2-24-7967/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-7967

Tsiviilasi

A.A. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja V.M.

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta A.A. määruskaebusele lisatud Olesia Maltseva surma tõend asja materjalide

juurde.

2. Jätta A.A. määruskaebusele lisatud A.A., B.B. ja C.C. elamislubade koopiad asja

juurde võtmata.

3. Jätta Viru Maakohtu 25. juuli 2024. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades

maakohtu määruse põhjendusi.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud A.A. kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191

lg 1, § 696 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. (avaldaja) esitas 20. mail 2024 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse.

Avaldaja soovib advokaati avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja

kohtus. Tartu Maakohus rahuldas 2. veebruari 2024. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-

17141 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M. ja avaldaja vastu kinkelepingu kehtetuks

tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks ning mõistis V.M.lt ja avaldajalt

Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 1155 koos viivisega

(tagaseljaotsus). Kohus ei määranud avaldajale, kes on alaealine, esindajat ega kaasanud

kohalikku omavalitsust. Avaldajalt menetluskulude väljamõistmine rikub tema õigusi.

Avaldaja soovib eelnimetatud menetluse taastamist ja maakohtu otsuse tühistamist.

Avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-23-17141 kaja või teistmisavalduse

esitamiseks.

Avaldaja isa on töötu. Ta kasvatab üksi kolme alaealist last. Avaldaja ema on surnud.

Avaldaja isa ei osanud ega suutnud õigusteadmistega isiku abi palgata. Avaldaja isa eeldas,

et kohus seab avaldaja kui alaealise lapse huvid esikohale ja määrab menetluses talle

esindaja ja kaasab kohaliku omavalitsuse. Avaldaja isa pöördus valda ja sai ekslikult aru, et

ametnikud suhtlevad kohtuga. Hiljem selgus, et nad jäid ootama nende kohtu poolt

kaasamist. Menetlus, milleks õigusabi soovitakse, on perspektiivikas, kuna kohus jättis

avaldaja õigused kaitseta.

Pere sissetulekuks on peretoetused 700 eurot, toitjakaotuspension 500 eurot ja avaldaja

puudetoetus 132 eurot. Avaldaja isal on suured võlad, mida nõutakse täitemenetlustes sisse.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 25. juuli 2024. a määrusega riigi õigusabi taotluse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-23-17141 kaja või teistmisavalduse

esitamiseks. Viru Maakohus rahuldas viidatud tsiviilasjas tagaseljaotsusega Aktsiaselts

PlusPlus Capital hagi V.M. ja avaldaja vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara

omandiõiguse tagasivõitmiseks. Kostjad said 6. detsembri 2023. a hagi tagamise ja hagi

menetlusse võtmise määrused kätte 30. detsembril 2023. Kostjad ei vastanud tähtaegselt

hagile, s.o 19. jaanuariks 2024. Kohus luges hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt

seega omaksvõetuks. Kohus selgitas tagaseljaotsuses selle peale kaja esitamise tähtaega ja

korda. Tagaseljaotsus toimetati kostjatele 2. veebruaril 2024 AET-i kaudu isiklikult kätte.

Tagaseljaotsuse peale sai kaja esitada seega kuni 4. märtsini 2024 (TsMS § 415 lg 2).

Kostjad ei esitanud tagaseljaotsuse peale kaja. Tagaseljaotsus jõustus 5. märtsil 2024.

Kostjad ei ole esitanud TsMS § 68 kohast taotlust kaja esitamise tähtaja ennistamiseks.

Maakohus palus avaldajal selgitada, miks avaldaja ei esitanud tsiviilasja nr 2-23-17141

menetluses kohtule vastust. Avaldaja ei vastanud selle küsimusele, vaid leidis, et maakohus

jättis avaldaja, s.o alaealise lapse, õigused ja huvid kaitseta.

Avaldaja riigi õigusabi taotlus ei ole seega õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt

põhistatud. Avaldaja ei esitanud asjaolusid, millest nähtuks avaldaja õiguskaitse vajadus või

võimaliku esitatava kaja eeldatav sisu ja põhjendused. Asjaoludest tulenevalt on avaldaja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel seega rahuldamata. Kuna kohus jättis taotluse eelnimetatud alusel rahuldamata, ei ole

vaja hinnata, kas avaldaja majanduslik seis võimaldab tal õigusabiteenuse eest tasuda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega määrata avaldajale riigi õigusabi korras esindaja.

Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-23-17141 alaealise avaldaja õigused kaitseta. Kohtul ei

olnud õigust tagaseljaotsust teha, kuna vaidlus puudutas lapsele kuuluvat kinnisvara. Kohus

ei määranud lapsele esindajat ega kaasanud menetlusse kohalikku omavalitsust. Kaja või

teistmisavalduse esitamise korral on seega alus menetluse taastamiseks.

Avaldaja isa ei ole õigusteadmistega isik. Tal ei olnud oskust ega võimekust

õigusteadmistega isikut palgata. Avaldaja isa eeldas, et kohus seab lapse huvid esile. Kohus

oleks pidanud aru saama, et tegemist on õiguslikku kaitset vajava lapsega. Kui laps ei saa

riigi õigusabi, jäävad tema ja ta pere oma kodust ilma.

4. Viru Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule täiendavalt, et avaldaja isa oli laste ema ning

abikaasa kaotuse tõttu masenduses ja depressioonis. Ta ei saanud leina tõttu aru, et talle

saadeti kohtust dokumendid, millele ta peaks vastama. Avaldaja isa ei saanud oma tegudest

aru ega olnud võimeline neid juhtima. Avaldaja isa suutis tagada üksnes laste vahetud

vajadused. Avaldaja isa on nüüdseks saanud abi sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatelt.

Varasemalt ei kontrollitud, kas laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 kohaselt

muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud Olesia Maltseva surma tõendi

TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde. Ringkonnakohus ei võta määruskaebusele

lisatud A.A., B.B. ja C.C. elamislubade koopiaid asja juurde. Avaldaja esitas samad

dokumendid maakohtule ning need on asja materjalide juures juba olemas.

8. Avaldaja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr

2-23-17141 tehtud tagaseljaotsuse peale kaja või teistmisavaldus. Maakohus jättis RÕS § 7

lg 1 p 5 alusel avaldaja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et avaldaja võimalus oma õiguste

kaitseks on ilmselt vähene. Maakohus pidas avaldaja võimalusi oma õiguste kaitseks

väheseks ennekõike seetõttu, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamise tähtaeg oli möödunud

ning avaldaja ei taotlenud tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

sellekohaste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Maakohus ei

selgitanud aga, kas ja miks on avaldaja võimalused teistmismenetluses oma õiguste kaitseks

samuti vähesed. Maakohus rikkus sellega määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg

2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu see minetus

siiski maakohtu määruse tühistamise alus. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja võimalused

teistmismenetluses oma õiguste kaitseks samuti vähesed, mistõttu ei ole avaldajale riigi

õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi põhjendatud. Ringkonnakohus põhjendab seda

järgnevalt ja vastab ühtlasi määruskaebuse väidetele.

9. Avaldajal oli TsMS § 415 lg 1 järgi õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja, sh

põhjusel, et maakohtul ei olnud õigust tagaseljaotsut teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Tagaseljaotuse peale kaja esitamise õigus on aga ajaliselt piiratud. Tagaseljaotsuse peale

saab TsMS § 415 lg 2 järgi esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetati kätte avalikult, saab kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kui kaja esitamise tähtaeg on möödunud, ei saa kaja reeglina enam esitada. Seda isegi

juhul, kui maakohtul ei olnud tegelikult õigust tagaseljaotsust teha.

9.1.

Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajale toimetati tagaseljaotsus avaliku e-toimiku

vahendusel kätte 2. veebruaril 2024. Avaldaja nimel võttis tagaseljaotsuse avalikus e-

toimikus vastu avaldaja isa. Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja isal oli sel ajal avaldaja

suhtes ainuhooldusõigus, kuivõrd avaldaja ema suri 4. novembril 2022 (dtl 40). Avaldaja isa

oli tagaseljaotsuse vastuvõtmise ajal perekonnaseaduse § 120 lõikest 1 tulenevalt seega

ainuke isik, kellel oli avaldaja esindamise õigus. Avaldaja isa kui avaldaja seadusliku

esindaja poolt tagaseljaotsuse avalikus e-toimikus vastuvõtmisel loetakse, et avaldaja sai

tagaseljaotsuse kätte samal ajal, mil ta isa selle vastu võttis (TsMS § 318 lg 1). Avaldaja ei

tugine, et ta oleks pöördunud tagaseljaotsuse vaidlustamise sooviga kohtu poole enne

praeguses asjas riigi õigusabi taotluse esitamist, s.o enne 20. maid 2024. Avaldaja ei

esitanud tagaseljaotsuse peale kaja seega selleks ette nähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 4.

märtsil 2024.

9.2.

Kaja saab pärast kaja esitamise tähtaja möödumist TsMS §-st 66 tulenevalt esitada

üksnes juhul, kui kohus ennistab seaduses kaja esitamiseks ettenähtud tähtaja. Kaja

esitamise tähtaja ennistamine eeldab vastavasisulise taotluse esitamist, samuti seda, et

tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 67 lg 1). Tähtaja

ennistamise taotlemine on samuti ajaliselt piiratud. Tähtaja ennistamist saab taotleda 14

päeva jooksul alates päevast, millal langes ära takistus, mille tõttu ei olnud võimalik

tähtaega järgida, kuid siiski mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja

lõppemisest (TsMS § 67 lg 2).

9.3.

Maakohus tuvastas õigesti, et avaldaja ei esitanud kaja esitamise tähtaja

ennistamiseks taotlust. Selgitamaks välja, kas avaldajal võis olla kaja esitamise tähtaja

möödalaskmiseks mõjuv põhjus, palus ringkonnakohus avaldajal selgitada, miks avaldaja ei

saanud esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. Avaldaja

märkis, et ta ei saanud tagaseljaotsuse peale tähtaegselt kaja esitada, kuna tema isa oli

avaldaja ema surma tõttu depressioonis ja masenduses, mistõttu ei saanud aru oma tegude

tagajärgedest ega ka sellest, et talle olid saadetud kohtudokumendid, millele ta peaks

vastama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja poolt välja toodud taksitust pidada mõjuvaks

põhjuseks, mis võimaldaks kaja esitamise tähtaja TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada. Kaja

esitamise tähtaja ennistamise aluseks saab olla ennekõike sündmus, mille tekkimist ja

kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning millest tingituna ei olnud võimalik kaja

esitamise tähtaega järgida. Avaldaja ema suri 4. novembril 2022, s.o üle aasta enne

tagaseljaotsuse tegemist. Avaldaja ema surmast tingitud lein ei ole seega ootamatu sündmus,

mille tekkimist ja kulgemist ei saanud avaldaja isa ise vahetult mõjutada. See ei saa seega

olla mõjuv põhjus, mis võimaldaks kaja esitamise tähtaja ennistada.

9.4.

Kaja esitamise tähtajast, s.o 4. märtsist 2024 on möödunud enam kui kuus kuud.

Avaldaja ei saa TsMS § 67 lõikest 2 tulenevalt seega tähtaja ennistamist enam taotleda.

9.5.

Maakohus leidis seega põhjendatult, et avaldaja võimalused kaja esitamisega oma

õigusi kaitsta on ilmselt vähesed. See, kas maakohus võis või ei võinud tagaseljaotsust teha,

ei muuda seda.

10. Avaldajal oli TsMS § 702 lg 1 alusel õigus esitada tagaseljaotsuse peale

teistmisavaldus. Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui selles välja toodud asjaolud

viitavad, et on olemas teistmise alus (TsMS § 702 lg 2, § 709).

Avaldaja väidetest võib järeldada, et teistmise alus, millele avaldaja sooviks tugineda, on

asjaolu, et avaldaja ei olnud menetluses, milles tagaseljaotsus tehti, esindatud (TsMS § 702

lg 2 p 3). Avaldaja leiab, et kohus oleks pidanud määrama avaldajale kui alaealisele lapsele

riigi arvel advokaadi ja kaasama kohaliku omavalitsuse. Avaldaja ei vaidlusta, et teda

esindas menetluses, milles tagaseljaotsus tehti, tema isa. Avaldaja isa oli sel ajal avaldaja

ainuke seaduslik esindaja (vt käesoleva määruse p 9.1). Maakohtul ei olnud sellises

olukorras kohustust avaldajale riigi arvel advokaati määrata (TsMS § 219). Kuna

tagaseljaotsus tehti avaldaja ja tema isa vahel sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise

ja vara omandiõiguse tagasivõitmise asjas, ei olnud maakohtul kohustust kaasata sellesse

menetlusse kohalikku omavalitsust. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust

arvata, et tagaseljaotuse teistmiseks võiks olla alus.

11. Teistmisavalduse esitamise õigus on ka ajaliselt piiratud. Teistmisavaldus tuleb

TsMS § 704 lg 1 järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest

alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et

menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast,

millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga

menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Kui teistmisavalduse

esitamise esitamise tähtaeg on möödunud, ei saa seda reeglina enam esitada.

Tagseljaotsus toimetati avaldaja isale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 2. veebruaril 2024.

Avaldaja ei tugine, et ta oleks pöördunud tagaseljaotsuse teistmise sooviga kohtu poole enne

riigi õigusabi taotluse esitamist, s.o enne 20. maid 2024. Avaldaja ei esitanud

tagaseljaotsuse tesitmiseks avaldust seega selleks ette nähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 2.

aprillil 2024. Teistmisavaldust saab pärast selle esitamise tähtaja möödumist TsMS §-st 66

tulenevalt esitada üksnes juhul, kui kohus ennistab seaduses teistmisavalduse esitamiseks

ettenähtud tähtaja. See eeldab samuti, et tähtaeg oleks lastud mööda mõjuva põhjuse tõttu.

Ringkonnakohus leidis aga juba ülal, et avaldaja välja toodud asjaolud ei saa olla mõjuvaks

põhjuseks, mis võimaldaksid TsMS § 67 lg 1 alusel seadusest tulenevat tähtaega ennistada.

12. Ringkonnakohus nõustub eelnevat arvestades seega maakohtu lõppjäreldusega, et

asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Avaldajale

ei ole seetõttu RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel võimalik riigi õigusabi anda.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse

menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)