2-23-141234/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-141234

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi A. T. vastu võla nõudes

Hagihind

1616,03 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699);

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: A. T. (isikukood xxxx);

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Revensen OÜ ja A. T. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 A. T. tunnistab tema vastu tsiviilasjas nr 2-23-141234 esitatud nõuet 1075,00 eurot, millest

põhivõlg on 450,00 eurot ja menetluskulud on summas 625,00 eurot (sh riigilõiv).

1.2 A. T. tasub Revensen OÜ-le võlgnevuse summas 1075,00 eurot järgmiselt:

15.02.2025 59,72 eurot

15.03.2025 59,72 eurot

15.04.2025 59,72 eurot

15.05.2025 59,72 eurot

15.06.2025 59,72 eurot

15.07.2025 59,72 eurot

15.08.2025 59,72 eurot

15.09.2025 59,72 eurot

15.10.2025 59,72 eurot

15.11.2025 59,72 eurot

15.12.2025 59,72 eurot

15.01.2026 59,72 eurot

15.02.2026 59,72 eurot

15.03.2026 59,72 eurot

15.04.2026 59,72 eurot

15.05.2026 59,72 eurot

15.06.2026 59,72 eurot

15.07.2026 59,76 eurot

1.3 A. T. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.2 märgitud maksed Revensen OÜ

arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) selgitusega „tsiviilasi 2-23-141234 ".

1.4 Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata

jätmisel on Revensen OÜ-l õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktist 1.2 tuleneva

kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus.

1.5 Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.2 toodud maksete teostamisega loetakse kõik

Revensen OÜ ja hageja õiguseellase nõuded (laenulepingust nr xxxx) A. T.i vastu täielikult ja

ammendatult täidetuks ja Revensen OÜ ei oma A. T.i vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka

muid nõudeid ega pretensioone.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-141234.

3. Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda.

4. Tagastada Revensen OÜ-le riigilõiv 125,00 eurot arveldusarvele nr xxxx selgitusega

„tsiviilasi 2-23-141234 ".

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Revensen OÜ esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 01.12.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse A. T.i vastu 27.12.2022

laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 985,96 eurot, intressi 112,66 eurot,

lepingu hooldustasu 13,10 eurot, sissenõudmiskulude 35,00 eurot ja hagi

esitamise seisuga 01.12.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise

153,80 eurot nõudes. Samuti on esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise nõue põhinõudelt 32% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast

(02.12.2023) kuni põhivõla tasumiseni. Hagilt on tasutud riigilõivu 315 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 250

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt, hageja nõude aluseks on kostja ja Ü OÜ vahel internetiportaali vahendusel

sõlmitud laenuleping nr xxxx 1000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt, laenulepingu nr xxxx

alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 32,00% aastas ja 0,089% päevas,

tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 27.01.2023 annuiteetgraafiku alusel iga

kuu 27. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas

36,59 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 27.12.2027.

Kokku kohustus kostja tasuma 2245,40 eurot (igakuised osamaksed 36,59 eurot x 60 kuud + 50 eurot

lepingutasu. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 27.12.2022 kostja pangakontole xxxx. Pärast

laenulepingu nr xxxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 50,21 eurot. Ü OÜ loovutas

09.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ

kostjale 09.10.2023 teatise.

Kostja väitel ei ole kostja laenulepingut Ü OÜ-ga kunagi sõlminud ega lepingu alusel väljastatud

laenu käsutanud. Avalduses nimetatud põhinõue on A. T.ilt välja petetud tema suhtes toime pandud

identiteedivarguse käigus. Juhtumiga seoses on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxx.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus tuvastas, et 23.12.2022 kella 18 paiku andis kostja enda Smart-ID konto paroolid M. L..

23.12.2022 kell 21:39 loodi Smart-ID konto (seotud e-postiaadress xxxx ja telefoninumber xxxx).

Selle kontoga logiti IP-aadressilt xxxx kostja internetipankadesse ning tehti 27.12.2022 kl 00:28

vene keeles konto väljavõtted, 27.12.2022 kell 03:22 logiti Ü OÜ veebilehele ja esitati laenutaotlus,

milles meiliaadressiks märgiti xxxx. Samalt meiliaadressilt saadeti Ü OÜ-le kostja konto

väljavõtted kell 03.23, tekst e-kirjas oli venekeelne. Laenuraha laekus samal kuupäeval kostja

kontole ning ülejäänu, mida pank ettevõtlustulu maksuks ei broneerinud, kanti üle kostjale

tundmatutele isikutele, kusjuures ülekanded on tehtud Smart ID-abil samalt IP-aadressilt (xxxx).

Kasutatud Smart-ID konto tühistati 27.12.2022 kell 15:04.

Kohus selgitas pooltele, et esitatu põhjal on selge, et kostja andis Smart-ID paroolid üle tänu

pettusele, ent kostja oli seejuures ise ilmselgelt äärmiselt naiivne; seda olukorras, kus interneti-,

krüpto ja telefonipettustest räägitakse ja kirjutatakse pea igapäevaselt. Kvalifitseeritud autentimis-

ja allkirjastamisvahendi paroolide üleandmine kõigutab oluliselt tsiviilkäibe õiguskindlust

tervikuna. Samas on krediidiandjad professionaalsed turuosalised, kes peavad ilmselgelt omama ka

pettuste vastu plaane, seda samuti samas olukorras, kus eelviidatud pettused on tohutult levinud.

Krediidiandja saab rakendada täiendavaid pettusevastaseid kontrollmehhanisme ka

automatiseeritult. On teada, et pettusi pannakse palju toime just öösiti, kontrollida saaks IP-aadressi

päritolu ja muid vastuolusid. Näiteks pangad kasutavad selliseid mehhanisme kahtlaste tehingute

tuvastamiseks. Seetõttu tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga, pakkudes

välja ka kompromissi tingimused.

Pooled teatasid, et on kohtu poolt pakutud kompromissiga, allkirjastasid kompromisslepingu ning

esitasid selle 28.01.2025 kohtule kinnitamiseks. Kompromissisumma 1075 eurot sisaldab põhivõlga

450 eurot ja menetluskulusid 625 eurot, sh riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ja

½ hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõivust 250 eurot, s.o 125 eurot. Arvestuslikult on esindaja

kulud summas 435 eurot.

Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus

seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita.

5. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

7. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (1616,03 eurot) tasunud riigilõivu 315 eurot. Hageja on

kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt täiendavalt tasutud riigilõivust 250 eurot, poole, so 125

euro tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt

nimetatud arvelduskontole.

9. Kohus määras 07.08.2024 määrusega anda A. T.ile riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-23-141234

kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Lähtudes

eeltoodust jätab kohus riigi õigusabi kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik