2-23-130649/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-130649

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi G L vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

892.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja C M (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja G L (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt G L’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 600 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 58.20 eurot.

3. Mõista kostjalt G L’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 23.02.2024 kuni põhinõude

summas 600 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi G L’i

(isikukood xxx) vastu rahuldamata intressi 35.31 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 39.89 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 10% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 90% osas G L (isikukood xxx) kanda.

2-23-130649

6. Mõista kostjalt G L’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 90% ulatuses s.o summas

418.50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal G L’il (isikukood

xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 07.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

08.02.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 22.02.2024 hagiavalduse G Le vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista xxx lepingust nr. xxx tulenev põhivõlg 600 eurot, intress summas 35.31

eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

summas 98.09 eurot, viivised alates 22.02.2024 kuni põhinõude summas 600 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, riigilõiv 245 eurot,

õigusabikulu 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 08.12.2022 sõlmitud xxx

leping nr. xxx, mille alusel väljastati kostjale laen 600 eurot.

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx AS lepingu üles

27.04.2023. xxx AS loovutas 28.04.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2-23-130649

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksu- ja

Tolliametisse (kinnitatud sissetulek umbes 300 eurot). Krediiditaotluste esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

06.06.2024 jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja hagi täpsustamiseks.

08.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega.

Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Harju Maakohtu 24.09.2024 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud tähtsaadetise postkasti

jätmise teel TsMS § 326 alusel 19.12.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

2-23-130649

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringu Maksu- ja Tolliametisse (kinnitatud sissetulek umbes 300

eurot). Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Lisaks lähtus krediidiandja kostja laenutaotlustest. Krediidiandja lähtus kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse,

mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne

2-23-130649

tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Kostja ei ole teinud laenude katteks ühtegi tagasimakset, seega on kohtu hinnangul lepingu

ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud ning krediidiandja ei pea

tagasimaksed uuesti määrama.

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi

menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja

intressinõue ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 600 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.02.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 19,9% kooskõlas

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagi on kohtule esitatud 22.02.2024, mitte 21.02.2024.

Üldtingimuste punkti 6.4. kohaselt arvestatakse viivist lepingujärgse intressimäära alusel,

kuid mitte vähem kui seadusjärgse viivise määra ulatuses.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel on lepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Seega on viivis

põhjendatud VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivis lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.04.2023 kuni hagi esitamiseni 22.04.2024

summas 58.20 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele:

-

summa 600 eurot, periood 28.04.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10.5%, summa 11.05

eurot;

-

summa 600 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12%, summa 36.29

eurot;

-

summa 600 eurot, periood 01.01.2024 - 22.04.2024, viivisemäär 12,5%, summa 10.86

eurot.

Hageja palub edasiulatuva viivise mõista välja alates 22.04.2024, kuid viivis on arvestatud

kuni hagi esitamiseni 22.04.2024, mistõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue

alates 23.04.2024.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 600 eurot,

sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 58.20 eurot

ja viivis alates 23.04.2024 kuni põhinõude summas 600 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagi intressi 35.31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

39.89 eurot osas.

2-23-130649

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 773.40 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 698.20 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10% ulatuses

hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 180

eurot, ehk kokku 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

2-23-130649

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (245+20+200) 465 eurot, millest kostja

kanda jääb 90% ehk 418.50 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik