3-25-87/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-87

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses 11. ja 12. novembri 2024. a

sündmustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täiendavate tõendite

kogumiseks läbi vaatamata.

3. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 20. jaanuaril 2025 esitatud

videosalvestiste osas kinniseks.

4. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 20. jaanuaril 2025 esitatud videosalvestistega

ja saada nendest koopiaid.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale

määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 12. novembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 8000 eurot. Kaebaja põhjendab, et vanglaametnikud ründasid teda 11.

novembril 2024 ning keeldusid talle seejärel meedikut kutsumast. Vanglaametnikud ründasid

12. novembri 2024. a hommikuse loenduse ajal kaebajat ning keeldusid talle meedikut

kutsumast, kes kaebaja vigastused fikseeriks. Kella 11.00 ajal tuli valvur koos meedikuga, kes

kaebaja käe puhtaks tegi ning sellele plaastri pani. Meedik teatas kaebajale, et nemad enam

vigastusi ei fikseeri. Ametnike poolt vigastuste tekitamine oli põhjendamatu ja ülemäärane.

Tartu Vangla jättis 13. jaanuari 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/28-1 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vangla sai aru, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tervise

3-25-87

kahjustamise eest, mille põhjustas tema suhtes ülemäärase jõu kasutamine. Ametnikud ei

kasutanud 11. novembril 2024 kaebaja suhtes füüsilist jõudu ning kaebaja ei avaldanud soovi

meditsiinitöötaja kutsumiseks. Vanglaametnik pidi 12. novembril 2024 kaebaja tegevuse tõttu

tema käest kõvemini kinni haarama ning seda läbi trellustes oleva ava väljapoole tõmbama, et

saaks sulgeda vahetrellide ukse. Vahetult pärast sündmuse toimumist tuli kaebaja kambri

juurde meditsiinitöötaja, kuid kaebaja ei lasknud end üle vaadata. Kella 11.00 ajal vaatas

tervishoiutöötaja kaebaja üle ja vahistatu käel olevale haavale paigaldati plaaster. Kaebaja

näitas tervishoiutöötajale ka muid vigastusi oma kätel, mille fikseerimist ta soovis, kuid

tervishoiutöötaja selgitas, et nemad enam vigastusi sellisel viisil ei fikseeri. Vanglal ei ole

võimalik tõsikindlalt öelda, kas kaebaja käele tekkis vigastus 12. novembri 2024. a hommikul

toimunud intsidendi tagajärjel. Isegi, kui kaebaja käele tekkis vigastus ametnike tegevuse

tagajärjel, ei saa ametnike tegevust õigusvastaseks lugeda. Kaebaja suhtes ei kasutatud 12.

novembril 2024 üleliigset jõudu.

2. Kaebaja esitas 12. novembril 2024 Tartu Vanglale taotluse varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et kui ta läks 11. novembril 2024 kella 14.00 ajal

õue, siis lasid valvurid teise kinnipeetava kaebaja kambrit koristama, mille käigus varastati

kaebaja piparkoogid ära. Kaebajale tekkis eeltoodu tõttu varaline kahju summas 3,69 eurot

ning mittevaraline kahju summas 1200 eurot, kuna valvurid käitusid pärast juhtumit

üleolevalt, ükskõikselt ega kontrollinud asjaolusid. Valvur käitus kaebajaga 11. novembril

2024 ebaviisakalt, kasutades ebakohast väljendit, alandas sellega kaebaja väärikust ning

põhjustas kaebajale mittevaralist kahju summas 1000 eurot. Kaebaja soovis 11. novembril

2024 saata kuriteokaebuse Justiitsministeeriumile, kuid valvurid keeldusid kirja

vastuvõtmisest ning ei andnud kaebajale tahvelarvutit, et kaebaja saaks vanglale esitada

kahjunõude ja teisi avaldusi. Eeltooduga alandati kaebaja väärikust ning kaebajale põhjustati

mittevaralist kahju summas 1000 eurot. Valvurid käitusid terve päeva 11. novembril 2024

kaebajaga ebaviisakalt, mõnitasid teda ega lülitanud vormikaamerat sisse. Sellise käitumisega

tekitati kaebajale mittevaralist kahju summas 1000 eurot. Tartu Vangla jättis 16. jaanuari

2025. a otsusega nr 1-9/2-25/35-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale

varalise kahju tekkimist ei saa pidada tõendatuks ning vanglaametnike tegevust pärast

väidetavat piparkookide kadumist ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Valvur kasutas

11. novembril 2024 õhtusöögi jagamise ajal kaebajaga suhtluses kohatut väljendusviisi ning

seda ei saa pidada õiguspäraseks. Tartu Vangla vabandab sellise käitumise ja kaasnenud

ebameeldivuste pärast, kuid eelkirjeldatut ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Isegi,

kui jaatada kahjuliku tagajärje tekkimist, siis on piisava hüvitisena aktsepteeritud õigusvastase

tegevuse tuvastamist ning vabandamist. Ametnikud kogusid 11. novembril 2024 kirju ning ka

kaebajale anti võimalus kiri ametnikele üle anda. Kirjade kogumise ajal kaebajal kirju anda ei

olnud. Asjaolu, et kaebajal said kirjad hiljem valmis ning ta soovis õhtuse loenduse ajal need

üle anda, ei muuda ametnike tegevust õigusvastaseks. Ühel päeval kirja vastu võtmata jätmist

ei saa käsitleda väärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei saa ühel päeval tahvelarvuti

andmata jätmine elektrooniliste pöördumiste esitamiseks kaasa tuua kannatusi, mis oleksid

käsitletavad väärikust alandava kohtlemisena. Vanglaametnike tegevust 11. novembril 2024 ei

saa pidada kaebaja väärikust alandavaks.

3. Kaebaja esitas 13. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et läks 11. novembril 2024

helistama, kuid kuna telefon ei töötanud, siis viidi kaebaja õue jalutama. Sel ajal lubasid

valvurid kaaskinnipeetava ilma järelevalveta kaebaja kambrit koristama, mille käigus varastati

kaebajalt piparkoogid väärtusega 3,69 eurot ära. Valvur jättis 11. novembril 2024 kaebaja

õhtusöögist ilma ja kasutas kaebaja suhtes ebakohast väljendit. Vangla ei alustanud eeltoodu

3-25-87

osas õigusvastaselt distsiplinaarmenetlust. Samuti käitusid samal päeval valvurid kaebaja

suhtes solvavalt ja üleolevalt, mõnitasid teda, ei kasutanud vormikaameraid ning ei võtnud

vastu kaebaja kuriteokaebust. Samad ametnikud kasutasid kaebaja suhtes 11. novembril 2024

vägivalda ning ei kutsunud pärast seda kaebajale meedikut, kes tema vigastused fikseeriks.

Kaebajale tekkisid kätele verevalumid ning veritsevad haavad. Vanglaametnikud alandasid

kaebaja väärikust ja põhjustasid talle tervisekahju. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest

vabastamist ja tõendite kogumist.

4. Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2025 kohtule avalduse, milles palub tühistada Tartu Vangla 13.

jaanuari 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/28-1 ning kohustada vanglat tegema uus otsus. Kaebaja

selgitab, et vangla üritab kohut eksitusse viia.

5. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2025 kohtule avalduse, milles palub talle kõik dokumendid

avalikus e-toimikus nähtavaks teha.

6. Tartu Vangla esitas 20. jaanuaril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestised, mida on kasutatud

tõenditena kaebaja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel. Vangla palub esitatud

videosalvestiste ja nende uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule

edastatud salvestisi kaebajale mitte näidata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning piirab seejärel kaebaja ligipääsu Tartu

Vangla esitatud tõenditele (II).

I

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamist. Kuigi kaebaja nõuab ka Tartu Vangla 13. jaanuari 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/28-1

tühistamist ning vangla kohustamist teha tema 12. novembri 2024. a kahjunõude osas uus

otsus, siis ei ole tegemist kaebaja õiguste kaitseks asjakohaste nõuetega. Riigivastutuse

seaduse § 18 lg 2 ei võimalda esitada kahju hüvitamise taotluse kohta kohtueelses menetluses

tehtud otsuse tühistamise nõuet, sest see nõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega (vt

Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus 3-19-1416, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti ei

ole vajalik kohustamisnõude esitamine, sest hüvitamisnõude raames võtab kohus seisukoha,

kas vastustaja tegevus on hüvitise mittemääramisel olnud õiguspärane või mitte ning kaebuse

põhjendatuse korral mõistab kohus vastustajalt hüvitise välja. Seetõttu tuleb kaebaja esitatud

nõudeid tõlgendada kogumis ühe nõudena, milleks on Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamise nõue.

9. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 3,69 eurot seoses

temalt piparkookide varastamisega. Lisaks nõuab kaebaja seoses erinevate intsidentidega

mittevaralise kahju hüvitamist. Väärikuse alandamisega seotud hüvitamisnõude aluseks on

järgnevad sündmused: kaebajalt varastati 11. novembril 2024 vanglaametnike tegevuse tõttu

ära piparkoogid; valvur kasutas kaebajaga suhtlemisel 11. novembril 2024 õhtusöögi jagamise

ajal ebakohast väljendit ning ametnikud käitusid kaebajaga terve päeva ebaviisakalt ja

3-25-87

üleolevalt ega lülitanud vormikaameraid sisse; ametnikud ei võtnud 11. novembril 2024 vastu

kaebaja Justiitsministeeriumile adresseeritud kuriteokaebuseid. Tervisekahju puudutava

mittevaralise kahju nõude aluseks on kaebaja suhtes 12. novembril 2024 jõu kasutamine.

Kuigi kaebaja märgib kaebuses vaidlusaluse sündmuse kuupäevaks 11. novembri 2024, siis

selgub kohtueelse menetluse materjalidest ja kaebuse põhjendustest, et kaebaja peab silmas

siiski 12. novembril 2024 toimunut, arvestades, et Tartu Vangla 13. jaanuari 2025. a otsuse nr

1-9/2-25/28-1 kohaselt 11. novembril 2024 kaebaja suhtes jõudu ei kasutatud ning väidetav

käe vigastamine toimus 12. novembril 2024 (dtl-d 12-13).

10. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi

hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu

oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu

hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samuti on kaebusega

kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

12. Kaebaja põhjendab, et temalt varastati vanglaametnike tegevuse tõttu 11. novembril 2024

ära piparkoogid, mis põhjustas kaebajale nii varalist kui ka mittevaralist kahju.

12.1. On ilmselge, et ühest karbist piparkookidest ilma jäämine ei saa kaebaja õigusi

intensiivselt riivata. Samuti saab kaebaja õiguse riive intensiivsuse hindamisel analoogia

korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib

kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa

varaliselt hinnatava hüve väärtus (piparkookide väärtus summas 3,69 eurot) 1000 eurot ning

ka sel põhjusel on kaebusega kaitstava õiguse riive piparkooke puudutavas osas

väheintensiivne.

12.2. Tartu Vangla 16. jaanuari 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/35-1 nähtub, et kaebaja ostis

poest kolm pakki glasuuritud piparkooke ning sai need kätte 6. novembril 2024. Haldusasja

tõenditest ei ole aga võimalik tõsikindlalt järeldada, et kaebajal olid 11. novembril 2024

piparkoogid alles ning et teine kinnipeetav need kaebajalt varastas. Pigem kinnitavad

kohtueelses menetluses kogutud tõendid vastupidist. Esiteks juhib kohus kaebaja tähelepanu

asjaolule, et teine kinnipeetav koristas kaebaja kambrit kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

Videosalvestistelt nähtuvalt oli kaebaja kamber täis prügi ja toidujäänuseid ning kaebaja ise

3-25-87

keeldus kambrit koristamast (dtl-d 44 ja 45). Eeltoodut kinnitab ka Tartu Vangla esimese

üksuse vanemvalvur 11. novembri 2024. a ettekandes nr 2-24-3551 (dtl 22). Vastab tõele, et

kaebaja kambrit koristanud isik ei olnud terve koristamise aja ametnike järelevalve all, kuid

haldusasja tõendid ei kinnita, et ta oleks kaebaja kambrist piparkooke varastanud.

Videosalvestistelt nähtuvalt koristas teine kinnipeetav kaebaja kambrit ja osakonna koridori.

Kui ta oli koristustööd lõpetanud ning kaebaja kambrist ära liikus, siis ei viita miski sellele, et

ta oleks kaebaja kambrist midagi kaasa võtnud ning nt oma riiete alla peitnud (dtl-d 44 ja 49-

55). Samuti nõustub kohus Tartu Vangla 16. jaanuari 2024. a otsuses nr 1-9/2-25/35-1

väljatooduga ning peab sarnaselt vanglaga ebausutavaks, et teine kinnipeetav kaebaja kambri

seisukorda arvestades sooviks sealt toiduaineid kaasa võtta või neid seal süüa. Ka kaebaja

kambrit koristanud kinnipeetav kinnitab 13. jaanuari 2025. a selgituses, et ei puutunud

kambris kaebaja isiklikke asju (dtl 33).

13. Kaebaja selgitab, et valvur kasutas temaga suhtlemisel 11. novembri 2024. a õhtusöögi

jagamise ajal ebakohast väljendit ning ametnikud käitusid üldse kaebajaga terve päeva

ebaviisakalt ja üleolevalt ega lülitanud vormikaameraid sisse.

13.1. Tartu Vangla ametnike poolt kaebaja suhtes mõne vestluse jooksul võimaliku

ebaviisaka väljendi või lause kasutamist või teatud negatiivse suhtumise väljendamist ei saa

pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, arvestades sealjuures kaebaja enda käitumist.

Kaebaja kasutab ise ametnike suunas pidevalt ebaviisakaid, solvavaid ja vulgaarseid

väljendeid ning kõrgendatud ja agressiivset hääletooni (nt dtl-d 46 ja 59 – 11. ja 12. novembri

2024. a videosalvestised, millest nähtub, kuidas kaebaja ähvardab ametnike elu, kasutab

vulgaarseid väljendeid, lubab kambrit lõhkuda, suhtleb kõrgendatud hääletoonil jne). Kuigi

kaebaja heaolu võis vanglaametnike tegevuse tõttu teatud ulatuses langeda, siis ei saanud

selline tegevus tuua kaebajale kaasa ülemääraseid ebamugavusi. Samuti ei saa kaebajale

intensiivseid kannatusi põhjustada ametniku vormi külge kinnitatud kaamera tööle panemata

jätmine. Kui teatud sündmuse kohta videosalvestis puudub ning on vaja tuvastada intsidendi

asjaolusid, siis on puudutatud isikutel võimalik sündmuse osas omapoolsed selgitused anda.

13.2. Tartu Vangla tunnistab 16. jaanuari 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/35-1, et valvur kasutas

11. novembril 2024 suhtluses kaebajaga kohatut väljendusviisi ning tunnistab selles osas

vangla tegevuse õigusvastasust (dtl-d 18-19). Ebakohase väljendi kasutamine nähtub ka

kohtule esitatud videosalvestiselt (dtl 57). Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine

rahalise hüvitise maksmist. Mõne üksiku ebakohase väljendi kasutamine ei saa põhjustada

kaebajale selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema väärikust alandavaks. Vanglaametniku

sõnakasutus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ja heaolu langust, kuid eeltooduga

kaebajale kahjulikud tagajärjed piirduvad. Vangla on kaebaja ees vabandanud ning sellega

oma õigusvastase tegevuse heastanud. Seega ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks

saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju. Rohkem ebakohaste väljendite

kasutamist või ebaprofessionaalselt suhtlemist kohus haldusasja materjalidest ei tuvasta.

Kaebaja enda ebaviisakat ning kohati vulgaarset ja agressiivset suhtlemist arvestades on

arusaadav, et ametnikud hoiavad kaebajaga suhtluse minimaalsena ja püüavad suhtluses olla

võimalikult konkreetsed. Kohtule nähtub haldusasja tõenditest, et ametnikud on jäänud

kaebajaga toimetamisel rahulikuks ning professionaalseks, v.a intsidendi puhul, mille eest

vangla on vabandanud. Samuti ei ole ametnikud õigusaktidest tulenevalt kohustatud oma

vormi külge kinnitatud kaamerat vastavalt kaebaja soovidele tööle panema. Vastava otsustuse

teeb ametnik ise (Tartu Vangla kodukorra p 1.11).

3-25-87

14. Kaebaja selgitab, et ametnikud ei võtnud 11. novembril 2024 vastu tema

Justiitsministeeriumile adresseeritud kuriteokaebusi. Ametnike tegevust ei saa pidada kaebaja

õigus intensiivselt riivavaks, arvestades, et kaebajal oli võimalus kirjad ametnikele üle anda

samal päeval varasemal kellaajal või järgmisel päeval. Samuti ei ilmne haldusasja

materjalidest, et kirjade sisu oleks tinginud nende vältimatu üleandmise vajaduse.

Vanglaametnike tegevust ei saa pidada ka õigusvastaseks. Vangla ei ole rikkunud

vangistusseaduse (VangS) § 96 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust kirjavahetusele. Tartu Vangla

kodukorra p 14.1.4 kohaselt toimub kinnipeetavate väljasaadetavate kirjade vastuvõtmine

riiklikult kehtestatud tööpäevale eelneva päeva jooksul. Õigusaktidest ei tulene vanglale

kohustust võtta kaebajalt kirjad vastu igal tema soovitud ajahetkel. Ametnikud korjavad kirju

üks kord päevas. Ametnike kinnitusel ja 11. novembri 2024. a videosalvestiselt nähtuvalt

küsiti kaebajalt 11. novembril 2024 enne kella 16.00, kas tal on kirju üle anda, kuid kaebaja

kirju ametnikule ei andnud (dtl-d 28, 30 ja 59). Asjaolu, et kaebajal tekkis vastav soov 11.

novembri 2024. a hilisemal ajal, ei tähenda, et ametnikud tema kirja igal juhul peavad vastu

võtma. Ametnikud selgitasid kaebajale videosalvestiselt nähtuvalt kella 20.00 ajal

õiguspäraselt, et kaebajal on võimalik oma kirjad üle anda järgmisel päeval (dtl 58).

15. Kaebaja vaidlustab tema suhtes 12. novembril 2024 jõu kasutamist, mis põhjustas kaebaja

väidete kohaselt talle tervisekahju. Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvuri 12. novembri

2024. a ettekande nr 2-24-3563 kohaselt ei allunud kaebaja hommikuse loenduse ajal

korduvalt antud korraldustele ennast riidesse panna. Ametnikud paigaldasid talle kilbi varjus

käerauad ning sisenesid kambrisse. Vanemvalvur suunas kaebaja akna juurde, kontrollides

teda käeraudadest kinni hoides. Kaebaja muutus rahutuks. Ametnik andis kaebajale

korralduse paigal püsida nii kaua kuni ametnikud loenduse ära teevad. Kaebaja hakkas

ametnikke solvama ja ähvardama ning sülitas. Pärast loenduse teostamist väljusid ametnikud

kambrist ning eemaldasid kilbi varjus rauad. Vahetrellide sulgemisel tõmbas kaebaja ühe käe

haardest lahti, mille peale ametnik tõmbas teise käe rohkem väljapoole ja hoidis kaebajat

kummargil asendis, et saaks vahetrellide ukse sulgeda (dtl 23). Ettekandes kirjeldatut

kinnitavad kohtule esitatud videosalvestised (dtl-d 46 ja 47).

15.1. Kuigi üldjuhul ei saa isiku suhtes jõu kasutamist ning sellega väidetavalt kahju

põhjustamist pidada isiku õigusi väheintensiivselt riivavaks, siis tuleb kohtu hinnangul

tervisekahju puhul riive intensiivsuse hindamisel lähtuda jõu kasutamise ulatusest ning isikule

saabunud võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt võis

kaebaja kogeda 12. novembril 2024 teatud valu, kuna ametnikud pidi ta käsi mõningase jõuga

kinni hoidma ning tõmbama. Ametnike kasutatud jõudu arvestades ei saanud tegemist aga olla

intensiivse valuga. Kaebaja valuaistinguid suurendas ka tema enda tegevus, kuna ta oli rahutu,

töötas ametnikele vastu ning proovis oma käsi lahti tõmmata, kuigi ametnikud andsid

kaebajale korralduse selline tegevus lõpetada. Sündmuse käigus sai ametniku käsi vähesel

määral kokku kaebaja verega, kuid kohtule esitatud videosalvestistest ilmneb, et tõenäoliselt

oli tegemist kaebaja varasema haavaga. Isegi, kui väike haav tekkis kaebajale 12. novembril

2024, siis ei ole videosalvestiselt nähtuvalt tegemist suure vigastusega ning piisas sellele

hiljem plaastri paigaldamisest. Kaebaja selgitas tervishoiutöötajale, et tema käsi on paistes,

kuid tervishoiutöötaja seda ei tuvastanud (dtl 48). Kaebaja suhtes vähese jõu kasutamist ning

teatud valu ja võimaliku minimaalse vigastuse tekkimist ei saa pidada käesoleval juhul

kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, arvestades sealjuures asjaolu, et kaebaja oleks ise

saanud endale negatiivsete tagajärgede saabumist vältida või vähemalt olulises ulatuses

vähendada.

3-25-87

15.2. VangS § 71 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete

täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kaebaja

suhtes on 9. novembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/303 kohaldatud täiendavate

julgeolekuabinõudena mh ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist (dtl 24) ning

ametnikud olid 12. novembril 2024 kohustatud enda ning teiste vanglas viibivate isikute

ohutuse tagamiseks, õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks ning rünnete

toimumise tõenäosuse minimaliseerimiseks kaebajale käerauad paigaldama ning need temalt

hiljem ka eemaldama. Kaebaja enda tegevus 12. novembril 2024 tingis vajaduse tema suhtes

mõningast jõudu kasutada, kuna ta ei lasknud ametnikel oma tööülesandeid täita, vaid oli

rahutu, verbaalselt agressiivne, tõmbas oma käed ametnike haardest ära jne. Ametnikud olid

võimalike rünnete ärahoidmiseks ning sealjuures oma tööülesannete täitmiseks sunnitud

kaebaja käsi kõvemini kinni hoidma ning teatud jõuga ka tõmbama. Kui kaebaja oleks olnud

rahulik, siis ei oleks vanglaametnikud pidanud kaebaja käsi tavapärasest tugevamini kinni

hoidma. Kohtule ei ilmne haldusasja tõenditest, et ametnikud oleksid kaebaja suhtes

ülemäärast jõudu kasutanud. Ametnikud on kasutanud füüsilist jõudu üksnes määral, mis oli

sündmuse lahendamisel vajalik. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei kutsutud 12.

novembril 2024 meedikut. Videosalvestistelt nähtuvalt tuli vahetult pärast toimunut kaebaja

kambri juurde meedik, ametnikud teavitasid sellest kaebajat, kuid kaebaja oli nii ärritunud, et

meedik ei saanud teda üle vaadata (dtl-d 46 ja 47). Kaebaja vaadati meediku poolt üle mõne

tunni pärast, mil kaebaja oli rahunenud (dtl 48). Seega ei olnud Tartu Vangla tegevus 12.

novembril 2024 õigusvastane.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused

läbi vaatamata.

18. Kohus selgitab kaebajale, et teeb talle avalikus e-toimikus kohtuasja materjalid nähtavaks,

v.a Tartu Vangla 20. jaanuaril 2025 esitatud videosalvestised, mille osas piirab kohus kaebaja

ligipääsu haldusasja toimikule.

II

19. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

20. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 20. jaanuaril 2025 esitatud

videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

3-25-87

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate ning

vanglaametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad

vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole

põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu

Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda.

Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja

käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda.

21. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

22. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 20. jaanuaril

2025 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega

tutvuda ja saada nendest koopiaid.

23. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider