruse art 89 lg 1

p d) kohaselt aga VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5 ning § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2 (vt

samas, p 25.5).

14. Ühenduse disainimääruse art-st 6 tulenevalt koosneb ühenduse disainilahenduse

eristatavuse hindamine neljaetapilisest kontrollist, mille käigus tuleb teha kindlaks esiteks

sektor, mille toodetes või toodete puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud, teiseks

nende toodete asjatundja vastavalt nende otstarbele ning selle ala asjatundja poolne

varasemate lahenduste tundmine ja tema tähelepanelikkuse aste asjaomaste disainilahenduste

võrdlemisel nii otseselt kui võimalik, kolmandaks autori vabadusaste disainilahenduse

väljatöötamise käigus ja neljandaks asjaomaste disainilahenduste võrdluse tulemus, võttes

arvesse asjaomast sektorit, autori vabadusastet ja seda, milline üldmulje jääb vastava ala

asjatundjale vaidlusalusest disainilahendusest ja kõigist varasematest disainilahendustest, mis

on avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

Nii disainilahenduse eristatavuse kui ka selle ühenduse disainimääruse art 5 tähenduses

uudsuse analüüsimise eeltingimus on teha kindlaks, et vaidlusaluse disainilahenduse

kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks osutatud disainilahendus oli olemas ja tehtud

avalikkusele kättesaadavaks varem kui vaidlusalune disainilahendus. Disainilahenduse

eristatavuse analüüs sõltub üldmuljest, mis sellest vastava ala asjatundjale jääb. Konkreetselt

selle hindamise raames, millise üldmulje jätab asjaomane disainilahendus vastava ala

asjatundjale, kes on varasematest lahendustest teataval määral teadlik, tuleb autori

vabadusastet vaidlusaluse disainilahenduse väljatöötamise käigus arvesse võtta (vt ÜKo

2-22-6912

18.07.2017, T-57/16: Chanel SAS vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) –

Golden Rose 999 Srl, p-d 27–29 ning seal viidatud kohtupraktika).

15. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et kostja

ei ole hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse

asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15.1. Maakohus leidis, et asjatundlik kasutaja on isik, kes on võimeline lisaks terrassivannide

välimusele süüvima ka selle kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse. Asjaomase valdkonna

määratlemise üle pooled ei vaidle.

Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus asjatundliku kasutaja määratlemisel.

Võimekus süüvida terrassivanni kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse ei tähenda seda, et

asjatundlik kasutaja peaks samal ajal olema asjaomase toote disainer või tehnika asjatundja.

Maakohus on selgitanud, et asjatundlikuks kasutajaks võivad olla isikud näiteks

sisekujundajast ja projekteerijast kuni isikuni, kes soovib terrassivanni endale osta.

Terrassivanni kui toote olemus eeldab võimekust selle sisusse (sh tehnilistesse

üksikasjadesse) süüvida. Määratlus „asjatundlik” viitab muu hulgas sellele, et olemata

disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi,

tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning

tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu pöörab ta neid tooteid kasutades asjaomastele

disainilahendustele suhteliselt suurt tähelepanu (vt ÜKo 22.06.2010, T-153/08: Shenzhen

Taiden vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bosch Security Systems, p 47, ja ÜKo 09.09.2011,

T-11/08: Kwang Yang Motor vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Honda Giken Kogyo, p 25).

Kohtupraktika kohaselt tuleb vastava ala asjatundja mõistest aru saada nii, et see jääb

kaubamärgiõiguses kasutatava mõiste „keskmine tarbija“ – kellelt ei eeldata mingeid

eriteadmisi ning kes üldiselt ei võrdle vastandatud kaubamärke otseselt – ning mõiste

„spetsialist“ – põhjalike tehniliste teadmistega ekspert – vahele. Niisiis võib mõistest „vastava

ala asjatundja“ aru saada nii, et see ei tähista mitte keskmise tähelepanelikkuse astmega

kasutajat, vaid kasutajat, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastavas valdkonnas

ulatuslike teadmiste tõttu erilise valvsusega. Lisaks saab mõiste „vastava ala asjatundja“ olla

määratletud vaid üldiselt, viitena standardomadustega isikule, ning mitte juhtumipõhiselt

seoses vaidlusaluse disainilahenduse ühe või teise kasutusega (vt ÜKo 10.11.2021, T-193/20:

Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Eternit Österreich GmbH, p-d

47 ja 48 ning seal viidatud praktika).

Maakohus ei ole väljendanud otsuses seisukohta, et asjatundlik kasutaja peab olema spetsialist

või tehniliste teadmistega ekspert. Sarnaselt apellatsioonkaebuses toodule leidis ka maakohus,

et asjatundlik kasutaja on isik, kellel on võimekus süüvida vannide disainilahenduste

tavalistesse detailidesse ning kes on tooteid kasutades suhteliselt tähelepanelik. Kuigi

maakohus tõi asjatundliku kasutajana esile ka sisekujundaja ja projekteerija, ei ole maakohus

väljendanud, et nendelt eeldatakse sügavamaid teadmisi, kui n-ö keskmiselt tarbijalt.

Terrassivanni kui toote olemust arvestades saab ka sisekujundaja ja projekteerija käsitamine

asjatundliku kasutajana piirduda eelkõige vanni kuju väljavalimise ning nende n-ö lõppkliendi

eelistustest tuleneva lisaseadmete paketi väljavalimisega. Sisekujundaja ja projekteerija ei ole

üldjuhul põhjalike tehniliste teadmistega eksperdid terrassivannide alal ega nende paigaldajad,

kuid neil on teataval määral asjaomaseid teadmisi ja nende tähelepanelikkuse aste on suur.

Hageja ei ole ka väitnud, et sisekujundaja ja projekteerija tähelepanelikkuse aste erineks isiku

omast, kes soovib ise endale terrassivanni osta.

2-22-6912

Lisaks osundab ringkonnakohus kohtupraktikale, mille kohaselt on asjatundlikuks kasutajaks

sama disainilahenduse puhul peetud näiteks ka umbes 5–10 aastast last või sellise äriühingu

turundusjuhti, mis kasutab asjaomaseid tooteid oma toodete reklaamimiseks (vt ÜKo T-9/07:

Grupo Promer Mon Graphic, SA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – PepsiCo, Inc, p 64).

Mõlemal asjatundlikul kasutajal on asjaomase toote koha teatavad teadmised.

15.2. Maakohus leidis, et toote tehnilised omadused ja disaini autori loomevabadus on

omavahel seotud, lisades, et loomevabadus on piiratud toote funktsiooniga, kuna tööstusdisain

on mõeldud erinevate toodete funktsionaalsuse jaoks. Ringkonnakohus nõustub

apellatsioonkaebuse väitega, et tööstusdisainilahendusele antav kaitse hõlmab toote väliskuju.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aga otsuses soovinud väljendada seisukohta,

nagu oleks tööstusdisainilahenduse eesmärgiks kaitsta toote funktsionaalsust. Maakohus

märkis, et autori loomevabadus on piiratud toote tehniliste omadustega, mis on omakorda

seotud toote funktsionaalsusega. Eelnevaga ringkonnakohus nõustub.

Autori vabadusaste disainilahenduse väljatöötamisel määratletakse eelkõige sellest lähtudes,

millised piirangud tulenevad toote või selle osa tehnilisest funktsioonist tingitud vältimatutest

omadustest või millised piirangud tulenevad selle toote suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest

(vt ÜKo 10.11.2021, T-193/20: Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

– Eternit Österreich GmbH, p 58). Kuigi toote vorm võib olla selle funktsioonist tingitud,

jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustest välja lauseosa „[…] sest tööstusdisain

on mõeldud just nimelt erinevate toodete funktsionaalsuste jaoks“ (III kd, tl 50 pöördel, osa

„Autori vabadusaste ja tehnilised omadused“) selle mõnevõrra ebaselge ja eksitava sisu tõttu.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest (sh toodete võrdluse osas) välja ka viited sellele,

nagu hõlmaks hageja ühenduse disainilahenduse õiguskaitse massaažielemente, sh nende

asukohta ja arvu. Hageja ühenduse disainilahendus kaitseb tilgakujulise (ring, mille ühe

sektori väliskülg moodustab täisnurkse nurga) reljeefiga vanni, millel on kuus joogianuma

hoidjat, põhjas asuv kumer valgusti ja istumist võimaldav seljatoega sisemus (vt I kd, tl 21–24

pöördel, sh graafiline kujutis I kd, tl 23). Kuigi väliskujundusena saab käsitada toote välisilme

tunnusjoonte kogumit, mille võivad üksikult või kombinatsioonis moodustada ka

massaažielementide asukohad ja arv terrassivannil, ei hõlma hageja ühenduse disainilahendus

massaažielemente. Sisekülgedel ülemises servas kuue kaupa ülevalt alla sümmeetriliselt

asetsevad massaažielemendid olid üksnes sellel vannil, mida maakohus vaatlemas käis (II kd,

tl 105 pöördel ja 106).

15.3. Maakohus leidis põhjendatult, et terrassivannid on asjatundlikule kasutajale üldmuljelt

erinevad. Üldmulje on see visuaalne üldmulje, mis jääb asjaomasest disainilahendusest

nähtavate omaduste põhjal. Võrdlus tuleb läbi viia vaidlusalusest disainilahendusest jääva

üldmulje ja varasemast disainilahendusest jääva üldmulje vahel ning võrrelda ei tule üksikuid

omandusi eraldi. Üldmulje tuleneb aga disainilahenduse omadustest kogumis (vt ÜKo T-9/15:

Ball Beverage Packaging Europe Ltd vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) –

Crown Hellas Can SA, p-d 76, 93 ja 96).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja vannid erinevad üksteisest selgelt

oma keskmise tasapinna kuju poolest – hageja vann on tilgakujuline ja kostja vann

silmakujuline (vt III kd, tl 61 pöördel, p 85):

2-22-6912

Vasakul hageja registreeritud disainilahendus ja paremal kostja terrassivann „Lingalaid Fjord“1

Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi vannil olev nurkade arv (hageja vannil on üks nurk, kostja

vannil kaks nurka) toote üldmulje sarnasust ega võimalda teha järeldust, et kostja terrassivann

„Lingalaid Fjord“ on hageja ühenduse disainilahenduse reproduktsioon. Vastavalt ühenduse

disainimääruse art-tele 1 ja 3 hõlmab disainilahenduse õiguskaitse toote või selle osa

välimust, kuid mitte otsesõnu väljatöötamise aluseks olnud ideed (vt ÜKo 06.06.2013, T-

68/11: Erich Kastenholz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Qwatchme A/S, p 72). Vannide

üldkuju erinevus on asjatundliku kasutaja jaoks hõlpsasti tajutav ja määrav. Asjatundlik

kasutaja pöörab erilist tähelepanu pigem disainilahenduste üldisele kujule ja ühistele

tunnusjoontele, mille põhjal tervikuna jääb võrreldavatest disainilahendustest sarnane mulje

(vt ka ÜKo 10.11.2021, T-193/20: Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

(EUIPO) – Eternit Österreich GmbH, p 77). Asjatundlik kasutaja ei poolita mõtteliselt hageja

ja kostja vanne. Vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemisel tuleb lähtuda iga

disainilahenduse väliskujundusest kui tervikust (EKo C-123/20, p 46).

Hageja ja kostja vannide kuju erinevus (tilga- ja silmakuju) on piisav selleks, et asjatundlikule

kasutajale jääks neist erinev üldmulje. Asjatundlik kasutaja tajub disainilahendust tervikuna

ega uuri selle eri üksikasju. Maakohtu tuvastatud sarnasused hageja ja kostja vannidel ei

tõmba asjatundliku kasutaja tähelepanu. Samuti ei ole asjatundlik kasutaja võimeline tähele

panema minimaalseid erinevusi, mis võivad vastandatud disainilahendute puhul esineda (vt

ÜKo T-15/13: Group Nivelles vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Easy Sanitairy Solutions BV,

p 127).

16. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et ühenduse disainilahenduse eristatavuse hindamine

koosneb ühenduse disainimääruse art 6 kohaselt neljaetapilisest kontrollist. Seetõttu ei oma

asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et hageja ühenduse disainilahenduse järgi valmistatud

bassein on saanud 2015. aastal Soome Tööliidult tunnustuse „Aasta Disainitegu“.

17. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1 III kd, tl 61 pöördel, p 85.

2-22-6912

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

20. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3030 eurot (ilma käibemaksuta).

Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele

kokku 16,7 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine, tähtaja pikendamise taotluse ja

apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine, menetluse kiirendamise taotluse

ettevalmistamine ja nõupidamised kliendiga.

21. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

22. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 2023. aastal tehtud

menetlustoimingute eest 180 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2024. aastal tehtud

menetlustoimingute eest 200 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi

keskmist tasumäära.

23. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 3030

eurot (15,50 tundi × 180 eurot/tund = 2790 eurot + 1,2 tundi × 200 eurot/tund = 240 eurot),

mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS §

177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)