2-23-17797/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-17797

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-23-17797

Tsiviilasi

FIE O.S (pankrotis) ja O.S (pankrotis)

pankrotihalduri hagi S.F vastu ühisvara jagamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.S (pankrotis, isikukood XXX) ja FIE O.S

(pankrotis,

registrikood XXX) pankrotihaldur

Vladimir Kutšmei;

Kostja: S.F (isikukood XXX)

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Heiki

Kuningas

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi aeg

28.01.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, FIE O.S (pankrotis) ja O.S (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir

Kutšmei, ja kostja, S.F, vahel 28.01.2025. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1.

O.S (pankrotis) ainuomandisse jääb füüsilisest isikust ettevõtja (FIE O.S)

vormis tegutsenud põllumajandusettevõte koos alljärgneva põllumajandusettevõte

tegevuses kasutusel olnud vara eest saadud hüvedega:

-

Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1.

O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud

rahaline hüvitis ulatuses (19 698 euro), milles see on rahuldatud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099

selgitusega „tsiviilasi nr XXX, hagi tagamise määruse täitmine“ kantud

rahaliste vahendite arvelt;

-

kallurhaagise XXX (2014. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 6500

eurot;

-

üksikosadeks lammutud traktori XXX (1992. a, registreerimismärk XXX ja

kombaini XXX (1995. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 1000

eurot;

-

mahtuniversaal XXX (1996. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 450

eurot.

1.2.

O.S (pankrotis) ainuomandisse jääb O.S (pankrotis) poolt

pankrotimenetluse ajal (s.o alates 30. novembrist 2021. a) saadud ja edaspidi

pankrotimenetluse lõppemiseni saadavad arestitavad sissetulekud (töötasu,

tulumaksutagastused ja muud arestitavad sissetulekud TMS § 130 lg 11 mõistes).

1.3.

O.S (pankrotis) ainuomandisse jääb sõiduki XXX (2009. a,

registreerimismärk XXX) müügist saadud 625 eurot.

1.4.

O.S (pankrotis) ja FIE O.S (pankrotis) pankrotihaldur loovutab S.F-ile

alljärgnevad Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX

tulenevad nõuded, mis jäävad S.F ainuomandisse:

-

Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1.

O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud

rahalise hüvitise osa summas 3618 eurot koos õigusega nõuda viivis 3618

eurolt alates Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr

XXX jõustumisest kuni 3618 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

-

Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1.

O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud

menetluskulud summas 4235,42 eurot koos õigusega nõuda menetluskuludelt

viivis alates Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr

XXX jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

1.5.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.6.

Pooled lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse

esitamist 2 (kahe) päevani kohtumääruse kättesaamisest.

1.7.

Pooled kinnitavad, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-17797 menetlus.

3. Jätta kostjale antud riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav

summa kanda O.S (pankrotis) pangakontole nr EE592200221062493955.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE O.S (pankrotis) ja O.S (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei esitas

17.12.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse S.F vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagi

asjaolude kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 30.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr XXX

välja FIE O.S ja O.S pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Vladimir Kutšmei. O.S on

alates 07.03.1997. a abielus S.F-iga (kostja). O.S-il ja kostjal on kaks last, H.1. O.S ja H.2.

O.S. Abikaasade O.S ja kostja ühisomandisse kuulub põllumajandusettevõte. Ettevõte

tegevus toimus füüsilisest isikust ettevõtja vormis: FIE O.S. Ettevõte oli abikaasade ühine

tegevus ja ettevõtte pidamine toimus perekonna huvides ning ettevõtte pidamises osalesid

kõik pereliikmed. O.S (pankrotis) ja FIE O.S (pankrotis) pankrotimenetluses on

võlausaldaja nõuded tunnustatud kokku summas 84 334,12 eurot, sh vähemalt 49 095,30

eurot ulatuses on tunnustatud nõuded seotud FIE vormis toimunud ettevõtlusega. Tartu

Maakohtu 10.06.2022. a otsusega tsiviilasjas nr XXX rahuldati hageja hagi

põllumajandusloomade võõrandamise lepingu tagasivõitmiseks ning mõisteti H.1. O.S-ilt

ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks välja rahaline hüvitis

põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot. Kasutamisotstarbest lähtuvalt oli

põllumajandusettevõttes kasutuses alljärgnevad sõidukid: kallurhaagis XXX,

mahtuniversaal XXX, üksikosadeks lammutud traktor XXX, kombain XXX. Eeltoodud

sõidukid on O.S (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandatud ja nende võõrandamisest

laekus raha alljärgnevalt: kallurhaagis XXX – 6300 eurot, XXX – 450 eurot, üksikosadeks

lammutud traktor XXX ja kombain XXX kogumis – 1000 eurot. O.S (pankrotis) töötas

pankrotimenetluse ajal kuni 30.09.2023. a XXX. Tööandja ütles O.S-iga sõlmitud

töölepingu erakorraliselt üles alates 30.09.2023. a ning sellest ajast ei ole võlgnik enam

tööle asunud. O.S (pankrotis) töötasu arestitav osa laekus O.S (pankrotis) pankrotivara

kontole. Töötasu mittearestitava osa maksis tööandja välja O.S (pankrotis) kasutuses

olevale kontole. O.S (pankrotis) töötasu arvelt laekus O.S (pankrotis) pankrotivara kontole

kokku 14733,10 eurot. Lisaks Maksu- ja Tolliameti tulumaksu tagastuse arvelt laekus

924,94 eurot. Liiklusregistris oli O.S nimele kantud sõiduk XXX. O.S (pankrotis)

pankrotimenetluses sai sõiduk võõrandatud ning selle müügist laekus 625 eurot.

Hageja taotles hagiavalduses, et kohus jagaks O.S ja S.F ühisvara alljärgnevalt:

1) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE O.S) vormis

tegutsenud põllumajandusettevõte koos alljärgneva põllumajandusettevõte tegevuses

kasutusel olnud vara eest saadud hüvedega:

-

Tartu Maakohtu 10.06.2022. a otsusega tsiviilasjas nr XXX H.1. O.S-ilt ja H.2.

O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud rahaline hüvitis

põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot;

-

kallurhaagise XXX müügist saadud 6500 eurot;

-

üksikosadeks lammutud traktori XXX ja kombaini XXX müügist saadud 1000

eurot;

-

mahtuniversaal XXX müügist saadud 450 eurot;

2) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse O.S (pankrotis) poolt pankrotimenetluse ajal

saadud ja edaspidi pankrotimenetluse lõppemiseni saadavad arestitavad sissetulekud

(töötasu, tulumaksutagastused ja muud arestitavad sissetulekud TMS § 130 lg 11

mõistes);

3) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse sõiduki XXX müügist saadud 625 eurot.

2. Kohus võttis hagi 03.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, S.F, esitas 05.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja

vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et pankrotihalduri taotletaval viisil ühisvara jagamine

on hea usu põhimõttega vastuolus ning kostjat ebamõistlikult kahjustav, sest haldur ei ole

põhjendanud ühisvara jagamist viisil, et kogu vara jääb hageja ainuomandisse. Muu

hulgas heitis kostja ette seda, et panrotihaldur on osaliselt ühisvara enne selle jagamist

realiseerinud ning taotleb ühisvara jagamist tagantjärele ning pankrotihaldur ei ole

püüdnud kostjaga kokku leppida ühisvara jagamises kohtuväliselt.

4. Hageja esitas 07.03.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja

teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde,

aga tegi kostjale ettepaneku vaidluse lõpetamiseks kompromissiga ning esitas omapoolselt

kompromissi tingimused.

5. Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja esitatu, sh kompromissiettepaneku kohta. Kostja

esitas seepeale 17.04.2024. a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

6. Kohus rahuldas 06.08.2024. a määrusega kostja taotluse ja määras kostjale riigi õigusabi

tema esindamiseks tsiviilasja menetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Ühtlasi andis kohus määrusega kostjale täiendava tähtaja hageja esitatu, sh

kompromissiettepaneku kohta seisukoha esitamiseks.

7. Kostja, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, esitas 21.08.2024. a

kohtule vastuse, milles jätkuvalt hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Täiendavalt

avaldas kostja seisukohta, et ilma tema nõusolekuta ühisvara käsutamine on tühine ja

kostjal on õigus nõuda haldurilt kahju hüvitamist ning nõuda ka temale kuuluva vara

välistamist pankrotivarast. Kostja leiab, et temale kuuluvaks varaks on rahaline hüvitis

summas 23 316 eurot.

8. Hageja esitas 13.09.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles kostja vastuväidetega ei

nõustunud ja põhjendas oma nõuet täiendavalt. Hageja märkis aga, et on jätkuvalt valmis

lahendama asja kompromissiga.

9. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi.

10. 28.01.2025. a toimunud kohtuistungil pidasid pooled läbirääkimisi, jõudsid kokkuleppele

ja sõlmisid kirjalikus vormis kompromissi. Pooled esitasid kompromissi kohtule

kinnitamiseks ja taotlevad tsiviilasja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus sel alusel

lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi

kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku

olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et

lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega

kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS

§ 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt

poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

06.08.2024. a kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus

hagilt riigilõivu summas 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on

pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool

riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav riigilõivu

summa makstakse O.S (pankrotis) kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

kohtunik