3-24-1763/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

I.R Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1763

Haldusasi

Osaühingu Grosvik kaebus Maksu- ja Tolliameti

16.05.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/061316-10

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Grosvik, volitatud esindaja Suido

Västra

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja K.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Grosvik määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse osaühingu Grosvik määruskaebus Tallinna Halduskohtu

09.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-1763.

2. Võtta asja materjalide juurde osaühingu Grosvik määruskaebuse lisa 1 (dtl 1349–

1351).

3. Tagastada osaühingu Grosvik määruskaebuse lisad 2–7 (dtl 1352–1373).

4. Jätta osaühingu Grosvik määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

09.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061316-10

osaühingut Grosvik tasuma maksusumma 68 114,37 eurot. Maksustamise seisukohalt

tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.03.2024 kontrolliaktis nr

12.2-3/061316-9. Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

MTA kontrollis osaühingu Grosvik 2019. a augustist kuni 2021. a novembrini Maardus

Muuga tee 154 ja Harku vallas Viti külas Marja tee 35 asuvate kinnisasjadega (edaspidi:

3-24-1763

Muuga kinnistu ja Marja kinnistu) seotud tehingutelt käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust. Osaühing Grosvik esitas 20.05.2024 aprilli 2020

käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 785 eurot, sisendkäibemaksu 0

eurot, maksuvaba käivet 60 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 157 eurot; esitas

19.11.2020 oktoobri 2020 käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 810

eurot, sisendkäibemaksu 0 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 162 eurot. Osaühing

Grosvik esitas 19.11.2021 oktoobri 2021 käibedeklaratsiooni ja selle parandusdeklaratsioonid

27.02.2023 ja 29.03.2023, millest viimasel deklareeris 20% määraga käivet 29 148,33 eurot,

sisendkäibemaksu 14,95 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 5814,72 eurot.

Muuga kinnistu müügileping on näilik ning sõlmitud selleks, et varjata kinnisasja tegelikku

müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. See müüdi kahjumlikult ja alla turuhinna

äriühinguga seotud isikule. 17.04.2020 vormistatud tehingus on näidatud, nagu oleks kinnistu

koos poolelioleva elamuga müüdud madala hinna ja käibemaksuta, kuid tegelikkuses jätkas

osaühing Grosvik elamu ehitust kuni selle valmimiseni ning tegelik kinnisasja müük toimus

05.10.2020. Oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil on jäetud deklareerimata 20% määraga käive

kokku 166 666,67 eurot ja tasumata käibemaks 33 333,33 eurot. Õigus on arvestada oktoobri

2020 käibedeklaratsioonil elamu ehituskuludelt sisendkäibemaksu 9475,93 eurot. Seega on

kokkuvõttes jäetud oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil arvestamata ja tasumata käibemaksu

23 857,40 eurot. Osaühing Grosvik on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt on

deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku 36 250 eurot.

Marja kinnistu müügikäive on deklareeritud vaid osaliselt. Osaühing Grosvik on kinnitanud,

et Marja kinnistu müüdi kõrgema hinnaga, kui see on käibena deklareeritud.

Käibemaksuseaduse (KMS) §11 lg 1 alusel tekib käive päeval, mil osutati teenust või kauba

või teenuse eest toimus osaline või täielik makse laekumine, teenuse saamisel osaline või

täilik maksmine. Deklareerimata on jäänud 20% määraga käive 44 666,67 eurot ja tasumata

käibemaks 8933,33 eurot. Marja kinnistu elamu ehituskuludelt on õigus arvestada oktoobri

2021 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 941,31 eurot, s.o lisaks varem deklareeritule

926,36 eurot rohkem. Kokkuvõttes on jäetud oktoobri 2021 käibedeklaratsioonil arvestamata

ja tasumata käibemaks 8006,97 eurot.

2. Osaühing Grosvik esitas 12.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.05.2024

maksuotsuse nr 12.2-3/061316-10 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Osaühing Grosvik esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks selliselt, et kohus keelaks (tühistaks) kaebaja arvelduskontode arestimise kuni

asjas kohtumenetluse lõppemiseni.

5. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) osaühingu Grosvik

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.12.2024

määrusega osaühingu Grosvik määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 11.11.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

7. OÜ Grosvik esitas 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule uue taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

Kaebaja soovib jätkuvalt esialgset õiguskaitset nii, et tühistataks kaebaja arveldusarvete arest

kuni praeguses asjas kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja majandustegevus ei ole arestitud

arvete olukorras sisuliselt võimalik. Kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Raasiku vallas

asuvale Maka kinnistule seatud keelumärke kustutas registripidaja 11.11.2024 vastustaja

2(6)

3-24-1763

05.11.2024 avalduse alusel. Maka kinnistu ei ole kaebaja vara, kuid keelumärge seati sellele

kinnistule 18.10.2024 vastustaja nõudel, sest vastustaja tunnistas kaebaja maksuvõla ajatamise

otsuse kehtetuks. Kaebajal kinnisvara puudumine ei tohiks teha võimatuks kaebajal

majandustegevust jätkata (kompromissi täita).

Kaebaja bilanss perioodi 01.01.–31.10.2024 kohta näitab, et kaebajal ei olnud võimalik täita

27.06.2024 ajatamise otsuse maksegraafikut igakuise maksega 4470,61 eurot. Kaebaja

01.11.2024 kompromissettepanek, mille kohaselt maksaks ta iga kuu 890 eurot, tähendab, et

kaebaja majandustegevusest saadavast tulust on see summa võimalik leida. Kaebaja 10 kuu

müügitulu oli 9284 eurot. Kaebaja esitas 19.11.2024 arved koristusteenuste eest erinevatel

aadressidel, mille järgi laekub kaebajale iga kuu 1262,70 eurot.

8. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja taotluses esitatud põhjendused ei ole piisavad ning arvelduskontode arestimise

keelamiseks pole alust. Seisuga 02.12.2024 on kaebaja maksuvõlg koos arvestusliku

intressiga 110 565,61 eurot. MTA andmetel kaebajal registervara puudub. Kaebajale on

kuulunud kinnistuid, kuid need on võõrandatud (viimane kinnistu võõrandati 27.06.2023).

Seega puudub kaebajal vara, millele vajadusel sissenõuet pöörata.

Vastustaja analüüsis kaebaja juhatuse liikme kinnistu kasutamise võimalikkust tagatisena.

MTA peab võimalikuks, et kinnistule seatakse 3. järjekoha hüpoteek, kuid sellisel juhul kogu

võla + 10–20% ulatuses (võimalikud sundtäitmise kulud). Lisaks peaks kaebaja juhatuse liige

täpsustama, kui suur on Citadele banka nõude jääk. Vastustaja saatis vastava e-kirja ka

kaebaja esindajale. Kaebaja märgib 02.12.2024 e-kirjas kohtule, et ei nõustu vastustaja

ettepanekuga hüpoteegi seadmiseks. Kaebaja on hüpoteegi seadmise asemel nõus, et

kinnistule seatakse kohtumenetluse lõpuni käsutamise keelumärge. Vastustaja hinnangul ei

ole see sobiv viis maksuvõla tagamiseks, kuna tegemist ei ole kaebaja kinnistuga ja seega ei

saaks vastustaja selle arvelt maksuvõlga sundtäitma asuda. Kuigi kaebaja soovis maksuvõla

vähendamist ja ajatamist kompromissi raames, kuid maksuhaldur sellist võimalust ei näe,

selgitas vastustaja kaebajale siiski veel täiendavalt ajatamise taotlemise võimalust. Maksuvõla

ajatamise korral saavutaks kaebaja oma eesmärgi arvelduskontode arestist vabastamiseks.

9. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Möönda saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd äriühingu pangakontode

arestimine pärsib arusaadavalt äriühingu tegutsemisvõimalusi. Samas ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamist pidada jätkuvalt põhjendatuks. Kaebaja on esitanud enda 01.01.–

31.10.2024 bilansi, kust nähtub, et seisuga 31.10.2024 on kaebajal käibevara 4420 eurot,

nõudeid ja ettemakseid 68 260 eurot ning lühiajalisi kohustusi 107 139 eurot. Aruandeaasta

kasum (kahjum) on –124 803 eurot ja omakapital kokku –34 459 eurot. Aruandeperioodi

müügitulu on 9284 eurot. Neist andmetest nähtub, et kaebajal ei ole vara vaidlustatud

maksuotsusega määratud maksukohustuse koheseks täitmiseks ning ka maksuvõla ajatamise

võimalused on piiratud (kaebaja käive ühes kuus on alla 1000 euro). Olukorras, kus kaebajal

puudub muu vara lisaks igakuiselt tekkivale käibevarale, peaks sellise vara arval

maksukohustuse täitmine tulevikus olema realistlik. Praegusel juhul tähendaks käibevara

arvel maksukohustuse täitmine, et sisuliselt kogu planeeritav käive (tulu) kuluks maksuotsuse

täitmiseks, seejuures võttes arvesse kaebaja viidatud summat (890 eurot kuus), kuluks

maksuotsuse põhinõude (68 114,37 eurot) täitmiseks enam kui 6 aastat. Samas on ainuüksi

sundtäitmise aegumistähtaeg 5 aastat (MKS § 132 lg 2). Samuti puudub kindlus, et kaebaja

majandustegevus ja käive on püsivad. Seega ei saa pidada tõenäoliseks kaebaja võimekust ega

ka soovi tasuda tulevikus MTA 16.05.2024 maksuotsusega tuvastatud maksunõuet, kui

3(6)

3-24-1763

kaebaja arvelduskontod kohtuvaidluse ajaks arestist vabastada. Lisaks, arvestades mh asja

läbivaatamist 27.11.2024 kohtuistungil, saab pidada kaebuse eduväljavaateid väga vähesteks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Osaühing Grosvik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.12.2024 määruse

resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning

keelata kaebaja arvelduskontode arestimine, asendades selle kaebaja juhatuse liikmele

kuuluvale Maka kinnistule kohtuliku hüpoteegiga seadmisega summas 68 114,37 eurot või

alternatiivselt summas 110 565,61 eurot.

Kaebaja ei nõustunud vastustaja ettepanekuga seada vastustaja hüpoteek kaebaja juhatuse

liikmele kuuluvale Maka kinnistule seetõttu, et hüpoteek oleks täitedokument ja tähendaks, et

langeks ära sisuline mõte vaielda selle üle, kas maksuotsus on seaduslik ka nt Muuga

kinnistut puudutavas osas. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et Muuga kinnistu 17.04.2020

tehing oli näilik. Kaebaja arvates tuleb lähtuda kinnistu turuhinnast 17.04.2020 seisuga ja see

vähendaks oluliselt kaebaja maksukohustust. Kaebaja arveldusarvete arest muudab tema

majandustegevuse võimatuks, sh suureneb pidevalt kaebaja maksuvõlg, sest tal ei ole

võimalik tasuda ka iga kuu tekkivaid uusi maksukohustusi (vt määruskaebuse lisa 1). Kui

seada Maka kinnistule kohtulik hüpoteek, on täidetud tingimus, et kaebaja arveldusarvete

aresti tühistamise korral ei jää maksusumma riigieelarvesse üldse laekumata. Kui kaebus

maksuotsuse peale jääb rahuldamata, ei too see kaasa kohtuliku hüpoteegi tühistamist (vt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 ja § 445 lg 2). Kohtuliku hüpoteegi

seadmine on vähem koormav kui kontode arest. Vastustaja väitel on kaebaja maksuvõlg

seisuga 02.12.2024 koos arvestusliku intressiga 110 565,61 eurot, millest põhivõlg on 68

114,37 eurot.

11. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Arusaamatuks jääb kaebaja soov asendada arveldusarvete arestimine kohtuliku hüpoteegi

seadmisega kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale kinnistule. Vastustaja ja kaebaja pidasid

detsembris läbirääkimisi võimaluse osas, et kaebaja juhatuse liikme kinnistule seataks

maksuvõla ajatamise raames tagatisena hüpoteek. 27.11.2024 toimunud istungil avaldas

kaebaja, et on valmis esitama ka kinnistu hindamisakti ning laskma kustutada 3. järjekohal

oleva hüpoteegi. Vastustaja selgitas kaebajale, et vastustajale võib sobida, et maksuvõla

tagatisena seatakse 3. järjekoha hüpoteek, kuid see seatakse kogu maksuvõla + 10–20%

(võimalikud täitmiskulud) ulatuses ning kaebajal tuleks esitada kinnistu hindamisakt, et oleks

võimalik veenduda pakutava kinnistu väärtuses. Seejärel leidis kaebaja, et ta ei ole siiski nõus

hüpoteegi seadmisega.

Kaebaja arvelduskontod on arestitud maksuvõlgnevuste pärast, mis tulenevad maksuotsusest,

intressinõudest ning jooksvalt täitmata jäetud maksukohustustest (mis on näha määruskaebuse

lisast 1). See tähendab, et kui maksuotsusest tuleneva võlgnevuse katteks oleks võimalik leida

mõni muu tagatis (nt seada hüpoteek), siis on sellegipoolest kaebajal veel teised tasumata

maksuvõlgnevused, mille tõttu on arvelduskontod arestitud ning mis väljuvad praeguse

kohtuasja piiridest. Seega ei saavutaks kaebaja praegusel juhul oma eesmärki kontode arestist

vabastamiseks. Isegi kui kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks võimalik, ei ole kaebaja esitanud

kinnistu hindamisakti, et oleks võimalik veenduda, kas hüpoteek ka päriselt nõuet tagaks,

kuivõrd kinnistu on juba koormatud mitmete hüpoteekidega.

Vastustaja selgitab, et kui kaebaja soovib, et tema arvelduskontod arestist vabastataks, siis

tuleks kaebajal esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks, pakkudes tagatisena

hüpoteeki kaebaja juhatuse liikme kinnistule. Seda on vastustaja kaebajale ka varem

selgitanud. Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu poleks tal võimalik arvelduskontode arestimise

4(6)

3-24-1763

tõttu MTA-le makse tasuda. Olenemata kontode arestist, on kaebajal alati võimalik MTA-le

ülekandeid teha. Kaebaja lisatud 11.12.2024 korraldusest on näha, et kaebajal on maksuvõlg

alates juuli ja järgnevate kuude maksukohustuste tasumata jätmisest. Kaebaja arvelduskontod

arestiti alles pärast seda, kui 15.10.2024 tunnistati kehtetuks maksuvõla ajatamise otsus, seega

on täiendav maksuvõlg tekkinud kaebajast endast tulenevatel põhjustel, mitte arvelduskontode

aresti tagajärjel. Keelumärke seadmine juhatuse liikme kinnistule ei tagaks kuidagi kaebaja

maksuvõlga ning vastustajal ei tekiks praeguse vaidluse lõppedes õigust pöörata sissenõuet

juhatuse liikme kinnistule, kui sellele on seatud keelumärge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

13. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud järgmised lisad: MTA 11.12.2024 dokument

nr 13-11/70239 „Maksuvõla tasumisest“, millega MTA andis kaebajale maksuvõla 889,84

euro tasumiseks 10 päeva (lisa 1), Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus praeguses

asjas (lisa 2), MTA 13.12.2024 otsus nr 13-4/028852, millega tunnistati kehtetuks MTA

21.11.2024 korraldus nr 13-11/67119 (lisa 3), Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus asjas

nr 3-24-3354 (lisa 4), Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 13.08.2024 ning Tallinna

Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2190 (lisad 5–7). Ringkonnakohus

võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde lisa 1, sest see puudutab kaebaja esialgse

õiguskaitse vajaduse küsimust. Ülejäänud määruskaebuse lisad tuleb tagastada.

Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus on toimikus juba olemas. MTA 13.12.2024 otsus nr 13-

4/028852 ning ülejäänud esitatud kohtumäärused ei oma ringkonnakohtu hinnangul praeguse

määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

14. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3).

15. Nagu ringkonnakohus juba 19.12.2024 määruses märkis, on kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus, sest pangakontode arestimine takistab äriühingu tegutsemist. Samas leiab

ringkonnakohus endiselt, et hoolimata esialgse õiguskaitse vajadusest jättis halduskohus

õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et ei ole

tõenäoline, et kaebajal oleks võimekus ja soov tasuda tulevikus MTA 16.05.2024

maksuotsusega tuvastatud maksunõuet, kui kaebaja arvelduskontod kohtuvaidluse ajaks

arestist vabastada. Halduskohus tugines seejuures kaebaja 01.01.–31.10.2024 bilansist

nähtuvale. Samadele andmetele tugines ringkonnakohus ka 19.12.2024 määruses (p 12) ning

leidis samuti, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral, s.t kaebaja arvelduskontode

arestimise keelamise korral esineb oht, et kohtuvaidluse lõppemise järel võib jääda

maksusumma üldse laekumata. Maksusumma viivituseta sissenõudmiseks esineb seega

ülekaalukas avalik huvi (vt nt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22;

29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020 määrus nr 3-20-

2408, p 10). Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal. Teistsugusele seisukohale

asumiseks ei anna alust ka kaebaja osutus, et tal on tekkinud lisaks jooksvad täitmata

maksukohustused. Vastupidi, see asjaolu kinnitab vajadust nõuda maksuvõlgnevus sisse

5(6)

3-24-1763

viivitamata. Nagu vastustaja selgitas, on kaebaja jooksvad tasumata maksukohustused

tekkinud osaliselt juba enne, kui tema arvelduskontod arestiti.

16. Halduskohus ei eksinud ka hinnangus kaebuse väheste eduväljavaadete kohta.

Ringkonnakohus jõudis samale järeldusele ka 19.12.2024 määruses (p 11). Praeguse

määruskaebuse väited ei anna alust asuda kaebuse perspektiivi osas teistsugusele järeldusele.

17. Kaebaja taotleb määruskaebuses, et kohus asendaks tema arvelduskontode arestimise

kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Maka kinnistule kohtuliku hüpoteegiga seadmisega.

HKMS § 251 lg 1 p 4 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega vara arestida, sealhulgas

teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke. Kuivõrd § 249

lg-st 1 tulenevalt saab esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes kaebaja õiguste, mitte

vastustaja õiguste kaitseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik seada esialgse

õiguskaitse korras kohtulikku hüpoteeki vastustaja nõude tagamiseks, mis on tekkinud

kaebaja tasumata maksukohustusest. Küll saab kaebaja taotlust mõista nii, et kaebaja soovib

esialgse õiguskaitse kohaldamist tingimuslikult (HKMS § 251 lg 3), s.t kaebaja soovib, et

kohus keelaks tema arvelduskontode arestimise tingimusel, et maksuvõla tagamiseks seatakse

hüpoteek tema juhatuse liikme kinnistule. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole võimalik, sest

ka sel juhul ei oleks maksusumma laekumine tulevikus tagatud. Nagu vastustaja selgitas, on

kaebaja ja vastustaja Maka kinnistule hüpoteegi seadmise küsimuses juba pidanud

läbirääkimisi, kuid kaebaja ei olnud nõus hüpoteegi seadmisega sellisel viisil, mis vastustaja

hinnangul kaebaja maksuvõlgnevusi tagaks. Samuti ei ole kaebaja esitanud Maka kinnistu

hindamisakti. Seega ei ole kaebaja ise olnud nõus Maka kinnistule hüpoteegi seadmisega

sellistel tingimustel, mis tegelikult tagaks, et praeguse kohtumenetluse lõppedes ei jääks

temale määratud maksukohustus täitmata. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja märkinud, et ta

oleks vastustaja esitatud hüpoteegi seadmise tingimustega nõus, samuti ei ole ta esitanud

Maka kinnistu hindamisakti. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi praegu ei ole

põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja taotletud viisil, ei takista see kaebajal ja

vastustajal omavahel hüpoteegi seadmise osas lahenduseni jõudmist. Vastustaja selgitas ka

vastuses ringkonnakohtule, et kui kaebaja soovib, et tema arvelduskontod arestist vabastataks,

tuleks kaebajal esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks, pakkudes tagatisena

hüpoteeki kaebaja juhatuse liikme kinnistule.

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 09.12.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)