3-24-2219/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2219

Haldusasi

F.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.R

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada F.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-2219.

2. Võtta menetlusse F.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-2219.

3. Jätta F.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2025

määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-24-2219 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.R esitas 30.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

ja ajalehe Pärnu Postimees vastu. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumise

kohustusest ning riigi õigusabi korras esindaja määramist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et ajaleht Pärnu Postimees

kuulub eraõiguslikule juriidilise isikule Postimees Grupp AS. Kuna eraisikute vahelisi

vaidlusi lahendab maakohus, tuleb nõuded ajalehe Pärnu Postimees vastu esitada

3-24-2219

maakohtusse. Kaebajal tuli täpsustada PPA vastu esitatud kaebuse nõudeid: tuua välja selge

nõue või nõuded ja täpsustada kaebuse sisu.

3. Kaebaja esitas 18.09.2024 ja 01.10.2024 täpsustatud kaebuse, milles taotles PPA tekitatud

varalise kahju hüvitamist summas 86 200 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu

õiglasel äranägemisel. Kaebaja kordas taotlust vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest

ning määrata riigi õigusabi korras esindaja.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22.11.2024 määrusega kaebuse nõudes hüvitada PPA

tekitatud varaline kahju summas 86 200 eurot, keeldus ülejäänud nõuetes kaebaja riigilõivust

vabastamisest ja kaebajale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramisest, jättis

kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu 350 eurot

tasumiseks) aega 15 päeva määruse jõustumisest arvates.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.12.2024 korduva taotluse riigilõivu maksmisest

vabastamiseks ja kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2025 määrusega kaebaja korduva taotluse

riigilõivust maksmiseks ja kaebajale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramiseks

HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse PPA-le

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 2).

Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäeti rahuldamata ja anti

tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud.

7. F.R esitas 16.01.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse peale.

Kaebajale on arusaamatu, miks ei määratud talle riigi õigusabi korras advokaati ega

vabastatud teda riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja on pensionär ja viibib vanglas.

Kaebaja on liikumispuudega ja saa tööl käia ning tal puudub sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu

määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab,

et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale

ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või

saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada

määruskaebuse. Halduskohus ei ole 06.01.2025 määrusega lahendanud kaebaja menetlusabi

taotlust riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks sisuliselt ega

ole keeldunud menetlusabi andmisest. Kohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 1 menetlusabi

taotluse läbi vaatamata. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise

õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses.

Halduskohus on küll selgitanud, et 06.01.2025 määruse peale (tervikuna) saab esitada

määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski kaebajale määruskaebuse esitamise

õigust. Seega tuleb määruskaebus halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale

HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Määruskaebuse

tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

9. Halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebus tuleb

võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

2(3)

3-24-2219

lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohtu 22.11.2024 määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti kaebaja menetlusabi

taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kaebajale riigi õigusabi korras

esindaja määramiseks rahuldamata, jõustus 10.12.2024. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv

hiljemalt 27.12.2024. Kaebaja ei tasunud tähtajaks riigilõivu ega taotlenud ka puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna olukorras, kus kaebajat ei ole seaduse ega

kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebuse sisuline

läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 55 lg 1, § 104 lg 1), on

halduskohus kaebuse õigesti tagastanud (HKMS § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2).

11. Ringkonnakohus selgitab, et siinses haldusasjas on kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamise ja temale riigi õigusabi korras esindaja määramise küsimus lõplikult otsustatud

halduskohtu 22.11.2024 määrusega. Jõustunud määrust selle kohta, kas kaebajal on alust

saada menetlusabi, ei saa käesoleva asja raames enam vaidlustada.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)