3-25-155/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-155

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 23. detsembri 2024. a otsuse nr 6-

12/24/210-2 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktori 11. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/104 „Viru Vangla direktori

23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ ja „Viru Vangla

kodukorra seletuskiri“ muutmine“ muudeti Viru Vangla kodukorda ja selle seletuskirja.

2. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 11. detsembril 2024 Viru Vanglale vaide nr

3-24/2-2/11856 (dtl 17-19) ja vaide lisa nr 3-24/2-2/11862 (dtl 23-24), milles taotles Viru

Vangla direktori 11. novembri 2024. a käskkirja nr 1-1/24/104 osaliselt kehtetuks tunnistamist

või alternatiivselt terve käskkirja nr 1-1/24/104 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist

uue haldusakti andmiseks, millega kaasataks kinnipeetav ja ekspert Viru Vangla kodukorra ja

selle seletuskirja muutmise menetlusse.

3-25-155

3. Viru Vangla tagastas 23. detsembri 2024. a otsusega nr 6-12/24/210-2 (dtl 26-27) kaebaja

vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 3 alusel osaliselt, märkides, et ülejäänud osas edastab

vangla vaide Justiitsministeeriumile.

4. X esitas 20. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla 23.

detsembri 2024. a otsust nr 6-12/24/210-2. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Viru Vangla direktori käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorda ja Viru Vangla kodukorra

seletuskirja. Kaebajal on õigus esitada vaie, kui ta leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse

käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tal on õigus 30 päeva jooksul

vaidlustada kõiki käskkirjas sätestatud muudatusi. Viru Vangla põhjendused vaide tagastamisel

on otsitud, asjakohatud ja vastuolus kehtiva õigusega.

Kaebaja soovib Viru Vangla 23. detsembri 2024. a otsuse nr

6-12/24/210-2

tühisuse/õigusvastasuse kindlakstegemist ja/või otsuse täielikku tühistamist ning Viru Vangla

kohustamist edastada vaie Justiitsministeeriumile täies ulatuses. Samuti soovib kaebaja tema

vabastamist riigilõivu tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab kaebuse tagastamise valikulise aluse juhuks kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

Kaebaja ei ole praegusel juhul rahul sellega, et Viru Vangla tagastas osaliselt tema vaide, ning

soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks vaie edastada täies

ulatuses Justiitsministeeriumile. Asja materjalidest nähtub, et osas, milles vaiet ei tagastatud,

edastas vangla selle 23. detsembril 2024 Justiitsministeeriumile menetlemiseks (dtl 28).

7. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja esitada kaebuse üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS §

45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama

kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

Vaide tagastamise otsuse puhul on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise õigus on

üksnes juhul, kui see toiming rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei

nähtu asja materjalidest, et vaide osaline tagastamine rikuks kaebaja õigusi sõltumata vaide

esemest. Kaebaja ei väida, et vaide osalise tagastamise otsus rikuks tema õigusi põhivaidlusest

sõltumatult. Ka kohtule ei ole äratuntav, et vaide osaline tagastamine eraldi võetuna saaks mingil

viisil mõjutada kaebaja õigusi.

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus hindab seejärel, kas isik

läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt,

sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Kui kohus tuvastab, et haldusorgan on teinud

kohtueelses menetluses vea, saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse

3-25-155

nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta. Vaidemenetluses tehtud

menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti kohtus vaidlustamise

võimalusi. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik esitada ka kohustamisnõuet vaide

läbivaatamiseks kohustamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustamaks halduskohtus eraldiseisvalt

Viru Vangla 23. detsembri 2024. a otsust nr 6-12/24/210-2 ja nõuda vangla kohustamist edastada

vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks.

9. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3

esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, s.o nõudeid vaidlustamaks Viru Vangla direktori

11. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/104 muudetud ja kehtestatud Viru Vangla kodukorra

punkte 20.3, 20.4, 20.7 (vastav käskkirja p 1.30) ja Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti

1.16 (vastav käskkirja p 1.20). Kohus leiab, et kui kaebaja vaidlustaks viidatud punkte kohtule

esitatavas kaebuses, kuuluks kaebus tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

9.1. Viru Vangla kodukorra punktides 20.3, 20.4 ja 20.7 reguleeritakse seda, kuidas toimub

vanglas ravimite võtmine ja millised tegevused seoses ravimitega on keelatud. Viru Vangla 23.

detsembri 2024. a otsusest nr 6-12/24/210-2 nähtub, et viidatud punktide sõnastus kattub eelneva

kodukorra redaktsiooni punktidega 20.7, 20.8 ja 20.12, mida on kaebajale tutvustatud juba 26.

septembril 2018.

Kohus märgib, et Viru Vangla kodukorra punktides 20.3 ja 20.4 sisalduv regulatsioon on selline,

mis ei saa kaebaja õigusi erilisel määral riivata. Vaid asjaolu, et pärast ravimi manustamist peab

kinnipeetav jooma vett, avama suu ning vajadusel liigutama keelt, võib kaebaja õigustele mõju

avaldada. Praegusel juhul ei saa aga pidada seda mõju intensiivseks. Kohus ei pea usutavaks, et

kaebaja ei ole alates 26. septembrist 2018 ühtegi ravimit manustanud. Arvestades seda, kui pikka

aega on tegelikult vastav regulatsioon kehtinud ning kaebaja ei ole seda varasemalt pidanud enda

õigusi riivavaks, võib asuda seisukohale, et pärast ravimi manustamist suu avamise ja vee

joomise puhul on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Ka kohtupraktikas on leitud,

et suuõõne vaatlus ei ole intensiivne sekkumine isiku kehalisse puutumatusse ning pärast

ravimite manustamist võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale korralduse näidata oma

suuõõnt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-14-53011 p 9 ja seal

viidatud kohtupraktika). Eeltoodut arvestades ei oleks kaebuse rahuldamine ja kodukorra

punktide 20.3 ja 20.4 tühistamine kuigivõrd tõenäoline. Seega esineks alus kaebuse

tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Mis puudutab Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 vaidlustamist, siis selles punktis on põhiliselt

reguleeritud, millised tegevused on seoses ravimitega vanglas keelatud. Vastav regulatsioon on

kehtestatud kinnipeetavate tervise kaitseks, mistõttu ei saa see kuidagi kaebaja õigusi riivata.

Kohus möönab, et punktis 20.7.4 sisalduval võib kaebaja õigustele mõju olla (s.o eelkõige

rõngastamise ja augustamise keeld), kuid tegemist ei ole intensiivse riivega ning selle punkti

tühistamise nõudel ei näe kohus eduväljavaateid. Seega esineks Viru Vangla kodukorra punkti

20.7 tühistamise nõude puhul samuti kaebuse tagastamise alus (s.o eelkõige HKMS § 121 lg 2 p

1 ning punkti 20.7.4 osas HKMS § 121 lg 2 p 21).

9.2. Viru Vangla direktori 11. novembri 2024. a käskkirja nr 1-1/24/104 punktis 1.20 on

muudetud Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 16.1 sõnastust. Nagu Viru Vangla 23.

detsembri 2024. a otsuses nr 6-12/24/210-2 viitab, siis on punkti 16.1 tekstis asendatud sõna

„arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ ning tekstist on välja jäetud selgitus, mis puudutab avavangla

kinnipeetavate sisseoste. Vangla märgib otsuses, et kaebaja ei ole avavangla kinnipeetav.

3-25-155

Viru Vangla kodukorra seletuskirjal ei ole kodukorrast eraldiseisvalt iseseisvat tähendust ning

seletuskirja punktis 16.1 on üksnes välja toodud õigusaktides sisalduv regulatsioon, mis

puudutab sisseostude tegemist. Viru Vangla kodukorra seletuskirja punktis 16.1 ei reguleerita

iseseisvalt kaebaja õigusi ega kohustusi mistõttu kaebus kodukorra seletuskirja punkti 16.1 peale

kuuluks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

10. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus

ning kohus tagastab X-i kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

11. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik