2-24-127897/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-127897

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. jaanuar 2025

Tsiviilasja nr

2-24-127897

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi S.S.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi hind

3868 eurot 40 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235; asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post)

Kostja: S.S. (isikukood XXX; elukoht XXX e-post)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista S.S.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali ja S.S.-i vahel 6. augustil 2020 sõlmitud väikelaenulepingust ning selle

muudatustest tulenev võlgnevus, s.o põhivõlg 2413 eurot 22 senti, intress 294 eurot 86

senti, laenuhaldustasu 11 eurot 60 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 29. jaanuari

2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 748 eurot 61 senti.

3. Mõista S.S.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis 0,067% päevas

põhivõlgnevuselt (2413 eurolt 22 sendilt) alates 30. jaanuarist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud S.S.-i kanda.

5. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista S.S.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks välja

609 eurot 20 senti (käibemaksuga) (s.o riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot, õigusabikulud 134 eurot 20 senti).

7. Mõista S.S.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (609 eurot 20 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tsiviilasi nr 2-24-127897

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 1. augustil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S.S.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt

esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus 14. augustil 2024 asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 17. septembril 2024 hagiavalduse täienduse. Tartu Maakohus võttis hagi 16.

oktoobri 2024. a määrusega menetlusse.

2. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 6. augustil 2020 sõlmitud väikelaenuleping,

mille alusel sai kostja hagejalt laenu 3300 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt pidi kostja

maksma lepingutasu 75 eurot, mille ta jäi vastavalt kokkulepitule võlgnema laenuna ja mis lisati

laenusummale, seega oli lõplik laenusumma 3375 eurot. Pooled leppisid korduvalt

maksepuhkuses ja maksegraafiku muudatustes. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved

maksmata alates 10. juuli 2023. a maksetähtajaga maksest. Kuna kostja oli võlgnevuses kõigi

maksegraafikus kokkulepitud maksetega alates 10. juuli 2023. a maksest, ütles hageja kostjaga 8.

oktoobril 2023 laenulepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 2413 eurot 22 senti, intressi 294

eurot 86 senti, laenuhaldustasu 11 eurot 60 senti, sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot ja hagi

esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 531 eurot 95 senti. Samuti palub hageja mõista

Tsiviilasi nr 2-24-127897

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (2413 eurolt 22 sendilt) alates 18. septembrist

2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,067% päevas. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 16. oktoobril 2024.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega

rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata (TsMS § 444 lg 3).

6. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Kohus leiab, et kostja avaldused lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid kohustuslikku teavet

VÕS § 404 lg 2 mõttes.

Leping sõlmiti 6. augustil 2020 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr

38,16% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne

krediidikulukuse määr, s.o 61,56%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

7. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Kostja esitas laenutaotluse laenusummale 3300 eurot. Kostja märkis enda sissetulekuks 800

eurot (neto), ülalpeetavad puuduvad. Hageja kontrollis kostja maksevõimet, analüüsis kostja

pangakontot. Kostja kontoväljavõttest nähtus, et kostja keskmine netopalk seitsmel lepingueelsel

kuuel kuul oli 871 eurot 20 senti kuus. Krediidiandja tuvastas kostja olemasolevaid

finantskohustusi summas 84 eurot kuus. Kostja tulu oli olemasolevaid kohustusi arvestades uue

laenukohustuste (124 eurot 22 senti kuus) tasumiseks piisav. Kostja olemasolevad ja uue

lepinguga tekkinud finantskohustused olid kokku 208 eurot 22 senti kuus, mis tema faktilisest,

tema kasutuses olnud sissetulekust moodustas 23,91%. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei

olnud makseid inkassofirmadele, kohtutäituritele ega muud finantsprobleemidele viitavat.

Krediidiandja kontrollis kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu

maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal

maksehäireid, ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid.

Kohus ei ole tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt

(VÕS § 4034).

8. Laenuandja on enne lepingu ülesütlemist 8. oktoobri 2023. a hoiatusega andnud kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, ütles laenuandja

lepingu üles 23. oktoobril 2023. Seega on laenuandja lepingu VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud korda

järgides üles öelnud.

Tsiviilasi nr 2-24-127897

Kostja on tagastanud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata

põhivõlgnevus VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

9. Lisaks põhinõudele, nõuab hageja intressi ja viivise väljamõistmist.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana (RKTKo 14.01.2009. a, nr 3-2-1-120-08, p 12).

Lepingust tulenev viivise kokkulepe on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist

hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja §

113 lg 1 kolmanda lause alusel nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis on

tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet

pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel

tühiseks.

Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1

järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud

tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

Kohus juba leidis eespool, et lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%. Seega ei ületanud kokkulepitud intressimäär 29,90%

aastas kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra ning kokkulepitud intressimäär on lubatav.

Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud viivise määr 24,15% aastas kõrgem, kui seadusjärgne

määr, kuid madalam, kui kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab

nõuda viivist kokkulepitud intressimääras, mis praegusel juhul oleks 29,90%, siis on hageja

viivisenõue 24,15% aastas, s.o 0,067% päevas, põhjendatud.

Hageja intressi ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus

mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.

10. Hageja taotleb sissenõudmiskulu 25 eurot väljamõistmist. Hageja sissenõudmiskuludeks on

nelja tasulise kirja saatmine lepingu kehtivuse ajal ja ühe kirja saatmine pärast lepingu

lõppemist.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

Tsiviilasi nr 2-24-127897

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Kohus selgitab, et sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleks "meeldetuletuskirja" mõista

kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule

meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna mõistes sisaldub sõna "kiri", ei saa

meeldetuletuskirjaks pidada nt telefonikõnes edastatud teadet. Meeldetuletuskirja võib saata

posti teel, aga ka nt e-posti või SMS-iga. Meeldetuletuskirjaks ei loeta võlgnevuse märkimist või

võlgnevuse meeldetuletamist järgmise kuu arvel (vt Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016. § 1132, p 5. a).

Hageja palub mõista sissenõudmiskulu kokku viie meeldetuletuskirja eest summas 25 eurot.

Hageja nõue on põhjendatud.

11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks

kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

13. Hageja taotles riigilõivu 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 134 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) väljamõistmist.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 126 eurot 53 senti ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv

328 eurot 47 senti, kokku 455 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 134 eurot 20

senti (koos käibemaksuga) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p

14). Kohus leiab, et esindaja õigusabiteenuse hind 110 eurot hagi koostamise eest on

põhjendatud ja vajalik. Kohus peab esindaja tasu suurust 110 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.

Tsiviilasi nr 2-24-127897

Hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Seega on kohtu

hinnangul alus hageja kasuks menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 609 eurot 20 senti.

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik