2-21-3098/116 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-21-3098

Tsiviilasi

OÜ Nordlin Ehitus hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks,

kostjal leppetrahvi nõude puudumise tuvastamiseks ja

kostjal garantiikirjade alusel väljamaksete saamise

õiguse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt

kostja kohustuse tuvastamiseks esitada tahteavaldus

garantiikirjade alusel väljamaksete taotlemisest

täielikult loobumise kohta ja tahteavalduse

asendamiseks kohtulahendiga

sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastuhagi OÜ

Nordlin Ehituse vastu leppetrahvi ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Nordlin Ehitus määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Nordlin Ehitus

(registrikood 11966711), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Andrei

Svištš

Vastustaja (kostja): sihtasutus Tartu Ülikooli

Kliinikum (registrikood 90001478), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2024. a

määrus osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis OÜ

Nordlin Ehitus hagi läbi vaatamata määruse

resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud nõuete

osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule

mentluse jätkamiseks.

2. Rahuldada OÜ Nordlin Ehitus määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. OÜ Nordlin Ehitus (hageja) esitas 28. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule hagi sihtasutuse

Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks, kostjal

leppetrahvi nõude puudumise tuvastamiseks ja kostjal garantiikirjade alusel väljamaksete

saamise õiguse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt kostja kohustuse tuvastamiseks

esitada tahteavaldus garantiikirjade alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise

kohta ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga.

Kostja esitas 29. novembril 2023 vastuhagi leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega hagi läbi vaatamata järgnevate

nõuete osas:



tuvastada poolte vahel 25. septembril 2018 sõlmitud ehitus- ja remonditööde lepingu

nr 6.1-9/1070 üldtingimuste täpsustuse jrk nr 37 „Leppetrahv“ punkti I alusel kostjal

hageja suhtes leppetrahvi nõude puudumine (resolutsiooni p 1.1);



tuvastada kostjal Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 18-118347-GF alusel

väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.2);



tuvastada kostjal AS-i LHV Pank väljastatud garantiikirja nr GK-20140707NE-47

alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.3);



alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 esitatud nõuetele tuvastada kostja

kohustus esitada Swedbank AS-ile tahteavaldus garantiikirja nr 18-118347-GF alusel

väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud

tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.4);



alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 esitatud nõuetele tuvastada kostja

kohustus esitada AS-ile LHV Pank tahteavaldus garantiikirja nr GK-20140707NE-47

alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud

tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.5).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-12 p-s 14 märkinud, et kui hageja esitab lisaks

sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta

tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga

samade poolte vahel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

Hageja poolt esitatud nõuete eesmärk on tuvastada, et kostjal puudub leppetrahvi saamise

õigus ning välistada võimalus, et kostjale tehakse garantiikirjade alusel leppetrahvi ulatuses

väljamakse.

Maakohus oli seisukohal, et alates vastuhagi menetlusse võtmisest puudub alus hageja

esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna kohus lahendab need vastuhagis esitatud

leppetrahvi nõude raames.

Maakohus selgitas, et juhul kui kohus peaks jätma kostja leppetrahvi nõude rahuldamata on

hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel väljamaksete tegemist pankadele jõustunud

kohtuotsuse edastamisega.

Maakohtu hinnangul ei oleks selliselt täidetud garantiikirja nr GK-20140707NE-47 p 2.1.2

alused ning LHV pank ei saa garantiikirja punktist 2.4 lähtuvalt väljamakset teha.

Garantiikirja nr 18-118347-GF punkti 3 kohaselt peab garantiikirja alusel väljamakse

saamiseks garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis

sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise

kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust.

Seega piisaks hagejal ka garantiikirjade alusel pankade poolt väljamaksete tegemise

takistamiseks neile kohtuotsuse esitamisest, millest nähtuks, et kostjal ei ole õigust

leppetrahvi nõuda.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja

1.5 nimetatud nõuete osas.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 423 lg 1 p 4 ning jätnud õigusliku aluseta hageja

garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata. Maakohus on rikkunud

selgitamiskohustust, kuna ei küsinud enne määruse tegemist hagejalt eelnevalt seisukohta või

selgitust.

Kostja ei ole esitanud garantiikirjadega seonduvalt maakohtule ühtegi nõuet. Olukorras, kus

tuvastushagi eseme ulatus on laiem kui võimaliku vastuhagi ulatus, ei kao hageja tuvastushuvi

selle tuvastushagi eseme suhtes, mille osas kostja ei ole sooritusnõudega vastuhagi esitanud

(vrd nt RKTKo 3-2-1-56-17, p 18).

Hageja nõustub, et hageja tuvastushuvi leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise

tuvastamise vastu on vastuhagi esitamise tõttu kadunud. Kostja ei ole esitanud aga ühtegi

nõuet seonduvalt kostja väidetavate õigustega garantiikirja alusel väljamaksete saamiseks.

Seega ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rääkida sellest, et hageja oleks kaotanud huvi n-ö kostja

garantiikirjasuunaliste õiguste puudumise tuvastamise või väljamaksete saamisest loobumise

tahteavalduste esitamise vastu.

Hageja ja kostja vaheline töövõtulepingust tulenev võlasuhe on garantiikirjadest tulenevatest

võlasuhetest eraldiseisev. Leppetrahvinõude rahuldamine või rahuldamata jätmine ei kujuta

endast garantiisuhte seisukohalt täitedokumenti, kuna garantiikirjast tulenevate õiguste ega

kohustuste suhtes kohus sellisel juhul ühtegi nõuet ei lahenda.

Hagejal on selge tuvastushuvi kostjal garantiikirjadest väljamaksete saamise õiguse

puudumise tuvastamise vastu või väljamaksete õigusest loobumise tahteavalduste esitamise

kohustuste tuvastamise ja nende tahteavalduste kohtuotsusega asendamise vastu. Hageja

tuvastushuvi ei ole kadunud tulenevalt asjaolust, et kostja on esitanud leppetrahvi nõude.

Juhul, kui kohus lahendab kostja esitatud vastuhagi ning otsustab kostja esitatud leppetrahvi

nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise, ei oleks kohtul alust ega võimalust lahendada

küsimust sellest, kas kostjal on või ei ole õigus garantiikirjadest tulenevate väljamaksete

järele. Juhul, kui kohus jätab garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata, ei

ole garantiikirjadest tulenevad poolte õigused ja kohustused enam käesoleva menetluse

esemeks ning kohus ei saa sellisel juhul anda ühtegi hinnangut kostja garantiikirjadest

tulenevatele õigustele ega kohustustele.

Hageja tuvastushuvi säilimist väljendab ka see, et juhul, kui jõustub maakohtu tehtud määrus,

millega on garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded jäänud läbi vaatamata, kaovad

menetlusest hageja esitatud nõuded, mille tagamiseks maakohus on 2. märtsi 2021. a

määrusega keelanud Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank väljamaksete tegemise. Maakohus

on hagi tagades põhjendanud seda just tuvastushagi tagamismeetmena.

Taolistes vaidlustes on tuvastushuvi olemasolu ning tuvastushagi menetlemise võimalikkust

jaatatud ning just garantiikirjadest tulenevate väljamaksete peatamine menetluse ajaks on

olnud üks alustest, miks on hagejal võimalik ja vajalik esitada asjakohased tuvastusnõuded (vt

nt RKTKo 3-2-1-79-16, p 16). Asjaolu, et nii hageja tuvastusnõuete ja kostja vastuhagina

esitatud sooritusnõude eelduseks võib olla küsimus, kas tellija rikub pooltevahelist

töövõtulepingut, ei välista hageja tuvastushuvi garantiikirjast tulenevate väljamaksete õiguse

puudumise tuvastamise vastu.

4. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on jätnud õigesti hageja nõuded

läbi vaatamata.

Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hageja ja kostja vaheline töövõtulepingust tulenev

võlasuhe on garantiikirjadest tulenevatest võlasuhetest eraldiseisev. Kostja on seisukohal, et

kui kohtuotsusega tuvastatakse, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvinõue, annab see

pankadele aluse keelduda väljamaksete tegemisest (vt RKTKo 16.05.2012, 3-2-1-49-12).

Hageja huvi tuvastushagi esitamiseks ei saa lugeda täidetuks sellega, et hagejal on huvi hagi

tagamise vastu.

Riigikohus on asjas, kus nõue oli esitatud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitise nõude

puudumise tuvastamiseks, pidanud võimalikuks hagi tagamist nii, et hagi tagamise korras

peatatakse garantii-järgsed väljamaksed garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse

lahendamiseni (RKTKm 31.05.2012, 3-2-1-7-12). Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et

sellisel viisil hagi tagamise eelduseks on tuvastusnõude, milles on palutud tuvastada, et kostjal

ei ole õigust pangagarantiid realiseerida, esitamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, millega

maakohus jättis hagi läbi vaatamata määruse resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud

nõuete osas ja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

6. Maakohus jättis hageja esitatud tuvastusnõuded, sh hageja garantiikirjadega seonduvad

tuvastusnõuded, läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte alusel jätab kohus

hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta

samal alusel.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja garantiikirjadega seonduvaid tuvastusnõudeid ei

saanud jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Hageja esitatud garantiikirjadega

seonduvate tuvastusnõuete ja kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõude puhul ei ole

tegemist vaidlusega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tegemist ei ole

olukorraga, kus taotletavad tuvastused tuleks teha kindlaks kostja vastuhagis esitatud

leppetrahvinõude lahendamisel.

7. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushuvi puudumise

korral oleks saanud jätta hageja garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata

õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel (vt nt RKTKo 10.12.2014,

3-2-1-124-14, p 20).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks enne hageja nõuete läbivaatamata

jätmist pidanud andma võimaluse hagejale õigusliku huvi põhjendamiseks. Hageja nõuded

oleks saanud jätta läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi

põhjendada (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2).

Riigikohus on selgitanud, et hagejal on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et kostjal ei ole

õigust pangagarantiid realiseerida. Riigikohus leidis aga, et isikul on TsMS § 368 lg 1 mõttes

õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid

realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega

pooltevahelist lepingut (RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 16). Hageja on tuginenud hagis

asjaoludele, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

Maakohus ja kostja on iseenesest õigesti välja toonud, et juhul kui kohus peaks jätma kostja

leppetrahvi nõude rahuldamata, on hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel

väljamaksete tegemist pankadele jõustunud kohtuotsuse edastamisega (vt ka RKTKo

16.05.2012, 3-2-1-49-12, p 11). Eeltoodu ei välista aga hageja jätkuvat õiguslikku huvi

esitada garantiikirjadega seonduvaid tuvastusnõudeid. Hageja tugineb õigesti asjolule, et

leppetrahvi nõude lahendamisega ei lahendata küsimust selle kohta, kas kostjal on õigus

garantiikirjadest tulenevate väljamaksete järele.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on lisaks õigesti viidanud, et juhul, kui tuvastushagi eseme

ulatus on laiem, kui vastuhagi ulatus, ei kao tuvastushuvi osas, milles kostja ei ole

sooritusnõudega vastuhagi esitanud (vt RKTKo 3-2-1-56-17, p 18).

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et hageja õigusliku huvi hindamisel saab

arvesse võtta sh vajadust kohaldada hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamist saab taotleda vaid

hageja ning kohaldatavad abinõud peavad olema vajalikud hageja menetluses esitatud nõuete

tagamiseks.

Hageja taotlusel on maakohus 2. märtsi 2021. a määrusega kohaldanud hagi tagamise

abinõusid hageja tuvastusnõuete tagamiseks. Maakohus on hagi tagamise korras keelanud

Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank garantiikirjadest tulenevate maksete tegemise kostjale

kuni tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja kõigi tuvastusnõuete

läbivaatamata jätmisel oleks TsMS § 396 lg 4 kohaselt tulnud nende nõuete tagamiseks seatud

hagi tagamine tühistada.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)