2-23-126597/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-126597

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

287,31 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe tn

2a Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post: XXX)

Kostja: X (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne elukoht

xxx, tegelik elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja OÜ GS Core osaline loobumine hagist viivisenõude 299,01 eurot

osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Mõista kostjalt X hageja OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 2089,15 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 562,83 eurot.

4. Mõista kostjalt X hageja OÜ GS Core kasuks välja viivis alates 29.01.2025 kuni

põhinõude summas 2089,15 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Toimetada otsus kostjale X kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja X kanda ja 15% ulatuses hageja OÜ GS Core

kanda.

2. Mõista kostjalt X hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud summas 344,25

eurot.

3. Mõista kostjalt X väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

2089,15 eurot, sissenõudmiskulud 25,0 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 506,46 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 2089,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni

alates 08.09.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja sõlmis 09.09.2019 Coop Finants AS-ga

väikelaenulepingu nr L187311. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku: Laenusumma 3600,0 eurot.

Intressimäär 24,9 % aastas ja 0,07 % päevas. Intressi arvestamisel lähtutakse 360 päevasest aastast,

vastavalt lepingu punktile 4.1. Viivise määr 24,0 % aastas ja 0,07 % päevas. Lepingujärgse makse

tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu

punktile 7.1. Laenu kogukulu 5251,20 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 30,90 %. Lepiti

kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.09.2022.

Lepingutasu 72,0 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu,

vastavalt punktile 3.2. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale

laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille

summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus.

3. Kostja tasus perioodil 08.10.2019 kuni 09.07.2020 lepingust nr L187311 tulenevate

kohustuste katteks kogusumma 1438,85 eurot. Kostja tasus lepingust tulenevate kohustuste katteks

kuni 10.07.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud lepingu

punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 30.10.2020 hoiatuse

lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud

võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis Coop Finants AS

26.11.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist on kostja tasunud

põhikohustuse katteks 10 esimest graafikujärgset. See tähendab, et enne lepingu ülesütlemist

26.11.2020, oli kostja viivituses 4 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse põhiosa maksega. Kuni

lepingu ülesütlemiseni (26.11.2020) olid kostjal tasumata 10.08.20 , 10.09.20. , 10.10.20 ja 10.11.20.

2 / 7

maksegraafikujärgsed põhiosa maksed. Intress on tasumata alates 10.08.20. maksest. Intressi

maksetega on kostja viivituses 4 kuud.

4. Lepingu punkti 12.1. alusel on pangal õigus laenusaaja (kostja) makseviivituse tõttu leping

üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega

ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa

tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Tuginedes lepingute punktile 12.1. ütles Coop Finants

AS lepingu üles 26.11.2020. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale nii e-tähtkirjaga AS-i Eesti

Post vahendusel. Kostjale on lepingu ülesütlemise hoiatus edastatud 02.11.2020 ja lepingu

ülesütlemise teade on edastatud 27.11.2020.

5. Coop Finants AS loovutas 26.11.2020 lepingust nr L187311 tuleneva nõude GelvoraSergel

OÜ-le (GelvoraSergel OÜ on ühendatud 27.03.2023 OÜ-ga GS Core), edaspidi nimetatud hageja.

6. Tuginedes enne laenu väljastamist Coop Finants AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta

kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Coop Finants AS ei ole laenu

väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga

sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 24,9 % aastas. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal

kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi

välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 3600,0 eurot, millest 72,0 eurot oli lepingutasu.

Välja maksti kostjale 3528,0 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Coop Finants AS-le

kogusumma 1438,85 eurot. Seega on kostja põhivõlg 2089,15 eurot. (3528 – 1438,85 = 2089,15).

8. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 26.11.2020 järgnevast päevast. Hagiavalduse esitamise

kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 506,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

tasumata põhinõudelt 2089,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.09.2023 vastavalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9.

12.12.2024 hageja teavitas hageja kohut, et hageja loobub osaliselt sissenõutava viivise

nõudest summas 299,01 eurot ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu täitmise tähtpäevale 10.09.2022

järgnevast päevast, mis on alates 11.09.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Kostja seisukoht

10. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus 2089,15 eurot, sissenõudmiskulud 25,0 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 506,46 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 2089,15 eurot kuni

selle kohase tasumiseni alates 08.09.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12.12.2024 hageja teavitas hageja kohut, et hageja loobub osaliselt sissenõutava viivise nõudest

summas 299,01 eurot.

12. Kostjal ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt osaliselt nõudest loobumisele.

3 / 7

13. Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 299,01 eurot. Ülejäänud osas

lahendab kohus nõude käesoleva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus.

14. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2089,15 eurot,

sissenõudmiskulud 25,0 eurot, 07.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 207,45

eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 2089,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.09.2023

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Kohus tuvastab, et Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 09.09.2019 väikelaenulepingu nr

L187311, mille alusel sai kostja laenu 3600,0 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär 24,9 %

aastas ja 0,07 % päevas. Krediidi kulukuse määr 30,90%. Kostja kohustus laenu eest tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodis 16.09.2019-10.09.2022 (dtl 31-40).

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.VÕS §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

17. Esile toodud asjaoludel andis laenuandja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest

isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenunuandja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

19. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus

alates 31.05.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,37 % = 58,11%.

20. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 30,09 % (dtl 63). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

21. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17).

22. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 7

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

23. Hageja on hagiavalduses ise kinnitanud, et tuginedes Coop Finants AS-i poolt kostja

laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Coop

Finants AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega ei ole

kohtul vaja tuvastada, kas lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

piisav või mitte, vaid saab lähtuda hageja enda poolt avaldatust, et laenuandja ei ole järginud kostjale

laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi. 2

25. Kohus andis 18.11.2024 määrusega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada VÕS §

4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist. Vastuseks kohtule hageja selgitas, et tema näol ei ole tegemist krediidiandjaga

ja ei saa pakkuda kostjale uut maksegraafikut nii nagu VÕS § 4034 lg 7 ette näeb. Kuna hageja ei

esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset maksegraafikut, siis ei sa kohus hinnata kas laenuandaja

ütles 26.11.2020 lepingu kehtivalt üles. Samas kuna kostja pidi tagastama laenu vastavalt

laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule ajavahemikus 16.09.2019-10.09.2022, siis olid kõik

osamaksed muutunud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks.

26. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 3600,0 eurot,

millest 72,0 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 3528,0 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid

summas 1438,85 eurot. Seega on kosta poolt tagastama põhivõlg 2089,15 eurot.

27. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 2089,15 eurot.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast

(Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

5 / 7

28. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu täitmise tähtpäevale 10.09.2022

järgnevast päevast st alates 11.09.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

29. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Lepingu täitmise tähtpäevaks oli kokku lepitud 10.09.2022. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2022 kohtu otsuse tegemise aja seisuga

summas 562,83 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 29.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 2089,15 eurot kuni põhinõude tasumiseni.

30. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 25,00 eurot VÕS 1132 lg 2 alusel

16.12.2021 kostjale saadetud meeldetuletuskirja eest. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

31. Kuna hageja ei esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset maksegraafikut, siis seetõttu kohus ei

saanudhinnata kas laenuandaja ütles 26.11.2020 lepingu kehtivalt üles. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja pidi tagastama laenu vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule

ajavahemikus 16.09.2019-10.09.2022. Seega on laenuandja saatnud kostjale meeldetuletuskirja ajal,

mil laenuleping veel kehtis, mitte pärast lepingu lõppemist nagu VÕS 1132 lg 2 ette näeb. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmisekulude nõude summas 25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud oma nõudest summas

299,01 eurot. Seega kannab hageja loobutud nõude osas kostja menetluskulud.

33. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

34. Pärast hagist osalist loobumist kohus rahuldas hageja põhivõla nõude summas 2089,15 eurot

ja 07.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 207,45 eurot ning viivise

nõude tasumata põhinõudelt 2089,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.09.2023 vastavalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis rahuldamata hageja

sissenõudmisekulude nõude summas 25 eurot.

35. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude 85% ulatuses. Seega jäävad

menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.

36. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 405 eurot, millest 385 eurot

riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 eurot. Riigilõiv on kohtukulu

6 / 7

TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt

tasutud 385 eurot riigilõivu.

37. TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS

§ 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20

eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu

08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu

kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot

38. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

344,25 eurot (405 x 85%).

39. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

40. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

7 / 7