2-24-18912/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18912

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Akciné draudimo

bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu avaldus Xi (X)

vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal

(registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn

13425), lepinguline esindaja Reelika Tuisk (Akciné draudimo

bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal, e-post: xxx)

Puudutatud isik X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx,

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Akciné draudimo bendrové

„Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu avaldus Xi vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks

kahjuhüvitis 2182,67 eurot.

3. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 11.07.2024-12.12.2024 eest summas 113,23 eurot.

4. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks viivis

alates 13.12.2024 põhinõudelt 2182,67 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

5. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Xi kanda.

7. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks

menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv).

8. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks viivis

menetluskuludelt 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Avaldus, aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Avalduse (16.12.2024 terviktekst) kohaselt on Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali

(avaldaja) ja kindlustusvõtja Yi (Y) vahel sõlmitud kodukindlustuse leping, millega on kindlustatud XXX

korter ja kodune vara. Kindlustusvõtja esitas 14.12.2023 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud

kõnealuses korteris kahjujuhtum (magamistoa laest lekkis vett, märjaks said põrandad, vaip, voodi, padjad,

tekid). Avaldaja poolt kindlustatud korteri veekahjustusi käis 21.12.2023 üle vaatamas ehitusettevõte

Vaskorehitus OÜ. Ülevaatuse teostas R.E. Vastavalt ülevaatuse aktile said korteri 15 siseviimistluses osas

veekahjustusi magamistoa lagi ning parkett. Lisaks said kahjustada kodusest varast tekk ja Islandi

lambanahast vaip. Korter XXX, millest kahju sai alguse, oli vastavalt kinnistusraamatule kahju toimumise

hetkel Xi (puudutatud isik) omandis. Võlgnevus avalduse esitamise seisuga on 2182,67 eurot. Kahju

hüvitamise nõue on hüvitatud ulatuses läinud üle avaldajale.

Avaldaja palub puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 2182,67 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.07.2024-12.12.2024 eest 113,23 eurot ja jätkuva viivise

alates avalduse esitamise päevast, s.o 13.12.2024 põhinõudelt 2182,67 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Menetluse käik, puudutatud isiku vastus avaldusele

2. 16.12.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja avaldusele

vastamiseks kuni 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

07.01.2025 helistas kohus kohtutõlgi vahendusel Xile, kes kinnitas, et xxx ja xxx on tema e-posti

aadressid.

07.01.2025 edastas kohus kohtumaterjalid (13.12.2024 avaldus koos lisadega, 16.12.2024 avalduse

terviktekst koos lisadega ja 16.12.2024 määrus) Xile e-posti aadressidele xxx ja xxx, hoiatades muuhulgas

ka, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja

aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise

kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (TsMS § 3141 lg 2). X kohtumaterjalide kättesaamist ei

kinnitanud.

16.01.2025 edastas kohus puudutatud isikule kirja, milles selgitas, et kohus loeb Xile 07.01.2025 saadetud

kohtumaterjalid kätte toimetatuks 11.01.2025 (alus TsMS § 3141 lg 2), mistõttu on Xil 16.12.2024

avalduse terviktekstile vastamise tähtajaks 27.01.2025.

16.01.2025 edastas puudutatud isik kohtule kirja, milles vastas, et ta vastab kohtule reedel.

Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.

Määruse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. 16.12.2024 määruses selgitas kohus, et menetlusosalise taotlusel kuulab kohus ta

isiklikult suuliselt ära, kui seadusest ei tulene teisiti. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea

toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul. Ärakuulamise taotlus tuleb esitada võimalikult varakult,

eelkõige esimeses kohtule saadetavas sisulises menetlusdokumendis. Kuna menetlusosalised ei ole

taotlenud enda ärakuulamist, lahendab kohus käesolevat tsiviilasja kirjalikus menetluses.

4. Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele.

5. Avalduse kohaselt tekkis 14.12.2023 XXX korteris toimunud veeuputuse tagajärjel varaline kahju

korterile 15, mis oli kahjujuhtumi ajal avaldaja juures kindlustatud. Kindlustusandja hüvitas

kindlustusvõtjale kahju 2182,67 eurot ning kindlustusandjale läks üle nõue kahju põhjustanud

korteriomaniku vastu. Puudutatud isik avaldaja väidetele ei vastanud.

6. Kohus on tõendite alusel tuvastanud, et avaldaja ja kindlustusvõtja Yi vahel oli sõlmitud

kodukindlustuse leping (poliis nr GJEE1186240, dtl 6-9), millega oli kindlustatud XXX korter ja kodune

vara. Kindlustusvõtja esitas 14.12.2023 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud kõnealuses korteris

kahjujuhtum- magamistoa laest lekkis vett, märjaks said põrandad, vaip, voodi, padjad ja tekid (dtl 10-15).

Veekahju põhjustas XXX korter 20, mis oli vastavalt kinnistusraamatule kahju toimumise hetkel

puudutatud isiku omandis (dtl 16, 40).

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et

korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema

asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi

rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud

kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 13).

Kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub avaldajal. Puudutatud isik peab

kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

8. Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p 1

sätestatud kohustusi, mille tagajärjel tekkis kindlustusvõtjale kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga ning puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja esitas

kohtule tõendid, millelt nähtuvad XXX korterile ja selles paiknenud vallavara esemetele tekkinud

veekahjustused. Tõendatud on, et veekahju tulenes puudutatud isiku eriomandi osast (XXX) ning

kahjustada saanud korter oli kahju tekkimise ajahetkel avaldaja juures kindlustatud (dtl 6-9, 40).

9. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna

avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku

vastu.

10. Vastavalt hinnapakkumisele nr 735-2023 ja 19.03.2024 esitatud teostatud tööde arvele nr 240271

hüvitas avaldaja korteri XXX taastamistööde maksumuses 2091,28 eurot (kindlustuslepingu järgne

omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Avaldajapoolset hüvitise tasumist tõendab 21.03.2024

maksekorraldus nr 999968 (dtl 17-34). Lisaks said kahjustada kodusest varast tekk ja Islandi lambanahast

vaip. Avaldaja on hüvitanud teki keemilise puhastuse kulu summas 18,45 eurot (dtl 35-36) ning kahjustada

saanud ja riknenud Islandi lambanaha väärtuse summas 72,95 eurot vastavalt 11.01.2024

maksekorraldusele nr 969547 (dtl 37-39). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest kokku

2182,67 eurot. Arvestades, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2182,67 eurot.

11. Lisaks põhinõudele palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise. Avaldaja palub välja mõista

ajavahemikul 11.07.2024-12.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 113,23 eurot, samuti edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise alates 13.12.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras.

11.1. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab

avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud isikule oma nõudest teatanud. Avaldaja on kohtueelselt

teavitanud puudutatud isikut oma nõudest (dtl 41-43).

11.2. Viivisenõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ka jätkuva viivisena alates 13.12.2024 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (2182,67 eurot) kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda.

Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.

14. TsMS § 138 lg 2 koosmõjus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv 50 eurot

põhjendatud kohtukulu, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS

§ 177 lg-ga 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik