2-24-17329/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

29.01.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-17329

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal hagi S G vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (11453650)

Lepinguline esindaja: Aivar Jurs

Kostja:

S G (xxxx)

Hagihind

8110,84 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt S G hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks

liisingulepingust nr xxxx tulenev vara soetamisega seotud kuluhüvitis 4025,66 eurot,

põhiosa tagasimaksete võlg 590,87 eurot, intressimaksete võlg 692,11 eurot,

sissenõutav viivis 261,45 eurot, liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu 1000 eurot,

vara müügiga seotud kulude hüvitis kokku 1085 eurot (s.o 75 eurot hindamine, 125

eurot välipesu / keemiline pesu, 885 eurot müügi korraldus ja vahendustasu) ning

viivis võlasummalt (5701,53 eurot) 0,0219% päevas alates 16.11.2024 kuni võla

tasumiseni.

Jätta poolte menetluskulud kostja S G kanda ning välja mõista kostjalt S Gilt

menetluskulud summas 700 eurot hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks.

Välja mõista kostjalt S G hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1 (4)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja vahel sõlmiti liisinguleping nr xxxx, mille kohaselt hageja finantseeris

kostjale liisingueseme (xxxx) kasutusõigust kapitalirendilepingu alusel. Kostja igakuist

liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Liisinguleping öeldi erakorraliselt

üles 19.04.2024. Hageja palub mõista kostjalt välja vara soetamisega seotud kuluhüvitis

4025,66 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 590,87 eurot, intressimaksete võlg 692,11 eurot,

sissenõutav viivis 261,45 eurot, käsitlustasu 1000 eurot, vara müügiga seotud kulude

hüvitis kokku 1085 eurot (75 hindamine, 125 välipesu/keemiline pesu, 885 müügi

korraldus ja vahendustasu), samuti viivis 0,0219% päevas alates 16.11.2024 võlasummalt

5701,53 eurolt kuni võla tasumiseni.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega.

Viru Maakohtu 20.11.2024 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on loetud hagimaterjalid koos vastuse nõudega

TsMS § 322 lg 1 alusel kätte toimetatuks 06.01.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada

hiljemalt 20.01.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise

tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

2 (4)

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr (6.76%) seadusega kooskõlas.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses palunud juhul, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, rahuldada

hagi tagaseljaotsusega ja menetluskuluna mõista välja riigilõiv.

Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 700 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt

3 (4)

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista

(TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus

rahuldab hageja taotluse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)