2-18-14212/78 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14212

Tsiviilasi

E.K. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik E.K. (ik XXX; elukoht: XXX, xxxxx XXX ; e-

post: XXX)

usaldusisik Õime Mägila (ik 47209252741; elukoht:

Aapelitie 6, Heinola, 18200 Soome; e-post: XXX )

võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-

kood 70000349; e-post: XXX )

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.K. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

E.K.

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada E.K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Õime Mägila usaldusisiku kohustustest E.K. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade E.K. kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 06.11.2018 määrusega välja E.K. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 21.11.2019 määrusega lõpetati E.K.

pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisikuks määrati Õime Mägila. Määrus jõustus 13.12.2019. Vangistuses viibides

kehtis E.K.-le kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44.

Vangistuses viibides oli E.K.-l kohustus kontrollida enda vabakasutuskontole laekuvaid

summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel teha üks

kord aastas, iga aasta 20. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele. E.K. oli kohustatud

kord aastas- iga aasta 01. novembriks - esitama kohtule aruanne, mis pidi sisaldama

vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude

lõikes. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. novembril 2020. Õime Mägilal teha pärast

E.K. vangistusest vabanemist üks kord aastas (iga aasta 20. oktoobriks) talle kui

usaldusisikule üle antud summadest väljamaksed võlausaldajatele (p 3) ja esitada iga aasta

1. novembriks kohtule aruanne, mis peab sisaldama ülevaadet E.K. sissetulekute ja vara

kohta kuude lõikes ja andmeid talle kui usaldusisikule igas kuus üle antud summade ning

võlausaldajatele 20.oktoobril väljamaksete tegemise kohta. Kohtumääruse kohaselt

moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 6981,39 eurot.

2. Menetluses on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 05.10.2020, 11.10.2021,

20.10.2022, 13.11.2023, 11.11.2024 ja 07.12.2024.

Võlgnik viibis menetluse alguses vanglas ning osales seal abitöölisena majandustöödel.

Töö saamist raskendab osaline töövõimetus. Vanglast vabanes 05.05.2023 ning oli töötu.

Terviseprobleemide ja osalise töövõimetuse tõttu ei olnud võimalik tööle asuda. Töötas

2024.a aprillist augustikuuni ettevõttes Finbuild OY. Töösuhe lõppes kuna ettevõttel

tekkisid probleemid töötasude väljamaksmisel. Käesolevalt on võlgnik uuesti tegelemas

oma töövõime hindamisega. Edaspidi plaanib saada alalise elamisloa Soome, et osaleda

Soome tööturul. Võlgniku sissetulekuks on olnud vähesel määral töötasu ja

töövõimetoetus. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse

kestel vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid kokku summas 2128,41 eurot.

3. Viis aastat kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus 13.12.2024.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on Urmet Koorti taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on

täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. E.K.-d ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik viibis pankrotimenetluse ajal ja kohustustest vabastamise menetluse alguses

vanglas ja töötas vanglas abitöölisena majandustöödel. Vanglast vabanes 05.05.2023

ning oli töötu. Töötas lühiajaliselt ettevõttes Finbuild Oy, kuid töösuhe lõppes kuna

ettevõttel oli probleeme töötasude väljamaksmisel. Võlgnikule on määratud osaline

töövõime ning käesolevalt tegeleb uuesti töövõime hindamisega. Võlgniku

sissetulekuks on olnud vähesel määral töötasu ja töövõimetoetus.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust kuna on

püüdnud leida enda terviseseisundile sobivat töökohta.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid enamasti õigeaegselt, viimased kaks pärast

kohtu poolseid meeldetuletusi. Aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu

päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud vähesel määral töötasu ja töövõimetoetus. Võlgnik on

töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel

vabatahtlikke väljamakseid summas 2128,41 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS §

104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused, arvestades

tema osalist töövõimet, vanglas viibimist ja menetluse kestel esinenud probleeme ja

vaidlusi tööandjaga Finbuild Oy.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nii nagu terviseprobleemid on seda

võimaldanud. Võlgnik on selgitanud kohtule lõpparuandes, et tegeleb oma töövõime

hindamise ning dokumentide vormistamisega, et asuda tööle Soome. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et E.K. tuleb PankrS

§ 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud E.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab E.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Õime Mägila vabastada

usaldusisiku kohustustest E.K. kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets. Kohtunik